Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

kohta

väljaandes

Ametlikud

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Asjaolud V S esitas 19.03.2019 avalduse pankroti väljakuulutamiseks. 26.03.2019 võttis kohus avalduse menetlusse ja määras ajutiseks halduriks Indrek Lepsoo. Võlgnikul on 80% töövõimetus, sissetulek on 391 eurot kuus. Pooleliolevates täitemenetlustes on võlgnevusi 8 576,98 euro ulatuses. Võlgnik palub välja kuulutada pankrot. Koos pankrotiavaldusega esitas võlgnik avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutise pankrotihalduri aruanne Indrek Lepsoo esitas 17.04.2019 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on võlgniku kohustuste suuruseks vähemalt 8 036,76 eurot ning vara puudub, sh puudub vara ka edasise pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgniku igakuine sissetulek on töövõimetoetus 350 eurot ja sotsiaaltoetus 41,17 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu ehk võetud kohustused, mida võlgnik ei ole olnud võimeline tasuma. Lisaks on rahalisi kohustusi tekkinud võlgniku poolt toime pandud süütegude tõttu. Maksejõuetus tekkis hiljemalt 2010.a alguses. Ajutine haldur ei ole tuvastanud vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Kuivõrd võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise algatamise menetluse taotluse, siis teeb ajutine haldur kohtule ettepaneku kuulutada välja võlgniku pankrot. Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungil jäi ajutine pankrotihaldur oma aruandes toodud seisukohtade juurde. Ajutine haldur on andnud nõusoleku jätkata V S pankrotihaldurina. Võlgnik kohtuistungile ei ilmunud ning ajutise halduri aruandele ning tasu ja kulutuste suurusele kirjalikke vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja V S pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 6 Indrek Lepsoo, kes on andnud selleks nõusoleku. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et avaldaja poolt esitatud tõendite ja ajutise halduri poolt tuvastatuga on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 8 036,76 euro ulatuses ning vara selliste kohustuste katteks puudub. Võlgniku sissetulekule ei saa sissenõuet pöörata. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus

menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Võlgnik esitas koos pankrotiavaldusega avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS 171 lg-le 2 tingiksid pankroti välja kuulutamata jätmise. Kohus leiab, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja ei esine PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud aluseid, siis kuulutab kohus V S pankroti välja. Pankrotimenetluse käigus tuleb halduril anda täpsem hinnang vara tagasivõitmise võimaluste ja maksejõuetuse põhjuste kohta. PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Antud juhul puudub võlgnikul kinnisvara ja kehtivad seosed äriühingutega, mistõttu puudub vajadus määruse kinnistusosakonnale ja äriregistrile saatmiseks. PankrS § 85 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 89 lg 1 p 1 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on kulutanud ülesannete täitmiseks kokku 8 tundi. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot ja palub määrata ajutise halduri tasuks 768 eurot (sisaldab käibemaksu). Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahu ja ajutise halduri kutseoskustega. Kuludena palub haldur hüvitada 17 eurot (sh käibemaks), kulud seisnevad tasulistes päringutes ning büroo-, transpordi- ja sidekuludes. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud ja vajalikud ning kuuluvad väljamõistmisele. Võlgnik ei ole ajutise halduri aruandele ega tasu ja kulude arvestusele vastu vaielnud. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ajutise halduri tasuks määrata 768 eurot (sh käibemaks) ja teostatud kulutuste hüvitiseks 17 eurot (sh käibemaks). PankrS § 23 lg 4 sätestab: „Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).“ Kuivõrd võlgnikul vara puudub ja võlgniku pankrot kuulutatakse välja PankrS § 171 lg 11 alusel (esineb raugemise olukord, kuid võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse), mõistab kohus ajutise halduri tasu summas 397 eurot (lisandub käibemaks) välja riigi vahenditest. Ülejäänud tasu ja kulutuste hüvitise mõistab kohus välja võlgnikult. Tasu ja kulutuste hüvitis kanda OÜ INC Partner arveldusarvele. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.