Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

V A ja V K vannet andma ei ilmu, on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või aresti kuni 3 kuud.

(reg.märk XXX) jääkväärtus tulenevalt liisinglepingust on panga poolt edastatud andmetel 7 523.42 eurot, millele lisandub võlgnevus summas 499.32 eurot. Samas ei ole nimetatud sõiduk viimase 1,5 aasta jooksul hoolduses käinud - kui hooldused oleksid nõuetekohaselt läbinud, siis võiks sõiduki realiseerimismaksumus olla ca 10 000.00 eurot. Liiklusregistri andmetel on võlgniku nimele registreeritud sõiduk FORD TOURNEO (reg.märk XXX, esmane reg.aasta 2004), maksumus 1 500.00 eurot. Võlgnikul väärtpabereid ei ole. Ehitisregistri andmetel võlgnikul ehitisi kui vallasasju ei ole. Kinnistusraamatu andmetel võlgnikul kinnisasju ei ole. Äriregistri andmetel on võlgnik osanik OÜ-s B G G (RK XXX, osakapital 22 372.00 eurot). Võlgnikule kuuluva osa suurus on 3 196.00 eurot, mis moodustab ca 14,28 % osakapitalist. OÜ B G G on tegutsev ettevõte. Ajutine pankrotihaldur hindab võlgnikule kuuluva OÜ B G G osa väärtuseks 3 196.00 eurot, kuid osa täpsem väärtus selgub alles selle müügil. Äriregistri andmetel on võlgniku vara (v.a see vara, millele ei saa kommertspanti seada) koormatud kommertspandiga AS-i S kasuks. Samas on S AS teatanud ajutisele haldurile, et tal puuduvad nõuded võlgniku vastu. Võlgnikul on nõuded M OÜ (registrikood XXX) ja OÜ E (registrikood XXX) vastu summas kokku 17 071.24 eurot. Kuivõrd M OÜ on registrist kustutatud 04.04.2014 ja OÜ E registrist kustutatud 03.04.2014, hindab ajutine haldur nõuete väärtuseks 0.00 eurot. Võlgniku prokuristi poolt edastatud andmetel on pooleli järgnevad menetlused, kus võlgnik on hageja/ kannatanu: kriminaalasi nr 17740000155 (nõuded I P vastu summas 26 159.40 eurot), töövaidlusasi 4-1/601/19 (nõue V K vastu summas 11 060.21 eurot). Kuna ajutisel halduril puuduvad detailsemad andmed nende nõuete perspektiivikuse kohta (sh positiivse lahendi korral kohustatud isikute maksevõime kohta), siis hindab ajutine pankrotihaldur nõuete väärtuseks 0.00 eurot. Nõuete sissenõutavus ja väärtus selgub hilisema pankrotimenetluse käigus. Ajutine haldur hindab seega OÜ Narva GEM vara ja õiguste võimalikuks väärtuseks pankrotimenetluse algatamise seisuga 10 847.62 eurot. Ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgniku teadaolevad võimalikud kohustused pankrotimenetluse algatamise seisuga on kokku vähemalt summas 99 200.74 eurot. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et OÜ Narva GEM on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku olemasolev vara ei kata olemasolevaid kohustusi. Äriühingul puuduvad kehtivad töölepingud, võlgniku majandustegevus on lõppenud. Võlgniku seletusest enda maksejõuetuse põhjuste kohta nähtub, et 2017 aasta suvel ilmnes, et võlgniku juhatuse liige I P hakkas tegutsema enda, mitte äriühingu huvides ning ka uus direktor V K ei suutnud äriühingut välja viia raskest majanduslikust olukorrast, jättes kohaselt täitmata muuhulgas ka Maksu- ja Tolliameti ees olevad kohustused, kuid makstes endale samal ajal alusetult makseid. Eelnimetatu viis selleni, et MTA tühistas maksude tasumise ajatamise graafiku ja blokeeris pangakontod, millest johtuvalt äriühingu majandustegevus seiskus ning võlgnik otsustas 21.02.2019 lõpetada majandustegevuse ja esitada kohtule pankrotiavalduse. Ajutine pankrotihaldur nõustub võlgniku poolt esitatud maksejõuetuse põhjustega. Ajutise halduri poolt kogutud ja võlgniku poolt esitatud andmete (sh pankrotiavalduses toodust lähtuvalt) kohaselt algasid võlgniku olulised likviidsusprobleemid 2019 aasta alguses. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et arvestades eeltoodud asjaolusid ei ole olemasoleva informatsiooni alusel kohtkindlat alust pidada rasketeks juhtimisvigadeks PankrS § 28 lg 2 tähenduses, kuna hetkel ei ole võimalik tuvastada juhatuse liikmete kohustuse tahtlikku rikkumist või rasket hooletust ja sellest tulenevat pankrotisituatsiooni tekkimist. Samas võivad aga edaspidises menetluses selguda asjaolud, milliste kohaselt juhatuse liikmete tegevuse või tegevusetuse tõttu tekkis võlgniku maksejõuetus.

PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutise halduri hinnangul ei saa olemasolevate andmete põhjal täpselt määratleda püsiva maksejõuetuse tekke aega, kuid eelduslikult on see veebruar 2019. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku majandustegevuse raskused, maksejõuetus ning pankrotimenetluse algatamine on tingitud muuhulgas tellimuste mahu olulisest vähenemisest ning MTA ees olevate kohustuste kohasest täitmata jätmisest (maksete ajatamise graafiku rikkumine), millega kaasnes võlgniku suutmatus täita ka teisi rahalisi kohustusi, kuna võlgniku pangakontode käsutamine blokeeriti. Ajutine pankrotihaldur loeb maksejõuetuse põhjuseks seega muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses (PankrS § 22 lg 5), kuid märgib, et edasises menetluses võivad ilmneda asjaolud, milliste kohaselt on maksejõuetuse põhjuseks raske juhtimisviga PankrS § 28 lg 2 tähenduses. Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine. Ajutine haldur on tuvastanud võimalikud vara tagasivõitmise võimalused tulenevalt PankrS § 110-114 ja tagasinõude võimalused, samuti ei välista haldur ka täiendavate võimaluste tekkimist pankrotimenetluse käigus. Nimelt on võlgniku ja E OÜ vahel 21.01.2019 sõlmitud kaks sõidukite müügilepingut, milliste alusel võõrandati E OÜ-le sõidukid GAZ 33023 ja GAZ Gazelle/GSTR/3302. Mõlemad sõidukid võõrandati hinnaga 480.00 eurot. Ajutise halduri käsutuses olevatest pangakontode väljavõtetest ja kassaraamatust ei selgu, et E OÜ oleks sõidukite müügihinda tasunud. Sõidukite võõrandamisega seonduv vajab edasises menetluses täiendavat analüüsi. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et kuna tehingud tehti kuue kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist, siis nimetatud tehingutega võidi kahjustada võlausaldajate huve ning eelistati ühte võlausaldajat teistele. Seega võivad esineda PankrS § 110 lg 1 p 2 ja lg 2 sätestatud vara tagasivõitmise alused. Samas vajab tagasivõitmise otsustamine analüüsi ka majandusliku otstarbekuse osas. Samuti hoolimata tehingute tagasivõitmise õiguslikest alustest, puuduvad võlgnikul hetkel rahalised vahendid vastavate kohtumenetluste algatamiseks, kui kohustatud isik keeldub vabatahtlikult vara tagastamast või nende väärtust hüvitamast. Seega tehingute tagasivõitmise kohtumenetluste alustamiseks peaksid vastavaid kulusid finantseerima kolmandad isikud (eelduslikult võlausaldajad), kui kohus ei anna võlgnikule menetlusabi. 30.04.2019 kohtuistungil nõustus võlgnik ajutise halduri aruandega. Võlgniku selgituste kohaselt äriühingul majandustegevus puudub, võlgnik tunnistab maksejõuetust. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on PankrS § 86 lg 1 alusel kohustatud võlgniku juhatuse liikmed L F, V A ja V K. Ajutine pankrotihaldur Hillar Villers on esitanud tasunõude 13 töötunni eest kokku summas 1 235.00 eurot (lisandub käibemaks 247.00 eurot). Ajutise halduri kulud on kokku summas 50.00 eurot (lisandub käibemaks 10.00 eurot). Võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 96.00 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1 235.00 eurot (lisandub käibemaks 247.00 eurot) ja tehtud kulutuste eest 50.00 eurot (lisandub käibemaks 10.00 eurot). Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse PankrS § 23 alusel. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

/allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.