xxx xxx korteriühistu avaldus Ekaterina Zelenovalt halduskulu ja kommunaalteenuste võlgnevuse saamiseks
Menetlustoiming
Lõpplahend hagita menetluses Avaldaja xxx, xxx korteriühistu (registrikood xxx; asukoht xxx; esindaja L.M; e-post xxx) Puudutatud isik Ekaterina Zelenova (isikukood xxx; aadress xxx e-post xxx)
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada xxx, xxx korteriühistu avaldus.
2.Välja mõista Ekaterina Zelenovalt 1039 eurot 9 senti (millest põhivõlgnevus 800 eurot 17 senti ja viivis 238 eurot 92 senti) avaldaja kasuks.
3.Jätta menetluskulud Ekaterina Zelenova kanda.
4.Välja mõista Ekaterina Zelenovalt avaldaja kasuks menetluskulu 50 eurot. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
xxx, xxx korteriühistu esitas 4. veebruar 2019 avalduse, milles nõudis Ekaterina Zelenovalt halduskulu ja kommunaalteenuste võlgnevuse 800 eurot 17 senti ja viivise 238 eurot 92 senti tasumist.
2.Tartu Maakohus võttis avalduse 15. veebruari 2019. a määrusega menetlusse, edastas avalduse materjalid puudutatud isikule ja kohustas puudutatud isikut avaldusele kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Menetlusdokumendid toimetati puudutatud isikule kätte isiklikult 2. aprillil 2019. Puudutatud isik ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem avaldusele vastanud.
2-19-1823
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 alusel menetleb kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. TsMS 477 lg 1 alusel vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
4.Kohus andis puudutatud isikule tähtaja avaldusele vastamiseks. Puudutatud isik seda ei teinud. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha sisuline lahend. Kohus leiab, et avaldus on õiguslikult põhjendatud.
5.Avalduse põhjal kuulus puudutatud isikule 14. jaanuarist 2008 kuni 26. novembrini 2018 korteriomand asukohaga xxx. Nimetatut tõendab kinnistusraamatu väljavõte. Puudutatud isik on jätnud tasumata arved (haldusteenus, laenu tagasimaksed, remondifond, üldelekter, vee- ja kanalisatsioonikulu, küte ja prügivedu) 10. juulist 2017 – 26. novembrini 2018 summas 1450 eurot 17 senti.
6.Kohtutäitur Oksana Kutšmei müüs 26. novembril 2018 täitemenetluse nr xxx raames toimunud sundenampakkumisel puudutatud isikule kuulunud korteriomandi xxx Et enampakkumise tulemiks oli 13 000 eurot, siis lähtudes korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 72 lg 1 ja § 44 lg 2 tasus kohtutäitur tulemi jaotuskava alusel korteriühistule pandiõigusega tagatud nõude alusel 5 % jaotatavast tulemist, s.o 650 eurot. 8. jaanuaril 2019 kandis kohtutäitur nimetatud summa avaldaja kontole. Seega vähenes Ekaterina Zelenova võlgnevus 650 euro võrra.
7.KrtS § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 näeb ette alternatiivse korra, millist avaldaja on alates 1. jaanuar 2018 rakendanud. Nimelt võib korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majanduskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majanduskulud tasub korteriomanik pärast kulude selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Korteriühistu xxx põhikirja punktides 4.2 – 4.28 on majanduskulude kandmine ja tasumine põhjalikult määratletud.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal
2-19-1823 võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
9.Kohus leiab, et kõik arved on korrektselt kätte toimetatud ning avaldajal on õigus võlgnevust puudutatud isikult nõuda.
10.Avaldaja nõuab puudutatud isikult 10. juulist 2017 – 26. novembrini 2018 tekkinud 800 euro 17 sendi suurust võlgnevust. Puudutatud isik võlgnevuse suurusele vastuväiteid ei esitanud. Seega tuleb puudutatud isikult välja mõista põhivõlg 800 eurot 17 senti.
11.Avaldaja on palunud välja mõista ka viivise perioodil 10. juuli 2017 – 26. november 2018 maksmata arvete eest. Avaldaja on arvestanud viivist iga arve tasumise tähtajast
26.novembrini 2018. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
12.Avaldaja on arvestanud viivise suuruseks 238 eurot 92 senti. Kohus kontrollis viivise arvestust, mis on korrektne. Puudutatud isik viivise arvestusele vastuväiteid ei esitanud. Viivis 238 eurot 92 senti tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista.
13.Eeltoodu alusel mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 1039 eurot 18 senti, millest põhivõlgnevus on 800 eurot 17 senti ja viivis 238 eurot 92 senti. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
14.TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
15.Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldas avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
16.TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskuluks nõudelt tasutud riigilõiv 200 eurot. Kohus tegi kindlaks, et avaldaja on tasunud nõude esitamisel riigilõivu 200 eurot.
17.Riigilõivuseaduse § 59 lg 17 kohaselt tasutakse hagita menetluses esitavalt avalduselt riigilõivu 50 eurot. Seega on avaldaja tasunud riigilõivu ettenähtust rohkem. TsMS §150 lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse riigilõiv, mida on tasutud ettenähtust rohkem. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt tagastatakse riigilõiv selleks õigustatud isiku avalduse alusel. Seega on avaldajal õigus esitada kohtule avaldus enamtasutud riigilõivu 150 euro tagastamiseks.
2-19-1823
18.Kohus jätab puudutatud isiku kanda riigilõivu, mida avaldajal tuli avalduse esitamisel tasuda, so 50 eurot.