Jätta menetluskulud H.V (isikukood XXX) kanda, v.a. võlausaldajate menetluskulud, mis jäävad võlausaldajate endi kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord
Käesoleva määruse peale võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.H.V (isikukood XXX, edaspidi võlgnik) esitas 21.10.2020 Harju maakohtule maksejõuetusavalduse ning avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks (dtl 1-6).
2.Harju Maakohtu 30.11.2020 määrusega (dtl 73-78) kuulutati välja võlgniku pankrot.
3.Harju Maakohtu 06.04.2021 määrusega (dtl 104-107) kinnitati võlgniku pankrotimenetluses pankrotihalduri poolt esitatud jaotusettepanek, mille kohaselt PankrS § 153 lg 1 p 2 kohases rahuldamisjärgus tunnustatud nõuded ja jaotised olid alljärgnevad: Võlausaldaja X OÜ Kohtutäitur J.S
4.Harju Maakohtu 31.05.2021 määrusega (dtl 142-148) lõpetati võlgniku pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, kohustati võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi, kohustati võlgnikku esitama kohtule iga-aastaselt alates määruse jõustumise kuupäevast usaldusisiku aruanne, millest nähtub, kas ja kuidas võlgnik oma kohustusi täidab ning milles kajastuvad andmed võlausaldajatele võimalike teostatud väljamaksete kohta, ning kohustati võlgnikku vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele tegema võlausaldajatele väljamakseid üks kord aastas. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses on raha jäänud saamata, oli alljärgnev: Saamata nõue (eurodes) 3214,32 2
Kohtutäitur J.S
S.P.Q
G S OÜ
O.M.B
L.I.K
Eesti Vabariik E.K.H kaudu
120,00 8001,85 4566,38 1198,19 1131,14 1773,40
5.Võlausaldaja O.M.B esitas 29.06.2022 taotluse, milles avaldas, et võlgnik ei ole täitnud teabe andmise kohustust ning palus kohustada võlgnikku esitama usaldusisiku aruanne, millest nähtub, kas ja kuidas võlgnik oma kohustusi täidab ning milles kajastuvad andmed võlausaldajatele võimalike teostatud väljamaksete kohta, samuti millised on võlgniku igapäevakulutused (üür, kulud toidule, hügieenitarvetele, riietele jms) ning kas neid tasub võlgnik ise või keegi teine. Alternatiivselt, juhul kui võlgnik kohtunõuet ei täida ning usaldusisiku aruannet ei esita, palus võlausaldaja lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja jätta võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata.
6.Võlgnik usaldusisiku ülesannetes esitas kohtule aruanded kohustustest vabastamise menetluses koos lisadega 29.09.2022 (dtl 181184), parandatud kujul aruanne lisadega 13.10.2022 (dtl 194-209), 24.10.2023 (dtl 237256), parandatud kujul aruanne 25.10.2023 (dtl 258-264) ja lisad 08.11.2023 (dtl 265-266). Aruannet perioodi 24.10.2023 – 01.07.2025 kohta ei ole võlgnik vaatamata korduvatele kohtunõuetele esitanud (dtl 345-347, 352, 356357, 365, 375).
7.Kohus kohustas 13.12.2023 kohtunõudes (dtl 278) võlgnikku hiljemalt 21.12.2023 kohtule selgitama ja tõendama, mis võlgnik ei tööta ja mida võlgnik on teinud tulutoova tegevuse leidmiseks. Kohtunõue on võlgnikule kättetoimetamisportaali vahendusel kätte toimetatud 20.12.2023, ent võlgnik kohtunõudele ei vastanud.
8.Võlausaldaja O.M.B esitas 01.04.2024 taotluse (dtl 280-290), milles avaldas, et võlgnik on süüliselt rikkunud mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise või selle otsimise ja teabe andmise kohustusi ning kahjustanud seeläbi 3
võlausaldajate huve. Võlausaldaja palus lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja jätta võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata.
9.Kohus kuulas võlgniku 30.05.2024 suuliselt ära (dtl 311-315). Kohus kohustas võlgnikku esitama hiljemalt 20.06.2024 kohtule tõendid, mis kinnitavad, et võlgnik on tööd otsinud, aga ei ole tööd leidnud, tõendid võlausaldajatele tehtud väljamaksete kohta ning tõendid terviseprobleemi kohta perearsti või raviarsti kirjeldusena trauma või haiguse kohta, mis takistab töö leidmist või töö tegemist. Kohus andis võlgnikule 25.06.2024 kirjaga (dtl 318) selleks täiendava tähtaja kuni 01.07.2024.
10.Võlgnik esitas kohtule 01.07.2024 selgitused võlausaldajatele tehtud väljamaksete kohta ning väljavõtted Terviseportaalist ja Eesti Töötukassa tööotsingute märkmikust (dtl 319330).
11.Kohus jättis 07.08.2024 määrusega (dtl 331-334) võlausaldajate O.M.B ja L.I.K 01.04.2024 taotluse kohustustest vabastamise menetluse ennetähtaegseks lõpetamiseks rahuldamata ja jätkas kohustustest vabastamise menetlust.
12.Kohus küsis 05.09.2025 kohtunõudega (dtl 369-371) perioodi 31.05.2021 kuni esitamiseni kohta krediidi- ja makseasutustelt teavet võlgniku arvelduskontode või muu vara olemasolu kohta ning vastavate kontode väljavõtteid, E.K.H-lt teavet võlgniku sissetulekute või nende puudumise kohta, Sotsiaalkindlustusametilt teavet võlgniku sotsiaalja peretoetuste ning pensionimaksete kohta, Töötukassalt teavet võlgniku töötuna või tööotsijana registreerimiste ning töötuskindlustushüvitiste ja töötoetuste kohta ning Pensionikeskuselt teavet taotluste kohta II pensionisambast raha väljavõtmiseks ja vastavate väljamaksete kohta. Vastavate ametite vastustest nähtus alljärgnev:
12.1.Krediidi- ja makseasutuste vastustest (dtl 394-401 ja 424-430) nähtub, et võlgnik omab arvelduskontosid AS-is SEB Pank ja O.M.B-is, mille väljavõtted vastavad krediidiandjad kohtule esitasid.
4
12.2.AS-i Pensionikeskus vastusest (dtl 433-436) nähtub, et pensioniregistri pidaja andmetel on võlgniku nimel avatud pensionikonto, konto saldo seisuga 11.09.2025 on 0 osakut ning võlgnikule on teostatud väljamakse 02.09.2021 summas 3129,78 eurot kontole nr XXX.
12.3.E.K.H vastusest (dtl 439-444) nähtub, et võlgniku brutotulu tuludeklaratsiooni alusel 2022. aastal oli 2607,96 eurot ning võlgnikule on perioodil 2021-2024 teinud väljamakseid AS Pensionikeskus, T OÜ, G E OÜ, S N OÜ ning Tervisekassa.
12.4.Eesti Töötukassa vastusest (dtl 445-449) nähtub, et võlgnik on olnud töötuna arvel perioodil 09.04.2020 – 11.11.2021 ning 16.01.2023 – 24.01.2024. Esimesel juhul lõpetati arvelolek 11.11.2021 seoses võlgniku rikkumisega. Teisel juhul lõpetati arvelolek seoses võlaõigusliku lepingu alusel 25.01.2024 W OÜ-s tööleasumisega. Võlgnik esitas 29.04.2024 avalduse töötuna arvelevõtmiseks, aga see jäeti 03.06.2023 läbi vaatamata seoses sellega, et töösuhte andmed olid töötamise registris korrastamata. Võlgnik osales 17.02.2021 – 21.06.2021 veoautojuhi (Ckategooria) koolitusel. Võlgnikule tehti 13.07.2021 koolituse sõidu- ja majutustoetuse ja koolituse stipendiumi väljamaksed kontole nr XXX. Võlgnikule vahendati vahemikus maist 2021 kuni veebruarini 2024 vähemalt 30 tööpakkumist, millest kaks lisati tegevuskavasse, võlgnik kandideeris kolmele tööpakkumisele ja vaatas kahte tööpakkumist. Võlgnikuga sõlmiti kaks konkreetset kandideerimise kokkulepet, millest ühe unustas võlgnik ära ja teisele võlgnik kandideeris. Eesti Töötukassa 15.03.2023 otsusega nr XXX „Töövõime hindamine“ hinnati võlgniku töövõimet ja tuvastati, et tema töövõime ei ole vähenenud.
12.5.Sotsiaalkindlustusameti vastusest (dtl 421-423) nähtub, et võlgnikule ei ole asjaomasel perioodil väljamakseid tehtud.
13.Kohus kuulas 20.10.2025 võlgniku vande all ära (dtl 461-465).
14.Kohus küsis 21.10.2025 kohtunõudega võlausaldajate seisukohta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise osas. Võlausaldajad vastasid kohtunõudele alljärgnevalt:
14.1.V.R.H vastas (dtl 477), et võlgnik ei ole võlausaldajale väljamakseid teinud ja nõude jääk on 3214,32 eurot. Võlausaldaja hinnangul ei ole võlgnik tegelenud tulutoova tegevuse otsimisega. Võlausaldaja palub jätta võlgniku kohustustest vabastamata. Võlausaldaja ei soovi olla suuliselt ärakuulatud.
14.2.S.P.Q vastas (dtl 483), et võlgnik ei ole võlausaldajale väljamakseid teinud ja nõude jääk on 8001,85 eurot. Võlausaldaja jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Võlausaldaja ei soovi olla suuliselt ärakuulatud.
14.3.O.M.B AAS ja L.I.K vastasid (dtl 489-498), et võlgnik on rikkunud teabe andmise kohustust, kuivõrd on jätnud korrektsed aruanded esitamata ega ilmunud 08.09.2025 ärakuulamisele, kuigi kinnitas eelnevalt, et aeg talle sobib. Võlausaldajate hinnangul tuleks kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ja võlgnik jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. 5
14.4.Tallinna kohtutäitur J.S vastas (dtl 499), et võlgnik ei ole võlausaldajale väljamakseid teinud. Võlausaldaja hinnangul tuleks kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ja võlgnik jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata, kuid võlausaldaja jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada.
14.5.E.K.H vastas (dtl 503-506), et võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud 159,93 euro ulatuses, nõude jääk on 1613,47 eurot. Võlausaldaja jätab võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise kohtu otsustada. Võlausaldaja ei soovi olla suuliselt ärakuulatud.
14.6.J.Q.C vastas (dtl 507-512), et võlgnik ei ole võlausaldajale väljamakseid teinud, nõude jääk on 6115,73 eurot. Võlausaldaja hinnangul on võlgnik oma kohustusi rikkunud, kuivõrd ei sooritanud võlausaldajale iga-aastaseid väljamakseid ega täitnud kohtu korraldusi. Võlausaldaja hinnangul tuleks kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ja võlgnik jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlausaldaja ei soovi olla suuliselt ärakuulatud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
15.Kohus on seisukohal, et võlgniku taotlus pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks tuleb jätta rahuldamata ning võlgnik tuleb jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata.
16.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 järgi kohaldatakse enne 01.07.2022 esitatud kohustustest vabastamise avalduse alusel algatatud menetlusele pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 30.06.2022. Võlgnik esitas pankrotiavalduse ja avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks 21.10.2020 (dtl 1 jj), mistõttu kohaldub võlgniku kohustustest vabastamise menetlusele pankrotiseaduse redaktsioon, mis kehtis kuni 30.06.2022 (edaspidi PankrS v.r.).
17.PankrS v.r. § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS v.r. § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS v.r. § 173 lg 3 kohaselt võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või 6
ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS v.r. § 173 lg 4 kohaselt lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS v.r. § 173 lg 5 kohaselt võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS v.r. § 173 lg 6 kohaselt pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
18.PankrS v.r. § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
19.Kehtiva pankrotiseaduse § 1933 lg 1 kohaselt kui võlgniku suhtes on enne 01.07.2022 algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja alates 01.07.2022 on kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. Võlgniku suhtes algatati kohustustest vabastamise menetlus 31.05.2021 (dtl 142 jj) ja tema kohustustest vabastamise otsustamiseni jäi 01.07.2022 seisuga rohkem kui kolm aastat. Seetõttu tuleb kehtiva PankrS § 1933 lg 1 järgi kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega vähendada kolme aastani ning kohtul alates 01.07.2025 otsustada võlgniku kohustustest vabastamine ja menetluse lõpetamine.
20.PankrS v.r. § 175 lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS v.r. §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
21.Riigikohtu praktika kohaselt on PankrS § 175 lg 2 p-s 2 peetud silmas võlgniku raskelt süülist käitumist (vt RKTKm 04.05.2016, 3-2-119-16, p 14). Raske süülise käitumise all tuleb mõista rasket hooletust võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 tähenduses või tahtlust VÕS § 104 lg 5 7
tähenduses (TlnRnKm 14.08.2024, 2-17-8942/57, p 34).
22.VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 5 kohaselt on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Seejuures VÕS § 104 lg 4 mõttes tuvastatakse raske hooletus objektiivsete kriteeriumite alusel. Raske hooletus tähendab hoolsuse tavalise määra märgatavat puudumist, mistõttu peaks raskelt hooletu käitumine olema rikkujaga sarnases olukorras olevale isikule mõistlikult vastuvõetamatu. Seetõttu tuleb raske hooletuse tuvastamiseks kohustustest vabastamise menetluse kontekstis esitada küsimus, kuidas ja millise hoolsusega pidanuks täitma PankrS v.r. §s 173 sätestatud kohustusi hoolas võlgnik (vt TlnRnKm 12.12.2022, 2-13-56245/114, p 13, TrtRnKm 01.06.2018, 2-08-63521, p 14).
23.Ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud (TlnRnKm 31.01.2017, 2-09-3606, p 22).
24.Kohtupraktikas on ka rõhutatud, et pankrotiseadus eristab usaldusisiku kohustusi ja võlgniku kohustusi, samuti nende kohustuste rikkumise tagajärgi. Kui võlgnik rikub enda kohustusi, võib kohus PankrS v.r. § 175 lg-te 2 ja 3 alusel keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast. Kui usaldusisik ei täida enda kohustusi kohaselt, võib kohus usaldusisiku vabastada ja asendada teise usaldusisikuga (PankrS v.r. § 172 lg 5). Seega ei saa kohustustest vabastamisest keeldumise aluseks olla need võlgniku rikkumised, mille ta paneb toime iseenda usaldusisiku rolli täites. Usaldusisiku aruande esitamine ja võlausaldajatele väljamaksete tegemine ei ole võlgniku kohustus PankrS v.r. § 173 järgi, mille süüline rikkumine annaks PankrS v.r. § 175 lg 2 p 2 järgi alust lõpetada kohustustest vabastamise menetlus (TlnRnKm 08.08.2024, 2-19- 4172/72, p 15.4; TrtRnKm 04.07.2025, 2-17-13018/98, p 26). 8
25.Kohtute infosüsteemist ei nähtu, et võlgnik oleks mõistetud süüdi pankrotikuriteos. Seetõttu ei esine PankrS v.r. § 175 lg 2 p-s 1 sätestatut alust keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest.
26.Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud PankrS v.r. § 173 lg-s 1 sätestatud mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise või sellise tegevuse otsimise kohustust raskelt süüliselt ja kahjustanud seeläbi võlausaldajate huve.
26.1.Hindamaks, kas võlgnik tegeleb PankrS v.r. § 173 lg 1 tähenduses tulutoova tööga, tuleb kindlaks teha, kas võlgnik oleks saanud tegeleda tasuvama või suuremas mahus tööga. Kohustustest vabastamise regulatsioon ei näe ette miinimumtasu, mida saaks lugeda tulutoovaks tegevuseks. Seetõttu ei saa automaatselt võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada olukorda, kus teenitav summa ei ületa määra, millest alates oleks võimalik sellele sissenõuet pöörata (TlnRnKm 28.11.2023, 2-15-18021/70, p 24; TlnRnKm 23.11.2023, 2-1349979, p 10). Võlgnikule saab PankrS v.r. § 173 lg-s 1 sätestatud kohustuse rikkumist ette heita näiteks juhul, kui võlgnik on suuteline rohkem tulu teenima, kuid ta ei tee seda põhjendamatult (vt TlnRnKm 08.08.2024, 2-194172/72, p 15.2).
26.2.Seejuures tuleb tulutoova tegevuse või selle otsimise mõistlikkuse hindamisel arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega (RKTKm 30.09.2019, 2-11-24696, p 18). Selleks, et hinnata võlgniku tulutoova tegevuse või selle otsimise mõistlikkust, tuleb kohtul, juhindudes hagita menetluses kehtivast uurimispõhimõttest, selgitada välja ja tuvastada need asjaolud, mis mõjutavad konkreetse võlgniku tulutoova tegevusega tegelemise või selle leidmise võimalusi. Kohtul on seejuures võimalik võtta arvesse mh võlgniku isikut, oskusi, haridust, varasemat tegevust (töökogemust), toiminguid pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal, tööjõuturu üldist olukorda jne (vt TlnRnKm 08.08.2024, 2-19-4172/72, p 15.2) Seejuures saab arvestada ka näiteks võlgniku praegust sissetuleku suurust, võlgniku haridustaset, väljaõpet, eelnevat töökogemust, vanust, tervislikku seisundit jne (TlnRnKm 28.11.2023, 2-15-18021/70, p 24).
26.3.Kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja et see, kui ta jätkab endise, vähetasustatud töö tegemist, kujutab endast kohustuste süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Mõistlikkuse hindamisel tuleb seejuures VÕS § 7 lg 1 järgi arvestada seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid 9
varjab. Olenevalt asjaoludest võib mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise kohustus siiski tähendada ka seda, et võlgnik peab leidma uue töökoha. (vt RKTKm 30.10.2019, 2-11-24696/82, p 19; TlnRnKm 28.11.2023, 2-1518021/70, p 23).
26.4.Töötamise registri väljavõttest (dtl 513 jj) nähtub, et võlgnik on enne kohustustest vabastamise menetlust töötanud 23.03.2015 – 10.09.2015 L AS-is (registrikood xxx), 15.09.2015 – 31.07.2017 S OÜ-s (registrikood xxx), 04.09.2017 – 01.01.2018 R OÜ-s (registrikood xxx), 01.11.2018 – 31.07.2019 E (registrikood xxx) ning 11.02.2019 – 02.04.2019 A I OÜ-s (registrikood xxx).
26.5.Töötamise registri väljavõttest (dtl 513 jj) nähtub ühtlasi, et kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnik töötanud 22.08.2022 – 12.01.2023 T OÜ-s (registrikood xxx) lehtmetalli valtsijana, 22.05.2023, 23.05.2023 ja 21.08.2024 G E OÜ-s (registrikood xxx), 25.01.2024 – 11.07.2024 W OÜ-s (registrikood xxx) ning 20.02.2024 – 12.03.2024 ja 13.03.2024 – 22.03.2024 S N OÜ-s (registrikood xxx) ehitus- ja remonditöölisena.
26.6.Võlgniku selgitustest nähtuvalt on tal põhiharidus, keskharidus jäi lõpetamata. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel teinud üksnes lühiajalisi juhutöid, töö leidmist on takistanud asjaolu, et võlgnik on kriminaalkorras karistatud, ja terviseprobleemid (dtl 193, 269, 319-330, 464, ajamärk 00:13:31 – 00:14:37).
26.7.Võlgniku esitatud tõenditest nähtuvalt on võlgnik kandideerinud veebruaris 2024 viiele ametikohale (dtl 328), muus osas on väidetavad tööotsingud jäänud tõendamata.
26.8.Eesti Töötukassa vastusest (dtl 445-449) nähtub, et võlgnik on olnud töötuna arvel perioodil 09.04.2020 – 11.11.2021 ning 16.01.2023 – 24.01.2024. Esimesel juhul lõpetati arvelolek 11.11.2021 seoses võlgniku rikkumisega. Teisel juhul lõpetati arvelolek seoses võlaõigusliku lepingu alusel 25.01.2024 W OÜ-s tööleasumisega. Võlgnik esitas 29.04.2024 avalduse töötuna arvelevõtmiseks, aga see jäeti 03.06.2023 läbi vaatamata seoses sellega, et töösuhte andmed olid töötamise registris korrastamata. Võlgnik osales 17.02.2021 – 21.06.2021 veoautojuhi (Ckategooria) koolitusel. Võlgnikule vahendati vahemikus maist 2021 kuni veebruarini 2024 vähemalt 30 tööpakkumist, millest võlgnik kandideeris kolmele tööpakkumisele (oktoobris 2021, augustis 2023 ja jaanuaris 2024) ja vaatas kahte tööpakkumist (veebruaris 2024). Võlgnikuga sõlmiti kaks konkreetset kandideerimise kokkulepet, millest ühe unustas võlgnik ära ja teisele võlgnik kandideeris.
26.9.Eesti Töötukassa vastusest (dtl 445-449) nähtub ühtlasi, et Eesti Töötukassa 15.03.2023 otsusega nr XXX „Töövõime hindamine“ hinnati võlgniku töövõimet ja tuvastati, et tema töövõime ei ole vähenenud.
26.10.Kohtu hinnangul ei saa töötamise registrist nähtuvaid võlgniku töötamisi arvestades asuda seisukohale, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega. Võlgnik on olnud tulutoova tööga hõivatud kokku vaid ligikaudu kuue kuu ulatuses. Arvestades, et W OÜ-lt võlgniku arveldusarvele tulu ei laekunud, ei saa vastavat väidetavat tegevust pidada mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemiseks. 10
26.11.Ka ei saa kohtu hinnangul võlgniku esitatud kandideerimise tõendite ja Eesti Töötukassa vastusest nähtuvate asjaolude põhjal asuda seisukohale, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel piisavalt pingutanud mõistlikult tulutoova tegevuse leidmise nimel. Võlgnik on kandideerinud vaid ligikaudu ühele kümnendikule Eesti Töötukassa edastatud tööpakkumistest ning võlgniku tööotsingute päevikust nähtuvad vaid viis kandideerimist 2024. a. veebruarist.
26.12.Võlgniku väited, et töötamist ja töö otsimist on takistanud karistatus ja terviseprobleemid, on jäänud tõendamata. Eesti Töötukassa vastusest nähtuvalt on 2023. a. märtsis hinnatud võlgniku töövõimet ja järeldatud, et see ei ole vähenenud.
26.13.Kohtu hinnangul ei saa välistada võimalust, et adekvaatse pingutuse korral oleks võlgnikul olnud võimalik teha rohkem tööd või tulusamat tööd.
26.14.Eeltoodust johtuvalt on võlgnik kohtu hinnangul rikkunud PankrS v.r. § 173 lgs 1 sätestatud mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise või sellise tegevuse otsimise kohustust.
26.15.Kohtu hinnangul on võlgnik olnud eelnimetatud kohustuse täitmisel raskelt hooletu.
26.16.Kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või vastava tegevuse puudumisel seda otsida on võlgnikule standardvormis selgitatud 31.05.2021 kohtumääruses (dtl 147). Täiendavalt on võlgnikule vastavat kohustust selgitatud koos 31.05.2021 kohtumäärusega võlgnikule edastatud selgitustes kohustustest vabastamise menetluses (dtl 134), 20.09.2022 kirjas (dtl 185), millele võlgnik on vastanud 12.10.2022 (dtl 189193) ning mille võlgnik seetõttu on eelduslikult kätte saanud, ja 09.11.2023 kirjas (dtl 267), mis on võlgnikule saatmisega kätte toimetatud.
26.17.Kohustuse sisu selgitasid ning selle rikkumisele osutasid ka võlausaldajad O.M.B ja L.I.K oma 01.04.2024 taotluses (dtl 280-290).
26.18.Eeltoodust johtuvalt pidi kohtu hinnangul võlgnikule vastava kohustuse olemasolu olema teada ning vastava kohustuse sisu olema piisavalt selge. Teisisõnu pidi võlgnik olema vähemalt üldjoontes teadlik sellest, mida temalt vastava kohustuse täitmiseks ja selle tõendamiseks eeldatakse.
26.19.Seetõttu leiab kohus, et võlgnik on vastava kohustuse täitmisel olnud raskelt hooletu VÕS § 104 lg 4 mõttes ehk jätnud käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata.
26.20.Kohtu hinnangul on võlgnik vastava kohustuse rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve, kuivõrd adekvaatse pingutuse korral mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemiseks või sellise tegevuse otsimiseks olnuks võlgnikul tõenäoliselt võimalik teha rohkem tööd või tulusamat tööd, millisel juhul olnuks võlausaldajate nõuded potentsiaalselt saanud rahuldatud suuremas ulatuses.
26.21.Seetõttu esineb kohtu hinnangul PankrS v.r. § 175 lg 2 p-s 2 sätestatud alus keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest.
27.Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud PankrS v.r. § 173 lg-s 2 sätestatud teabe andmise 11
kohustust raskelt süüliselt ja kahjustanud seeläbi võlausaldajate huve:
27.1.PankrS v.r. § 173 lg-s 2 sätestatud kohustuste täitmise kontrollimiseks peab kohus tuvastama, kas võlgnik on varjanud saadud tulusid või vara või jätnud kohtu nõudel andmata teavet oma tegevuse, selle otsimise, sissetulekute või vara kohta.
27.2.Kuivõrd aruannete täitmine ja esitamine on võlgniku kohustuseks usaldusisiku ülesannetes, ei saa võlgnikule ette heita minetusi, mis seonduvad aruannete esitamisega.
27.3.Kohus kohustas 13.12.2023 kohtunõudes (dtl 278) võlgnikku hiljemalt 21.12.2023 kohtule selgitama ja tõendama, mis võlgnik ei tööta ja mida võlgnik on teinud tulutoova tegevuse leidmiseks. Kohtunõue on võlgnikule kättetoimetamisportaali vahendusel kätte toimetatud 20.12.2023, ent võlgnik kohtunõudele ei vastanud.
27.4.Kohus palus 20.10.2025 ärakuulamisel võlgnikult teavet kontode kohta, mida võlgnik kasutab (dtl 463, ajamärk 00:10:05). Võlgniku väitel ta ühtegi kontot ei kasuta, arveldab sularahas ja elab perekonna abist. Võlgnikul on tema sõnul olnud kontod üksnes O.M.B-is ja AS-is SEB Pank, aga ta ei kasuta neid (dtl 463, ajamärk 00:10:38 – 00:13:05).
27.5.Samas nähtub kohtu kogutud tõenditest, täpsemalt AS-i Pensionikeskus vastusest (dtl 433-436) ja Eesti Töötukassa vastusest (dtl 445-449), et võlgnikul on kohustustest vabastamise menetluse kestel olnud kasutusel vähemalt kaks täiendavat kontot numbritega XXX ja XXX, mille olemasolu ja kasutamist ei ole võlgnik kohtule tunnistanud.
27.6.Kohtu hinnangul järeldub eeltoodud asjaoludest, et võlgnik on tahtlikult VÕS § 104 lg mõttes jätnud kohtu nõudel esitamata teabe oma tegevuse ja võlgniku kasutuses olnud kontode kohta. Kohtul on alust arvata, et seeläbi on jäänud kohtule avaldamata ka täielik teave võlgniku sissetulekute ja vara kohta.
27.7.Kohtu hinnangul on võlgnik vastava kohustuse rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve, sest täieliku teabe puudumisel võlgniku tegevuse, vara ja sissetulekute kohta ei ole võlausaldajatel võimalik teostada oma menetlusõigusi ning tuvastada, kas võlgnik täidab oma kohustusi korrektselt.
27.8.Eeltoodust tulenevalt esineb kohtu hinnangul PankrS v.r. § 175 lg 2 p-s 2 sätestatud alus keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest.
28.Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud PankrS v.r. § 173 lg-tes 3-6 sätestatud tulu loovutamise kohustust raskelt süüliselt ja seeläbi võlausaldajate huve kahjustanud.
28.1.PankrS v.r. § 173 lg-test 3-6 tuleneb, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Eelnimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele 12
seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
28.2.PankrS v.r. § 173 lg-tes 3-6 nimetatud kohustuste täitmise kontrollimiseks peab kohus tuvastama võlgniku tulu suuruse ja selle põhjal hindama, kas võlgnik tegi võlausaldajatele väljamakseid vastavalt eelviidatud normidele või jättis endale tulust suurema osa, kui on seadusega ette nähtud. Kohus arvestab võlgnikule jääva tulu ja võlausaldajate kasuks tehtavate väljamaksete suurust kuupõhiselt (vt TlnRnKm 14.08.2024, 2-17-8942/57, p 23; TlnRnKm 15.04.2021, 2-12-33819, p 17.3).
28.3.Kohustustest vabastamise menetluse eesmärgiks ei saa iseenesest olla (ei pea olema) võlgniku poolt kogu nõude tasumine, vaid nõude tasumine vastavalt võimalustele. Samas tuleb arvestada, et seaduses on imperatiivselt ette nähtud, millises ulatuses tuleb vastavalt võimalustele, st tulenevalt võlgniku sissetuleku suurusest, võlausaldaja nõuete rahuldamiseks väljamakseid teha. PankrS § 173 lg 3 (koosmõjus lg-tega 4 ja 5) muutuks sisutühjaks, kui kohus aktsepteeriks olukorda, kus võlgnik loovutab usaldusisikule juhusliku suurusega summasid. Seega ei ole lubatav ja kohustustest vabastamise menetluse eesmärgiga kooskõlas käitumine, kus võlgnik tasub võlausaldaja nõuete katteks oluliselt vähem, kui seadus kohustab (vt TlnRnKm 10.12.2024, 2-15-2218/112, p 38; TlnRnKm 30.03.2021, 2-14-57021, p 39; TlnRnKm 09.05.2022, 2-15-15314, p 13).
28.4.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 130 lg 11 kohaselt loetakse sissetulekuks eelkõige võlgniku töötasu või muud sellesarnast tasu, päevaraha, konkurentsist hoidumise tasu, intellektuaalse omandi üleandmisest või kasutada andmisest saadavat tasu, pensioni, dividende ning kaupa, teenust, loonustasu või rahaliselt hinnatavat soodustust, mida isik on saanud seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega.
28.5.Seega, kuigi sissetuleku mõiste on TMS § 130 lg-te 1 ja 1 1 kohaselt lahtine, tuleneb TMS § 130 lg-test 1 ja 11 üheselt, et sissetulekuks on üksnes töötasu ja sellega sarnased (tasu maksmises seisnevad) laekumised (RKTKm 12.08.2018, 2-16-12972, p 22; RKTKm 15.03.2017, 3-2-1-166-16, p 15; RKTKm 11.01.2017, 3-2-1-124-16, p 10; RKTKm 10.06.2015, 3-2-1-62-15, p 15). Muu hulgas on kohtupraktikas sissetulekuks loetud ka enammakstud tulumaksu tagastusnõuet (RKTKm 11.01.2017, 3-2-1-124-16, p 10), töövõimetushüvitist (TlnRnKm 14.08.2024, 2-17-8942/57, p 26-30) ning väljamakseid II pensionisambast (TlnRnKm 11.08.2023, 2-14-61405/76, p 31.3).
28.6.PankrS v.r. § 173 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Seejuures lähtutakse TMS § 132 lg-tes 13 sätestatust. PankrS v.r. § 173 lg-s 5 sätestatut ületavast osast tuleb PankrS v.r. § 173 lg 4 järgi jätta võlgnikule 25% (vt TlnRnKm 14.08.2024, 2-17-8942/57, p 24; TlnRnKm 15.04.2021, 2-12-33819, p 17.2).
28.7.TMS § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. TMS § 132 lg 2 järgi, kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga 13
ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. TMS § 132 lg 3 järgi mittearestitavat summat ületavast sissetuleku osast võib kuni viie palga alammäära suurusele summale vastavast osast arestida kaks kolmandikku, seda ületavast sissetulekust kogu sissetuleku, tingimusel, et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust. Sätet ei kohaldata, kui sundtäitmisel on elatise nõue.
28.8.Töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrustest johtuvalt oli töötasu alammäär 2021. a. 584 eurot, 2022. a. 654 eurot, 2023. a. 725 eurot, 2024. a. 820 eurot ja 2025. a. 886 eurot.
28.9.Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p-de 1-3 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps, laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21aastaseks saamiseni, ning muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama.
28.10.PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.
28.11.TMS § 132 lg 2 ja PKS § 100 lg 2 viitavad ülalpidamiskohustusele, mis peaks reaalselt toimuma olevikus. Tegemist ei ole võlgniku abstraktse õigusega oma sissetuleku suurendamiseks täiendava arestivaba miinimumi näol ülalpidamine või elatise maksmine peavad reaalselt aset leidma. Kui tõendatud ei ole, et võlgnik täidaks seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust laste ees, ei pea ülalpeetavaid mittearestitava sissetuleku arvutamisel arvestama (vt TlnRnKm 18.11.2024, 2-24-2824/10, p 9).
28.12.Rahvastikuregistri andmetest nähtuvalt on võlgnikul üks laps sünnikuupäevaga 05.12.2014. Võlgniku selgituse kohaselt võlgnik ülalpeetavale elatist ei maksa, laps viibib võlgnikuga suviti, koolivaheaegadel ja nädalavahetustel, mil lapse ülalpidamise kulud kannavad võlgniku pereliikmed (dtl 465, ajamärk 00:30:31 – 00:31:52).
28.13.Arvestades eeltoodut ning võlgniku esitatud selgitustest järelduvat ülalpidamise andmise määra ja episoodilisust ning ülalpidamiskohustuse täitmist puudutavate tõendite puudumist, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud võlgniku mittearestitava sissetuleku arvutamisel arvestada ülalpeetava olemasoluga.
28.14.Eeltoodust johtuvalt oli võlgniku mittearestitava tulu osa PankrS § 173 lg 5 ja
TMS §
132 lg-te 1 ja 2 järgi 2021. a. 584 eurot, 2022. a. 654 eurot, 2023. a. 725 eurot, 2024. a. 820 eurot ja 2025. a. 886 eurot.
28.15.Mittearestitavat tulu ületavast osast pidi võlgnik PankrS v.r. § 173 lg-te 4 ja 5 järgi koosmõjus TMS § 132 lg-ga 3 võlausaldajatele üle andma 2⁄3, millest omakorda 25 % pidi jääma võlgnikule. Seega pidi võlgnik andma võlausaldajatele üle TMS § 132 lg-tes 1 ja 2 sätestatud mittearestitavat sissetulekut ületavast sissetulekust kokku 1⁄2 (vt TlnRnKm 14.08.2024, 2-1714
8942/57, p 26.1; TlnRnKm 15.04.2021, 2-12-33819, p 17.2). Juhul, kui võlgniku tulu ületab mõnes kuus viiekordset alampalga määra, tuleb loovutamisele kuuluva tulu suurus siiski leida tehte (võlgniku tulu – võlgniku mittearestitav tulu - (võlgniku tulu x 1/3)) x 0,75 abil.
28.16.Kohtu kogutud võlgniku arvelduskonto väljavõttelt (dtl 429 jj) ning E.K.H maksuandmete tõendist (dtl 443-444) nähtub, et võlgnik on saanud tulu 2021. a. septembris summas 3129,78 eurot, 2022. a. septembris 266,62 eurot, oktoobris 713,23 eurot, novembris 713,23 eurot ja detsembris 713,23 eurot, 2023. a. jaanuaris 349,46 eurot, veebruaris 281,79 eurot ja mais 79,90 eurot ning 2024. a. märtsis 1000 eurot, mais 1864,19 eurot ja augustis 71,63 eurot.
28.17.Seega tehte ((võlgniku tulu - võlgniku mittearestitav tulu)/2) ning kuul, mil võlgniku tulu ületas viiekordset alampalga määra tehte (võlgniku tulu – võlgniku mittearestitav tulu - (võlgniku tulu x 1/3)) x 0,75) kohaselt pidi võlgnik võlausaldajatele tulu loovutama alljärgnevalt: 2021. a. septembris 1272,89 eurot, 2022. a. oktoobris 29,62 eurot, novembris 29,62 eurot ja detsembris 29,62 eurot, 2024. a. märtsis 90 eurot ja mais 522,10 eurot. Kokku pidanuks võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel oma tulu loovutama vähemalt summas 1973,83 eurot.
28.18.Võlgnik avaldas 20.10.2025 ärakuulamisel, et on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud ka mitteametlikku tulu, mida ta ei ole aruannetes kajastanud ning mille suurust või suurusjärku võlgnik välja tuua ei osanud (dtl 463, ajamärk 00:06:01 – 00:07:04). Seetõttu ei saa välistada, et loovutamisele kuuluva tulu suurus on veelgi suurem.
28.19.Võlausaldajate vastustest nähtuvalt on oma nõude saanud 159,93 euro ulatuses rahuldatud üksnes Eesti Vabariik E.K.H kaudu tulenevalt 22.03.2023 tasaarvestusest 2022. a. eest enamtasutud tulumaksu tagastamise nõudega (dtl 306-310, 503-506).
28.20.Arvestades eeltoodud andmeid, on võlgnik rikkunud tulu loovutamise kohustust.
28.21.Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud tulu loovutamise kohustust vähemalt osaliselt raskelt süüliselt.
28.22.Asja materjalidest nähtuvalt on võlgnikule tema kohustusi selgitatud standardvormis 31.05.2021 kohtumääruses (dtl 147). Täiendavalt on võlgnikule tema kohustusi selgitatud koos 31.05.2021 kohtumäärusega võlgnikule edastatud selgitustes kohustustest vabastamise menetluses (dtl 134), mis on võlgnikule avaliku e-toimiku vahendusel kätte toimetatud 14.06.2021. Viimatinimetatud selgituses tõi kohus välja, kuidas loovutamisele kuuluva tulu suurus välja arvutada. Kohus ei selgitanud aga, milliseid tulusid tuleks käsitleda töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tuluna.
28.23.Kohtu hinnangul on loovutamisele kuuluva tulu määratlemine ja loovutamisele kuuluva tulu väljaarvutamine piisavalt keerulised. Standardvormis kohtumääruse või kirja sisu ei ole võlgnikule tema kohustuste selgitamiseks piisav olukorras, kus võlgnik on füüsiline isik, kes on samal ajal ise määratud ka usaldusisikuks (TlnRnKm 14.08.2024, 2-17-8942/57, p 35). 15
28.24.Asja materjalidest nähtuvalt ei ole ei kohus ega võlausaldajad teinud võlgnikule menetluse kestel etteheiteid loovutuskohustuse täitmise osas, etteheited on puudutanud teabe andmise kohustust ja mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise kohustust.
28.25.Kohtu hinnangul ei saa õigusteadmisteta võlgnikult ilma kohtu vastavate selgitusteta eeldada teadlikkust asjaolust, et kohtupraktikas on võlgniku sissetulekuks loetud ka enammakstud tulumaksu tagastusnõuet (RKTKm 11.01.2017, 3-2-1-124-16, p 10), töövõimetushüvitist (TlnRnKm 14.08.2024, 2-17-8942/57, p 26-30) ning väljamakseid II pensionisambast (TlnRnKm 11.08.2023, 2-14-61405/76, p 31.3), ning et vastavaid laekumisi tuleb loovutuskohustuse täitmisel arvesse võtta. Seetõttu ei ole alust arvata, et võlgnik oleks vastavas osas tulu loovutamata jätnud raskest hooletusest.
28.26.Arvestades, et kohus ei selgitanud võlgnikule seda, et loovutuskohustuse täitmist hinnatakse kuupõhiselt, ei saa õigusteadmisteta võlgnikult ilma kohtu vastavate selgitusteta eeldada teadlikkust ka asjaolust, et tal tulnuks nendel vähestel kuudel, mil tema tulu ületas piirmäära, millest alates see kuulub loovutamisele, tulu loovutada vaatamata sellele, et nendele kuudele eelnevatel ja järgnevatel perioodidel võlgnikul mistahes sissetulek puudus ning üksikutel kuudel saadud suurem tulu oli tõenäoliselt vajalik äraelamiseks.
28.27.Eeltoodud asjaolusid ja kaalutlusi arvestades ei ole võlgnik kohtu hinnangul jätnud tulu loovutamata raskelt hooletult. Ka ei ole alust arvata, et võlgnik oleks seda teinud tahtlikult.
28.28.Kuivõrd loovutuskohustuse rikkumise tõttu on võlausaldajatel jäänud saamata väljamaksed, millele neil olnuks õigus, on võlgnik loovutuskohustust rikkudes kahjustanud ka võlausaldajate huve.
28.29.Kuivõrd võlgnik ei rikkunud loovutuskohustust raskelt süüliselt, ei esine loovutuskohustuse rikkumise osas PankrS v.r. § 175 lg 2 p-s 2 sätestatud alust keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest.
29.Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt PankrS v.r. § 175 lg 2 p-st 2 kohus jätab rahuldamata võlgniku taotluse ja keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast.
30.PankrS v.r. § 175 lg 7 alusel avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
31.PankrS v.r. § 175 lg 8 alusel kohus lõpetab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.
32.PankrS. v.r. § 172 lg 4 kohaselt vabastab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Lähtuvalt eeltoodust vabastab kohus usaldusisiku tema kohustuste täitmisest.
33.Tegemist on määrusega, mistõttu
menetlust lõpetava jaotab kohus ka 16
menetluskulud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus jätab TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda, v.a võlausaldajate menetluskulud, mis jäävad võlausaldajate endi kanda. Kohtutoimikust ei nähtu hüvitatavate menetluskulude tekkimist, mistõttu hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Koik kohtunik
17
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.