XX hagi Swedbank AS vastu lepingust tuleneva kohustuse täitmiseks kohustamiseks ja kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31.05.2018 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
11 500 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja: Swedbank AS (registrikood 10060701), lepinguline esindaja Külli Reinfeld
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 31.05.2018 otsus tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata XX nõude Swedbank AS vastu tüüptingimuste tühiseks tunnistamiseks ja jätta nõue läbi vaatamata. Lisada kohtuotsuse resolutsiooni otsustus XX nõude kohta Swedbank AS kohustamiseks võimaldada XX-l vabalt kasutada oma arvelduskontol olevat raha TMS § 132 lg-s 1 sätestatud arestimisvaba miinimumi ulatuses. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta põhjendusi.
3.Keelduda XX poolt ringkonnakohtule esitatud tõendite vastuvõtmisest.
4.Jaotada ringkonnakohtu menetluskulud ja määrata need kindlaks vastavalt otsuse resolutsiooni terviklikus sõnastuses märgitule.
5.Kohtuotsuse resolutsiooni terviktekst:
1(10)
Tsiviilasi nr: 2-17-11614
5.1.Tunnistada Swedbank AS üldtingimuste (01.02.2016) p 8.1.4.9 ja 8.1.6 tüüptingimuseks.
5.2.Jätta läbi vaatamata XX nõue Swedbank AS üldtingimuste (01.02.2016) p-de 8.1.4.9 ja 8.1.6 tühiseks tunnistamiseks.
5.3.Jätta rahuldamata XX nõue Swedbank AS vastu kohustada Swedbank AS võimaldama XX-l igakuiselt vabalt kasutada arestimisvaba miinimumi (TMS § 132 lg 1) ulatuses oma kontol olevat raha elektroonilise maksevahendiga ülekannete tegemiseks ning kasutada deebetkaarti maksete sooritamiseks ja sularaha väljavõtmiseks pangaautomaadist samas ulatuses.
5.4.Jätta rahuldamata XX nõue Swedbank AS vastu kahju hüvitamiseks.
5.5.Jätta maakohtu menetluskulud poolte endi kanda.
5.6.Vabastada XX maakohtu menetluses tasumisele kuulunud riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest.
5.7.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud XX kanda. Swedbank AS-l hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
5.8.Välja mõista XX-lt riigituludesse riigilõivu 650 eurot, mis tuleb tasuda 15 päeva jooksul arvates otsuse jõustumisest vastavalt kohtuotsusele lisatud makseinfole. Tasumisega viivitamisel tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas 02.08.2017 hagi Swedbank AS (kostja) vastu kostja üldtingimuste osaliselt tüüptingimusteks ja tühiseks tunnistamiseks ning kostja kohustamiseks võimaldada hagejal vabalt kasutada oma arvelduskontot 470 euro ulatuses.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja vahel sõlmitud makseteenuste osutamise leping, mille kohaselt kohustub kostja osutama hageja korraldusel makseasutuste ja eraha asutuste seaduse (MERAS) § 3 lg-s 1 nimetatud makseteenuseid ja hageja kohustub kostjale tasuma selle teenuse eest. Hageja omab arvelduskontot ja deebetkaarti kostja juures. Arvelduskontoga seotud deebetkaardi tellis hageja selleks, et teostada vabade vahendite ulatuses makseid ja võtta pangaautomaadist sularaha, 2(10)
Tsiviilasi nr: 2-17-11614 kuid tulenevalt kostja üldtingimustest ei olnud deebetkaardi kasutamine võimalik. Sularaha saab hageja vaid kostja pangakontorist, mis tekitab hagejale lisakulusid transpordi ja panga teenustasude näol.
3.19.10.2017 esitas hageja hagiavalduse täienduse, milles palus kostjalt välja mõista varalise ja mittevaralise kahju hüvitise kohtu äranägemisel. 04.12.2017 dokumendis täpsustas hageja, et ta on teinud alates veebruarist 2017 iga kuu umbes 40 euro suurusi kulutusi transpordile sularaha kätte saamiseks pangakontorist. See, et hageja peab raha välja võtma pangakontoris, on talle tekitanud negatiivseid emotsioone ja hingevalu.
4.16.04.2018 esitatud seisukohas täpsustas hageja, et palub tunnistada tüüptingimusteks ja tühiseks kostja üldtingimuste p-d 8.1.4.9 ja 8.1.6. Kostja vastuväited
5.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
6.Hagist ei selgunud, millisele õigusele hageja tühistamise tagajärjel õiguskaitset soovib ja mil määral kaaluvad tema huvid üles kostja huvid.
7.Kostja arendas välja tehnilise võimaluse, millega võimaldab oma klientidel, kelle arvelduskonto on maksejuhisega kohtutäituri või Maksu- ja Tolliameti poolt arestitud, iga kuu pangaautomaadist deebetkaardiga või pangakontorist arestivaba summa sularahas välja võtta. Deebetkaardi kasutamine maksete tegemiseks ei ole võimalik, kuna tulenevalt erinevate pankade vahelisest raha liikumise ajalisest erinevusest võib juhtuda, et klient kasutab arvelduskontol olevat raha suuremas ulatuses kui on arestivaba summa. Samas olukorras, kus kliendi suhtes on pooleli mitmed täitemenetlused ja pangale on esitatud mitu maksejuhiseta arestimisakti, ei saa kostja tehniliselt võimaldada sularaha väljavõttu pangaautomaadist ja tagatud on üksnes pangakontoris raha väljavõtmine. Hageja suhtes on algatatud mitu täitemenetlust, neist peatatud on neli.
8.Üldtingimused tagavad õigusliku turvalisuse ning aitavad lihtsustada tehingute tegemist. Kostja üldtingimuste p 8.1.4.9 kohaselt on pangal õigus blokeerida konto või teenus, kui konto on arestitud. P 8.1.6 järgi ei vastuta pank kahju eest, mis tuleneb konto või teenuse blokeerimisest. Antud juhul on blokeeritud deebetkaardi kasutamise teenus. Eeltoodud tingimus kaitseb lisaks kostjale ka hageja võlausaldajaid, kuna deebetkaardi vabal kasutamisel võib juhtuda, et hageja kasutab kontol olevat raha suuremas ulatuses, kui on arestivaba summa (hagi esitamise ajal 470 eurot).
9.Kostja hinnangul ei ole kostja üldtingimuste p 8.1.4.9 hagejat ebamõistlikult kahjustav. Kostja ei ole seadusest tulenevalt kohustatud hagejale deebetkaardiga seonduvate teenuste osutamist tagama, kuna hageja vastutab kontode arestimise eest kostjast sõltumata. TMS § 115 lg 51 annab krediidiasutusele õiguse keelduda konto avamisest võlgnikule, kelle konto arestimise kohta on samas krediidiasutuses täitmisel kohtutäituri arestimisakt.
10.Hageja 19.10.2017 menetlusdokumendist nähtub, et hageja soovib 2004 sõlmitud teleteenuse lepinguga tõendada, et kostjal lasub kohustus 12 782-eurose päeva- ja kuulimiidiga osutada hagejale internetipanga vahendusel kõiki teenuseid. Kostja on
3(10)
Tsiviilasi nr: 2-17-11614 hagejale kõiki teenuseid võimaldanud, kuid tulenevalt hageja enda tegevusest on kostjal alust teatud ulatuses konto kasutamist piirata.
11.Hagiavaldusest ei selgu, milline kahju on hagejale tekkinud. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hageja ei põhjendanud, milline olukord tal enne väidetava kahju teket oli ega tulenevalt VÕS § 127 lg-st 1 selgitanud, kuidas on tema kahju teke põhjuslikus seoses kostja teoga. Hageja sõnul on tal sularaha väljavõtu piirangu tõttu tekkinud põhjendamatud negatiivsed emotsioonid, hingevalu ning katsumused, selgitamata, milles nimetatud kahju teke väljendub. Kostja ei nõustunud hageja seisukohaga, et hagejal puudub kohustus kahju tekkimist tõendada. Esimese astme kohtu otsus
12.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja tunnistas kostja üldtingimuste p-d 8.1.4.9 ja 8.1.6 tüüptingimusteks, kuid jättis hagi rahuldamata nimetatud punktide tühiseks tunnistamise osas. Samuti jättis maakohus rahuldamata nõude kahju hüvitamiseks. Maakohus jättis hagejale antud menetlusabi kulud riigi kanda ja ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda.
13.Krediidiasutuste seaduse (KAS) § 89 lg 6 kohaselt on üldtingimused kõigi krediidiasutuse klientide suhtes rakendatavaid standardseid tingimusi sisaldav dokument, mis sätestab krediidiasutuse ja kliendi vaheliste suhete põhialused, krediidiasutuse ja kliendi vahelise suhtlemise korra ja üldised tingimused kliendi ja krediidiasutuse vaheliste tehingute teostamisel. VÕS § 35 lg 1 kohaselt, tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 35 lg 2 kohaselt eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud. Lähtudes eeltoodust, leidis maakohus, et kostja üldtingimuste p-d 8.1.4.9 ja 8.1.6 on tüüptingimused ja rahuldas selles osas hagi.
14.Maakohtu hinnangul ei kvalifitseerunud vaidlusalused üldtingimuste punktid VÕS § 42 lg-s 3 keelatud tüüptingimuste loetelus olevaks tüüptingimuseks. Samuti ei ole tegemist tüüptingimuste sisukontrollile mittealluvate tingimustega. VÕS § 42 lg 2 kohaselt ei loeta tüüptingimust ebamõistlikult kahjustavaks, kui see puudutab lepingu põhilist eset või hinna ja üleantu väärtuse suhet või kui tingimuse sisu tugineb õigusaktil, millest ei saa lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda. Kostja üldtingimuste p-s 8.1.4.9 ja 8.1.6 sätestatud tingimused ei puuduta lepingu põhilist eset või hinna ja üleantu väärtuse suhet, samuti ei tugine tingimuse sisu õigusaktil, millest ei saa lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda. Seega kontrollis maakohus kas tingimus on tühine VÕS § 42 lg-s 1 sätestatud üldklausli alusel.
15.VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. 4(10)
Tsiviilasi nr: 2-17-11614 Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga.
16.Kostja üldtingimuste p 8.1.1 kohaselt on blokeerimine tegevus, mille tulemusena on panga või kliendi algatusel peatatud kliendi õigus teha kõiki või osa tehinguid või muid toiminguid. Kostja üldtingimuste p 8.1.4.9 kohaselt on pangal õigus blokeerida konto või teenus kui konto on arestitud. Maakohtu hinnangul ei ole kostja üldtingimuste p 8.1.4.9 tüüptingimusena tühine, kuna see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades ei kahjusta hagejat ebamõistlikult, samuti ei ole tüüptingimusega lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu hageja kahjuks oluliselt rikutud.
17.TMS § 115 lg-s 51 sätestatud krediidiasutuse õigus keelduda konto avamisest võlgnikule, kelle konto arestimise kohta on samas krediidiasutuses täitmisel kohtutäiturilt saadud arestimisakt, näitab seadusandja tahet ja eesmärki kindlustada täitemenetluste edukas läbiviimine ja võlausaldajate kaitse pangale antud õigusi arvestades. Olukorras, kus tulenevalt TMS § 115 lg-st 51 on krediidiasutusel õigus pangateenusest täielikult keelduda, ei ole konto käsutamise või teenuse kasutamise piiramine panga klienti ebamõistlikult kahjustav. Seega ei ole kostja üldtingimuste pga 8.1.4.9 hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu hageja kahjuks oluliselt rikutud. Arvelduskonto käsutamise või teenuse kasutamise piiramine kostja üldtingimuste p 8.1.4.9 alusel on erandlik, kuna arvelduskonto arestitakse täitedokumendi alusel, mis vastab seaduses sätestatud tingimustele ja on välja antud konkreetse võlgniku kohta ja piirangut ei kohaldada panga ainuisikulise otsustuse alusel kõikide klientide suhtes
18.Käesoleval juhul on kostja piiranud üldtingimuste p 8.1.4.9 alusel hagejale MERAS § 3 lg 1 p 2 toodud makseteenuse osutamist, s.o deebetkaardi kasutamist sularaha väljavõtmisel pangaautomaadist ja maksetehinguid kostja arvelduskontolt, kuid ei ole pangateenuse osutamisest täielikult keeldunud. Kostja on võimaldanud hagejal võtta välja sularaha ja maksetehinguid teha pangakontoris. Tulenevalt kostja üldtingimuste p-st 8.1.5 tühistab kostja (pank) konto või teenuse blokeeringu, mille ta ise on algatanud, siis, kui blokeerimise aluseks olnud asjaolu on kõrvaldatud. TMS § 115 lg 6 kohaselt vabastatakse arestimisakti täitmise järel isiku konto aresti alt. Seega on oluline osa hagejal, et ta saaks kõiki pangateenuseid jälle piiranguteta kasutada. Lähtudes eeltoodust leidis maakohus, et kostja üldtingimuste p 8.1.4.9 ei ole VÕS § 42 lg 1 alusel tühine ka põhjusel, et see ei piira hageja lepingu olemusest tulenevaid õigusi ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks.
19.Kostja üldtingimuste p 8.1.6 kohaselt ei vastuta pank kahju eest, mis tuleneb konto või teenuse blokeerimisest. Maakohus nõustus kostjaga selles, et pangateenuse piiramise tõttu võib panga kliendile kaasneda täiendavaid kulutusi, milleks võib olla näiteks sõidukulu pangakontorini ja panga teenuse tasu. Kostja üldtingimuste p 8.1.6 ei ole tühine, kuna lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades ei kahjusta see hagejat ebamõistlikult, samuti ei ole 5(10)
Tsiviilasi nr: 2-17-11614 tüüptingimusega lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu hageja kahjuks oluliselt rikutud.
20.Kuna kostja üldtingimuste p 8.1.4.9 ei ole tüüptingimusena tühine, ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi üldtingimuste p 8.1.4.9 kohaldamisega rikkunud ja selle tulemusel hagejale tekkinud võimalikud täiendavad kulutused on asjakohased. Kui ka kostja üldtingimuste p 8.1.4.9 kohaldamisega hagejale kaasnenud kulutusi käsitleda hagejale tekkinud kahjuna, siis ei ole need hüvitatavad VÕS § 127 lg 2 alusel. Hageja ei tõendanud varalise ja mittevaralise kahju olemust ega suurust. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
21.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata ja teha uue otsuse, millega tunnistada kostja üldtingimuste p-d 8.1.4.9. ja 8.1.6. tühiseks ning saata tsiviilasi varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
22.Maakohus ei hinnanud maksejuhist (http://docplayer.net/33891804-Registrite-jainfosusteemide-keskus-poolte-vahel-solmitud-leping-mis-reguleerib-teenuseosutamist.html) TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kuna maakohus ei tuvastanud, kas kostja on liitunud elektroonilise arestimissüsteemiga, pidi maakohus juhinduma eeldusest, et kostja omab täielikku ülevaadet hageja suhtes toimuvatest täitemenetlustest ja kostja on teadlik elektroonilise arestimissüsteemi eesmärgist. Seega on kohtuotsus põhjendamatu osas, milles maakohus leidis, et kostja üldtingimuste p 8.1.4.9 ei ole VÕS § 42 lg 3 kohaselt tühine. Kostja üldtingimuste p 8.1.4.9 on tühine ka VÕS § 42 lg 2 kohaselt, kuna tingimuse sisu ei tugine õigusaktil (TMS § 115 lg 51).
23.Vastupidiselt maakohtu seisukohale, on kostja üldtingimuste p-d 8.1.4.9 ja 8.1.6 tühised VÕS § 42 lg 1 alusel, kuna kahjustavad kostja kliente ebamõistlikult. Ekslik on maakohtu ja kostja seisukoht, et TMS § 115 lg 1 ja/või § 115 lg 51 annavad krediidiasutusele õiguse keelduda kõigi MERAS § 3 lg 1 p-des 1 ja 2 nimetatud teenuste osutamisest arestivaba limiidi ulatuses.
24.Maakohtu viide KAS § 89 lg-le 9, mis annab krediidiasutusele vaba otsustusõiguse toimida oma kliendiga nii, kuidas heaks arvatakse, on vastuolus PS § 32 sätestatud omandi puutumatuse põhimõttega ning krediidiasutus, kelle suhtes valitseb ühiskonnas kõrgendatud usalduse ootus, ei saa ilma õigusliku aluseta keelduda tegevusloaga antud teenuste osutamisest, kuna, see on vastuolus Euroopa Liidu teenuste ja toodete vaba liikumise põhimõttega. Vastus apellatsioonkaebusele
25.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
26.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 4 järgi tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kostja üldtingimuste p-de 8.1.4.9 ja 8.1.6 tühiseks tunnistamiseks ja jätta nõue läbi 6(10)
Tsiviilasi nr: 2-17-11614 vaatamata. Täiendada tuleb kohtuotsuse resolutsiooni, kuna resolutsioonis ei ole maakohus lahendanud hageja nõuet kohustada kostjat võimaldama kasutada hagejal arvelduskontot. Muuta tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel osaliselt ka otsuse põhjendusi.
27.Hageja esitas maakohtule järgmised nõuded: tunnistada, et kostja üldtingimuste (01.02.2016) p-d 8.1.4.9 ja 8.1.6 on tüüptingimused ja tühised; kohustada kostjat võimaldama hagejal kasutada vabalt oma arvelduskontot elektrooniliselt ülekannete tegemiseks, sularaha väljavõtmiseks pangaautomaadist ja deebetkaardiga pangaautomaadis ülekannete tegemiseks igakuise limiidiga 470 eurot (s.t määras, mida täitemenetluses ei arestita TMS § 132 lg 1 järgi); välja mõista hüvitis varalise ja mittevaralise kahju eest.
28.Hageja on esitanud kohtule nii sooritusnõuded kahju hüvitamiseks ja pangakonto kasutamise võimaldamiseks kui ka tuvastusnõude tuvastamaks, et vaidlusalused kostja üldtingimuste punktid on tüüptingimused ja tühised.
29.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja tunnistas kostja üldtingimuste p-d 8.1.4.9 ja 8.1.6 tüüptingimusteks, kuid jättis rahuldamata hageja nõude tunnistada need tühiseks ja välja mõista kahju hüvitis. Otsuse põhjendustest ja resolutsioonist ei nähtu, et maakohus oleks lahendanud üheselt hageja nõude kohustada kostjat võimaldama kasutada arvelduskontot arestimisele mittekuuluva summa ulatuses. Eeltooduga on maakohus rikkunud TsMS § 442 lg 5, kuid arvestades poolte poolt esiletoodud seisukohti, on ringkonnakohtul võimalik eeltoodud rikkumine parandada ja lahendada nõue käesoleva otsusega.
30.TsMS § 368 lg 1 järgi hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hageja on esitanud nõude viisil, kus kostja üldtingimuste p-de 8.1.4.9 ja 8.1.6 tühisus on eelduseks sooritusnõuetele. Seega on tegemist asjaoludega, mis tuleb tuvastada, et otsustada kahju hüvitamise ja arvelduskonto kasutamise võimaldamiseks kohustamise nõuete üle. Hageja ei ole esile toonud, et tal oleks eraldi tuvastushuvi kostja üldtingimuste tüüptingimuseks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise vastu. Eeltoodu tõttu ei ole põhjendatud menetleda hageja esitatud tuvastusnõudeid eraldi nõuetena, vaid tüüptingimuste olemasolu ja nende kehtivus tuli tuvastada sooritusnõuete lahendamisel. Riigikohus on selgitanud, et kui hageja esitab lisaks sooritushagile tuvastushagi, mille eseme kohta tuleb nagunii teha otsustus sooritushagi kohta tehtava kohtulahendi põhjendustes, on tuvastushagi ja sooritushagi käsitatav sama hagina samade poolte vahel (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-157-12, p 14). Kuna hagejal puudus õiguslik huvi tuvastada eraldi, et kostja üldtingimuste p-d 8.1.4.9 ja 8.1.6 on tüüptingimused, siis oleks tulnud maakohtul keelduda nende nõuete menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 1 järgi või jätta nõuded TsMS § 423 lg 2 p 1 ja lg 1 p 4 järgi läbi vaatamata. Ringkonnakohus jätab nõude kostja üldtingimuste p-de 8.1.4.9 ja 8.1.6 tühiseks tunnistamiseks TsMS § 423 lg 1 p 4, § 423 lg 2 p 1 ja § 657 lg 1 p 4 järgi läbi vaatamata.
31.TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Pooled ei ole vaidlustanud 7(10)
Tsiviilasi nr: 2-17-11614 ringkonnakohtus maakohtu otsust osas, milles maakohus rahuldas hagi osaliselt ja tunnistas kostja üldtingimuste p-d 8.1.4.9 ja 8.1.6 tüüptingimusteks. Kuigi eelnevas lõigus toodu järgi oleks maakohtul tulnud keelduda TsMS § 371 lg 2 p 1 järgi selle nõude menetlusse võtmisest või TsMS § 423 lg 2 p 1 ja lg 1 p 4 järgi jätta see läbi vaatamata, ei ole ringkonnakohtul tulenevalt TsMS § 651 lg-st 1 nõude rahuldamise osas maakohtu otsust võimalik tühistada.
32.Järgnevalt kontrollib kolleegium hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmist ja lahendab hageja nõude kohustada kostjat võimaldama kasutada arvelduskontol olevat raha TMS § 132 lg 1 järgi arestimisele mittekuuluvas osas elektrooniliselt ülekannete tegemiseks, sularaha väljavõtmiseks pangaautomaadist ja deebetkaardiga pangaautomaadis ülekannete tegemiseks.
33.Vaidlust ei ole, et poolte vahel on sõlmitud makseteenuste osutamise leping, millele laienevad kostja üldtingimused (tl 3-4). Hageja väidete kohaselt on pooltevahelise lepingu sisuks kostja poolt MERAS § 3 lg-s 1 toodud teenuste osutamine, sealhulgas ka sularaha väljavõtmise pangaautomaadist ja elektrooniliselt ülekannete tegemise võimaldamine. Kostja sellele vastu ei vaielnud. Hageja ei vaidlusta, et kostja võib hageja arvelduskontole laekuva raha arestida ulatuses, mis ei ületa TMS § 132 lg-s 1 sätestatud määra, kuid hageja leiab, et kostja rikub pooltevahelist makseteenuste osutamise lepingut sellega, et hagejal ei ole võimalik raha arestimisest vabas ulatuses välja võtta pangaautomaadist, teha elektrooniliselt ülekandeid ega tasuda deebetkaarti kasutades. Vaidlust ei ole, et hageja saab sularaha välja võtta ja ülekandeid teha ainult pangakontoris.
34.Kostja üldtingimuste eessõna järgi on tegemist üldiste reeglitega panga ja kliendi vaheliste suhete kohta ja üldtingimuste p 1.1.1 järgi kehtivad need kõigi tehingute kohta. Pooled on ühel meelel, et üldtingimused on kostja poolt eelnevalt välja töötatud, neid ei ole poolte vahel eraldi läbi räägitud ja hagejal ei ole võimalik neid mõjutada (VÕS § 35 lg 1). Kostja ei ole menetluses vaielnud vastu sellele, et kostja üldtingimuste p-d 8.1.4.9 ja 8.1.6 on tüüptingimused. Seega on pooltevahelise makseteenuste osutamise lepingu tingimusteks muuhulgas ka kostja üldtingimuste vaidlusalused punktid.
35.Kostja üldtingimuste p 8.1.4.9 kohaselt on pangal õigus blokeerida konto või teenus, kui konto on arestitud, ja p 8.1.6 järgi ei vastuta pank kahju eest, mis tuleneb konto või teenuse blokeerimisest. Kolleegium analüüsib esmalt, kas p 8.1.4.9 on tühine tüüptingimus.
36.Õige on maakohtu järeldus, et kostja üldtingimuste p 8.1.4.9 ei ole tühine VÕS § 42 lg 3 järgi ja kontrollida tuleb järgnevalt selle tühisust VÕS § 42 lg 1 järgi, mille esimese lause kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Kostja selgituse kohaselt on eelviidatud üldtingimuse eesmärgiks tagada 8(10)
Tsiviilasi nr: 2-17-11614 teenuse osutamise turvalisus. Kostjal on õigustatud huvi konto arestimise korral piirata kliendi sularaha väljavõtmist pangaautomaadist ja elektrooniliste maksevahendite kasutamist tagamaks, et klient ei saaks kasutada raha enam kui TMS § 132 lg-s 1 toodud määras ja kontole laekuva raha arvel oleks võimalik täita võlausaldajate nõudeid. Kostja selgitas, et maksed eri pankade vahel toimuvad ajalise nihkega, mis ei võimalda pangal elektrooniliste tehingute ja raha väljavõtmise korral tagada, et arestitud konto omanik ei võta eri finantsasutustest välja või ei kasuta raha rohkem, kui seda võimaldab arestivaba summa. Isegi see, kui kostjal on ülevaade hageja suhtes toimuvate täitemenetluste kohta, ei välista, et tehnilisest eripärast tulenevalt ei oleks võimalik erinevates pankades teha tehinguid või võtta välja sularaha suuremas summas kui arestimisvaba miinimum. Elektrooniline arestimissüsteem (http://docplayer.net/33891804-Registrite-ja-infosusteemide-keskus-poolte-vahelsolmitud-leping-mis-reguleerib-teenuse-osutamist.html) tagab selle, et menetlejate esitatud täitedokumentide alusel edastatakse pankadele vastavad nõuded, kuid see ei võimalda pangale kontrolli eri pankades toimuvate tehingute üle. Selleks, et tagada pangakontol oleva arestitud raha arvel hageja võlausaldajate nõuete täitmine, on kolleegiumi arvates põhjendatud ja vajalik piirata isiku, kelle suhtes toimub sundtäitmine, poolt elektrooniliste pangateenuste kasutamist. Kolleegium leiab, et kostja tüüptingimuste p 8.1.4.9 ei kahjusta hagejat ebamõistlikult. Hagejal on võimalus pangateenuste kasutamiseks pangakontoris. Eeltoodut arvestades ei ole kostja üldtingimuste p 8.1.4.9 tühine ja kostja ei ole pooltevahelist makseteenuste osutamise lepingut rikkunud.
37.Apellant vaidlustas maakohtu järeldused TMS § 115 lg 51 kohaldamise kohta. TMS § 115 lg 51 kohaselt krediidiasutus võib keelduda konto avamisest võlgnikule, kelle konto arestimise kohta on samas krediidiasutuses täitmisel kohtutäiturilt saadud arestimisakt. Kolleegium leiab, et eeltoodud säte ei ole otseselt seostatav käeoleva vaidlusega, kuid üldtingimuste p 8.1.4.9 tõlgendamise seisukohalt ei saa seda pidada asjakohatuks, kuna sellest nähtub, et kliendi osas, kelle suhtes toimub sundtäitmine, võib pank piirata teenuste osutamist.
38.Kuna kostja ei ole rikkunud pooltevahelist lepingut, siis tuleb jätta rahuldamata hageja nõue kostja vastu kohustuse täitmiseks kohustamiseks ja arestimisvaba miinimumi piires elektrooniliselt tehingute tegemise ja sularaha pangaautomaadist väljavõtmise võimaldamiseks.
39.Arvestades, et kostja on oma makseteenuste osutamise lepingust tulenevad kohustused täitnud, siis ei ole põhjendatud ka hageja nõue VÕS § 115 lg 1 järgi lepingu rikkumisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks ja see tuleb jätta rahuldamata. Eeltoodu tõttu ei hinda kolleegium kostja üldtingimuste p 8.1.6 tühisuse kohta esitatud väiteid. Selles osas tuleb maakohtu otsuse põhjendusi muuta.
40.Kolleegium ei nõustu, et kostja üldtingimuste p-d 8.1.4.9 ja 8.1.6 on vastuolus PS § 32 sätestatud omandi puutumatuse põhimõttega ning krediidiasutus, kelle suhtes valitseb ühiskonnas kõrgendatud usalduse ootus, ei saa ilma õigusliku aluseta keelduda teenuste osutamisest. Kolleegium leiab, et pangateenuste piiramine kostja üldtingimuste p 8.1.4.9 ja 8.1.6 järgi ei kahjusta hageja omandit. Pangateenuste
9(10)
Tsiviilasi nr: 2-17-11614 piiramise vastuolu Euroopa Liidu teenuste ja toodete vaba liikumise põhimõttega ei ole kaebaja põhjendanud.
41.Hageja esitas pärast apellatsioonitähtaja möödumist 05.01.2019 uued tõendid: Coop Pank AS, Danske Bank A/S Eesti Filiaali, Luminor Bank AS, AS SEB Pank ja AS LHV Pank teated, et hageja ei ole nende klient ning Sotsiaalkindlustusameti 02.01.2019 otsuse puude tuvastamise kohta. Kostja vaidles tõendite vastuvõtmisele vastu, kuna andmed pankades kontode kohta sai esitada juba maakohtule ja tõendid ei ole asjakohased. Kolleegium leiab, et hageja esitatud tõendite vastuvõtmisest tuleb TsMS § 238 lg 1 järgi keelduda, kuna tõendid ei ole asjakohased. Asjaolu, et teatud ajahetkel ei ole hagejal teistes pankades avatud pangakontosid, ei mõjuta kostja tüüptingimuse kehtivust, kuna pangakonto saab avada igal ajahetkel. Hageja puude olemasolu või puudumine ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel oluline.
42.Maakohus on tsiviilasja hinnaks määranud 11 500 eurot. Hagi hinda saab lugeda õigeks. Hageja on sisuliselt esitanud 2 mittevaralist nõuet: kostja üldtingimuste tühisuse tuvastamine ja kostja kohustamine võimaldada hagejal kasutada pangakontot nõudes toodud viisil, millest kummagi hind on TsMS § 132 lg 1 järgi 3500 eurot, ja kahju hüvitamise nõude, mille hinnaks on maakohus määranud 4500 eurot tulenevalt hageja 04.12.2017 menetlusdokumendist. Hagilt hinnaga 11 500 eurot tuleb tasuda riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 järgi riigilõivu 600 eurot. Maakohus on hagi esitamisel vabastanud hageja 17.08.2017 määrusega 300 euro tasumisest ja 31.01.2018 määrusega 650 euro tasumisest. Hageja riigilõivu riigile tasunud ei ole. Vaidlustatud otsusega vabastas maakohus hageja TsMS § 190 lg 7 järgi menetluskulude tasumisest riigituludesse seoses hageja raske majandusliku olukorraga, sõnastades otsuse resolutsioonis, et hagejale antud menetlusabi kulud jäävad riigi kanda. Eeltoodud osas maakohtu otsust vaidlustatud ei ole, mistõttu ringkonnakohus ei näe põhjust ega alust selles osas maakohtu otsust muuta. Lisaks ei saaks ka olukord, kus hageja maakohtu otsuse vaidlustab, kuid apellatsioonkaebust ei rahuldata, muuta hageja (apellandi) olukorda raksemaks, kui see oli maakohtu otsusest lähtuvalt. Kuna hagejal riigilõivu tasuda riigituludesse ei tule, siis ei oma tähtsust see, et menetlusabi määrustes on ebaõige riigilõivu summa. Täpsustada tuleb maakohtu otsuse sõnastust osas, milles maakohus jättis menetlusabi kulud riigi kanda ja sõnastada otsuses, et hageja vabastatakse maakohtu menetluses tasumisele kuulunud riigilõivude riigituludesse tasumise kohustusest.
43.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi apellatsiooniastme menetluskulud jätta apellandi (hageja) kanda. Kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
44.Ringkonnakohus vabastas hageja 13.06.2018 määrusega apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 600 eurot tasumisest ja hagi tagamise taotluse esitamisel 50 euro tasumisest. TsMS § 190 lg 4 järgi tuleb 650 eurot välja mõista hagejalt riigituludesse. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar Imbi Sidok-Toomsalu Mati Maksing
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.