Määruse tegemise aeg ja koht 12.10.2026, Pärnu Kohtuasi
G.A maksejõuetusavaldus
Menetlustoiming
Pankroti välja kuulutamine ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja/võlgnik: G.A (isikukood XXX) Võlgniku usaldusisik: B.M
RESOLUTSIOON
1.Kuulutada välja G.A pankrot 12.10.2026 kell 16.00 ja algatada G.A kohustustest vabastamise menetlus.
2.Nimetada G.A pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes B.M (OÜ Õigusbüroo Faktootum, Tartu, Õpetaja 9a, 51003, tel 5118670, e-post XXX).
3.Määrata G.A võlausaldajate esimene üldkoosolek 29.10.2026 kell 14.00 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajas Kuninga 22, Pärnu.
4.Kohustada võlgniku G.A-d ilmuma vande andmiseks vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta 29.10.2026 kell 14.00 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajas, Kuninga 22, Pärnu. Võlgniku ilmumata jäämisel võib kohus teda trahvida või kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. G.A ei tohi kohtu loata pärast pankroti väljakuulutamist ning enne vande andmist Eestist lahkuda.
5.Pankrotimenetluse lõpuni täidab G.A kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes peab esitama võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta igal aastal aruande
12.oktoobriks, esimene aruanne esitada 12.10.2027.
6.Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
7.Avaldada viivitamatult pankrotimääruse ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta teadaanded väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri
kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
8.G.A võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
9.Pankrotiavalduse tagamiseks keelata võlgnikul vara käsutamine ilma pankrotihalduri nõusolekuta.
10.Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.
11.Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
12.Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
13.Jätta menetluskulud võlgniku G.A kanda.
14.Määrata usaldusisiku B.M tasuks 760,00 eurot, millele lisandub käibemaks 182,40 eurot, kokku 942,40 eurot, mis mõista välja usaldusisiku kasuks G.A pankrotivara arvelt. Summad tuleb kanda OÜ Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096, KMKR EE100583320) arvelduskontole nr EE742200221013804535, mille kaudu usaldusisik B.M tegutseb.
15.Võlgnik G.A on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel:
15.1.tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;
15.2.viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara,
15.3.samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg 1, 2).
16.Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).
17.Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile. Edasikaebamise kord
Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võivad esitada määruskaebuse usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja. Asjaolud
1.G.A (avaldaja, võlgnik) esitas 16.07.2026 Pärnu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse, milles palus pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Avalduse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu.
2.Kohus võttis 25.08.2026 maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas võlgniku usaldusisikuks B.M.
3.23.09.2026 esitas usaldusisik kohtule aruande, milles leidis, et maksejõuetusavaldus tuleb rahuldada ning kuulutada välja G.A pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisik tuvastas, et võlgnik on alates 19.03.2019 abielus G.A-ga. Abikaasad ei ole sõlminud abieluvaralepingut, abielus kehtib varaühisuse varasuhe. Usaldusisik kontrollis vararegistrites olevat teavet mõlema abikaasa nimele registreeritud vara kohta. Abikaasade nimele ei ole registreeritud asju ega realiseeritavaid varalisi õigusi. Võlgniku kinnitusel ei ela tema abikaasa praegu koos võlgniku ja tema lastega, vaid on kolinud mujale ja teavitanud võlgnikku soovist lahutada. Võlgnik on noorema tütre esindajana esitanud Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse G.A-lt tütre kasuks igakuise 350 euro suuruse elatise väljamõistmiseks. Elatise nõudmine ei taga selle tegelikult saamist. G.A suhtes toimub juba arvukalt ebaedukaid täitemenetlusi, mh on sundtäitmisel muule lapsele elatise maksmise nõue. Võlgniku väitel on abikaasa talle öelnud, et ta ei hakka maksma 350 euro suurust igakuist elatist. Mõne väiksema summa tasumine on mõeldav. Võlgniku väitel tema abikaasa ei soovi võlgniku maksejõuetusavalduse menetluses jagada usaldusisikuga teavet oma sissetuleku ja arvelduskontol toimuva kohta. G.A viibib palju välismaal ning saab suure osa oma sissetulekust lähetuse tasude ja kuluhüvitisena, mille laekumist on kõrvalistel isikutel raske kontrollida. Usaldusisiku hinnangul ei ole põhjust arvata, et konto väljavõttelt nähtuks andmeid, mis mõjutaks hinnangut võlgniku varalisele olukorrale ja maksevõimele ega annaks alust abikaasa vastu varaliste nõuete esitamiseks. Võlgniku ülalpidamisel on X sündinud tütar, kes on küll saanud täisealiseks, kuid kes õpib X Keskkooli lõpuklassis ja on õpingute jätkamise ajal seadusest tulenevalt õigustatud saama võlgnikult ülalpidamist, ent mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Võlgniku ülalpidamisel on ka 13.01.2025 sündinud tütar, kes hakkas hiljuti käima lasteaias. Võlgnik elab koos tütardega 78,2 m2 suuruses neljatoalises keskküttega korteris, mis kuulub võlgniku emale, kuid mille ostmiseks ema poolt võetud pangalaenu tagasimakseid on teinud ka võlgnik, kui tema sissetulek on seda võimaldanud. Võlgnik kasutab liiklemiseks emale kuuluvat sõidukit, mille ostmiseks ema poolt võetud pangalaenu tagasimakseid on teinud ka võlgnik, kui tema sissetulek on seda võimaldanud. Maksejõuetusmenetluse ajal muu isiku varaliste kohustuste täitmine olukorras, kus puudub võime täita enda varalisi kohustusi, on teataval määral küsitav. Samas, igal inimesel kulub paratamatult raha nii eluaseme kui transpordi eest tasumiseks. Võlgnikule või tema abikaasale kuuluvate või varem kuulunud pangakontode väljaselgitamiseks taotles usaldusisik teavet kaheteistkümnelt Eestis teenust pakkuvalt krediidi- või makseasutuselt. Võlgnikul on Swedbank AS-is arvelduskonto, mida ta ei ole aastaid kasutanud, ning SEB Pank AS-is ja Revolut Bank UAB-s arvelduskontod, mida ta on kasutanud. Tutvusin võlgniku kontodel toimunud arveldustega. Muudes küsitletud krediidiasutustes ei ole ega ole olnud
võlgniku kontosid. Võlgniku abikaasal G.A-l on Swedbank AS-is avatud arvelduskonto nr EEX . Praeguseks on võlgnik enese kinnitusel lõpetanud Revolut Bank UAB-s avatud konto kasutamise ning kavatseb edaspidi arveldada vaid SEB Pank AS-is avatud arvelduskonto kaudu. Sellele kontole laekus septembris võlgniku töövõimetoetus ja töötasu. Kuna kohus keelas võlgniku vara käsutamise ilma usaldusisiku nõusolekuta, andsin võlgnikule nõusoleku käsutada SEB Pank AS-is avatud arvelduskontot ulatuses, mis ületab septembri sissetulekust seaduse kohaselt arestitavat osa. Võlgniku septembri sissetulekust arestitav osa peab olema arvelduskontol ja pankroti väljakuulutamise korral peab see laekuma pankrotivara hulka. Usaldusisik tuvastas, et võlgnik ei ole ega ole olnud ühegi ühingu osanik või juhatuse liige. Selgitamaks, missugused sundtäitmised võlgniku või tema abikaasa suhtes või kasuks toimuvad ning on varem toimunud, taotles usaldusisik teavet Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojalt. Ajavahemikus 24.08.2021 – 16.05.2024 on võlgniku suhtes algatatud 21 täitemenetlust, millest on praeguseks lõpetatud 2 täitemenetlust. Ajavahemikus 20.09.2006 – 26.09.2025 on võlgniku abikaasa suhtes algatatud 25 täitemenetlust, millest on praeguseks lõpetatud 11 täitemenetlust. Kummagi abikaasa suhtes on praegu sundtäitmisel nõudeid rohkem kui 50 000 euro ulatuses. Usaldusisik teavitas kohtutäitureid sundtäitmise peatamise korraldusest ja vara käsutuskeelu kohaldamisest ning küsis teavet sundtäitmisel olevate nõuete kohta. Usaldusisik tuvastas, et võlgniku ja x vahel kehtib 14.07.2021 sõlmitud tööleping. Seoses rasedus- ja sünnituspuhkusel ning lapsehoolduspuhkusel viibimisega koosnes võlgniku sissetulek alates 2024 novembrist kuni 2026 juunini Sotsiaalkindlustusametilt saadud vanemahüvitisest. Alates 2026 juulist teenib võlgnik taas töötasu. Võlgniku eeldatavad kohustused moodustavad kokku 57 112,02 eurot. Võlgniku igakuised jooksvad kulutused on kokku 1715 eurot. Andmed põhinevad võlgniku ütlustel, samuti arvestab võlgniku lubadust maksta pankroti väljakuulutamise korral sissetulekust pankrotivarasse 250300 eurot kuus. Võlgniku kinnitusel on eriti talvekuudel kulud suuremad. Suuremaid kulusid saab võlgnik katta eeldusel, et noorema tütre isa hakkab tulevikus tegema makseid tütre ülalpidamises. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgniku netosissetulek olnud viimastel aastatel järgmine: 2020 12 737,63 eurot (keskmiselt 1 061,47 eurot kuus), 2021 20 399,18 eurot (keskmiselt 1699,93 eurot kuus, seejuures 7680,12 eurot ehk keskmiselt 640 eurot kuus oli kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmisel tasutud summa), 2022 15 561,47 eurot (keskmiselt 1296,79 eurot kuus), 2023 14 728,45 eurot (keskmiselt 1227,37 eurot kuus), 2024 13 931,79 eurot (keskmiselt 1160,98 eurot kuus), 2025 14 350,13 eurot (keskmiselt 1195,84 eurot kuus). 2026 on võlgnik kuni juunini saanud Sotsiaalkindlustusametilt vanemahüvitist, alates märtsist saab Eesti Töötukassalt osalise töövõime hüvitist ning alates juulist saab X töötasu. Viimase kolme kuu keskmine netosissetulek (peretoetust ja vanemale lapsele makstud elatist arvesse võtmata) on 1942 eurot. Arvestades et võlgnikul on kaks ülalpeetavat, arvates võlgniku arestitava sissetuleku koosseisu osalise töövõime toetuse (TMS § 131 lg 2) ning lugedes arestitavaks töötasu alammäära summale vastavast sissetuleku osast TMS § 132 lg 12 kohaselt arvutatud maksimaalse summa, ning eeldusel et võlgnik saab ka tulevikus sama suurt sissetulekut kui ta on saanud viimastel kuudel, on võlgniku sissetulekust võimalik tema kohustuste täitmiseks kinni pidada maksimaalselt 350 – 380 eurot kuus. Sellise tempoga kohustuste täitmise korral kuluks praegu teada olevate võlgade (jooksvalt lisanduvat viivist arvestamata) tasumiseks umbes 163 kuud (üle 13 aasta). Praegu ei ole alust eeldada, et võlgniku sissetulek saab tulevikus olema senisest oluliselt suurem. Ei ole näha võimalust, et võlgnik suudaks maksejõuetusmenetlust läbimata oma võlad lähiaastatel tasuda. Usaldusisik peab väga vähetõenäoliseks, et võlgniku võlausaldajad järgisid võlgnikule krediiti võimaldades vastutustundliku laenamise põhimõtet.
Samas on peaaegu kõikide võlgniku kohustuste kohta tehtud maksekäsk ning vara- ja võlanimekirja koostades usaldusisik eeldab, et jõustunud kohtulahendil põhinevate nõuete sisulist kontrolli maksejõuetusmenetluses läbi ei viida. See eeldus lähtub usalduslikule teadaolevast Lõuna-Eesti kohtupraktikast ja lootusest, et õigusteooria ellurakendamisel võetakse muuhulgas arvesse lahendatava kaasuse faktilisi asjaolusid. Usaldusisik peab vähetõenäoliseks, et isegi kõikide G.A suhtes tehtud maksekäskude aluseks olnud krediidisuhete suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrolli läbiviimise tulemusena õnnestuks võlgade mahtu vähendada nii palju, et võlgade täies ulatuses tasumine muutuks G.A-le jõukohaseks. Kui mingil teoreetiliselt mõeldava tegevusega tõenäoliselt ei kaasne kasu, mis õigustaks sama tegevusega kindlasti kaasneva kulu kandmist, siis oleks mõistlik jätta teoreetiliselt mõeldav tegevus praktikas rakendamata. Usaldusisiku arvates on võlgnik püsivalt võimetu täitma enesele võetud varalisi kohustusi ka juhul, kui osa maksekäskudel põhinevatest nõuetest osutuks vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu alusetuks. Võlgnik abiellus G.A-ga X. Tema seni täitmata kohustused on võetud umbes samal ajal, need anti sundtäitmisele valdavalt aastatel 2021 - 2023. G.A-l oli hulk sundtäidetavaid võlgu enne abiellumist, osade võlgade suhtes on täitemenetlused praeguseks lõpetatud. Abikaasa seniajani jätkuvad täitemenetlused algatati samuti valdavalt aastatel 2021 – 2023. Usaldusisikule ei ole teada, et kõnealusel perioodil oleks abikaasad soetanud enesele märkimisväärset vara või oleks paigutanud raha viisil, mida saaks käsitada investeeringuna. Kõnealusel perioodil teenis võlgnik sissetulekut, millest oleks pidanud piisama, et säästliku majandamise korral katta inimese igapäevase eluga kaasnevad vältimatud kulud. Võlgniku kinnitusel teenis tema abikaasa sel ajal ja teenib praegugi sissetulekut kaugsõiduautojuhina. Jääb mulje, et võlgniku abiellumise eelsel ja järgsel ajal ei majandanud võlgnik ja tema abikaasa säästlikult, vaid võtsid mõõdutundetult krediiti ja kulutasid laenuks saadud raha mõtlematult, algul tühja-tähja peale, hiljem ka varasemate laenude tagastamise peale. Krediidi kasutamine on kulukas ja riskantne igal juhul. Igapäevase tarbimise finantseerimiseks krediidi kasutamise korral on maksejõuetuks muutumine sündmuste loomulik kulg. Võlgniku valikud ei erine paljude teiste sarnaselt krediiti kasutanud ja maksejõuetuks muutunud isikute valikutest. Ei ole teada, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks mõni kuriteo tunnustega tegu.
4.Usaldusisik teeb ettepaneku kuulutada välja G.A pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Kohtumääruse põhjendused
5.Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pankroti väljakuulutamine
6.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (edaspidi FiMS) § 43 kohaselt toimub füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. FiMS § 18 lg 2 p 1 kohaselt kuulutab kohus pärast pankrotiavalduse läbivaatamist võlgniku pankroti välja pankrotiseaduse §-s 31 sätestatu kohaselt.
7.PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
8.FIMS § 45 lg 2 kohaselt, kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist,
kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.
9.Usaldusisiku aruande kohaselt puudub G.A-l vara, mille arvelt saaks kohustuste mahtu märkimisväärselt vähendada. Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi kokku vähemalt 57 112,02 euro ulatuses. Usaldusisik on seisukohal, et G.A on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
10.Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga. Kohus loeb tuvastatuks, et võlgnik G.A on maksejõuetu ning maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Aluseid pankroti väljakuulutamata jätmiseks asjas ei esine.
11.Tuginedes PankrS § 31 lg-le 5 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1).
12.PankrS § 31 lg 6 kohaselt, pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 51 1 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.
13.Usaldusisik B.M on andnud kohtule nõusoleku määrata end võlgniku G.A pankrotihalduriks ning on kinnitanud, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur B.M on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt.
14.Kohus kuulutab võlgniku G.A pankroti välja, nimetab võlgniku pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes B.M ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku.
15.PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 88 lg 1 kohaselt võlgnik ei tohi kohtu loata pärast pankroti väljakuulutamist ning enne vande andmist Eestist lahkuda.
16.PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.
17.Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1-3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine
18.FiMS § 45 lg 2 näeb ette, et kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus
menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.
19.Võlgnik G.A on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
20.Asjas ei ole andmeid kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumiseks FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud aluste olemasolu kohta. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega.
21.FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja.
22.Pankrotihaldur B.M andis nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks ja pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes võimalikus pankrotimenetluses. Võlgnik on kohtule kinnitanud, et on nõus pankrotihaldur B.M määramisega usaldusisikuks.
23.Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur B.M on vajalike erialaste teadmistega ning kogenud isik ühtlasi võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks.
24.FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.
25.Kohus selgitab võlgnikule järgmist: Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44). Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1 ja 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).
Menetluskulud
26.FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4).
27.FiMS § 54 lg 9 kohaselt võib kohus määrata usaldusisiku tasu ja hüvitatavad kulutused tasumiseks büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. FiMS § 54 lg 7 kohaselt võib kohus kohustustest vabastamise menetluses määrata võlgniku taotlusel talle usaldusisiku tasu maksmiseks menetlusabi TsMS § 183 lg-s 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub usaldusisiku tasu maksmiseks piisav vara või sissetulek.
28.PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.
29.PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 189,20 eurot. Usaldusisik taotles tasu kindlaksmääramist alla ülemmäära ehk 80 eurot tunnis.
30.Usaldusisik palub määrata tasuks 760 eurot arvestusega 9,5 tundi ja 80 eurot tunnis. Tasule lisandub käibemaks 182,40 eurot ning tasu kogusumma koos käibemaksuga on 942,40 eurot.
31.Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on asja lahendamiseks vajalik ja põhjendatud. Samuti on taotletav tunnitasu põhjendatud ning vastab usaldusisiku kutseoskustele. Tunnitasu 80 eurot on kooskõlas seaduses sätestatud ülempiiriga ning täidetud ülesannete sisu ja mahuga.
32.PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Usaldusisik on palunud kindlaks määrata usaldusisiku tasu ning mõista see välja pankrotivarast.
33.PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.
34.B.M tegutseb usaldusisiku ja pankrotihaldurina OÜ Õigusbüroo Faktootum kaudu, mis on käibemaksuseaduse tähenduses käibemaksukohustuslane. Kuna tasu makstakse büroole ja büroo on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks.
35.Kohus leiab usaldusisiku aruandega tutvumise järel, et usaldusisiku tasu on võimalik pankrotivarast täies ulatuses maksta. Seetõttu tuleb usaldusisiku tasu summas 942,40 eurot (sh käibemaks) välja mõista võlgniku pankrotivara arvelt ning maksta FiMS § 54 lg 9 alusel
usaldusisiku taotluse kohaselt büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Edasikaebamise kord
36.FiMS § 18 lg 10 kohaselt võib maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale esitada määruskaebuse võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja. FiMS § 8 lg 6 kohaselt võib menetluskulude kohta tehtud määruse peale esitada määruskaebuse.
37.FiMS § 54 lg 11 kohaselt võivad usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale esitada määruskaebuse usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.