Kuulutada välja X.P (isikukood XXX) pankrot 12. oktoobril 2026 kell 14.00.
Nimetada X.P pankrotihalduriks C.T Pankrotihalduril koostada ja esitada kohtule hiljemalt 26. oktoober 2026 võlgniku vara- ja võlanimekiri.
Määrata X.P (pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 28. oktoober 2026 kell 14.00. Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajas (Lossi tn 2, saal nr 3). Haldur osaleb koosolekul virtuaalselt.
Kohustada võlgnikku X.P (pankrotis) ilmuma vande andmiseks vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta 28. oktoobril 2026 kell 14.00 Pärnu Maakohtusse Kuressaare kohtumajja (aadressil Lossi tn 2, saal nr 3). Võlgniku ilmumata jäämisel võib kohus teda trahvida või kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.
Avaldada viivitamatult pankrotiteade pankroti väljakuulutamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
2-25-20865
X.P võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrusele võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja kaudu. Pankrotihalduri nimetamise osas võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse, kui nimetatud isik ei vasta PankrS § 56 lg-tes 1–3 sätestatud nõuetele. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.I.T.D esitas 3. detsembril 2025 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse X.P pankroti väljakuulutamiseks. Tartu Maakohus saatis 5. detsembri 2025 määrusega tsiviilasja kohtualluvuse järgi lahendamiseks Pärnu Maakohtule. Pärnu Maakohus võttis maksejõuetusavalduse 19. jaanuari 2026 määrusega menetlusse ning kohustas võlausaldajat tasuma usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiiti 1500 eurot. Võlgnikule anti tähtaeg maksejõuetusavaldusele vastamiseks, kohustustest vabastamise menetluse algatamise soovi teatamiseks ning kohtuistungi taotlemiseks.
2.Võlausaldaja tasus 21. jaanuaril 2026 kohtu deposiiti 1500 eurot. Võlgnik määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud ega teatanud soovist algatada kohustustest vabastamise menetlus või vaadata pankrotiavaldus läbi kohtuistungil.
3.Kohus nimetas 15. mai 2026 määrusega võlgniku usaldusisikuks C.T ning kohustas teda esitama PankrS § 22 lõikes 2 nimetatud kirjaliku aruande hiljemalt 3. juunil 2026. Pankrotiavalduse läbivaatamine määrati kirjalikus menetluses 9. juunile 2026. Menetlusosalistele selgitati, et kohtuistungi soovist tuleb teatada viivitamata pärast määruse kättesaamist.
4.Usaldusisiku 18. mai 2026 taotlusel pikendas kohus aruande esitamise tähtaega kuni 19. juunini 2026 ning määras pankrotiavalduse kirjalikus menetluses läbivaatamise uueks tähtajaks 26. juuni 2026.
5.Võlgnik teatas 8. juunil 2026 kohtule, et peab võlausaldajaga läbirääkimisi kohtuvälise maksekokkuleppe sõlmimiseks. Võlgnik märkis, et soovib tasuda võlausaldaja 6461 euro
2-25-20865 suuruse nõude täielikult hiljemalt 31. juuliks 2026 ning paluda pärast tasumist või kokkuleppe saavutamist pankrotiavaldus tagasi võtta.
6.Kohus edastas 9. juunil 2026 võlgniku seisukoha usaldusisikule ning palus kontrollida läbirääkimiste tegelikku perspektiivi ja esitada kokkuleppe saavutamise võimaluse korral koos võlausaldajaga taotlus menetlustähtaegade pikendamiseks. Usaldusisik ja võlausaldaja esitasid 18. juunil 2026 ühise taotluse, milles märkisid, et võlgnik on pakkunud nõude tasumist kolmes osas 30. juunil, 15. juulil ja 31. juulil 2026.
7.Kohus pikendas vara- ja võlanimekirja ning aruande esitamise tähtaega kuni 5. augustini 2026 ja lükkas pankrotiavalduse läbivaatamise edasi. Jätkuvate läbirääkimiste tõttu võttis kohus 3. augustil 2026 teadmiseks, et vajaduse korral esitatakse aruanne kohtule hiljemalt 9. septembril 2026.
8.Usaldusisik esitas 9. septembril 2026 vara- ja võlanimekirja ning arvamuse võlgniku maksejõuetuse kohta. Nimekirja kohaselt on võlgniku eeldatavad kohustused kokku 104 855,12 eurot, millest kohtutäiturite tasud ja kulud moodustavad 13 531,55 eurot ning teadaolevad solidaarnõuded 16 526,74 eurot. Võlgniku suhtes on täitmisel mitu täitemenetlust.
9.Usaldusisiku andmetel puudub võlgnikul kinnisvara. Võlgniku nimel olevate sõidukite Peugeot 405 ja IŽ 412 väärtuseks on hinnatud 0 eurot. Võlgniku abikaasa nimel oleva Mercedes-Benzi eeldatav väärtus on 6000 eurot ning võlgniku osa ühisvaras ligikaudu 3000 eurot. Võlgnik on seotud ka mitme äriühinguga, kuid nende osaluste tegelik realiseerimisväärtus võib maksuvõlgade ja esitamata majandusaasta aruannete tõttu olla olematu.
10.Võlgniku SEB Panga ja LHV Panga kontode jääk on nimekirja järgi 0 eurot ning kindlat arestitavat regulaarset sissetulekut ei ole tuvastatud. Usaldusisiku hinnangul on võlgnikule kuuluv realiseeritav vara eelkõige ligikaudu 3000 euro suurune osa abikaasade ühisvarasse kuuluvast sõidukist.
11.Usaldusisik leidis, et võlgnik on tema kohustuste mahu, vara vähesuse ja püsiva sissetuleku puudumise tõttu maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutine. Võlgnik vara- ja võlanimekirja ei allkirjastanud ning palus 9. septembril 2026 tähtaja pikendamist kuni 16. septembrini 2026. Usaldusisik esitas dokumendid kohtu määratud tähtajaks ja pidas põhjendatuks võlgniku pankroti väljakuulutamist.
12.Kohus määras 22. septembri 2026 määrusega pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti tasutavaks summaks 3000 eurot ning maksetähtajaks 30. septembri 2026. Sellekohane teade avaldati 23. septembril 2026 väljaandes Ametlikud Teadaanded (teadaande numberxxxxxxxx). I.T.D tasus 30. septembril 2026 Rahandusministeeriumi kontole pankrotimenetluse kulude deposiidina 3000 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Kohus, tutvunud võlausaldaja maksejõuetusavalduse, võlgniku esitatud seisukohaga, usaldusisiku vara- ja võlanimekirjaga ning usaldusisiku arvamusega, leiab, et võlausaldaja maksejõuetusavaldus tuleb rahuldada ja X.P pankrot välja kuulutada.
14.FIMS § 12 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja esitada füüsilisest isikust võlgniku suhtes maksejõuetusavalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. FIMS § 18 lg 1 järgi vaadatakse maksejõuetusavaldus läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatud korras, kui FIMS-is ei ole sätestatud teisiti. FIMS § 18 lg 2 p 1 kohaselt kuulutab kohus
2-25-20865 maksejõuetusavalduse läbivaatamisel välja võlgniku pankroti PankrS §-s 31 sätestatu kohaselt. FIMS § 18 lg 3 järgi võib kohus pankroti välja kuulutada sõltumata sellest, kas maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik või võlausaldaja, ning võlausaldaja maksejõuetusavalduse alusel võib pankroti välja kuulutada ka võlgniku tahte vastaselt. Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub FIMS § 43 kohaselt pankrotiseaduses sätestatud korras, kui FIMS-is ei ole sätestatud teisiti.
15.PankrS § 10 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse ja tõendama oma nõude olemasolu. PankrS § 10 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku maksejõuetuse põhistamisel tugineda muu hulgas sellele, et võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või täitemenetluses on ilmnenud, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks. PankrS § 10 lg 4 järgi peab võlausaldaja esitama tõendid nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Jõustunud kohtulahendiga tuvastatud nõude kohta ei pea võlausaldaja PankrS § 10 lg 5 kohaselt muid tõendeid esitama.
16.I.T.D-l nõue võlgniku vastu tuleneb maksekäsust tsiviilasjas nr 2-xxxxxx. Usaldusisiku koostatud võlanimekirjas on võlausaldaja nõude suuruseks märgitud 6674,89 eurot, millest põhinõue moodustab 6461,06 eurot ja kõrvalnõue 213,83 eurot. Nõude sissenõudmiseks on algatatud täitemenetlus nr 180/2023/801. Võlgnik on 8. juuni 2026 seisukohas möönnud võlausaldaja nõude olemasolu ja avaldanud kavatsust see kohtuvälise kokkuleppe alusel tasuda.
17.Võlgnik pakkus võlausaldaja nõude tasumist osamaksetena 30. juunil, 15. juulil ja 31. juulil 2026. Võlausaldaja ja võlgnik pidasid nõude kohtuväliseks tasumiseks läbirääkimisi ning kohus pikendas selle tõttu vara- ja võlanimekirja ja aruande esitamise tähtaega. Usaldusisiku arvamuse kohaselt ei täitnud võlgnik pakutud maksegraafikut, võlausaldaja nõue jäi rahuldamata ning võlausaldaja jäi maksejõuetusavalduse juurde.
18.PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Füüsilise isiku puhul tuleb seega tuvastada nii sissenõutavaks muutunud nõude täitmata jätmine kui ka see, et nõude täitmata jätmine ei ole põhjustatud üksnes ajutistest makseraskustest.
19.Usaldusisiku 9. septembril 2026 esitatud vara- ja võlanimekirja kohaselt on võlgniku eeldatavate kohustuste kogusumma 104 855,12 eurot. Kohtutäiturite tasud ja kulud moodustavad sellest 13 531,55 eurot ning teadaolevate solidaarnõuete summa on 16 526,74 eurot. Võlgniku kohustused tulenevad muu hulgas tarbijakrediidist, ülalpidamiskohustustest, muudest võlgnevustest, mõjutus- ja rahatrahvidest ning täitemenetluse kuludest. Võlgniku suhtes on algatatud mitu täitemenetlust ning osa tema kohustustest on olnud täitmata alates 2022. aastast.
20.Vara- ja võlanimekirja kohaselt puudub võlgnikul kinnisvara. Võlgniku nimel liiklusregistrisse kantud sõidukite xxxxxxxxxxxxx väärtuseks on hinnatud 0 eurot. Mõlema sõiduki registrikanne on peatatud. Võlgniku abikaasa nimel oleva Mercedes-Benzi, xxxxxxxxxx, eeldatav väärtus on 6000 eurot ning võlgniku võimalik osa abikaasade ühisvaras ligikaudu 3000 eurot.
21.Võlgnik on xxxxxxx ainuosanik ning talle kuulub 50% zzzzzOÜ osadest. Usaldusisik on hinnanud äriühinguosaluste väärtuseks osakapitali järgi kokku 7550 eurot ning võlgniku võimalikuks osaks abikaasade ühisvaras 3775 eurot. Samas on usaldusisik märkinud, et
2-25-20865 äriühingute maksuvõlgade ja esitamata majandusaasta aruannete tõttu võib osaluste tegelik realiseerimisväärtus olla 0 eurot. zzzzzz OÜ-le kuuluv kinnisasi on koormatud käsutamise keelumärke ja hüpoteegiga ning see ei kuulu võlgnikule isiklikult.
22.Võlgniku elukohana registreeritud N kinnisasi ei kuulu võlgnikule ega tema abikaasale. Usaldusisiku andmetel kuulus kinnisasi SSSSSSS , kes võõrandasid selle 25. mail 2026 Osaühingule SSSSSS. Seetõttu ei saa nimetatud kinnisasja käsitada võlgniku realiseeritava varana.
23.Võlgniku SEB Panga ja LHV Panga kontode jääk on vara- ja võlanimekirja järgi 0 eurot. Võlgniku sissetulekuna on märgitud laekumised OÜ-lt X.P selgitusega „materjalide eest“ ning rahalised maksed lähikondsetelt, sealhulgas võlgniku tütrelt ja abikaasalt. Kindlat ja piisavat regulaarset sissetulekut, mille arvel oleks võimalik võlausaldajate nõudeid olulises ulatuses rahuldada, ei ole tuvastatud. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku ainus võimalik reaalselt realiseeritav vara ligikaudu 3000 euro suurune osa abikaasade ühisvarasse kuuluvast sõidukist.
24.Võlgnikule anti menetluses võimalus esitada andmeid oma vara, sissetulekute ja kohustuste kohta ning tutvuda usaldusisiku koostatud vara- ja võlanimekirjaga. Võlgnik ei allkirjastanud vara- ja võlanimekirja ning palus 9. septembril 2026 tähtaja pikendamist kuni
16.septembrini 2026. Võlgnik ei esitanud usaldusisiku kogutud andmeid ümberlükkavaid tõendeid ega konkreetseid vastupidiseid andmeid oma vara, sissetulekute või kohustuste kohta. Vara- ja võlanimekirja allkirjastamata jätmine ei anna seetõttu alust jätta usaldusisiku kogutud ja kohtule esitatud andmeid arvestamata.
25.Usaldusisik leidis, et võlgnik on kohustuste suure mahu, vara vähesuse ja piisava püsiva sissetuleku puudumise tõttu maksejõuetu ning tema maksejõuetus ei ole ajutine. Usaldusisik märkis, et võlgniku täitmata kohustused on tekkinud pikema aja jooksul, täitemenetlustes ei ole võlgnikult nõuete katteks rahalisi vahendeid laekunud ning võlgnik ei ole täitnud võlausaldaja nõude tasumiseks pakutud maksegraafikut. Usaldusisik pidas põhjendatuks võlgniku pankroti väljakuulutamist.
26.Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ning see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku teadaolevad kohustused ületavad oluliselt tema võimaliku realiseeritava vara väärtust. Võlgnikul puudub kinnisvara ja piisav regulaarne sissetulek ning tema vastu algatatud täitemenetlused ei ole võimaldanud kohustusi täita. Võlgniku kavatsus tasuda avalduse esitanud võlausaldaja nõue kohtuvälise kokkuleppe alusel ei ole realiseerunud. Kohus nõustub seetõttu usaldusisiku hinnanguga ning tuvastab X.P püsiva maksejõuetuse PankrS § 1 lg 2 tähenduses.
27.Võlgnik ei ole esitanud avaldust kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Seetõttu puudub alus kuulutada välja võlgniku pankrot ja algatada samal ajal FiMS § 18 lg 2 p 2 ja § 45 alusel kohustustest vabastamise menetlus. Võlausaldaja maksejõuetusavalduse alusel tuleb käesolevas asjas otsustada üksnes võlgniku pankroti väljakuulutamine FiMS § 18 lg 2 p 1 ja PankrS § 31 alusel.
28.PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ka võlgniku maksejõuetuse korral, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. PankrS § 29 lg 3 järgi ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu, kui võlausaldaja, võlgnik või kolmas isik tasub kohtu määratud tähtajaks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina kohtu määratud summa.
2-25-20865
29.Kohus määras 22. septembri 2026 määrusega pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti tasutavaks summaks 3000 eurot ning maksetähtajaks 30. septembri 2026. Sellekohane teade avaldati 23. septembril 2026 väljaandes Ametlikud Teadaanded (teadaande number XXXXXXXXX). I.T.D tasus 30. septembril 2026 pankrotimenetluse kulude deposiidina 3000 eurot. Kuna pankrotimenetluse esialgsete kulude katteks määratud deposiit on tasutud, ei ole alust lõpetada pankrotiavalduse menetlust PankrS § 29 lg 1 alusel raugemise tõttu.
30.Kuna võlgniku püsiv maksejõuetus on tuvastatud ning pankrotimenetluse kulude katteks määratud deposiit on tasutud, tuleb I.T.D-l maksejõuetusavaldus FiMS § 18 lg 2 p 1 ning PankrS § 31 lg 1 alusel rahuldada ja kuulutada välja X.P pankrot. PankrS § 31 lg 6 kohaselt märgib kohus pankrotimääruses pankroti väljakuulutamise kuupäeva ja kellaaja. PankrS § 31 lg 7 järgi kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankroti väljakuulutamisega kaasnevad PankrS §-des 35 ja 36 sätestatud tagajärjed, sealhulgas läheb pankrotivara valitsemise ja käsutamise õigus pankrotihaldurile ning võlgnik kaotab õiguse teha pankrotivaraga iseseisvalt tehinguid.
31.PankrS § 31 lg 1 järgi nimetab kohus pankroti väljakuulutamisel pankrotihalduri. PankrS § 56 lg 1 kohaselt võib halduriks olla Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kutsekogu liikmeks olev füüsiline isik, kellele on koja poolt antud haldurina tegutsemise õigus, samuti vandeadvokaat, vandeaudiitor või seaduses sätestatud haridustasemega kohtutäitur. Halduril peab PankrS § 56 lg 2 järgi olema kohtu ja võlausaldajate usaldus ning ta peab PankrS § 56 lg 3 järgi olema sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Halduri nimetamisel tuleb PankrS § 56 lg 5 kohaselt arvestada halduri kogemusi, erialaseid teadmisi ja juhtumi eripära.
32.C.T teatas 8. oktoobril 2026 kohtule, et on nõus pankroti väljakuulutamise korral jätkama X.P pankrotihaldurina. C.T on kantud pankrotihaldurite nimekirja ning saanud Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja liikmeks 1.1.2010. Usaldusisikuna tegutsemiseks nõusolekut andes kinnitas C.T, et ta on võlgnikust ja võlausaldajast sõltumatu. Kohtule ei ole menetluse kestel ilmnenud asjaolusid, mis annaksid alust kahelda tema sõltumatuses või usaldusväärsuses. C.T on usaldusisikuna juba tutvunud võlgniku majandusliku olukorra, vara, kohustuste, sissetulekute, täitemenetluste ja võlgnikuga seotud äriühingute andmetega. Ta on koostanud vara- ja võlanimekirja ning andnud hinnangu võlgniku maksejõuetuse ja pankroti väljakuulutamise põhjendatuse kohta. Senise usaldusisiku nimetamine pankrotihalduriks võimaldab jätkata menetlust viivituseta ning väldib asja materjalide ja võlgniku varalise olukorraga uuesti tutvumisest tulenevat täiendavat aja- ja ressursikulu. Seetõttu nimetab kohus C.T võlgniku pankrotihalduriks.
33.PankrS § 79 lg 1 kohaselt määrab kohus pankroti väljakuulutamisel võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja ja koha. PankrS § 86 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ning majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Seetõttu määrab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja ja kohustab võlgnikku ilmuma samal ajal kohtusse vande andmiseks.
34.PankrS § 89 lg 1 kohaselt võib kohus võlgnikku seadusest tuleneva kohustuse täitmata jätmise korral trahvida, kohaldada sundtoomist või määrata aresti. PankrS § 89 lg 2 kohaselt võib võlgnikule määrata aresti muu hulgas juhul, kui võlgnik jätab kohtu korralduse vastaselt vande andmata. Võlgnikule võib määrata aresti kuni kolmeks kuuks. TsMS § 47 lg 1 kohaselt võib kohus aresti kohaldada seaduses ettenähtud juhul üksnes siis, kui kohus on teinud isikule eelnevalt arestihoiatuse. Seetõttu hoiatab kohus võlgnikku, et vande andmiseks kohtusse
2-25-20865 ilmumata jätmise või kohtu korralduse vastaselt vande andmata jätmise korral võib kohus teda trahvida või kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.
35.Pankrotiteade tuleb avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates tuleb võlausaldajatele teha ettepanek esitada pankrotihaldurile oma nõuded seaduses sätestatud tähtaja jooksul ning selgitada nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärgi. Pärast pankroti väljakuulutamist võib pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Menetluskulud
36.FiMS § 8 lg 1 kohaselt kantakse maksejõuetusavalduse alusel võlgniku pankroti väljakuulutamise korral maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatud korras nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. PankrS § 150 lg 1 kohaselt kuuluvad pankrotimenetluse kulude hulka muu hulgas kohtukulud ning usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ning vajalikud kulutused. PankrS § 150 lg 2 kohaselt tasutakse pankrotiavalduse rahuldamise korral pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.
37.Võlausaldaja tasutud riigilõiv on maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud pankrotimenetluse kulu. Selle hüvitamine toimub pankrotivara arvel pankrotiseaduses sätestatud korras.
38.Võlausaldaja tasus usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiiti 1500 eurot. Kohus määras 22. septembri 2026 määrusega usaldusisik C.T tasuks 1810,40 eurot. Sellest määrati 1500 eurot tasumiseks võlausaldaja kohtu deposiiti makstud summa arvel ning ettemaksuga katmata osa 310,40 eurot mõisteti välja võlgnikult usaldusisiku kasuks. FiMS § 12 lg 6 teise lause kohaselt kohaldatakse võlausaldaja tasutud usaldusisiku tasu ja kulutuste deposiidi hüvitamisele pankroti väljakuulutamise korral PankrS § 11 lg 2 esimest lauset. Deposiidist usaldusisiku tasu ja vajalike kulude katteks kasutatud summa tagastatakse deposiidi tasunud võlausaldajale pankrotimenetluses PankrS § 146 lg 1 p-s 4 ja § 150 lg 1 p-s 6 sätestatud korras.
39.Võlausaldaja tasus 30. septembril 2026 PankrS § 30 lg 1 alusel pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 3000 eurot. Deposiiti kasutatakse pankrotimenetluse kulude katmiseks. Deposiidi tasunud isikul on PankrS § 30 lg 3 kohaselt õigus nõuda tasutud summa tagastamist pankrotivara arvel PankrS § 146 lg 1 p-s 4 ja § 150 lg 1 p-s 6 sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.