Avaldaja (võlgnik): K.I (isikukood XXX), lepinguline esindaja Tanel Riivits Usaldusisik: Kersti Kägi Võlausaldajad: 1) B I OÜ (registrikood xxx) 2) B AS (registrikood xxx) 3) B AS (registrikood xxx) 4) A F G OÜ (registrikood xxx) 5) O I OÜ (registrikood xxx) 6) Kohtutäitur A K 7) Kohtutäitur T A
Kohustuse liigi selgitus: 1- võlanõue, 2- täitekulu.
3.Kohustada K.I-d tasuma esimese võlgade ümberkujundamiskava järgse makse 15. juunil 2025 ning edaspidi iga kuu 15. kuupäevaks kuni kava täitmiseni selles märgitud tingimustel.
4.Jätta võlausaldaja A rahuldamata.
F
G
OÜ vastuväide võlgade ümberkujundamiskavale
Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik Kersti Kägi.
6.Kohustada K.I-d esitama usaldusisikule aruande oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta hiljemalt 15. juuliks 2026 ning edaspidi iga aasta
15.juuliks kuni kava täitmiseni, mille usaldusisik edastab ka kohtule.
8.Jätta võlgade ümberkujundamise menetluse kulud K.I kanda, v.a võlausaldajate menetluskulud, mis jätta nende endi kanda.
Määrata K.I usaldusisiku Kersti Kägi tasuks 2034,35 eurot.
9.1.Usaldusisiku tasust (2034,35 eurot) maksta 2013 eurot välja kohtu deposiidina tasutud summa arvel Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ-le (registrikood 12398605, pangakonto nr XXX AS-s SEB Pank), mille kaudu usaldusisik tegutseb.
9.2.Ülejäänud usaldusisiku tasu 21,35 eurot mõista välja K.I-lt usaldusisiku Kersti Kägi kasuks ning mis kanda Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ-le (registrikood 12398605, pangakonto nr XXX, AS-is SEB Pank), mille kaudu usaldusisik tegutseb.
10.Tühistada Viru Maakohtu 18. septembri 2024 määrusega tsiviilasjas 2-24-12511 maksejõuetusavalduse tagamiseks kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud.
11.Toimetada määrus kätte võlgnikule, võlausaldajatele ja edastada täitmiseks usaldusisikule.
12.Teha määrus avalikult teatavaks ja avaldada määruse kohta teade väljaandes Ametlikud Teadaanded.
13.Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.
Edasikaebamise kord
2
Ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale võivad võlgnik ning ümberkujundamiskavale vastuväite esitanud võlausaldajad esitada määruskaebuse Viru Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (FIMS § 28 lg 2). Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise osas võivad usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Viru Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (FIMS § 54 lg 11).
ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK
1.K.I (avaldaja, võlgnik) esitas 17. augustil 2024 Viru Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja igakuised sissetulekud 2904,85 eurot ja väljaminekud 1762 eurot. Tal on kohustusi võlausaldajate ees kokku 67 594,05 eurot. Avaldaja võttis laenu jooksvate kulutuste katmiseks ajateenistuse ajal ning uue elukohaga seotud kulude katmiseks. Makseraskused tekkisid, kui tööandja kärpis võimalusi teenida lisasissetulekuid. Avaldaja suudab maksta võlgade katteks igakuiselt 1100 eurot.
2.Maakohus võttis maksejõuetusavalduse 18. septembri 2024 määrusega menetlusse, nimetas võlgniku usaldusisikuks Kersti Kägi (usaldusisik), peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ning kohaldas käsutuskeeldu.
3.Maakohus määras 6. novembri 2024 määrusega usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidi suuruseks 2013 eurot. Võlgnik on tasunud nõutud deposiidi.
4.Usaldusisiku 21. oktoobri 2024 hinnangu kohaselt ei ole välistatud võlgniku makseraskuste ületamisena võlgade ümberkujundamise menetlus.
5.Maakohus algatas 22. jaanuari 2025 määrusega võlgniku suhtes ümberkujundamise menetluse ning määras kava esitamise tähtajaks 23. märts 2025.
võlgade
6.Usaldusisik esitas 21. märtsil 2025 maakohtule kinnitamiseks ümberkujundamiskava (kava) ja 25. ja 28. aprillil 2025 täpsustused. ümberkujundamiskava esitas usaldusisik 26. mail 2025.
võlgade Lõpliku
6.1.Kava kohaselt taotleb võlgnik rahaliste kohustuste ja täitekulude ümberkujundamist kohustuse täitmise pikendamise, osadena täitmise ja kohustuste vähendamise teel. Ümberkujundamisele kuuluvad kohustused on kokku 64 639,71 eurot. Nõuete ümberkujundamise tulemusena vähenevad avaldaja kohustused 53 533,74 euroni.
6.2.Võlgnik soovib enda võlad ümber kujundada, et ületada makseraskused ning vältida pankrotimenetlust. Võlgniku sissetulekuks on 2904,85 eurot juures (sh töötasu 1958,77 eurot, riiklikud toetused 946,08 eurot). Võlgniku hinnangul on tal reaalselt võimalik tasuda kava järgsete kohustuste katteks igakuiselt 1100 eurot. Lähtuvalt võlgniku sissetulekust ja igakuiste majandamiskulude eeldavast suurusest (mitte arvestades seejuures inflatsiooni ja erakorralisi väljaminekuid), siis oleks esimesed 53 kuud igakuine summa võlgade ümberkujundamisel
3
1006,76 eurot kuus ja viimane, 54. osamakse oleks 175,46 eurot. Sellisel juhul kujuneb võlgade ümberkujundamise perioodi pikkuseks 54 kuud ehk 4 aastat 6 kuud.
6.3.Võlgade ümberkujundamise menetluses tasub võlgnik 54 kuu jooksul võlausaldajatele kokku 53 533,74, sh põhivõlad 100% ulatuses.
6.4.Usaldusisik toimetas kava võlausaldajatele kätte (dtl 900 jj). Kavaga nõustusid kõik võlausaldajad, v.a A F G OÜ. B AS-il ei ole vastuväiteid võlgade ümberkujundamisele võlgniku taotletud viisil. B AS nõustus esitatud kavaga (dtl 924). O I OÜ on nõus koostatud võlgade ümberkujundamiskavaga (dtl 927). B I OÜ nõustub kavas tooduga ning võlgade ümberkujundamisega taotletud viisil (dtl 922). Kohtutäitur A K on nõus ümberkujundamiskava kinnitamisega (dtl 917). Kohtutäitur T A nõustub võlgade ümberkujundamisega võlgniku taotletud viisil (929). A F G OÜ (dtl 932-933) ei nõustunud võlgade ümberkujundamisega ning leidis, et kava kohaselt rahuldatakse vaid 76,62% kõigist nõuetest ning, et kava täidetakse 4 aastat. Võlausaldaja ei pea nii pikka menetlust põhjendatuks. Võlgnik saab sisuliselt tasuta laenu. Kinnisasja müügi vältimine ei saa olla põhjuseks ümberkujundamiskava kinnitamiseks. Võlausaldajad on võlgade ümberkujundamisel halvemas olukorras kui pankrotimenetluses.
6.5.Ümberkujundamiskavas on kõikide võlausaldajate nõuded kajastatud vastavalt sellele nagu võlausaldajad oma viimastes vastuses usaldusisiku päringule taotlesid (dtl 905). Võlausaldajate nõudeid on vähendatud kõrvalnõuete ulatuses. Võlausaldajaid on kavaga võrdselt koheldud.
6.6.Usaldusisik toetab võlgniku maksejõuetusavalduses toodut ja lähtub siinkohal ka kohtumäärusest, millega kohus otsustas rahuldada võlgniku maksejõuetusavalduse ja algatas võlgade ümberkujundamismenetluse. Vastuväite esitanud võlausaldaja nõue moodustab 43% kõikidest nõuetest. Täidetud on FIMS § 26 lg 2 eeldused.
6.7.Koos kavaga esitas usaldusisik oma tegevuse aruande ja tasu taotluse, milles palub määrata enda tasuks 2034,35 eurot ning kanda see Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ-le, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmisele 11 h 30 minutit (tunnitasuga 176,90 eurot käibemaksuga).
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud võlgade ümberkujundamiskava ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et see tuleb kinnitada ning usaldusisiku tasu taotlus rahuldada.
8.Pärast võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist koostab ja esitab usaldusisik kohtule FIMS § 20 lg 1 järgi võlgniku nimel võlgniku heakskiidetud võlgade ümberkujundamise kava, milles on märgitud: 1) milliste kohustuste ümberkujundamist ja millisel viisil taotletakse; 2) ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg; 3) põhistus, et võlgade ümberkujundamise abinõude rakendamisel suudab võlgnik kohustused täita ja tõenäoliselt on võimalik tema püsivat maksejõuetust vältida; 4) usaldusisiku tasu kalkulatsioon. Lisaks 4
edastab usaldusisik võlausaldajate seisukohad võlgade ümberkujundamise kohta koos ümberkujundamiskavaga kohtule (FIMS § 24 lg 3).
9.FIMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. FIMS § 26 lg 2 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväiteid esitatud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Kohus võib jätta ümberkujundamiskava sõltumata FIMS § 26 lg-tes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui: 1) võlgnik ei ole makseraskustes või need on ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada, või võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmisega; 2) ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline; 3) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või kohustuste kohta; 4) võlgnik rikub teabe andmise ja kaasaaitamiskohustust; 5) ettevõtte ümberkujundamise taotluse puhul ei ole ettevõtte jätkusuutlik majandamine pärast ümberkujundamist tõenäoliselt võimalik.
10.Praegusel juhul on võlgade ümberkujundamisega nõustunud kõik võlausaldajad, v.a A F G OÜ (dtl 932-933). Seega on võlgade ümberkujundamiskavaga nõustunud 57% pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest. A F G OÜ ei nõustu võlgade ümberkujundamisega leides, et võlgniku elukoha säilitamise soov ei ole piisav ning pankrotimenetluses oleks võlausaldajate nõuete rahuldamise ulatus suurem. Varasemas seisukohas on võlausaldaja toetanud võlgade ümberkujundamist tabelis toodud tingimustel (s.o kava pikkusega 67 kuud), kui nõue rahuldatakse 100% (dtl 877).
10.1.Kohus ei nõustu võlausaldaja A F G OÜ vastuväidetega ning leiab, et kava saab kinnitada FIMS § 26 lg 2 alusel sõltumata tema vastuväidetest. Esiteks on võlausaldaja seisukohad menetluses olnud vastukäivad – ühest küljest nõustus võlausaldaja algse kavaga pikkusega 67 kuud, kuid hiljem ei pidanud piisavaks ka lühemat kava (54 kuud). Samuti ei ole võlausaldaja seisukohad põhjendatud ega tõendatud.
10.2.Võlausaldaja on õigesti viidanud, et võlgade ümberkujundamine on alternatiiviks pankrotimenetlusele ja kohustustest vabastamise menetlusele. Samas viitab seejuures asjakohatult täitemenetluse eesmärkidele. Võlausaldaja ei ole toonud kohtu ette jälgitavaid arvutusi ega seisukohti, kuidas on praegusel juhul võlausaldajate suhtes soodsam pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine. Lisaks ei selgu, kuidas jõudis võlausaldaja seisukohale, et kavaga täidetakse vaid 76,62% kõigist nõuetest. Kavaga täidetakse 82,82% kõigist kavaga hõlmatud nõuetest (s.o 53 533,74 eurot 64 639,71 eurost). Ka pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlus kestaks vähemalt kolm aastat, kohtule kinnitamiseks esitatud kava on sellest ainult 1,5 aasta võrra pikem. Kohtu hinnangul on tegemist mõistliku ja realistliku pikkusega kavaga, mis arvestab nii võlausaldajate kui ka võlgniku huve. Võlausaldajaid, sh A F G OÜ-d, on kavaga koheldud võrdselt. 5
Kohus selgitab, et võlgade ümberkujundamise eesmärk on ületada võlgniku makseraskused ja vältida pankrotimenetlust (FIMS § 2 lg 3). Võlgniku eeldatavast pankrotivarast ei jätkuks kõigi kohustuste täitmiseks. Kohtu hinnangul on kava menetlus võlausaldajatele soodsam kui võimalik pankrotimenetlus (vt ka määruse põhjenduste p 12). Lisaks ei ole võlausaldaja arvestanud, et kohustustest vabastamise menetluse algatamine eeldab võlgniku taotlust. Võlausaldaja seisukohta järgides ei oleks kava menetlus sisuliselt kunagi põhjendatud, kui sellega pikendatakse kohustuste tagasimaksmist. Samas on tegemist seadusega lubatud abinõuga (FIMS § 21 lg 1). Kohus jätab eelnevat arvestades A F G OÜ vastuväite rahuldamata.
11.Eelnevat arvestades tuleb kohtul võlgade ümberkujundamiskava kinnitamiseks kontrollida, kas usaldusisik on kohtule esitanud FIMS § 20 lg-s 1 ja § 24 lg-s 3 sätestatud nõuetekohased dokumendid ning kas esineb FIMS § 27 lg-s 1 nimetatud aluseid.
11.1.Kohus määras 22. jaanuari 2025 määruses kava esitamise tähtajaks 23. märts 2025 ning palus usaldusisikul esitada täpsustused hiljemalt 28. aprillil 2025. Usaldusisik esitas 21. märtsil 2025 kinnitamiseks kava ja 25. ja 28. aprillil 2025 võlausaldajate seisukohad ja täpsustused. Kohus andis 5. mail 2025 usaldusisikule tähtaja kava täpsustamiseks. Usaldusisik esitas täpsustatud kava 26. mail 2025 koos FIMS § 24 lg-s 3 nõutud võlausaldajate seisukohtadega.
11.2.Kava vastab FIMS § 20 lg-s 1 sätestatud nõuetele.
12.Kavas on märgitud, milliste kohustuste ümberkujundamist ja millisel viisil taotletakse (FIMS § 20 lg 1 p 1). Võlgnikul on kohustusi seitsme võlausaldaja ees kokku ca 97 513,53 euro ulatuses (dtl 77). Võlgniku 1. novembri 2024 kohtuistungil antud kinnituse kohaselt ei nõua J J ja E K.I temalt oma kohustuste (kokku 30 000 eurot) täitmist. Lõpliku kava järgi kuulub ümberkujundamisele 64 639,71 eurot. Võlausaldajate kõrvalkulusid on vähendatud 100% ulatuses. Võlgnik tasub 53 533,74 eurot 54 kuu jooksul. Võlgnik on seega taotlenud FIMS § 21 lg 1 alusel kavaga kohustuste ümberkujundamist kohustuste täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise ning kõrvalnõuete vähendamise teel. Eelviidatud sätte teise lause kohaselt ei välista ühe võlgade ümberkujundamise meetme kasutamine teise meetme kasutamist, sealhulgas sama nõude puhul. Järelikult on võimalik samaaegselt kasutada mitut abinõud. Kohtu arvates on praeguses asjas valitud abinõud võlgnikul tekkinud makseraskuste ületamiseks õiglased ja sobivad, võttes arvesse võlgniku sissetuleku suuruse, talle kuuluva vara väärtuse ja selle perekonna huvides säilitamise soovi ning ühtlasi võlausaldajate õigustatud huvisid ja õigusi nõude rahuldamisel. Võlgniku pankroti korral muutuksid sissenõutavaks kõik võlgniku kohustused. Samuti kuuluks pankrotimenetluses võõrandamisele võlgnikule kuuluv ja pere eluasemeks olev kinnisasi (eeldatav väärtus 45 000 eurot), sõiduk (eeldatav väärtus 5350 eurot) ja osaühingu osa (eeldatav väärtus 669 eurot). Pankrotimenetluses on prognoositavaks tuluks võlgniku sissetulekust tehtavad maksed. Võlgnikul on neli ülalpeetavat ning tema sissetulekute hulka on kava täitmise võimekuse hindamisel lisaks töötasule arvatud ka lapsetoetused, suurpere toetused ja lapse puudetoetus, mis ei ole pankrotimenetluses arestitavad. Arvestades võlgniku töötasu suurust ja ülalpeetavate (sh üks puudega laps) arvu, ei saaks võlgniku töötasust pankrotimenetluse ajal kinnipidamisi teha kas üldse mitte, aga kindlasti mitte samaväärses 6
ulatuses nagu on võlgade ümberkujundamiskava igakuine makse. Kava menetluse ajal saab aga võlgnik kasutada saadavaid sotsiaaltoetusi ja töötasu kava täitmiseks. Samuti selgitas võlgnik ärakuulamisel, et teda aitab kava täitmisel tema abikaasa (varasuhteks on lahusvara). Lisaks on võlgnik veenvalt selgitanud 1. novembri 2024 istungil, et tema eluasemekulud suureneksid, kui tal tuleks perega kolida üürikorterisse. Võlausaldajate saadav tulem pankrotimenetluses varade realiseerimisest 51 019 eurot (s.o vähem kui kavaga täitmisele kuuluv 53 533,74 eurot), mille arvelt tuleks kanda ka pankrotimenetluse kulud. Kohustustest vabastamise menetluses (pärast pankrotimenetluse lõppu) ei oleks võlgnikul samuti kohustust võlausaldajatele makseid teha samas ulatuses, mis kava menetluses. Siinjuures tuleb aga arvestada, et võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetlust taotlenud ega soovinud. Kuna tegemist on vabatahtliku menetlusega, ei saaks kohus kohustustest vabastamise menetlust algatada ilma taotluseta. Eelnevat kogumis arvestades on kohtu hinnangul asjaolusid kogumis arvestades võlgade ümberkujundamise menetlus võlausaldajatele soodsam, kui pankrotimenetlus.
13.Kavas on märgitud ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg (FIMS § 20 lg 1 p 2). Võlgnik teeb esimese makse 15. juunil 2025 ning viimane makse tuleks teha 2029. a novembris.
14.Võlgnik võttis laenu, kui tal puudus sissetulek ajateenistuses viibimise ajal ja sündimas oli esimene laps. Laenud kuhjusid. Võlgnik soovib võlgade ümberkujundamisega ületada makseraskused ning vältida pankrotimenetlust. Kohtu arvates on kavas esile toodud asjaolud, mis annavad alust arvata, et võlgade ümberkujundamise abinõude rakendamisel suudab võlgnik kohustused täita ja tõenäoliselt on võimalik tema püsivat maksejõuetust vältida (FIMS § 20 lg 1 p 3). Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et võlgnik ei suuda kava igakuiselt täita. Kava kohaselt on võlgniku igakuine sissetulek 2904,85 eurot (töötasu ja sotsiaaltoetused). Usaldusisiku kinnituse järgi tasub võlgnik enda sissetulekutest igakuiselt 1006,76 eurot (v.a viimane osamakse, mis on 175,46 eurot), seejuures jääb võlgniku igapäevasteks kuludeks (ja laste ülalpidamiseks) 1898,08 eurot. Võlgnikku toetab kulude kandmisel tema abikaasa. Võlgniku eesmärk on säilitada kuueliikmelisele perele eluase. Arvestades eelnimetatud asjaolusid, suudab võlgnik kohtu arvates kavas näidatud võlausaldajate nõudeid igakuiselt täita. Seeläbi on võlgnikul võimalik püsivat maksejõuetust vältida.
15.Kohtu hinnangul on täidetud FIMS § 26 lg 2 eeldused kava kinnitamiseks.
16.Kohtu arvates puuduvad FIMS § 27 lg-s 1 sätestatud välistavad asjaolud kava kinnitamiseks. Seega kinnitab kohus kava.
16.1.Võlgnik on makseraskustes, kuna ta ei suuda rahuldada igakuiselt kõigi võlausaldajate nõudeid nende poolt nõutud ulatuses ning tema suhtes on algatatud täitemenetlused. Makseraskused ei ole seejuures ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta. Kohtu ette ei ole toodud ka asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et makseraskused on ületatavad võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmisega. Seega ei esine FIMS § 27 lg 1 p-s 1 nimetatud asjaolusid.
7
16.2.Kohtu arvates on ümberkujundamiskava täitmine võlgniku sissetulekuid arvestades tõenäoline (FIMS § 27 lg 1 p 2).
16.3.Kohtul puuduvad andmed, et võlgnik oleks tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või kohustuste kohta või rikkunud teabe andmise ja kaasaaitamiskohustust (FIMS § 27 lg 1 p-d 3 ja 4).
16.4.Eelmärgitut arvestades leiab kohus, et aluseid võlgade ümberkujundamiskava kinnitamata jätmiseks ei esine ning see tuleb kinnitada, arvestades nii võlgniku kui võlausaldajate huve. FIMS § 30 lg 4 kohaselt on kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava täitedokument sellega ümberkujundatud nõude suhtes. Kui ümberkujundamiskavas on ette nähtud kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, ei saa ümberkujundamiskavas nimetatud tähtaja jooksul nõuet maksma panna.
17.FIMS § 16 lg-s 3 sätestatud usaldusisiku nimetamisel kohtu poolt kohaldatud abinõusid võib rakendada kuni pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. Kohus tühistab käesoleva määrusega kava kinnitamisel maakohtu 18. septembri 2024 määrusega käesolevas asjas kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud.
18.Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (FIMS § 35 lg 1). Kohus selgitab, et võlgnik annab kohtule ja usaldusisikule järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja osutab abi järelevalvekohustuse täitmisel (FIMS § 35 lg 2). Usaldusisik esitab võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks kohtule ka aruande (FIMS § 35 lg 4).
19.FIMS § 26 lg 9 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse kohta, samuti kohustada teda kooskõlastama teatud tehinguid kohtu või usaldusisikuga. FIMS § 35 lg 3 järgi esitab võlgnik iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest usaldusisikule kohtu määratud tähtajaks aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti. Eelnevat arvestades tuleb võlgnikul esitada usaldusisikule aruanne oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta hiljemalt 15. juuliks 2026 ning edaspidi iga aasta 15. juuliks kuni kava täitmiseni. Aruande edastab usaldusisik kohtule.
20.Kohus lisab, et tühistab kava FIMS § 41 lg 1 võlgniku avalduse alusel, samuti võlgniku pankroti väljakuulutamisel. Ka võib kohus kava tühistada eelviidatud sätte teise lõike kohaselt, kui 1) võlgnik ei täida ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral; 2) ümberkujundamiskava kehtivuse ajast vähemalt poole möödumisel on ilmne, et võlgnik ei suuda sellega võetud kohustusi täita; 3) võlgnik ei ole makseraskustes või on need ületanud ning võlausaldajate nõuete ümberkujundamine ei ole asjaolude olulise muutumise tõttu nende suhtes enam õiglane; 4) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta; 5) võlgnik on teinud makseid ümberkujundamiskavas nimetamata võlausaldajatele teiste võlausaldajate huve oluliselt kahjustades; 6) võlgnik ei osuta kohtule või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on järelevalve teostamiseks vaja; 7) võlgnik jätab tasumata usaldusisiku või eksperdi tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. 8
21.Usaldusisik palub määrata enda tasuks 2034,35 eurot (11 tunni 30 min eest tunnitasuga 176,90 eurot käibemaksuga).
21.1.FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (FIMS § 54 lg-d 3 ja 4). Usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on FIMS § 54 lg 5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lg-s 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.
21.2.Kohus leiab, et usaldusisiku tunnitasu suurus 176,90 eurot (käibemaksuga) on põhjendatud ning vastab menetluse keerukusele ja mahule. See ei ületa FIMS § 54 lg-s 5 ettenähtud tunnitasu ülemmäära. Samuti saab pidada põhjendatuks usaldusisiku näidatud ajakulu oma ülesannete täitmiseks 11 tunni 30 minuti ulatuses. Usaldusisik on välja selgitanud võlgniku kohustused ja vara, teinud selleks erinevaid päringuid, suhelnud menetlusosalistega võlgniku makseraskuste ületamiseks sobiva lahenduse leidmiseks, hinnanud võlausaldajate nõudeid, koostanud kohtule hinnangu, kohustuste- ja vara nimekirjad, samuti tulemusliku võlgade ümberkujundamise kava, millega on peaaegu kõik võlausaldajad nõustunud. Seega määrab kohus usaldusisiku tasuks 2034,35 eurot.
21.3.Võlgnik on tasunud usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiidina 2013 eurot. Usaldusisiku tasust (2034,35 eurot) tuleb 2013 eurot maksta võlgniku poolt kohtu deposiidina tasutud summa arvel Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ-le, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FIMS § 54 lg 9) ning ülejäänud 21,35 eurot tuleb välja mõista võlgnikult usaldusisiku kasuks ning mis tuleb kanda samuti Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ-le.
22.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 173 lg-te 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Kohus jätab FIMS § 8 lg 3 alusel võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgniku kanda ning võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda. Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.
(allkirjastatud digitaalselt)
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.