Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

1(7)

Tsiviilasi nr 2-17-306 menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

2(7)

Tsiviilasi nr 2-17-306 summas 4980 eurot palksauna palgiosa valmistamise tasu ettemakse saamiseks. Hageja tasus arve. Palksauna ja kõrvalhoone palgiosad valmisid 20.05.2012.a. Hageja maksis lõplikult arve nr E1 21.05.2012.a. Kostjal kulus töö tegemiseks kogu hageja poolt muretsetud metsamaterjal. Palksauna valmistamiseks kulus palki 415 m ja kõrvalhoone valmistamiseks 500 m. Hageja vaatas valminud palksauna palgiosa ja kõrvalhoone palgiosa kostja tegevuskohas (Saaremäe talu, Kiviloo küla, Raasiku vald) üle ega esitanud ühtegi märkust. Palksauna ja kõrvalhoonet kostja paigaldada ei saanud, sest hageja teatas, et ta pole jõudnud kummalegi hoonele vundamenti ehitada, ega teatanud, mis ajaks hageja need ehitab. Lisaks ei olnud hagejal ehitusluba hoonete püstitamiseks, hageja ei tohtinudki Allemanni kinnisasjale laste palksauna ja kõrvalhoonet püstitada. Hageja asus 2016.a aprillis alles vundamente ehitama. 01.04.2016.a vahetus kostjal osanik ja juhatus. Enne kostja osaühingu osa müümist andis kostja oma ettevõtte osa, mille kaudu kostja tegutses palkhoonete ehitamisega, koos vaidlusaluse töövõtulepinguga üle Upsi OÜ-le. 2016.a suvel teatas hageja kostja endisele juhatuse liikmele GK-le, et hagejal on palksauna vundament valmis, ja nõudis, et GK asuks palksauna paigaldama. Hageja juhataja MA ülesandel ja juhendamisel märkis kostja töötaja KA palksaunale kavandatavate pistikupesade ja lülitite asukohad. Palksauna palgiosa ja kõrvalhoone palgiosa oli endiselt Saaremäe talus alles, kuid GK teatas, et ta saaks palksauna paigaldama asuda varemalt 2016.a sügisel. 26.08.2016.a sai kostja hagejalt nõudekirja, milles paluti 4980 euro tagastamist ja palgi raie ja transpordi kulu ja palgi väärtuse hüvitamist hiljemalt 09.09.2016.a. Hageja ei olnud enam huvitatud töö lõpetamisest. 10.09.2016.a laekus kostjale avaldus, milles hageja teatas, et taganeb saunamaja ehitamise lepingust. Hageja 10.09.2016.a taganemisavaldus ei olnud kehtiv (TsÜS § 69 lg 1), sest kostja ei olnud pärast ettevõtte osa, sh töövõtulepingu, üleminekut Upsi OÜ-le lepingupool, mistõttu kostjale kui ebaõigele isikule suunatud taganemisavaldusel ei olnud õiguslikku tähendust. Samuti oli taganemisavaldus tühine (VÕS § 118 lg 2), sest taganemisavalduse tegemise ajaks oli hageja töövõtulepingust tulenev täitmise nõue kostja vastu aegunud. Kolmeaastane aegumistähtaeg algas 01.06.2012.a, mil hagejal tekkis õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Lisaks oli taganemine lubamatu (VÕS § 101 lg 3, § 119 lg 1, 2), sest hageja oli avalduse tegemise ajal vastuvõtuviivituses. Alternatiivselt oli taganemine lubamatu (VÕS § 118 lg 1 p 1), sest hageja ei taganenud mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumisest teadasaamist 01.06.2012.a. Hageja ei võinud nõuda hüvitist transpordi- ja metsaraieteenusele kulutatu eest, samuti metsamaterjali eemaldamise eest, sest hageja oli vastuvõtuviivituses, mistõttu kostja ei vastuta töövõtulepingu rikkumise eest (VÕS § 101 lg 3, § 119). Hageja vastuvõtuviivitus seisnes asjaolus, et hageja jättis täitmata töövõtulepingust tuleneva kohustuse valmistada vundamendid, millele saaks paigaldada palksauna ja kõrvalhoone palgiosad, samuti selles, et hageja ei teinud kostjaga koostööd. Hageja nõuded olid aegunud. Hageja käsitluse järgi pidanuks kahju tekkima 01.06.2012.a, mil hageja sai teada, et palksaun ja kõrvalhoone jäid tähtpäevaks, s.o 2012.a mai lõpuks, paigaldamata.

Esimese astme kohtu otsus

3(7)

Tsiviilasi nr 2-17-306

Harju Maakohus tegi otsuse, millega jättis hagi rahuldamata.

Maakohus leidis, et taganemisest tulenevaid nõudeid ei saa rahuldada VÕS § 189 alusel. VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 116 lg 2 p 5 kohaselt on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. VÕS § 116 lg 5 ls 1 kohaselt võib §-s 114 nimetatud täiendava tähtaja andmisel kahjustatud lepingupool määrata, et juhul, kui teine lepingupool ei täida täiendava tähtaja jooksul oma kohustust, loeb kahjustatud lepingupool ennast lepingust taganenuks. VÕS § 116 lg 2 p 4 kohaselt on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi. Maakohus leidis, et kohustuse täitmise nõue on aegunud, millest tulenevalt oli lepingust taganemine tühine VÕS § 118 lg 2 tähenduses. VÕS § 118 lg 2 kohaselt on lepingurikkumise tõttu lepingust taganemine tühine, kui kohustuse täitmise nõue on aegunud ja võlgnik tugineb sellele või kui võlgnik keeldub õigustatult kohustust täitmast. TsÜS § 142 lg 1 kohaselt aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul; pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kohtu hinnangul ei tulnud aegumistähtaja algusele kohaldada VÕS § 651 lg-t 1, mis sätestab aegumistähtaja alguse töö lepingutingimustele mittevastavusest tuleneva nõude puhul. Hageja esitas kostja vastu nõude kohustuse täitmisega viivitamisest ja kohustuse täitmata jätmisest tulenevalt. TsÜS § 147 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti; nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist; kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Vaatamata kohtu küsimustele, ei toonud hageja esile kostja põhikohustuse täitmise tähtpäeva. VÕS § 82 lg 3 kohaselt, kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Hageja hinnangul algas aegumistähtaeg kulgema taganemisavalduse tegemisest. Kohus ei nõustunud hagejaga. Hageja kohaselt andis hageja töö tegemiseks vajaliku metsamaterjali kostjale üle 04.02.2012.a, metsamaterjal jõudis kostja territooriumile ajavahemikul 23.01.2012.a kuni 27.02.2012.a. Kohus leidis, et arvestades kostja põhikohustuse sisu ja olemust, kohustuse täitmise kohta ja viisi, oli mõistlik aeg kostja põhikohustuse täitmiseks kõige enam kolm kuud metsamaterjali jõudmisest kostja territooriumile, s.o kolm kuud 27.02.2012.a. Seega pidi kostja täitma lepingu hiljemalt 2012.a mai lõpuks. Kohus märkis lisaks, et kostja tõendas tunnistaja GK ütlustega ja muude tõenditega, et kostja pidi töö tegema 2012.a mai lõpuks; hageja ei soovinud nimetatud tõendeid ümber lükata. VÕS § 82 lg 7 kolmanda lause kohaselt, kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Eeltoodust tulenevalt algas VÕS § 118 lg 2 tähenduses kostja kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg enne 01.06.2012.a. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm

4(7)

Tsiviilasi nr 2-17-306 aastat. Seega oli VÕS § 118 lg 2 tähenduses kostja kohustuse täitmise nõue aegunud enne 2016.a ja hilisem taganemine oli tühine. Kohus leidis, et puudub vajadus käsitleda, kas 2016.a poolte käitumises võis esineda läbirääkimiste tunnuseid või kostja käitumises nõude tunnustamise tunnuseid, sest selleks ajaks oli lepingu täitmise nõue aegunud. Kohtumenetluse käigus menetlusdokumendis esitatud kostja väidet või avaldust, mille kohaselt oleks kostja 2016.a sügisel hea meelega olnud nõus asuma lepingut täitma, ei saanud käsitada konstitutiivse võlatunnistusena. Lepingust taganemise tühisuse tõttu puudusid hagejal taganemisest tulevad nõuded ettemaksu 4980 euro tagastamiseks, samuti rahaliste kulude 12 166,20 euro hüvitamiseks ja materjalikulu 11 340 euro hüvitamiseks, mis hageja hinnangul taganemisest tulenevad. Kohus märkis lisaks, et metsamaterjali transporditeenuse kulu hüvitamise nõue ei saa hageja esile toodud asjaoludel tuleneda VÕS § 189 lg-st 2 ka põhjusel, et transporditeenus ei olnud pooltevahelise lepingu sisu kohaselt töövõtulepingu alusel üleantu. Metsamaterjali transpordi kulu oli hageja kohustuse täitmisega seotud kulu, mille hageja maksis kolmandale isikule. Järgnevalt leidis maakohus, et hageja kahju hüvitamise nõuet ei saa rahuldada. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kohus ei nõustunud hagejaga, et hageja kahju hüvitamise nõue muutus sissenõutavaks 2016.a. Täitmise nõude asemel esitatud kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg algab täitmise täiendava tähtaja möödumisel, kuid üksnes juhul, kui võlausaldaja tegi täiendava tähtaja andmise tahteavalduse enne täitmise nõude aegumist. Analoogselt peaks täitmise nõude asemel esitatud kahju hüvitamise nõude aegumistähtaja algust arvestama VÕS § 116 lg 2 p-s 4 nimetatud mõistliku põhjuse ilmsikstulekust üksnes juhul, kui nimetatud mõistlik põhjus tuli ilmsiks enne täitmise nõude aegumist. Kohus leidis, et kostja lepingulise kohustuse täitmise nõue aegus enne 2016.a. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et ka hageja kahju hüvitamise nõue on aegunud, mistõttu puudus vajadus käsitleda kahju hüvitamise eeldusi. Apellatsioonkaebus

5(7)

Tsiviilasi nr 2-17-306

6(7)

Tsiviilasi nr 2-17-306

Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)

Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt)

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.