Muud

OÜ sai traktori oma valdusesse 28.05.2024 kui sisenes koos kohtutäituriga R. S. X kinnistule Xxxx, kus oli kõnealune traktor. Peale traktori valduse saamist tellis Mellog Trans OÜ traktori defekteerimise teenuse Deutz-Fahr ametlikust esindusest Baltem AS, kuna trakror oli nähtavalt halvas seisukorras. Peale defekteerimise akti saamist taganes Mellog Trans OÜ ostulepingust Üheksavara OÜ-ga ja Üheksavara OÜ taganes ostulepingust Kaugemäe OÜ-ga (lisa 1). Seega on trakor tänase seisuga Kaugemäe OÜ valduses ja Kaugemäe loobub traktori tagastamise/hüvitamise nõudest. Küll aga Kaugemäe OÜ esitab käesolevaga uue nõude, võlgnik X tegevuse ja tegevusetuse tulemisena on trakrori töökorda seadmiseks vajalik osta varuosi, vastavalt Deutz-Fahr ametliku esindaja defekteerimise aktile kokku summas 17 799,93 eurot. Lisaks kulub remondi töötunde kokku eeldavatalt 50, maksumusega ligikaudu 3 000 eurot.

Võlausaldaja nõuab 04.07.2017 võlatunnistuses ja maksejõuetusavalduse järgi traktori väljaostuhinda ja samal ajal traktorit tagasi, st tagastamisega viivitamise eest leppetrahvi 33 250 eurot. Võlausaldaja sai valida ainult ühe nõude. Väljaostu hinnaga arve esitamisega ei saanud võlausaldaja enam nõuda Upsi OÜ-lt (NB! Mitte Xlt) traktorit tagasi. Tal oli

lepingujärgne kohustus omand üle anda Upsi OÜ-le (lepingi p 3). Seega on tagastamisega viivitamise leppetrahvinõue X vastu alusetu, olematu.

Kuna 28.05.2024 viis võlausaldaja üllatavalt traktori ära, väites et see on tema omandis (tõendamata), siis järelikult ei saa ta enam nõuda väljaostu hinda rahas, mis pealegi on aegunud. Üürilepingu punkti 3. alusel kohustus võlausaldaja andma Upsi OÜ-le üle traktori omandi ja võis üleandmist vaid edasi lükata kuni võlg on tasutud. Seda kohusust on võlausaldaja rikkunud.

Võlausaldaja väidab 14.12.2023 avalduses, et „Kuna traktor jäi võlgniku valdusesse, siis võlgnik ühines Upsi OÜ üürilepingust tulenevate kohustustega (lisa 4), muuhulgas tasuda traktori kasutamise eest üüri, hooldada traktorit regulaarselt ja kohaselt, tagastada traktor lepingu lõppemisel/ülesütlemisel.“. Selline tõlgendus on meelevaldne ega vasta tõenditele. Esiteks 01.06.2017 oli ja jäi traktor Upsi OÜ valdusesse, mitte X. Viidatud lisa 4 on X kohustusega ühinemise kokkulepe 01.06.2017, mille punkti 3. järgi võtab ta üle üürilepingust tulenevad Upsi OÜ rahalised kohustused, mitte mitterahalised kohustused. X ei saanud aru, et ta ühineb üürilepinguliste kohustustega üldiselt, sh tulevaste rahaliste kohustustega, vaid selleks hetkeks sissenõutavaks muutunud rahalise kohustusega. Vastasel korral ei oleks ta pidanud rahalise kohustustega eraldi taas ühinema 04.07.2017, mida võlausaldaja nõudis ja milline kokkuleppe sõlmiti. Tuleb asuda seisukohale, et ka võlausaldaja ei eeldanud tuleviku rahaliste kohustustega ühinemist 01.06.2017 kokkuleppes, sest vastasel korral ei oleks ta kuu aega hiljem uue rahasumma (üürilepingujärgne võlg) kohta ühinemise kokkulepet koostanud ega sõlminud. X ei ühinenud seega mistahes rahaliste nõuetega tulevikus, mis ületasid 04.07.2017 dokumendis toodud üürilepingulist nõuet 18 77,44 eurot (selle summa õigsus on tõendamata). Selle kokkuleppega oli muudetud eelmist ühinemise kokkulepet (01.06.2017) ja kehtima jäi ühinemise kokkulepe fikseeritud rahasummas ühinemise kohta.

menetluskulud. Asjas on tõendamata, kelle kasuks või kahjuks lahend tehti ja kas äkki sai võlausaldaja kohtumenetluse poolelt (kelleks ei olnud X) selle nõude hüvitatud. Viimasel juhul oleks tegemist alusetu rikastumisega, kui võlausaldaja saaks selle summa ka Xlt. Tõele ei vasta võlausaldaja väide, et tema koostatud järjekordsed ja hilisemad võlatunnistused lubas X allkirjastada. Vastupidi, ta ei soovinud enam alluda võlausaldaja nö survestamisele, mille eesmärgiks oli omandada X kinnistu, milles viimane ei ole kunagi kokku leppinud. Võlatunnistusest tuleneva nõude puhul peab kohus esmalt võtma seisukoha (st hagimenetluses), kas esitatud dokument on võlatunnistuse andja õigusliku sidumise tahteta antud kinnitus või õiguslikult siduv võlatunnistus. Juhul, kui tegemist on tehinguga, tuleb hinnata, kas väidetud võlatunnistus on abstraktne (konstitutiivne) (VÕS § 30) või kausaalne (deklaratiivne). Kuna X puhul on tegemist tarbijaga, siis peab kohus (st hagimenetluses) omal algatusel kontrollima, kas võlatunnistus on sõlmitud tüüptingimustel või mitte, kas võlatunnistust sisaldavad tüüptingimused on saanud lepingu osaks ning kas need tüüptingimused kehtivad (Riigikohtu lahend 2-19-5601). Võlausaldaja on survestanud X allkirjastama võlatunnistusi ja kohustusega ühinemise kokkuleppeid ja ära kasutanud tema kogenematust. Dokumendid on koostatud võlausaldaja poolt Xle ebasoodsatel tingimustel, mida ei olnud võimalik läbi rääkida. Samuti on poolte vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, kuna tegelikult ei olnud X võlausaldajale võlgu või oli seda oluliselt väiksemas summas (nt 01.06.2017 võlatunnistused). Näiteks on ka üürilepingus sisaldunud viivisemäärast 0,05% päevas saanud dokumentides 0,5% päevas. Pankrotihoiatuse (avalduse lisa 7) saatmine ja kättetoimetamine on asjas tõendamata. Võlausaldaja väidab 14.12.2023 avalduses, et ta on üheselt tõendanud, et X on maksejõuetu. Võlausaldaja ei ole seda ühegi tõendiga tõendanud. Vastupidi, ta on nimetatud dokumendis loendanud mitmeid varasid, mida X omab. Tulenevalt asjaolust, et võlausaldaja nõuded on aegunud, alusetud või ebaselged (sh osad sissenõutavaks muutumised – avaldaja ei ole põhistanud sissenõutavaks muutumise aega 27.06.2022), tuleb jätta avaldus rahuldamata ja pankrot välja kuulutamata. Menetluskulud palun jätta avaldaja kanda, mõistes temalt välja X menetluskulud. See on ka õiglane, sest avaldaja on teadlikult pöördunud alusetute nõuetega kohtusse. X märgib, et ainult temal on võlausaldaja vastu nõue, s.o renditasu turuhinnas, sest võlausaldaja on üle 3 aasta kasutanud temale kuulunud maad õigusliku aluseta ja tasuta. Seega isegi, kui peaks mingi nõue tuvastatama X vastu, esitab ta tasaarvestusavalduse oma renditasu nõudega, millele võib lisanduda kahjunõue tulenevalt maa kahjustamisest ja looduse reostamisest võlausaldaja poolt. X vaidleb võlausaldaja täiendavale nõudele vastu. Võlausaldaja nõude kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamidest. Sisuline vaidlus nõuete olemasolu üle ei kuulu lahendamisele pankrotimenetluses. Võlausaldajal ei ole nõuet X vastu. Isegi, kui kõnealusest lepingulisest suhtest võiks kellelgi olla nõue X vastu, on see aegunud. Võlausaldaja nõudele lisatud 01.04.2016 notariaalse lepingu punktis 1.5.6. on loetletud ainult üks vara, s.o sõiduk FORD FOCUS TURNIER, registreerimismärgiga xxxx. Võlausaldaja väidab, et tehingu tegemise hetkel oli temal vara – tootmises tellimus 2 palkhoone seinadetailide valmistamiseks tellijale Allemann Trade hinnaga 28 486,20 eurot. See ei vasta tõele. Palkhoone seinadetailide (milliste? mis koguses?) kuuluvus Kaugemäe OÜ-le on tõendamata. Lisatud kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-17-306 (edaspidi Määrus) punktis 9. kinnitab võlausaldaja ise, et „01.04.2016 vahetus kostjal osanik ja juhatus. Enne kostja osaühingu osa müümist andis kostja oma ettevõtte osa, mille kaudu kostja tegutses palkhoonete ehitamisega, koos vaidlusaluse töövõtulepinguga üle Upsi OÜle.“. Määruse punktis 11. lisab võlausaldaja: „Hageja 10.09.2016 taganemisavaldus ei ole kehtiv, sest kostja ei ole pärast ettevõtte osa, sh töövõtulepingu, üleminekut Upsi OÜ-le

enam lepingupool.“. Võlausaldaja Kaugemäe OÜ ütleb selgelt, et teda see nõue enam ei puudutanud. Seega jääb ebaselgeks, kuidas ja millal omandas seinadetailid Kaugemäe OÜ. Nõue võis olla Allemann Trade OÜ-l. Määrusega loeti samas Allemann Trade OÜ nõuded summas 28 486,20 EUR aegunuks. Võlausaldaja väidab, et palkdetailide „maksumus“ tuleneb Määrusest ja tema nõudeks on 28 486,20 EUR. Esiteks, kohus ei pea otsima lisadest sellist summat, mida seal ka ei ole, või ise kokku arvestama, kuidas nõue on saadud ja millest see koosneb. Võlausaldaja ei ole vaevunud oma nõuet menetlusdokumendis lahti kirjutama ega viitama konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse (TsMS § 363 lg 1 p 3). Teiseks, Määruse punktist 1. nähtub Allemann Trade OÜ (!) nõue, mis koosneb: „Hageja palus välja mõista kostjalt hageja kasuks tasutud ettemaksu 4980 eurot, transporditeenuse eest maksmisega tekkinud kahju hüvitise 12 166,20 eurot ja metsamaterjali eemaldamisega tekkinud kahju hüvitise 11 340 eurot.“. Need summad moodustavad kokku 28 486,20 EUR, kuid Kaugemäe OÜ-l ei saa olla X vastu ettemaksu tagastamise ja kahju hüvitamise nõudeid (sh transporditeenus), mis pealegi tunnistati Määruses aegunuks. Määruse punktis 3. on öeldud, et „Palkmaterjali väärtus on 84 eurot tm kohta, kokku seega 135 x 84 = 11 340 eurot.“. See väärtus on asjas tõendamata, samuti nagu võlausaldaja selle summa nõue X vastu. Transporditeenuse kulu (12 166,20 EUR) kohta on Määruse punktis 27. leitud, et „transporditeenus ei olnud pooltevahelise lepingu sisu kohaselt töövõtulepingu alusel üleantu /.../ metsamaterjali transpordi kulu oli hageja Allemann Trade OÜ kohustuse täitmisega seotud kulu, mille hageja maksis kolmandale isikule“. Seega seda nõuet ei saa igal juhul Kaugemäe OÜ-l olla. Võlausaldaja aastaaruannetes sellist 28 486,20 EUR suurust väidetavalt üleval olevat nõuet ei nähtu. Võlausaldaja ei ole varasematel aastatel taolist nõuet esitanud X vastu, sh hagiavaldust. Nõudeid püütakse kunstlikult ja meeleheitlikult tekitada teades, et need on olematud või vähemalt ammu aegunud. Võlausaldaja ei ole välja toonud, millal muutus tema väidetav nõue sissenõutavaks. Määruses on juttu nõuetest, mis tekkisid 2012. a või 2016. a – X tugineb igal juhul nõude aegumisele ja palub kohtul seda arvesse võtta. Ei ole selge, mida mõeldakse lausega „Võlgnik on asunud enda vara varjama“. Millist „enda vara“? Kui on mõeldud seinadetaile, siis eespool väidab võlausaldaja, et need „kuuluvad“ Kaugemäe OÜle (mida X ei tunnista). Kui on mõeldud X kinnistut, mille ta võõrandas, siis kuidas see on varjamine? Väide, et X kinnistu müüdi „vastusooritust saamata“ on paljasõnaline (tõendamata) ja asjasse puutumatu. Lisatud 15.02.2017 X omakäeliselt koostatud ja allkirjastatud teatis tõendab ainult seda, et sel kuupäeval olid tema valduses (teatud) palksauna ja garaaži-varjualuse palkosad, mille tema (! füüsilise isikuna) valmistas 2012. a kevadel Allemann Trade OÜ tellimusel. See ei tõenda hetkeolukorda. Pole ka tuvastatav seos Kaugemäe OÜ väidetava nõudega (st millisest palkosadest on juttu ja kas see on sama kaup, mille töövõtule võlausaldaja tugineb). Lähtudes eeltoodust ei saa võlausaldaja nõuet rahuldada ka antud alusetu, olematu või igal juhul aegunud nõudega. Avaldus tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud võlausaldaja kanda, mõistes temalt välja X 22.05.2024 menetlusdokumendis avaldaja poolt esmakordselt esitatud leppetrahvi nõue arvestusega alates27.06.2022 kuni avalduse esitamiseni summas 33 250 eurot ei ole esitatud mõistliku aja jooksul (VÕS § 159lg 2 õigust lõpetav tähtaeg) – ca 2 aastat ei ole mõistlik aeg, selleks võiks olla 3-6 kuud. Seega lisaks sellele,et avaldaja nõuab leppetrahvi isikult (X), kes pole üürilepingu pooleks, on ta ka kaotanudõiguse leppetrahvi nõuda.

Kohtumääruse põhjendused

võlgniku vastu. Isegi kui eeldada võlausaldaja poolt avalduses nimetatud asjaolude õigsust, siis on võlausaldaja nõuded aegunud. Tulenevalt TsÜS § 146 lg-st 1 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 02.07.2024. a kahju hüvitamise nõude osas ei ole võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatust esitanud, mistõttu on nõue PankrS § 10 lg 2 p 1 tähenduses põhistamata. Kohtu hinnangul ei kuulu käesoleval juhul traktori valduse, väidetava kahjustamise ja remondivajaduse asjaolud tuvastamile maksejõuetusmenetluses. Maksejõuetusmenetlus eeldab, et võlausaldaja nõue on selge, maksejõuetusmenetluses ei ole võimalik analoogiliselt hagimenetlusega nõude aluseks olevate asjaolude väljaselgitamine.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.