Allemann Trade OÜ hagi Kaugemäe OÜ vastu ettemaksu tagastamise ja kahju hüvitise nõudes
Hagihind
28 486,20 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Allemann Trade OÜ (registrikood 11094168), lepinguline esindaja Janne Kivistik Kostja: Kaugemäe OÜ (registrikood 12247958), lepinguline esindaja vandeadvokaat Veiko Parts
Viimase kohtuistungi aeg
06.11.2018
RESOLUTSIOON
1.Hagi jätta rahuldamata.
2.Kostja taotlus 06.11.2018 kohtuistungi protokolli parandamiseks jätta rahuldamata ja lisada taotletud parandus protokollile.
3.Hageja taotlus 06.11.2018 kohtuistungi protokolli parandamiseks rahuldada osaliselt. Täiendada protokolli vahetult enne kohtu küsimust „Kas menetlusosalistel on vastuväiteid menetluskuludele?“ hageja esindaja avaldusega: „Kas kohus on nõus andma selleks tähtaja?“ Muus osas jätta hageja taotlus rahuldamata ja lisada taotletud parandused 06.11.2018 kohtuistungi protokollile.
Menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva
1(8)
jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, kui seadusest ei tulene teisiti. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab ringkonnakohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kannab kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikele 2.
HAGI JA SELLE ALUSENA ESITATUD ASJAOLUD
1.Allemann Trade OÜ esitas hagi Kaugemäe OÜ vastu ettemaksu tagastamise ja kahju hüvitise nõuetes (hagiavalduse terviktekst 25.01.2018). Hageja palus välja mõista kostjalt hageja kasuks tasutud ettemaksu 4980 eurot, transporditeenuse eest maksmisega tekkinud kahju hüvitise 12 166,20 eurot ja metsamaterjali eemaldamisega tekkinud kahju hüvitise 11 340 eurot.
2.Hageja tellis kostjalt 02.02.2012 palgiosa valmistamise palksaunale. Suulise lepingu sõlmimise päevaks loevad pooled 04.02.2012. Metsamaterjali vedamiseks tuli see eelnevalt metsast raiuda. Hageja tasus kostjale esimese osamakse töö eest esitatud arvest nr 1-E (arve koostatud 25.03.2012). Hageja tasus arve ositi kolmes osas, viimane osamakse on tasutud 21.05.2012. Kokku tasus hageja kostjale 4980 eurot. Kostja esitatud arve on käsitletav pakkumusena ja hagejapoolne tasumine nõustumusena. Hageja täitis oma lepingulise kohustuse, kuid kostja jättis omapoolse kohustuse täitmata. Saunamaja ei ole valminud. Pärast kostja juhtorgani seas toimunud vahetust 2016. aastal tugines kostja vestlustes hagejaga infovahetuses asjaolule, et tehing oli tehtud enne uue juhatuse määramist, mistõttu kostja justkui ei vastuta.
3.Lisaks palksauna valmistamisele tellis hageja kostjalt palkide jaoks metsaraie. Saadavast puidumaterjalist kohustus kostja ehitama saunamaja valmimise järel hagejale ka kõrvalhoone. Antud kokkuleppe täitmiseni pooled ei jõudnud, kuivõrd saunamaja ehitamine viibis. Pärast kokkuleppe sõlmimist teostas kostja eelmine juhatuse liige läbi teise äriühingu FIE-na raietööd ning eemaldas hagejale kuuluvast metsast 135 tm palki. Hageja tasus palkmaterjali transpordi eest ja esitas kostjale arve palkide transpordi teenuse eest. Hagejale kuulunud palgid transporditi kostja valduses olevale territooriumile Saaremäe tallu Kiviloo külas. Palkide edasine saatus on teadmata. Kuivõrd materjali omastas kostja, tuleb palkide hind samuti hagejale kompenseerida. Palkmaterjali väärtus on 84 eurot tm kohta, kokku seega 135 x 84 = 11 340 eurot.
4.Kuivõrd hageja maksis palkide transpordi teenuse eest eeldusel, et kostja täidab lepingu kohaselt, on kostja kohustatud hüvitama hagejale ka transpordi. Eeltoodust tulenevalt on kostja tekitanud hagejale lepingu täitmata jätmisena otsest rahalist kahju summas 17 146,20 eurot, mis moodustub kokkuleppe alusel tasutud 4980 eurost ja transporditeenuse arvetest 12 166,20 eurot.
2(8)
5.Hageja proovis kostjaga mitme aasta vältel leida kompromissi. 09.09.2016 oli ilmne, et kostja ei asu siiski lepingut täitma. Hageja esitas kostjale lepingust taganemise avalduse, hageja teatas, et taganeb 27.03.2012 sõlmitud saunamaja ehitamise ja materjali kogumise lepingust alates 10. septembrist 2016. Taganemise avalduse järel muutusid käesolevad nõuded sissenõutavaks.
VASTUVÄITED HAGILE
6.Kostja vaidles hagile vastu.
7.Pooled sõlmisid 2011. aasta septembris suulise lepingu hageja tellimusel ja materjalist palksauna ja garaaž-varjualuse (kõrvalhoone) palgiosade valmistamiseks ja paigaldamiseks hageja juhatuse liikmele Marek Allemannile kuuluvale kinnisasjale Allemanni, Kõrvenurga küla, Kose vald. Tasuna palksauna ja kõrvalhoone palgiosade valmistamise eest lepiti kokku hinnas 10 eurot tööks kuluva palgi jooksva meetri kohta, millele lisandub käibemaks. Tasuna paigaldamise eest lepiti kokku 20% palgiosade valmistamise maksumusest. Kostja kohustus töö valmistama 2012. aasta mai lõpuks. Hageja kohustus ehitama palksauna ja kõrvalhoone vundamendid palgiosade paigaldamise ajaks. Pooled ei leppinud kokku palksauna ja kõrvalhoone veos nende paigaldamise kohta. Kostja tavalises praktikas töövõtja tellib veo, mille maksumuse tasub töö tellija otse vedajale või hüvitab töövõtjale veoga seotud kulud. Kostja esitas hagejale 25.03.2012 arve nr 1-E summas 4980 eurot palksauna palgiosa valmistamise tasu ettemakse saamiseks. Hageja tasus arve.
8.Palksauna ja kõrvalhoone palgiosad valmisid 20.05.2012. Hageja maksis lõplikult arve nr E-1 21.05.2012. Kostjal kulus töö tegemiseks ära kogu hageja poolt muretsetud metsamaterjal. Palksauna valmistamiseks kulus palki 415 m ja kõrvalhoone valmistamiseks 500 m. Hageja vaatas valminud palksauna palgiosa ja kõrvalhoone palgiosa kostja tegevuskohas (Saaremäe talu, Kiviloo küla, Raasiku vald) üle ega esitanud ühtki märkust. Palksauna ja kõrvalhoonet kostja paigaldada ei saanud, sest hageja teatas, et ta pole jõudnud kummalegi hoonele vundamenti ehitada, ega teatanud, mis ajaks hageja need ehitab. Lisaks ei olnud ja ei ole hagejal ehitusluba hoonete püstitamiseks, hageja ei tohtinudki Allemanni kinnisasjale laste palksauna ja kõrvalhoonet püstitada. Hageja asus 2016. aasta aprillis alles vundamente ehitama. 2012. aasta juunis teatas hageja kostjale, et ta pole vundamente ikka veel ehitanud ja kostja teatas hagejale, et vundamentide puudumise tõttu ei saa kostja paigaldamiskohustust täita.
9.01.04.2016 vahetus kostjal osanik ja juhatus. Enne kostja osaühingu osa müümist andis kostja oma ettevõtte osa, mille kaudu kostja tegutses palkhoonete ehitamisega, koos vaidlusaluse töövõtulepinguga üle Upsi OÜ-le.
10.2016. aasta suvel teatas hageja kostja endisele juhatuse liikmele G. Keskülale, et hagejal on palksauna vundament valmis, ja nõudis, et G. Kesküla asuks palksauna paigaldama. Hageja juhataja M. Allemanni ülesandel ja juhendamisel märkis kostja töötaja Kennet Aljas palksaunale märkida kavandatavate pistikupesade ja lülitite asukohad. Palksauna palgiosa ja kõrvalhoone palgiosa on endiselt Saaremäe talus alles, kuid G. Kesküla teatas, et ta saaks palksauna paigaldama asuda varemalt 2016. aasta sügisel. 26.08.2016 sai kostja hagejalt nõudekirja, milles paluti 4980 euro tagastamist ja palgi raie ja transpordi kulu ja palgi väärtuse hüvitamist hiljemalt
3(8)
09.09.2016. Hageja ei olnud enam huvitatud töö lõpetamisest. 10.09.2016 laekus kostjale avaldus, milles hageja teatas, et taganeb saunamaja ehitamise lepingust.
11.Hageja 10.09.2016 taganemisavaldus ei ole kehtiv (TsÜS § 69 lg 1), sest kostja ei ole pärast ettevõtte osa, sh töövõtulepingu, üleminekut Upsi OÜ-le enam lepingupool, mistõttu kostjale kui ebaõigele isikule suunatud taganemisavaldusel ei ole õiguslikku tähendust. Samuti, taganemisavaldus on tühine (VÕS § 118 lg 2), sest taganemisavalduse tegemise ajaks oli hageja töövõtulepingust tulenev täitmise nõue kostja vastu aegunud. Kolmeaastane aegumistähtaeg algas 01.06.2012, mil hagejal tekkis õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Lisaks oli taganemine lubamatu (VÕS § 101 lg 3, § 119 lg 1, 2), sest hageja oli avalduse tegemise ajal vastuvõtuviivituses. Alternatiivselt oli taganemine lubamatu (VÕS § 118 lg 1 p 1), sest taganemine oli tehtud taganemiseks ettenähtud mõistliku aja möödudes, arvates kohustuse rikkumisest teadasaamisest 01.06.2012.
12.Hageja ei või nõuda hüvitist transpordi- ja metsaraieteenusele kulutatu eest, samuti metsamaterjali eemaldamise eest, sest hageja oli ja on vastuvõtuviivituses, mistõttu kostja ei vastuta töövõtulepingu rikkumise eest (VÕS § 101 lg 3, § 119). Hageja vastuvõtuviivitus seisneb asjaolus, et hageja jättis täitmata töövõtulepingust tuleneva kohustuse valmistada vundamendid, millele saaks palksauna ja kõrvalhoone palgiosad paigaldada, samuti selles, et ei ole teinud kostjaga koostööd.
13.Hageja nõuded on aegunud. Hageja käsitluse järgi pidanuks kahju tekkima 01.06.2012, mil hageja sai teada, et palksaun ja kõrvalhoone jäid tähtpäevaks, s.o 2012. aasta mai lõpuks paigaldamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
14.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda; pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Taganemisest tulenevad nõuded
15.Hageja esile toodud asjaolude õigsust eeldades on ettemaksu 4980 euro tagastamise nõude aluseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 189 lg 1. VÕS § 189 lg 1 kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu.
16.VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 116 lg 2 p 5 kohaselt on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. VÕS § 116 lg 5 esimese lause kohaselt võib §-s 114 nimetatud täiendava tähtaja andmisel kahjustatud lepingupool määrata, et juhul, kui teine lepingupool ei täida täiendava
4(8)
tähtaja jooksul oma kohustust, loeb kahjustatud lepingupool ennast lepingust taganenuks.
17.Hageja esile toodud asjaoludel esitas hageja kostjale 09.09.2016 avalduse lepingust taganemiseks, teatades, et taganeb lepingust alates 10.09.2016. Hageja ei ole esile toonud, et hageja oleks nimetatud avalduses andnud kostjale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks, s.t palksauna palgiosa ja garaaž-varjualuse (kõrvalhoone) palgiosa valmistamiseks ja paigaldamiseks. Hageja esitatud asjaoludest tuleneb, et hageja kohaselt oli 09.09.2016 avalduse esitamise ajaks selgeks saanud, et kostja ei asu lepingut täitma. VÕS § 116 lg 2 p 4 kohaselt on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi. Eeldades hageja esile toodud asjaolu õigsust, mille kohaselt kostja käitumine andis hagejale 09.10.2016 mõistliku põhjuse kaotada usk lepingu täitmisse kostja poolt, ei analüüsi kohus, kas lepingust taganeda ilma täiendavat täitmise tähtaega andmata oli lubatav (VÕS § 114 lg 3), samuti, millal hageja pidi olulisest lepingurikkumisest teada saama ja kas lepingust taganemise avalduse tegemine 09.10.2016 oli seetõttu lubatav (VÕS § 118 lg 1 p 1).
18.VÕS § 118 lg 2 kohaselt on lepingurikkumise tõttu lepingust taganemine tühine, kui kohustuse täitmise nõue on aegunud ja võlgnik tugineb sellele või kui võlgnik keeldub õigustatult kohustust täitmast. TsÜS § 142 lg 1 kohaselt aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul; pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.
19.Aegumistähtaja algusele ei tule antud juhul kohaldada VÕS § 651 lõiget 1, mis sätestab aegumistähtaja alguse töö lepingutingimustele mittevastavusest tuleneva nõude puhul. Hageja esile toodud asjaoludel ei olnud kohustuse täitmise nõue töö lepingutingimustele mittevastavusest tulenev nõue. Hageja esitatud asjaoludel tulenes täitmise nõue kostja kohustuse täitmisega viivitamisest ja kohustuse täitmata jätmisest. Õiguskirjanduses („Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne.“ 2009) on põhjendatult märgitud järgmist. Töövõtja kohustuste rikkumise korral tuleb VÕS kohaselt eristada töövõtja vastutust lepingu täitmata jätmise ja täitmisega viivitamise puhul ning töövõtja vastutust lepingutingimustele mittevastava töö tegemise puhul. Töövõtulepingu täitmata jätmisega, sh täitmisega viivitamisega on tegemist juhul, kui töövõtja jätab täitmata mõne töövõtulepingust tuleneva põhikohustuse, eelkõige kui lepingu eesmärki ei saavutata üldse või kui töö ei valmi tähtajaks. Töö lepingutingimustele mittevastavusega on tegemist siis, kui töö ei vasta lepingutingimustele oma kvaliteedi või muude omaduste poolest. (Ibid. lk 59-60, p 2).
20.TsÜS § 147 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti; nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist; kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Vaatamata kohtu küsimustele, ei ole hageja esile toonud kostja põhikohustuse täitmise tähtpäeva.
5(8)
Hageja ei ole esile toonud, et täitmise tähtpäeva oleks võinud määrata hageja (VÕS § 82 lg 2).
21.VÕS § 82 lg 3 kohaselt, kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Hageja oli seisukohal, et hageja hinnangul hakkas aegumistähtaeg kulgema taganemisavalduse tegemisest (kd I tl 94). Hageja õiguslik seisukoht ei ole põhjendatud. Hageja kohaselt andis hageja töö tegemiseks vajaliku metsamaterjali kostjale üle 04.02.2012, hageja kohaselt jõudis metsamaterjal kostja territooriumile ajavahemikul 23.01.2012 kuni 27.02.2012 (kd I tl 106). Hageja esile toodud asjaoludel, arvestades kostja põhikohustuse sisu ja olemust, kohustuse täitmise kohta ja viisi, oli mõistlik aeg kostja põhikohustuse täitmiseks kõige enam kolm kuud metsamaterjali jõudmisest kostja territooriumile, s.o kolm kuud 27. veebruarist 2012. Hageja esile toodud asjaolude õigsust eeldades tuleb asuda seisukohale, et kostja pidi lepingu täitma hiljemalt 2012. aasta mai lõpuks. Kohus märgib lisaks, et kostja on tunnistaja Guido Kesküla ütlustega (kd II tl 10 pöördel p 4) ja muude tõenditega tõendanud, et kostja pidi töö tegema 2012. aasta mai lõpuks; hageja ei ole soovinud nimetatud tõendeid ümber lükata.
22.VÕS § 82 lg 7 kolmanda lause kohaselt, kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Eeltoodust tulenevalt algas VÕS § 118 lg 2 tähenduses kostja kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg enne 01.06.2012.
23.Aegumistähtaja pikkusele ei tule antud juhul kohaldada TsÜS § 146 lõiget 2, mis sätestab aegumistähtaja ehitise puuduse tõttu töövõtulepingust tuleneva nõude puhul. Hageja esile toodud asjaoludel ei tulenenud kohustuse täitmise nõue ehitise puudusest. Õiguskirjanduses („Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne.“ 2010, § 146, lk 471, p 3.3.1.1) on põhjendatult märgitud, et ehitise puuduseks on igasugune ehitustöövõtulepingu järgse töö mittevastavuse lepingutingimustele, pikem aegumistähtaeg on põhjendatud esmajoones sellega, et ehitise puudused võivad tihti ilmneda alles pikema aja vältel. Kohus on ülal märkinud, et hageja esile toodud asjaoludel ei tulenenud kohustuse täitmise nõue töö lepingutingimustele mittevastavusest, vaid kohustuse täitmisega viivitamisest ja kohustuse täitmata jätmisest. Hageja esitatud asjaoludest lähtuvalt jäi kostja poolt valmistamisele kuulunud asi valmistamata, kostja ei jõudnud ehitise valmistamiseni. EhS § 3 lg 1 kohaselt on ehitis inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest. Varasema ehitusseaduse § 2 lg 1 esimeses lauses oli sätestatud, et ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi.
24.TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Eeltoodust tulenevalt oli VÕS § 118 lg 2 tähenduses kostja kohustuse täitmise nõue aegunud enne 2016. aastat ja hilisem taganemine on tühine.
25.Puudub vajadus käsitleda, kas 2016. aastal kummagi poole käitumises võis esineda läbirääkimiste tunnuseid või kostja käitumises nõude tunnustamise tunnuseid, sest
6(8)
selleks ajaks oli lepingu täitmise nõue aegunud. Kohtumenetluse käigus menetlusdokumendis esitatud kostja väidet või avaldust, mille kohaselt kostja oleks 2016. aasta sügisel hea meelega olnud nõus asuma lepingut täitma, ei ole võimalik käsitada konstitutiivse võlatunnistusena.
26.Lepingust taganemise tühisuse tõttu puuduvad hagejal taganemisest tulevad nõuded ettemaksu 4980 euro tagastamiseks, samuti rahaliste kulude 12 166,20 euro hüvitamiseks ja materjalikulu 11 340 euro hüvitamiseks, mis hageja kohaselt taganemisest tulenevad.
27.Kohus märgib lisaks, et metsamaterjali transpordi teenuse kulu hüvitamise nõue ei saaks hageja esile toodud asjaoludel tuleneda VÕS § 189 lõikest 2 ka põhjusel, et transporditeenus ei olnud pooltevahelise lepingu sisu kohaselt töövõtulepingu alusel üleantu (veoteenuse kokkuleppe kohta vt kd I tl 106). Hageja esile toodust nähtuvalt oli metsamaterjali muretsemine kostja kohustustega vastastikuselt seotud hageja kohustus töövõtulepingust ja metsamaterjali transpordi kulu oli hageja kohustuse täitmisega seotud kulu, mille hageja maksis kolmandale isikule.
28.Taganemise tühisuse tõttu puudub vajadus tuvastada kostja esile toodud ja tõenditega varustatud asjaolusid, millest tulenevalt hageja nõue metsamaterjali või palkmaterjali väärtuse hüvitamiseks taganemise alusel on VÕS § 190 lg 2 punktide 1, 2 ja 3 järgi välistatud. Kahju hüvitamise nõuded
29.VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
30.Hageja esile toodust tulenevalt on nõuded esitatud lepingu täitmise asemel. VÕS § 115 lg 3 kohaselt võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust. Kohus on ülal märkinud, et hageja ei ole esile toonud, et hageja oleks andnud kostjale täiendava tähtaja lepingu täitmiseks. Hageja esitatud asjaolu kohaselt sai see, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, ilmseks 09.10.2016.
31.Hageja seisukoht, mille kohaselt kahju hüvitamise nõue muutus sissenõutavaks 2016. aastal, on põhjendamatu. Seaduse tõlgendamine ja kohaldamine sel viisil oleks ilmselgelt ebamõistlik, välistades sisuliselt aegumise kohaldamise täitmise täiendava tähtaja andmata jätmise korral. Täitmise nõude asemel esitatud kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg algab täitmise täiendava tähtaja möödumisel, kuid üksnes juhul, kui võlausaldaja tegi täiendava tähtaja andmise tahteavalduse enne täitmise nõude aegumist. Seda seisukohta kinnitab ka õiguskirjanduses märgitu („Võlaõigusseadus I. Üldosa (§§ 1-207). Kommenteeritud väljaanne.“ 2016, § 115, lk 600, p 9.3.2, lit b). Analoogselt peaks täitmise nõude asemel esitatud kahju hüvitamise nõude aegumistähtaja algust arvestama VÕS § 116 lg 2 punktis 4 nimetatud mõistliku põhjuse ilmsikstulekust üksnes juhul, kui nimetatud mõistlik põhjus tuli ilmsiks enne täitmise nõude aegumist. Kohus on ülal käsitlenud, et kostja lepingulise kohustuse täitmise nõue oli aegunud enne 2016. aastat.
7(8)
32.Eeltoodust tulenevalt on hageja esile toodud faktilistest asjaoludest lähtudes kahju hüvitamise nõuded aegunud. Puudub vajadus käsitleda, kas nõutavate kulude hüvitamine oleks kahju hüvitamise eesmärki arvestades võimalik, ja muid kahju hüvitamise eeldusi. Menetlusküsimused
33.TsMS § 53 lg 4 alusel tuleb kostja taotlus 06.11.2018 kohtuistungi protokolli parandamiseks jätta rahuldamata. Protokollis ei ole märgitud, et kostja lepinguline esindaja vastas kohtule sõnastuses: „Ei soovi“. Kostja taotlus on kooskõlas protokollis märgituga ja täiendamiseks puudub vajadus, sest protokoll kajastab selles osas istungi olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist.
34.TsMS § 53 lg 4 alusel tuleb hageja taotlus 06.11.2018 kohtuistungi protokolli parandamiseks rahuldada osaliselt. Protokollis ei ole märgitud, et hageja lepinguline esindaja vastas kohtule sõnastuses: „Ei soovi“. Selles osas puudub alus protokolli parandada. Protokolli tuleb täiendada hageja esindaja küsimusega „Kas kohus on nõus andma selleks tähtaja?“, sest hageja esindaja esitas toodud küsimuse ja hageja taotluse kontekstis ei ole ilmselge, et täienduse olemasolu või puudumine ei ole menetluskulude kindlaksmääramise seisukohalt oluline. Taotlus tuleb jätta rahuldamata osas, millega hageja taotleb täiendada või muuta protokollilise määruse kohta märgitut, millega kohus määras istungiga seotud menetluskulude nimekirja esitamise tähtaja. Puuduvad andmed, et kohus oleks käsitanud hageja esindaja küsimust taotlusena ja oleks selle kohta teinud protokollilise määruse, millega andnud hagejale enne kohtuistungit tekkinud menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaja. Hageja esindaja küsimus ei olnud oma sõnastuse kohaselt tähtaja määramise taotlus ja kohus seda sellisena ka ei käsitanud. Protokollis on õigesti kajastatud kohtu protokolliline määrus menetluskulude nimekirja esitamise tähtaja kohta, mis oli muu hulgas ka selgituseks hageja esindaja küsimusele. Enne kohtuistungit tekkinud menetluskulude esitamise tähtaeg on seaduses sätestatud menetlustähtaeg, mida kohus ei saa määrata, neid kulusid menetleb kohus vastavalt kohtupraktikas omaks võetud põhimõtetele.
35.Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda.
36.Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine otsuses takistaks otsuse tegemist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Mihkel Roos kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.