lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-306/35

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 10.01.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-306/35
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.01.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1561
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 173 lg 1, 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 162 lg 4Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 168 lg 2Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 363 lg 1Hagiavalduse sisuTsMS § 392 lg 1Eelmenetluse ülesandedTsMS § 398 lg 1EelistungTsMS § 423 lg 2Hagi läbivaatamata jätmise alused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-17-306/71Harju Maakohus Tallinna kohtumaja26.11.20182-17-306/79Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium08.05.2019

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-24-7394/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja04.07.2024

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Allemann Trade OÜ11094168(Hageja)Kaugemäe OÜ12247958(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-17-306

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Liis Arrak, Indrek Soots ja Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht

10. jaanuar 2018, Tallinn

Kohtuasja number

2-17-306

Kohtuasi

Allemann Trade OÜ hagi Kaugemäe OÜ vastu 19 128 euro 60 sendi saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21. augusti 2017. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Allemann Trade OÜ määruskaebus Kaugemäe OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel

Hageja Allemann Trade OÜ (registrikood 11094168, asukoht Kodu 22-7, Kose alevik, Kose vald, Harjumaa), volitatud esindajad Janne Kivistik ja Jüri Sulin Kostja Kaugemäe OÜ (registrikood 12247958, asukoht Toominga talu, Lilli küla, Anija vald, Harjumaa), lepinguline esindaja vandeadvokaat Veiko Parts

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Tühistada Harju Maakohtu 21. augusti 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-306 ja saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks.
2.Allemann Trade OÜ määruskaebus rahuldada.
3.Kaugemäe OÜ määruskaebus rahuldada. Kohtu selgitused: Määruse peale ei saa esitada määruskaebust.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus
TsMS § 667 lg 2Määruskaebuse lahendamine

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Allemann Trade OÜ (hageja) esitas 7. jaanuaril 2017 Kaugemäe OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista 19 128 eurot 60 senti.

2-17-306

Hagiavalduse kohaselt tellis hageja kostjalt suulise lepingu alusel palksauna ehituse. Kostja esitas hagejale 25. märtsil 2012 esimese arve, mille alusel tasus hageja kostjale 4980 eurot kolme osamaksena. Kostja ei ole lepingut täitnud ja saunamaja valmistanud. Kostja juhatus on vahetunud ja väidab, et nemad ei vastuta lepingu täitmise eest. Lisaks tellis hageja kostjalt palkide saamiseks metsaraie, et ehitada tulevikus hagejale ka kõrvalhoone. Kostja lasi teha raietööd FIE GK, kes eemaldas hagejale kuuluvast metsast 135 tihumeetrit palki väärtusega 11 340 eurot. Palgid transporditi kostja valduses olevale territooriumile ja hageja tasus transpordi eest 826 euort 20 senti. Hageja ei tea, mis palkidest sai ning nõuab seetõttu nii raieteenuse ja transpordi eest tasutud summade kui ka palkide väärtuse hüvitamist. Kuna kostja rikkust lepingut, taganes hageja 10. septembril 2016 lepingust.

2.Kostja vaides hagile vastu ning palus selle jätta rahuldamata. Kostja ei vaidlustanud poolte vahel suulise lepingu sõlmimist palksauna ja kõrvalhoone ehitamiseks ega asjaolu, et hageja tasus palksauna palgiosa ehituse eest ettemaksu 4980 eurot. Mh oli poolte vahel kokkulepe, et hoonete ehitamiseks vajaliku palkmaterjali ning selle veo eest tasub hageja. Kostja väitel on hooned valmis, kuid kostja ei saanud tööd lõpule viia, kuna hagejal ei olnud valmis ehitatud hoonete püstitamiseks vajalikke vundamente.
3.Hageja vastas 14. märtsil 2017 kostja vastusele ja täpsustas 20. juuni 2017. a menetlusdokumendis nõude aluseks olevaid asjaolusid, kuid jäi kõigi varem esitatud seisukohta juurde.
4.Maakohus leidis 21. juuni 2017. a e-kirjas, et kuna hageja on esitanud mitu menetlusdokumenti, on hagi aluseks olevad asjaolud ja viited tõenditele muutunud ebaülevaatlikuks, mistõttu kohustas maakohus hagejat esitama hiljemalt 21. juuli 2017 hagi terviktekst. Hageja palus määratud tähtaega pikendada kuni 1. augustini 2017 ja 21. juuli 2017. a määrusega pikendas maakohus tähtaega kuni 1. augustini 2017. Hageja määratud tähtaja jooksul hagiavalduse tervikteksti ei esitanud. Esimese astme kohtu määrus
5.Harju Maakohus jättis 21. augusti 2017. a määrusega tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel hagi läbi vaatamata ja menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte enda kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb jätta hagi läbi vaatamata, kuna hageja ei esitanud tähtaegselt hagiavalduse tervikteksti. Ilma hagi terviktekstita ei ole selge, millistele asjaoludele hageja hagi alusena tugineda soovib ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendada soovib. Hagejal ei ole võimalik saavutada asjas hagi rahuldamist sellistel asjaoludel, millele hageja võib hagi aluse täpsustamisel olla soovinud tugineda, ja selliste tõendite põhjal, mida hageja on esitanud, kuid millele ei ole seaduse kohaselt viidatud (TsMS § 363 lg 1 p 3) ja mis seetõttu jääksid asjaolude tuvastamisel hindamata. Praegusel juhul ei ole tähtsust asjaolul, et hageja esindaja viivitas tähtaja pikendamise määruse kättesaamise kinnitamisega 11. augustini 2017. Hageja pidi hagiavalduse tervikteksti esitama igal juhul vastavalt oma taotletule hiljemalt 1. augustil 2017. Hageja ei esitanud taotlusi ega avaldusi ka pärast tähtaja pikendamise määruse kättetoimetamise kinnitamist.

2-17-306

TsMS § 162 lg 4 alusel jäävad menetluskulud poolte endi kanda, arvestades, et menetlus piirdus eelmenetlusega, osa kostja menetlustoimingutest olid põhjustatud avalduste täpsustamise vajadusest, kostja ei esitanud hagejale enne menetluse algust kohtuväliselt hindamiseks kõiki tõendeid, millele kostja on soovinud tugineda kohtumenetluses, ning asja oodatutust suurem keerukus hageja jaoks võis hagejale saada ilmsiks kohtumenetluses tulenevalt kostja vastuväidetest. Määruskaebused ja menetlusosaliste seisukohad

6.Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja jätkata asja menetlust. Määruskaebuse kohaselt jättis maakohus hagi läbi vaatamata jätmise sisuliselt põhjendamata. Hageja ei saanud endast mitteolenevatel põhjustel kohtule esitada ekspertiisiakti kostja eemaldatud metsa täpseks hindamiseks, kuid sellise tõendi esitamata jätmine ei saa olla kogu hagi läbi vaatamata jätmise põhjuseks. Hageja on esitanud asjas piisavalt ülevaatliku hagiavalduse koos selgitustega, mille alusel on võimalik hageja nõuet menetleda. Lisaks esitas hageja piisavalt tõendeid selle kohta, et ta tasus kostjale ettemaksu ning kostja ei asunud täitma lepingut, mistõttu oli hagejal õigus lepingust taganeda või see öelda üles. Poolte vahel puudus vaidlus selle üle, et kostja ei täitnud endale lepinguga võetud kohustusi. Samuti puudus vaidlus lepingu sõlmimise ja selle olemuse üle. Maakohus jättis menetluskulud ebaõigesti poolte enda kanda.
7.Kostja vaidles hageja määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata osas, millega kohus jättis hagi läbi vaatamata. Hagiavalduse väited on ebaselged ning nõude alus ei ole arusaadav.
8.Kostja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse osas, millega kohus jättis menetluskulud poolte enda kanda. Määruskaebuse kohaselt jättis maakohus ebaõigesti kohaldamata TsMS § 168 lg 2. Maakohus ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, mille tõttu võiks hagejalt kostja kulude väljamõistmine olla hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Maakohus on menetluskulude jaotamisel jätnud täielikult arvestamata kostja huvid.
9.Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja ei ole nõus kandma kostja menetluskulusid, kuna kohtusse pöördumise on tinginud kostja käitumine. Lisaks langeks ära hageja määruskaebuse rahuldamise puhul kostja määruskaebuse alus.
10.Harju Maakohus võttis määruskaebused menetlusse, jättis need rahuldamata ning saatis TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11.Kolleegium leiab, et määruskaebused tuleb rahuldada ja maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada.

2-17-306

12.TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata mh juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Viidatud säte annab kohtule õiguse jätta läbi vaatamata hagi, mille esitamine on õiguslikult võimatu, sh ei saa kohus hagi perspektiivikuse üle otsustades tõendeid hinnata (vt Riigikohtu 18. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-13, p 12). Praeguses asjas jättis maakohus hagi läbi vaatamata põhjusel, et hagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada, sest hagi tervikteksti esitamata ei ole kohtule ega kostjale selge, millistele asjaoludele hageja hagi alusena tugineda soovib ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendada soovib, ning selliselt ei ole hagejal võimalik hagi rahuldamist saavutada, sest hageja esitatud tõendid jääksid hindamata, kuna hageja ei ole neile seaduse kohaselt viidanud (hageja ei ole viidanud, millise tõendiga ta millist asjaolu tõendada soovib). Seega heidab maakohus hagejale ette seda, et ta ei ole esitanud hagiavalduse tervikteksti, millest nähtuks iga hagi aluseks oleva asjaolu juures viide seda kinnitava(te)le tõendi(te)le ning sellisena ei pea maakohus võimalik tõenditele hinnangut anda. See aga tingib omakorda selle, et hagi ei ole võimalik rahuldada. Kolleegiumi hinnangul ei saa neil põhjendustel pidada hagi õiguslikult perspektiivituks TsMS § 423 lg 2 p 2 tähenduses. Hagi õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et hageja nõuet ei ole õiguslikult võimalik hagis esitatud faktiliste asjaolude alusel rahuldada isegi siis, kui need asjaolud oleksid tõendatud. Praeguses asjas on hageja esile toonud, et sõlmis kostjaga lepingu, on lepingust kostja rikkumise tõttu taganenud ning nõuab seetõttu lepingu alusel tasutud summat tagasi. Samuti nõuab hageja kostjalt lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Selliste nõuete rahuldamine ei ole esiletoodud asjaoludel õiguslikult võimatu. See, et hageja ei ole selgelt viidanud hagiavalduses, millist asjaolu ta millise tõendiga tõendada soovib, ega esitanud hagi tervikteksti, ei saa kuidagi tähendada seda, et hagi on õiguslikult perspektiivitu. Menetlusosaliste nõuete, faktiliste ja õiguslike väidete, neid kinnitavate tõendite ning asja lahendamisele kohaldatava õiguse väljaselgitamine on TsMS § 392 lg 1 p-de 1, 3, 4 ja 41 järgi maakohtu ülesanne eelmenetluse läbiviimisel ning juhul, kui menetlusosaliste esitatud menetlusdokumentides esile toodu jääb kohtule arusaamatuks, saab kohus täita nimetatud ülesandeid ka korraldaval eelistungil (TsMS § 398 lg 1). Sel viisil saab maakohus välja selgitada, millist asjaolu millise tõendiga hageja tõendada soovib ning see puudus ei tähendaks ka seda, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Ülaltoodud põhjendustel jättis maakohus põhjendamatult hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Asi tuleb saata maakohtule menetluse jätkamiseks.
13.Kuna kolleegium tühistab maakohtu määruse hagi läbivaatamata jätmise osas, tuleb TsMS § 173 lg 3 II lause järgi tühistada ka määruses märgitud menetluskulude jaotus. Siiski märgib kolleegium, et maakohus jättis põhjendamatult hagi läbivaatamata jätmisel menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte enda kanda. Riigikohus on leidnud, et viidatud säte lubab erandlikel asjaoludel jätta kohtukulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda ning TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti (vt Riigikohtu 26. jaanuari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 10). Praegusel juhul ei esinenud selliseid erandlikke asjaolusid.

2-17-306

14.Kuna ringkonnakohtu määrus ei ole asjas menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause tähenduses, jaotatakse määruskaebuse menetlemise kulud hagi lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja