2-17-14076 Osaühing Nordcity Center hagi E L ja P S vastu võla ja viivise nõudes 50 000 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing Nordcity Center (registrikood 10889931, asukoht Tähnase tee 2/5, Peetri alevik, 75312 Rae vald, Harjumaa), lepinguline esindaja advokaat Kalju Hanni (Advokaadibüroo Heringson GLO, e-post: [email protected]) Kostja I: E L (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx) Kostja II: P S (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx) Kostjate lepinguline esindaja Reet Vokk (RV Õigusbüroo OÜ, e-post: [email protected])
Kohtuistung Kohtuistungil osalenud isikud
06.09.2018 Hageja lepinguline esindaja advokaat Kalju Hanni Hageja seaduslik esindaja U I Kostjate lepinguline esindaja Reet Vokk Kostja I E L Kostja II P S
Kohtuotsuse resolutsioon
1.Rahuldada Osaühing Nordcity Center hagi E L ja P S vastu võla ja viivise nõudes.
2.Välja mõista solidaarselt kostjatelt E L ja P S hageja Osaühing Nordcity Center kasuks põhivõlgnevus summas 39 365,95 eurot ja viivised summas 10 634,05 eurot. Menetluskulude jaotus
3.Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate E L ja P S kanda.
4.Välja mõista solidaarselt kostjatelt E L ja P S hageja Osaühing Nordcity Center kasuks hageja menetluskulud summas 3400 eurot (riigilõiv 1000 eurot + põhjendatud õigusabikulud 2400 eurot).
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb solidaarselt kostjatel E L ja P S tasuda hageja Osaühing Nordcity Center kasuks menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hageja nõue
1.Hageja palub mõista solidaarselt kostjalt välja põhivõlgnevus summas 39 365,95 eurot ja viivised summas 10 634,05 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.
2.Xxxx OÜ ja Xxxx OÜ (pankrotis) sõlmisid 13.06.2014 kompromisslepingu, millega Xxxx OÜ kinnitas, et tal on Xxxx OÜ (pankrotis) ees arvetest nr 2130364 ja nr 2130370 tulenev võlgnevus summas 44 765,95 eurot. Xxxx OÜ võttis kohustuse tasuda võlgnevus igakuiste osamaksetega, summas 4000 eurot kuus, hiljemalt 15.05.2015. Pärast korduvaid nõudeid tasus Xxxx OÜ 28.08.2014 Xxxx OÜ (pankrotis) arveldusarvele vaid 4000 eurot.
3.Xxxx OÜ (pankrotis) loovutas 19.09.2014 Xxxx OÜ vastu oleva nõude hagejale OÜ Nordcity Center. Nõude suuruseks oli nõude loovutamise lepingu sõlmimise päeva seisuga 40 765,95 eurot, millele lisanduvad viivised.
4.Hageja ja kostjad P S ning E L sõlmisid käenduslepingud, mis lepingu punkti 6.6. kohaselt jõustusid 01.02.2015. Käenduslepingu punkt 2.1.1. sätestas, et juhul, kui Xxxx OÜ või kolmas isik ei täida hiljemalt 15.02.2015 kompromisslepingust tulenevat kohustust tasuda käenduslepingu sõlmimise hetkeks alles jäänud põhivõlgnevus 40 765,95 eurot ning viivis 0,25 % tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest, kohustub käendaja täitma kompromisslepingust ja selles märgitud maksegraafikust tulenevad nõuded oma vara arvelt ja täies ulatuses, tasudes kreeditorile põhisumma, viivised ning kahju ja sissenõudmisega seotud kulutused. Käenduslepingu punkt 2.1.3. kohaselt kohustub käendaja vastutama kreeditori ees mitte rohkem kui 50 000 euro ulatuses.
5.Kuna hiljemalt 15.02.2015 võlgnevust ei tasutud, pöördus hageja nõudega kostjate vastu. 05.08.2015 edastas hageja kostjatele kohtutäituri kaudu nõudekirja ja pankrotihoiatuse, milles andis käendajatele kohustuse täitmiseks aega seitse päeva alates vastava teate kättesaamisest, so kostja I osas alates 13.08.2015 ja kostja II osas alates 07.08.2015. Kostja II P S on tasunud hagejale kokku 1400 eurot, kostja I E L ei ole midagi tasunud.
6.Kostjate võlgnevus on hageja ees tulenevalt 13.06.2014 sõlmitud kompromisslepingust, 19.09.2014 sõlmitud nõude loovutamise lepingust ja käenduslepingust 39 365,95 eurot. Lisaks oli esialgse võlausaldaja Xxxx OÜ (pankrotis) ja Xxxx OÜ vahel kokku lepitud viivisemäär 0,25% aastas tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja nõuab kostjatelt viivist alates 03.09.2016, s.o. viimasele laekumisele järgnevast päevast, kuni hagiavalduse esitamiseni, summas 33 656,22 eurot, kuid vastavalt käenduslepingu punktile 2.1.3. vähendab seda 10 634,05 euroni selliselt, et põhinõue koos viivisenõudega ei ületaks käendaja vastutuse maksimumsummat 50 000 eurot.
7.Hageja ei nõustu kostjate seisukohaga, mille kohaselt hageja nõue on aegunud. Xxxx OÜ ja Xxxx OÜ sõlmisid 13.06.2014 kompromissi, millega Xxxx OÜ võttis kohustuse tasuda võlgnevus igakuiste osamaksetega alates 15.06.2014 kuni 15.05.2015. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 154 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Kompromisslepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg algas vastavalt 31.12.2014 ja oleks aegunud 2017 aasta lõpus. Hagiavaldus on esitatud 21.09.2017. Lisaks on aegumine TsÜS § 158 järgi katkenud kostjate poolt nõude tunnustamisega.
Kostjad sõlmisid käenduslepingud 31.12.2014, mis jõustusid 01.02.2015. Käenduslepingu sõlmimise ja endale käenduslepingust tuleneva kohustuse võtmisega tunnustasid kostjad Xxxx OÜ vastu esitatud nõuet. Kui esialgne võlausaldaja oma kohustust ei täitnud, tegi hageja kostjatele ettepaneku esitada omapoolsed maksegraafikud ning 01.07.2015 esitas kostja II P S maksegraafikust oma nägemuse. Samuti tunnustas kostja II P S vaidlusalust nõuet ka 2015-2016 aastatel toimunud tagasimaksetega. Kostja I E L tunnistas nõuet 2016. aasta lõpus ja 2017. aasta alguses kohtumisel hageja seadusliku esindaja A Piga. Lisaks on kostjad hageja nõuet tunnistanud Xxxx OÜ pankrotimenetluses, milles toimunud võlausaldajate üldkoosolekul kostjad hagejale määratud häältele vastuväiteid ei esitanud ning milles toimunud nõuete kaitsmise koosolekul kostjad hageja nõude tunnustamisele vastuväiteid ei esitanud.
8.Kostjate väited nõude tasumise osas on osutunud valeks. Kohtu poolt väljanõutud Xxxx OÜ (pankrotis) AS Xxxx arvelduskonto väljavõttest ja kostjate poolt esitatud Xxxx AS arvelduskonto väljavõttest nähtub, et viidatud kompromisslepingus ja käenduslepingus käsitletud arvete 2130364 ja 2130379 tasumata jääk on kokku 50 125 eurot. Tõenäoliselt on hilisemalt veel mõni tasumine toimunud, kuna 13.06.2014 kinnitas Xxxx OÜ juhatuse liige, kostja II P S, viidatud arvetest tulenevat täitmata kohustust summas 44 765,95 eurot, millest omakorda tasus Xxxx OÜ algsele võlausaldajale 27.08.2014 4000 eurot. Kostjate vastuväited
9.Kostjad ei tunnista hagi, paluvad jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
10.Kostjad leiavad, et hageja nõue kostjate vastu on aegunud. Hageja tugineb oma nõudes 13.06.2014 sõlmitud maksegraafikule, mis põhineb 18.11.2013 arvel nr 2130364 summas 50 404 tasumise tähtajaga 29.11.2013 ja 05.12.2013 arvel nr 2130379 summas 100 080 eurot tasumise tähtajaga 09.12.2013. TSÜS § 147 lg 3 järgi aegus hageja nõue 31.12.2016, hagiavaldus esitati Harju Maakohtule 21.09.2017. Kui isegi asuda seisukohale, et Xxxx OÜ tunnustas nõuet 13.06.2014 maksegraafikuga, on ka sel juhul nõue aegunud.
11.Samuti on kostjad seisukohal, et põhivõlgnevus on hagejale tasutud. Kohtu põhjendused
12.Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, kuulanud ära tunnistaja ja kostjad vande all ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
13.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
14.TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks TsMS § 232 lg 2 kohaselt ette kindlaksmääratud jõudu.
15.Poolte vahel puudub vaidlus järgnevate asjaolude üle:
Xxxx OÜ ja Xxxx OÜ (pankrotis) sõlmisid 13.06.2014 kompromisslepingu, millega Xxxx OÜ kinnitas, et tal on Xxxx OÜ (pankrotis) ees arvetest nr 2130364 ja nr 2130370 tulenev võlgnevus summas 44 765,95 eurot (tl 4-5). Xxxx OÜ (pankrotis) loovutas 19.09.2014 Xxxx OÜ vastu oleva nõude OÜ-le Nordcity Center (tl 6-8). OÜ Nordcity Center ning kostjad P S ja E L sõlmisid käenduslepingud, millega kohustusid vastutama Xxxx OÜ kohustuse täitmise eest OÜ Nordcity Center ees maksimumsummas 50 000 eurot ning mis jõustusid 01.02.2015 (tl 9-11).
16.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjate poolt on käenduslepingutest tulenev kohustus hagejale täidetud ja samuti, kas hageja nõue on aegunud. Kohtu hinnangul ei ole nõue aegunud. Hagi on kohtusse esitatud AET kaudu 21.09.2017, mida kinnitab kohtukantselei vastav märge. Käenduslepingu punkt 2.1.1. alusel lepiti kokku (tlk 9), et juhul kui Xxxx OÜ või kolmas isik ei täida hiljemalt 15.02.2015 kompromisslepingust tulenevat kohustust tasuda käenduslepingu sõlmimise hetkeks alles jäänud põhivõlgnevus 40 765,95 eurot ning viivis 0,25 % tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest, kohustub käendaja täitma kompromisslepingust ja selles märgitud maksegraafikust tulenevad nõuded oma vara arvelt ja täies ulatuses, tasudes kreeditorile põhisumma, viivised ning kahju ja sissenõudmisega seotud kulutused. Kompromissilepingus oli viimase osamakse tasumise tähtaeg 15.05.2015. TsÜS § 154 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Kostjate viide arvete väljastamise tähtajale ei oma aegumise arvestamisel tähtsust.
17.Kohus juhindub antud asjas lahendamisel VÕS § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostjad oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud, on tegemist kohustuse rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Seega on võlausaldajal ehk antud juhul hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjatelt kohustuse täitmist.
18.TsÜS § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja vastutama põhivõlgniku võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuse täitmise. VÕS § 145 lg 1 ja lg 2 näeb ette, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt ja käendaja vastutab käendatava kohustuse ees täies ulatuses. Käenduslepingu punkt
2.1.3.kohaselt kohustub käendaja vastutama kreeditori ees mitte rohkem kui 50 000 euro ulatuses.
19.TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kohtuistungil väitsid kostjad, et põhisumma 40 765.95 oli tasutud. Vaidluse all ei ole, et kompromissilepingu summast 44 765.95 eurot on tasutud 27.08.2014 aastal 4000 eurot ja kostja P S poolt 1400 eurot. Kostja P S kinnitas vande all ütlusi andes (tlk 120), et allkirjastas käenduslepingu ja põhiosa on kõik tasutud. Ka E L kinnitas käenduslepingu allkirjastamist (tlk 122), ning väitis, et põhisumma on tasutud käenduslepingu sõlmimise ajaks. Kohus andis 06.09.2018 kohtuistungil kostjate taotlusel neile tähtaja oma vastuväidete kinnitamiseks ja võla väidetava tasumise kohta dokumentaalsete tõendite esitamiseks hiljemalt 08.10.2018. Kostjad esitasid Xxxx OÜ (pankrotis) pangakonto
väljavõtte (tlk 144 ). Esitatud pangaväljavõttest ei ilmne Xxxx OÜ (pankrotis ja Xxxx OÜ (pankrotis) vahel 13.06.2014 lepingusumma tasumine, mida kajastab kompromissileping. Pangaväljavõte on perioodi 01.09.2013-01.09.2014 kohta, 13.06.2014 kompromissilepingus on Xxxx OÜ (pankrotis) kinnitanud võlgnevust 44 765.95 euro ulatuses ning pangakontodel kajastatud maksed ei ole seostatavad kompromissilepingu summaga. Kohus on rahuldanud kostjate taotluse tõendi kogumiseks ja kohustanud AS Xxxx esitama Xxxx OÜ (pankrotis) pangakonto väljavõtte 01.10.2013-01.10.2014. Nimetatud väljavõte (tlk 159-191) on edastatud kostjatele (tlk 194), kuid vastavat põhistust, kuidas kinnitab pangakonto nõude tasumist, ei ole esitatud ja pangakontolt see ei nähtu. Kohus leiab, et kostjad ei ole oma vastuväiteid tõendanud, et kompromissilepingus märgitud põhinõue oleks tasutud ning hagi tuleb rahuldada. Ainuüksi kostjate vande all antud ütlus ei ole kohtu hinnangul piisav ega ka TsMS § 238 lg 2 kohaselt lubatav tõend, et lugeda tõendatuks võla tasumine. Seega ei ole asja sisulise arutamise käigus tõendamist leidnud, et käendus oleks lõppenud VÕS § 153 lg 1 p 1 kohaselt, tagatud kohustuse lõppemisega. Kostjate vastuväited ei ole põhjendatud, et ebaselge on täitmata kohustus võlgniku poolt. Xxxx OÜ (pankrotis) pankrotimenetlus on lõppenud, mida kinnitab Harju Maakohtu 18.01.2018 lõpparuannet kinnitav kohtumäärus. Määrusest ilmneb (tlk 93), et hageja nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata summas 81 299.60 euro ulatuses.
20.VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Viivised summas 10 634,05 eurot on põhjendatud, vastab lepingus kokkulepitule ning tuleb kostjatelt käenduslepingu p 2.1.1. alusel solidaarselt välja mõista. Menetluskulud
21.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
22.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
23.Hageja menetluskulude avalduse kohaselt on hageja menetluskuluks õigusabikulud summas 3840 eurot ja riigilõiv summas 1000 eurot, kokku 4840 eurot. Kostjad ei ole hageja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud.
24.Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalik on hageja kohtukulu ehk hagilt tasutud riigilõiv summas 1000 eurot, mis kuulub kostjalt solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele.
25.Edasi kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi kokku 32 tundi tunnihinnaga 120 eurot. Kohus leiab, et lepingulise esindaja tunnitasu summas 120 eurot ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ja on põhjendatud. Samas, arvestades käesoleva tsiviilasja materjale ja vaidluse sisu, on kohtu hinnangul hageja lepingulise esindaja ajakulu 32 tunni ulatuses ülepaisutatud ega vasta töö mahule. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja lepingulise esindaja ajakulu 20 tunni ulatuses, s.o summas 2400 eurot.
26.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt, mistõttu määrab kohus hageja Osaühing Nordcity Center menetluskulude rahaliseks suuruseks 3400 eurot (riigilõiv 1000 eurot + põhjendatud õigusabikulud 2400 eurot).
27.TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
28.TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.