Swedbank AS hagi XX vastu põhivõla 3390,81 euro, intressi 39,92 euro, menetlustasu 6,40 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 710,13 euro ja edasiulatuva viivise 0,022% päevas väljamõistmiseks Harju Maakohtu 25. märtsi 2019 otsus
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Swedbank AS apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind
0 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701), volitatud esindaja Külli Reinfeld Kostja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
Keelduda Swedbank AS poolt Harju Maakohtu 25. märtsi 2019 otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus pärast käesoleva määruse jõustumist apellatsioonkaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja
järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Swedbank AS esitas 05.04.2018 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse XX-lt kokku 4239,76 euro väljamõistmiseks. Seoses võlgniku vastuväitega maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja asi anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Swedbank AS esitas 23.04.2018 Harju Maakohtule hagi XX vastu, paludes kostjalt välja mõista põhivõla 3390,81 eurot, intressi 39,92 eurot, menetlustasu 6,40 eurot, viivise 710,13 eurot ja viivise alates 03.05.2018 suurusega 0,022% päevas. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 12.07.2006 laenulepingu nr 06-111663EV, mille alusel andis hageja kostjale 6907 eurot laenu intressimääraga 6 kuu Euribor + 3,5% aastas. Laenu tagastamise lõpptähtpäev oli 05.07.2021. Laenu tagas hüpoteek, mis oli seatud korteriomandile asukohaga KKK, Kohtla Järve. Kostja jäi intressimaksetega võlgnevusse 05.07.2015. Hageja saatis kostjale 09.08.2015 teate võlgnevuse kohta suurusega 63,98 eurot ja märkis, et meeldetuletuste saatmise tasu on 3,20 eurot. 09.09.2015 andis hageja kostjale kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja 26.09.2015 koos lepingu ülesütlemise hoiatusega. Leping lõppes 29.09.2015. Hüpoteeki ei õnnestunud realiseerida. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei saa aru, miks hageja temalt võlga nõuab. Hageja juba pani kostjale kuuluva korteri oksjonile ja kostja pidi seetõttu väikese lapsega vanaema juurde kolima. Kostja tegi kõik selleks, et hagejale maksta, kuid hageja ei andnud isegi maksepuhkust. Maakohtu otsus
5.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 3390,81 eurot, intressi 39,92 eurot, viivise 710,13 eurot ja viivise alates 03.05.2018 arvestatuna põhinõudelt 0,022% päevas kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 2680,68 eurot. Menetluskulud jättis kohus 50% ulatuses kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja riigilõivu 175 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 50% kostja menetluskuludest jättis kohus hageja kanda, kuid kostjal kulude puudumise tõttu neid rahaliselt kindlaks ei määranud.
6.Otsuse kohaselt on tuvastatud järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: pooled sõlmisid 12.07.2006 laenulepingu nr 06-111663-EV, mille alusel andis hageja kostjale laenu 6907 eurot; 09.08.2015 teatas hageja kostjale tema võlgnevusest; hageja andis 09.09.2015 kostjale täiendava tähtaja võla tasumiseks hiljemalt 26.09.2015 ja teatas, et tähtajaks kohustuse täitmata jätmise korral loeb hageja laenulepingu nr 06-111663-EV ülesöelduks;
hageja teavitas kostjat laenulepingu nr 06-111663-EV ülesütlemisest 30.09.2015; hageja pöördus 04.11.2015 kohtutäituri poole avaldusega rahuldada hüpoteegiga tagatud nõuded kinnisasja KKK, Kohtla-Järve arvel; kinnisasi on siiani müümata. Pooled ei vaidle põhivõla, intressi, viivise ega menetlustasu suuruse üle.
7.Kostja vastuväited ei anna alust jätta hagejale laen tasumata. Sissenõutavaks muutunud põhivõlg tuleb kostjalt välja mõista. Intressinõue ja viivisenõue on samuti põhjendatud.
8.Menetlustasu väljamõistmise nõue kahe teatise saatmise eest, kokku 6,40 eurot, ei ole põhjendatud. VÕS § 1132 kohaselt saab hageja nõuda hüvitist vaid ühe meeldetuletuskirja eest, eeldusel et ta on saatnud eelnevalt ühe kirja tasuta. Hageja 09.08.2015 teatise kohaselt on kostja arvelduskontolt võla menetlemise tasu 3,20 eurot juba maha arvestatud.
9.Menetluskulud tuleb hagejal ja kostjal TsMS § 163 lg 1 alusel kanda võrdsetes osades. Hageja menetluskuluks oli tasutud riigilõiv 350 eurot, millest pool jääb kostja kanda. Kostjal menetluskulusid ei olnud. Apellatsioonkaebus
10.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada menetluskulude jaotuse osas ja teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta kõik maakohtus kantud menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja 350 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Alternatiivselt palub hageja jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ja määrata kindlaks kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaline suurus. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
11.Maakohus eksis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 kohaldamisel. Kohus jättis rahuldamata vaid menetlustasu 6,40 euro nõude, s.o 0,15% ulatuses. Menetluskulude poolte vahel võrdsetes osades jaotamine on seetõttu põhjendamatu, ebamõistlik ja kahjustab hageja huve. Kohus ei põhjendanud kulude sellist jaotust.
12.Mõistlik ja põhjendatud on jätta kulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja nõue rahuldati sisuliselt kogu ulatuses. Määruse põhjendused
13.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel keelduda, kuna apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.
14.TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. TsMS § 631 lg 1 järgi võib apellatsioonkaebuses tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus. Hageja vaidlustab apellatsioonkaebuses maakohtu otsust üksnes menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas.
15.Hageja esitas maakohtule nõude kostjalt põhivõla, viivise, intressi ja menetlustasu väljamõistmiseks. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt välja põhivõla, viivise ja intressi, kuid jättis menetlustasu väljamõistmise nõude rahuldamata. Seega rahuldas kohus hageja nõude osaliselt. Hageja ei vaidlusta kaebuses seda, et üks tema nõuetest jäi rahuldamata, ega seda, et tegemist on hagi osalise rahuldamise olukorraga.
16.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Sätte sõnastusest tuleneb eeldus, et pooled kannavad hagi osalise rahuldamise korral kulud võrdsetes osades, s.t see on reegel. Kohus ei pea reeglist lähtumist täiendavalt põhjendama (vt ka V. Kõve jt, Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne, § 163 kommentaarid, lk 775 p 1 ja lk 777 p 3.3.1 ja 3.3.2.a).
17.Hagi osalise rahuldamise tõttu oli maakohtul seega TsMS § 163 lg 1 alusel õigus otsustada, et pooled kannavad menetluskulud võrdsetes osades. Ainuüksi asjaolu, et hageja ei nõustu kohtu otsustusega lähtuda seaduses sätestatud eeldusest, ei anna ringkonnakohtule alust vaidlustatud osas maakohtu otsuse tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks. Apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks ringkonnakohus kaebust ilmselt rahuldada.
18.Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega loetakse, et kaebust ei ole esitatud (TsMS § 638 lg 10). Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt)
Iko Nõmm (allkirjastatud digitaalselt)
Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.