Vallo Kariler, Siret Siilbek ja Aleksandr Kondrašov
Määruse tegemise aeg ja koht 23.01.2026, Tallinn Kohtuasja number
2-19-4172
Kohtuasi
Q.X kohustustest vabastamise menetlus
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.02.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Q.X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Võlgnik: Q.X (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Leino Biin Puudutatud isikud (võlausaldajad): Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553), lepinguline esindaja Alla Žulinskaja; Era Liisingu Inkassoteenused OÜ (registrikood 10625474), lepinguline esindaja Kristjan Vahar; Maksu- ja Tolliamet (registrikood 70000349), lepinguline esindaja Kadri Kööp; Kohtutäitur Kaire Põlts; Kohtutäitur Risto Sepp; Kohtutäitur Kristiina Feinman; Kohtutäitur Katrin Vellet; Kohtutäitur Hille Kudu
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 10.02.2025 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta Q.X kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse
2-19-4172 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Q.X (võlgnik) esitas 19.03.2019 Harju Maakohtule avalduse, milles palus välja kuulutada enda pankroti. Harju Maakohus kuulutas 30.04.2019 määrusega välja võlgniku pankroti ning lõpetas 14.01.2020 määrusega pankrotimenetluse raugemise tõttu, algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja kohustas võlgnikku täitma enda usaldusisiku kohustusi.
2.Võlgnik pidi teostama vastavalt võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele väljamakseid. Samuti pidi võlgnik kohtule esitama aruande oma kohustuste täitmise kohta üks kord aastas. Esimese aruande pidi võlgnik esitama 04.02.2021. Võlgnik esitas aruanded 12.02.2021, 16.05.2022 (täpsustus 28.09.2022).
3.Maakohus lõpetas 27.03.2023 määrusega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, keeldus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast ja vabastas võlgniku usaldusisiku kohustustest.
4.Tallinna Ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu 27.03.2023 määruse ja saatis asja maakohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätkamiseks. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Maakohus lõpetas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja keeldus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast ja vabastas võlgniku usaldusisiku kohustustest. Lisaks mõistis maakohus võlgnikult välja riigi kasuks riigipoolse menetlusabi kulud 952,80 eurot.
6.Kohus kuulas võlgniku ära 21.11.2024. Ärakuulamisel võlgnik selgitas, et ta ei saa töötada, kuna ta on töövõimetu. Vajab igapäevaselt liikumisel abi. On otsinud tööd, mida saaks arvutis teha, kuid ei ole leidnud. Kohus kohustas võlgnikku esitama aruanne perioodi 17.05.2022 kuni 14.01.2024 kohta, tõendid töötamist takistavate tervisehäirete ja töö otsimise kohta hiljemalt 15.01.2025.
7.Võlgnik on rikkunud pankrotiseaduse (PankrS) § 173 lg-s 2 nimetatud kohustust jättes kohtunõudel esitamata usaldusisiku aruanded perioodide 2022-2023 ning 2023-2024 kohta. Aruannete esitamata jätmise tõttu on kohtu võimalused võlgniku kohustuste täitmise kontrollimiseks piiratud. Aruannete esitamise kohustus on seaduse järgi usaldusisikul, kuid käesoleval juhul täidab võlgnik usaldusisiku ülesandeid ise. Võlgnik on rikkunud oma kohustust anda teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara kohta (PankrS § 173 lg 2).
8.PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnikul kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Esitatud aruannetest (periood 2020-2022) nähtuvalt ja ärakuulamisel antud selgituste kohaselt ei ole võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel töötanud. Võlgniku selgituste kohaselt ei saa ta töötada, kuna on töövõimetu. Samas ei ole võlgnik hoolimata kohtunõudest selgitanud ega tõendanud, mis viisil on tema tervislik seisund välistanud igasuguse töö tegemise. Ärakuulamisel väitis võlgnik, et on otsinud tööd, mida ta saaks 2
2-19-4172 arvutis teha, kuid ei ole seda leidnud. Kohus andis võlgnikule võimaluse esitada töö otsimist tõendavad dokumendid, kuid võlgnik ei teinud seda. Võlgniku perearsti poolt kohtule esitatud tõendist nähtub, et võlgnikul on sõltuvushäired (alkoholist ja narkootikumidest) ning seetõttu korduvalt viibinud nii haiglaravil kui võõrutusravil. Võlgnik on tarvitanud narkootikume alates 18. eluaastast, kuritarvitab alkoholi ja tema terviseprobleemid on iseenda poolt põhjustatud. Arsti poolt kirjeldatud terviseprobleemid ei välista üleüldiselt tulu teenimisega tegelemist. Võlgniku kvalifitseerimine töövõimetuks riiklike toetuste saamise alusena ei anna kohustustest vabastamist taotlevale isikule automaatset vabastust oma kohustustest võlausaldajate ees. Võlgnik on oma käitumisega tulu teenimise võimalusi piiranud ja kasutamata jätnud ning sellega võlausaldajate huve kahjustanud.
9.Kohus järeldas võlgniku käitumisest, et tal puudub huvi menetlust läbida. Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole vabastamise taotlemise automaatne tagajärg ning seadus sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (PankrS § 175 lg-d 2 ja 4). Võlgnik on rikkunud tahtlikult oma kohustusi ja on kohustustest vabastamise võimaluse kaotanud.
10.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 8 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik kohustustest vabastamise korral riigipoolse menetlusabi kulusid hüvitama. Antud juhul kohus ei vabasta võlgnikku kohustustest, mistõttu tuleb tal riigipoolse menetlusabi kulud hüvitada. Kohus on 30.04.2019 kohtumäärusega andnud võlgnikule menetlusabi ja määranud hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu summas 476,40 eurot ja 14.01.2020 kohtumäärusega andnud võlgnikule menetlusabi ja määranud hüvitada riigi vahenditest pankrotihalduri tasu summas 476,40 eurot. Seetõttu tuleb võlgnikult riigi kasuks välja mõista riigipoolse menetlusabi kulud 952,80 eurot. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
11.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja vabastada võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Samuti palub võlgnik anda talle jätkuvalt menetlusabi ja vabastada määruskaebuselt riigilõivu tasumisest.
11.1.Võlgnik möönab, et on jätnud ekslikult esitamata kohtule usaldusisiku aruanded, kuid märgitud minetust ei saa hinnata võlausaldajate huvide teadliku kahjustamisena, sest võlausaldaja huvi on suunatud tunnustatud võla summas hüvituse saamisele, mitte kohtule esitatavate aruannetega tutvumisele.
11.2.Võlgnik on soovinud täita võlgniku kohustusi heas usus, kuid tulenevalt keskmisest liikumispuudest ja selle tõttu puuduvast töövõimest ei ole võlgnik saanud kasinast invaliiduspensionist võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kogu võlgniku invaliidsuspensionist pärit tulu on kulunud enda vältimatute ülalpidamiskulude tasumiseks.
11.3.Ekslik on maakohtu seisukoht, et töövõimetu ja riiklike toetuste saaja on töövõimeline pankrotimenetluses tuvastatud võlausaldajate kohustuste täitjana ja temalt saab eeldada ja nõuda, vaatamata töövõime puudumisele, töötamist ning et töövõimetu isiku töövõime puudumist tuleks kuidagi eriliselt veel tõendada. Määruses toodud käsitlusega oleks võimalik nõustuda juhul, kui võlgnik oleks töövõimeline isik. Võlgnik on töövõimetu isik, kes ei ole võimeline oma sissetulekuid suurendama. Võlgnik ei täitnud kohustusi võlausaldajate eest objektiivsetel põhjustel.
12.Maakohus andis võlausaldajatele võimaluse määruskaebuse osas seisukoha esitamiseks. Võlausaldajad Era Liisingu Inkassoteenused OÜ, Julianus Inkasso OÜ, kohtutäitur Kaire 3
2-19-4172 Põlts, kohtutäitur Kristiina Feinman vaidlesid võlausaldajad kohtule seisukohta ei esitanud.
määruskaebusele
vastu.
Ülejäänud
13.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata ja sellega seotud menetluskulud jäävad määruskaebuse esitaja kanda.
15.Määruskaebemenetluses on vaidluse all, kas maakohus on põhjendatult lõpetanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Maakohus on kolleegiumi hinnangul põhjendatult leidnud, et võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve (PankrS § 175 lg 2 p 2). Ringkonnakohus järgib selles osas maakohtu määruse põhjendusi ja neid ei korda (TsMS § 654 lg 6).Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
16.Kolleegium ei nõustu määruskaebuse väitega, et võlgnik ei ole kahjustanud võlausaldajate huve.
16.1.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 järgi kohaldatakse enne 01.07.2022 esitatud kohustustest vabastamise avalduse alusel algatatud menetlusele pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 30.06.2022. Enne 01.07.2022 kehtinud PankrS § 173 lg-te 1–3 kohaselt on võlgnikul järgmised kohustused: võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta ning võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. PankrS § 175 lg-d 2 ja 4 sätestavad absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (vt Riigikohtu 20.06.2016 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Muu hulgas keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve (PankrS § 175 lg 2 p 2). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 2 kohaselt hõlmab süü hooletust, rasket hooletust ja tahtlust. VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 4 mõttes tuvastatakse raske hooletus objektiivsete kriteeriumite alusel. Raske hooletus tähendab hoolsuse tavalise määra märgatavat puudumist, mistõttu peaks raskelt hooletu käitumine olema rikkujaga sarnases olukorras olevale isikule mõistlikult vastuvõetamatu. Seetõttu tuleb raske hooletuse tuvastamiseks võlgadest vabastamise menetluse kontekstis esitada küsimus, kuidas ja millise hoolsusega pidanuks täitma PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustusi hoolas võlgnik (vt nt TrtRnKm 01.06.2018, 208-63521, p 14). Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt RKTKm 17.04.2013, 3-2-1-46-13, p 11; RKTKm 14.11.2011, 3-2-1-121-11, p 12). Seega ei piisa pelgalt hooletust käitumisest ja võlgniku kohustuste rikkumine peab olema toimunud vähemalt raskelt hooletult. 4
2-19-4172
16.2.Võlgniku pankrotimenetluses esitatud ajutise halduri 17.04.2019 aruandest (dtl 33–42) ja pankrotihalduri 18.07.2019 ettekandest (dtl 63–66) nähtub, et võlgnik on töövõimetuspensionär (töövõime kaotus 80%) ning tema igakuisteks sissetulekuteks on töövõimetoetus ja sotsiaaltoetus, millele ei saa seadusest tulenevalt sissenõuet pöörata. Sama nähtub ka võlgniku 12.02.2021 ja 16.05.2022 kohtule esitatud aruannetest (dtl 122–129 ja 136– 163). Võlgniku 12.02.2021 ja 16.05.2022 kohtule esitatud aruannetele lisatud töövõimekaardi koopiad (dtl 129 ja 162–163) kinnitavad, et alates 14.02.2020 kuni 13.02.2023 puudus võlgnikul täielikult töövõime (tuvastatud keskmise raskusastmega liikumispuue). Ringkonnakohus leidis 08.08.2024 määruses, et kuna võlgnik oli tõendanud, et tal puudub töövõime ning tal on tuvastatud keskmise raskusastmega liikumispuue, ei saa võlgnikule ette heita mõistlikult tulu toova tegevusega tegelemise või sellise tegevuse otsimata jätmise kohustuse raskelt süülist rikkumist PankrS § 175 lg 2 p 2 tähenduses. Arvestades pärast Tallinna Ringkonnakohtu 08.08.2024 määrust menetluses ilmnenud asjaolusid, leiab ringkonnakohus, et võlgnik on raskelt hooletult rikkunud PankrS § 173 lg-tes 1 ja 3 sätestatud kohustusi.
16.3.Ringkonnakohus nõustub võlgnikuga, et tulenevalt keskmisest liikumispuudest ja selle tõttu puuduvast töövõimest ei ole võlgnik saanud kasinast pensionist võlausaldajate nõudeid rahuldada. Samas ei ole üksnes võlgniku töövõimetusest võimalik järeldada, et võlgnik väärib kohustustest vabastamist ja on käitunud heas usus võlausaldajate huvides. Võlgniku perearsti 29.01.2025 vastusest järeldub, et võlgniku haigused ja puuduv töövõime on võlgniku alates
18.eluaastast alkoholi ja narkootikumide tarvitamise tagajärg (Patsiendil on krooniline alkohoolne pankreatiit, alkohoolne polüneuropaatia). Lisaks märkis perearst, et võlgnik on käesoleva ajani Metadoni ravil ja pole suutnud doosi vähendada ning perioodil 14.01.2020 kuni 17.01.2025 on võlgnik kutsunud endale koju kiirabi erinevate kaebuste tõttu, kuid paljudel juhtudel on võlgnik olnud alkoholijoobes (etanooli sisaldus veres 3,4 kuni 4,7 promilli). Perearst asus seisukohale, et arvestades võlgniku narko- ja alkoholisõltuvust, võõrutusravi Metadoniga, alkohoolset polüneuropaatiat ja käitumishäireid, on raske talle üldse leida sobivat tööd, millega ta toime tuleks (dtl 461–464).
16.4.Võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske ja peaks lõpptulemuses võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse ning andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (vt RKTKm 14.11.2011, 3-2-1-121-11, p 12). Kohustustest vabastamise menetluse üheks eesmärgiks on võimaldada uus majanduslik algus eriti raskes majanduslikus seisus võlgnikule, kes annab endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (vt ka nt RKTKm 17.04.2013, 3-2-1-46-13, p 11; RKTKm 05.10.2016, 3-2-1-90-16, p 12). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa alkoholi- ja narkootikumide tarvitamist pidada endast parima andmiseks võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Sõltuvusainete tarvitamine ja nende mõju all olemine vähendab veelgi võlgniku võimalusi mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemiseks. Seda on kinnitanud ka võlgniku perearst. Perearsti vastusest järeldub, et võlgniku narko- ja alkoholisõltuvus on üks töökoha leidmist takistavaks asjaoluks. Ringkonnakohus leiab, et kuna alkoholi ja narkootikumide tarvitamine on võlgniku enda teadlik valik ja selle tõttu vähenenud töövõime on vähemalt osaliselt selle tagajärg, ei saa võlgniku käitumist pidada võlausaldajate huvides olevaks ning on sarnases olukorras olevale isikule mõistlikult vastuvõetamatu. Seega on VÕS § 104 lg 2 mõttes tegemist raske hooletusega, mis annab aluse jätta võlgnik kohustustest vabastamata.
16.5.Võlgniku poolset rasket hooletust kinnitab ka asjaolu, et võlgnik on vaatamata enda töövõime puudumisele võimeline mingit endale sobivat tööd tegema. Võlgnik kinnitas 21.11.2024 ärakuulamisel kohtule, et on interneti kaudu otsinud tööd, mida saaks arvuti kaudu 5
2-19-4172 teha (dtl 414–415). Seega ei saa väita, et võlgnikul puuduksid üldse võimalused täiendavate sissetulekute saamiseks ja seeläbi võlausaldajata nõuete rahuldamiseks. Küll aga pärsib seda oluliselt võlgniku käitumine – alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Võlgnik oleks saanud vältida alkoholi ja narkootikumide tarvitamist, mistõttu oleks tal olnud suurem võimalus leida endale sobiv töökoht või tegevusala, millest saadava sissetuleku arvel võlausaldajate kohustusi kasvõi osaliselt täita.
16.6.Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et usaldusisiku aruande esitamine ei ole võlgniku kohustus PankrS § 173 järgi, mille süüline rikkumine annaks PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi alust lõpetada kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotiseadus eristab usaldusisiku kohustusi ja võlgniku kohustusi, samuti nende kohustuste rikkumise tagajärgi. Kui võlgnik rikub enda kohustusi, võib kohus PankrS § 175 lg-te 2 ja 3 alusel keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast. Kui usaldusisik ei täida enda kohustusi kohaselt, võib kohus usaldusisiku vabastada ja asendada teise usaldusisikuga (PankrS § 172 lg 5). Seega ei saa kohustustest vabastamisest keeldumise aluseks olla need võlgniku rikkumised, mille ta paneb toime iseenda usaldusisiku rolli täites (vt ka TlnRnKm 08.08.2024, 2-19-4172, p 15). Samas ilmestab vaatamata kohtu nõudmistele aruannete esitamata jätmine võlgniku suhtumist kohustustest vabastamise menetlusse. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et võlgnik pole olnud menetlusest huvitatud ja on näidanud ennast ükskõiksena.
16.7.Kokkuvõttes nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et võlgnik tuleb jätta kohustustest vabastamata. Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus. Antud juhul on kolleegiumi hinnangul tegemist võlgnikuga, kes ei ole olnud heatahtlik ja hoolas ning ei vääri võlgniku kohustustest vabastamist.
17.Kuivõrd vaidlustatud määrus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad kaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Kuna maakohus kulusid rahaliselt kindlaks ei määranud, siis ei tee seda määruskaebuse lahendamisel ka ringkonnakohtus (TsMS § 174 lg 4). Kulud määrab mõistliku aja jooksul pärast määruse jõustumist kindlaks maakohus.
18.Määruskaebuse esitamiseks on maakohus 05.03.2025 määrusega andnud võlgnikule menetlusabi menetluskulude kandmisel ja vabastanud ta 10 euro suuruse riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel. Riigilõiv tuleks TsMS § 190 lg 4 alusel võlgnikult riigituludesse välja mõista. Ringkonnakohus leiab, et arvestades määruskaebuse esitaja majanduslikku seisu, tuleb võlgnik riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest vabastada (TsMS § 190 lg 7).
19.Kuni 30. juunini 2022 kehtinud PankrS § 5 lg 2 ja § 175 lg 6 kohaselt võib praeguse määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule. (allkirjastatud digitaalselt)
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.