Korteriühistu Xxx 88 ja 90 registrist kustutamise ja likvideerimise otsustamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Puudutatud isik I: Korteriühistu Xxx 88 ja 90 (registrikood xxx), lepinguline esindaja Mart Kuusk Puudutatud isik II: Tallinn, Xxx tn 88 korteriühistu (registrikood xxx), seaduslikud esindajad A L, L K, Rita Arro Puudutatud isik III: Tallinn, Xxx tn 90 korteriühistu (registrikood xxx), seaduslikud esindajad A V, J B Likvideerimismenetluse algatamine
Menetlustoiming
RESOLUTSIOON
Lugeda Korteriühistu Xxx 88 ja 90 (registrikood xxx) korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 68 lg 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 39 p 8 alusel lõpetatuks 01.01.2018. Algatada Korteriühistu Xxx 88 ja 90 likvideerimismenetlus ja määrata likvideerijaks Mart Kuusk (isikukood xxx, aadress Mustamäe tee 55, 10621 Tallinn, e-post [email protected], telefoninumber 6574751, 5171233). Kohustada likvideerijat Mart Kuusk viivitamata kohtule teatama likvideerimismenetluse lõpetamisest ja Korteriühistu Xxx 88 ja 90 registrist kustutamisest. Pärast likvideerija tegevuse lõpetamist tuleb esitada kohtule aruanne ülesannete täitmise ja likvideerimise käigu kohta. Kui juriidilise isiku likvideerimine ei ole lõppenud ja isikut ei ole 23. jaanuariks 2020 registrist kustutatud, tuleb nimetatud kuupäevaks esitada aruanne senise tegevuse kohta ning teatada põhjus, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Järgnevad aruanded tuleb esitada iga poole aasta järel alates nimetatud kuupäevast kuni registrist kustutamise ja lõpparuande esitamiseni. Aruannetes tuleb viidata tsiviilasja numbrile. Likvideerijat, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada (TsMS § 4772). Jätta menetluskulud Korteriühistu Xxx 88 ja 90 kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
5.Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte ja edastada likvideerija kande tegemiseks Tartu Maakohtu registriosakonnale. Kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele selle edastamisest puudutatud isikutele, s.o alates 23.04.2019. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot.
MENETLUSE KÄIK JA ASJAOLUD
1.Tartu Maakohtu registriosakond esitas 17.10.2018 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 119 ja § 595 lg 2 p 5 ning korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 68 alusel kohtule puudutatud isiku I dokumendid, et algatada menetlus Korteriühistu Xxx 88 ja 90 registrist kustutamise ja likvideerimise otsustamiseks. Korteriühistu Xxx 88 ja 90 on asutatud kahe kinnisasja (Xxx tn 88, Tallinn, katastritunnus xxx ja Xxx tn 90, Tallinn, katastritunnus xxx) korteriomandite kaasomandi osa valitsemiseks ja majandamiseks. Puudutatud isik I loetakse KrtS § 68 lg 1 kohaselt lõpetatuks, sest registripidajale ei esitatud üldkoosoleku protokolli selle kohta, et soovitakse jätkata mitme kinnisasja majandamiseks loodud korteriühistuna (KrtS § 69 lg 1). Eelnimetatud kinnistute baasil on KrtS § 68 lg 2 alusel moodustanud uued korteriühistud Tallinn, Xxx tn 88 korteriühistu (puudutatud isik II) ja Tallinn, Xxx tn 90 korteriühistu (puudutatud isik III).
2.Kohus algatas 20.11.2018. a määrusega menetluse puudutatud isiku I registrist kustutamise ja likvideerimise otsustamiseks ning kaasas mh tulenevalt KrtS §-st 68 menetlusse ka puudutatud isikud II ja III. Kohus määras puudutatud isikule I tähtaja kirjaliku arvamuse esitamiseks, milles likvideerimise taotlemise korral esitada ettepanek likvideerija isiku kohta koos likvideerija nõusoleku ja seisukohaga kulude ja tasu osas. Tähtaegselt vastas kohtule vaid menetlusväline isik, kes märkis, et uued ühistud alustavad tööd alates 01.01.2019 ja puudutatud isik I likvideeritakse.
3.Kohus selgitas 07.02.2019. a kirjaga puudutatud isikutele täiendavalt õiguslikku olukorda ja menetluslikku seisu ning määras täiendava tähtaja kohase arvamuse esitamiseks, milles on võimalik taotleda likvideerimise läbiviimist ja märkida omapoolne pädev kandidaat. Puudutatud isik I vastas kohtule 21.02.2019, palus algatada likvideerimismenetluse ja määrata likvideerijaks Mart Kuuse (Kuusk). Kohtule esitati likvideerija kandidaadi kirjalik nõusolek.
4.Kohus kuulas likvideerija kandidaadi kirjalikult ära. Mart Kuusk kinnitas, et vastab seadusega likvideerija ametikohale kehtestatud nõuetele, tema suhtes ei ole rakendatud tegutsemis-, ettevõtlus- või ärikeeldu. Kandidaat kinnitas teadlikkust likvideerijaks määramisega kaasnevatest õigustest, kohustustest ja vastutusest ning märkis, et likvideerijana ei nõua kohtu kaudu likvideerimise kulude ja tasu hüvitamist (puudutatud isikuga I on saavutatud kokkulepe). Likvideerijakandidaadil on juriidiline kõrgharidus ning pikaajaline kogemus õigusvaldkonnas, sh ühinguõiguse küsimustes.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus otsustab juriidilise isiku likvideerimismenetluse algatamise ja likvideerija määramise TsMS § 475 lg 1 p 11 ja p 121 alusel hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Menetlusosalised ei ole soovinud enda suulist ärakuulamist, mistõttu vaatab kohus asja läbi kirjalikult kohtuistungit pidamata. Kohus, vaadanud läbi registripidaja 2 (4)
2-18-15630 poolt edastatud dokumendid ja tutvunud asjas esitatud seisukohtade ja tõenditega, leiab, et puudutatud isiku I osas tuleb läbi viia likvideerimismenetlus.
6.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 39 p 8 järgi lõpetatakse juriidiline isik mh muul seadusega ettenähtud alusel. KrtS § 68 lg 1 näeb ette, et kui mitme kinnisasja korteriomandite kaasomandi osa valitsemiseks ja majandamiseks on asutatud korteriühistu kuni KrtS jõustumiseni kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) § 3 lg 5 tähenduses, tekib KrtS jõustumisel iga kinnisasja korteriomandite valitsemiseks korteriühistu KrtS tähenduses ja olemasolev korteriühistu loetakse lõpetatuks. Korteriomanikud ei ole registripidajale esitanud otsust selle kohta, et soovitakse jätkata mitme kinnisasja valitsemiseks ja majandamiseks loodud korteriühistuna. Seega loetakse Korteriühistu Xxx 88 ja 90 KrtS § 68 lg 1 alusel koostoimes TsÜS § 39 p-ga 8 lõpetatuks alates 01.01.2018. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et puudutatud isiku I eraldi sundlõpetamise otsustamine ei ole vajalik, kuivõrd antud juhul ei ole ette nähtud eraõigusliku juriidilise isiku lõpetamine mitte kohtulahendiga, vaid seadusega. Nimetatud tõlgendust toetab Riigikohtu seisukoht seoses äriseadustiku (ÄS) § 513 lg-ga 2, mille alusel ei toimunud juriidiliste isikute sundlõpetamine kohtuotsusega, vaid seadusega (vt Riigikohtu 16.12.2003. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-03, p 18).
7.KrtS § 68 lg 3 järgi kohaldatakse likvideerimisele ja registrist kustutamisele TsÜS-s ja mittetulundusühingute seaduses (MTÜS) mittetulundusühingu likvideerimise ja registrist kustutamise kohta sätestatut. Juriidilise isiku lõpetamisega ei kaasne juriidilise isiku kui õigussubjekti lõppemist, juriidiline isik lõpeb registrist kustutamisega (TsÜS § 45 lg 2, MTÜS § 2 lg 1). TsÜS § 41 lg 1 esimese lause ja MTÜS § 42 lg 1 kohaselt toimub juriidilise isiku lõpetamisel selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Korteriühistu lõpetatuks lugemine ei tähenda seega tema automaatset kustutamist, vaid seaduse alusel lõpetamist, millele järgneb likvideerimine. Eeltoodut arvestades tuleb läbi viia puudutatud isiku I likvideerimismenetlus.
8.TsÜS § 41 lg 2 esimese lause kohaselt korraldavad likvideerimise likvideerijad. TsÜS § 41 lg 2 teise lause, MTÜS § 43 lg 1 teise lause ja TsMS § 602 teise lause alusel määrab muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral likvideerijad kohus. Vastavalt TsMS § 603 lg-le 1 võib kohus likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. Kohus määrab likvideerijaks puudutatud isiku I poolt pakutud kandidaadi Mart Kuusk, kes on andnud nõusoleku enda likvideerijaks määramiseks (TsMS § 603 lg 3). Kohtu hinnangul vastab isik TsMS § 603 lg 1 nõuetele ja tema esitatud andmed enda hariduse ja töökogemuse kohta võimaldavad eeldada, et ta suudab likvideerimist vajalikul tasemel korraldada. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid Mart Kuuse likvideerijaks nimetamise. Kohus ei tuvastanud, et isiku suhtes oleks kohaldatud ettevõtlus-, tegutsemis- või ärikeeldu. Likvideerija elukoht on Eestis.
9.Likvideerijal on juhatuse või seda asendava organi õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmärgiga. Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud TsÜS-s ja MTÜS-s. Seejuures on likvideerija kohustatud korraldama juriidilise isiku raamatupidamist, sh koostama majandusaasta aruande ja esitama selle registrile. Kui ilmneb, et juriidilise isiku varast ei jätku nõuete rahuldamiseks, on likvideerija kohustatud esitama pankrotiavalduse. KrtS § 68 lg 4 sätestab, et likvideeritava korteriühistu vara jagatakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist KrtS jõustumisel tekkinud korteriühistutele vastavalt eriomandi eseme üldpinna suurusele. KrtS § 68 lg 5 näeb ette, et kui likvideeritava korteriühistu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, vastutavad KrtS jõustumisel tekkinud 3 (4)
2-18-15630 korteriühistud nõuete eest osavõlgnikena vastavalt eriomandi eseme üldpinna suurusele. Pärast vajalike eelduste täitmist peab likvideerija esitama avalduse juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Kui likvideerijal ei õnnestu dokumentidele hoidjat leida, on likvideerija kohustatud need hoiule võtma.
10.Tulenevalt TsMS §-st 4772 teostab kohus likvideerija üle järelevalvet ja määrab likvideerijale tähtajad aruannete esitamiseks. Kohtul on igal ajal õigus nõuda likvideerijalt teavet ülesannete täitmise kohta. Likvideerija tegevus lõpeb juriidilise isiku registrist kustutamisega, millest tuleb kohut viivitamata teavitada. Pärast tegevuse lõpetamist (likvideerimise lõppu) tuleb kohtule esitada lõpparuanne ülesannete täitmise ja likvideerimise käigu kohta (sh kirjeldada läbiviidud toiminguid, hinnang juriidilise isiku maksevõime kohta ja nimetada muud olulised asjaolud, millel on likvideerimismenetluse seisukohast tähtsust). Aruande koostamisel tuleb lähtuda menetlusdokumendile esitatud nõuetest ning viidata tsiviilasja numbrile. Kui juriidilise isiku likvideerimine ei ole määruse tegemisest 9 kuu jooksul lõppenud ja isikut ei ole registrist kustutatud, tuleb likvideerijal esitada kohtule vahearuanne likvideerimise käigu kohta hiljemalt määruse resolutsioonis märgitud kuupäevaks. Aruandes tuleb anda ülevaade likvideerimise senise käigu kohta, esitada seisukoht majandusaasta aruande esitamise osas ning teatada põhjus, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Järgnevad vahearuanded tuleb esitada iga poole aasta järel alates nimetatud kuupäevast kuni ametiaja lõpuni ning juriidilise isiku registrist kustutamisel esitada lõpparuanne. Kohus hoiatab, et TsMS § 4772 lg 2 alusel kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada.
11.Lähtudes TsMS § 605 lg 1 esimesest lausest võib likvideerija nõuda talle tekkinud kulutuste hüvitamist ja tasu oma tegevuse eest. Ülesannete täitmisega seotud kulud tuleks katta juriidilise isiku vara arvel, kuna tegevus toimub juriidilise isiku huvides. Likvideerija kinnitas, et ta ei soovi tasude ja kulude kindlaksmääramist. Sellest tulenevalt ei ole likvideerijal võimalik hiljem nõuda likvideerimiskulude ja tasu maksmist likvideeritavalt ühingult ega muudelt isikutelt vaatamata sellele, et juriidilise isiku varast võib mitte jätkuda likvideerijale tekkinud kulutuste hüvitamiseks ja tasu maksmiseks.
12.Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 6 alusel puudutatud isiku I kanda. Kohus määrab TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kindlaks, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Teistel menetlusosalistel ei ole tsiviilasja materjalide põhjal saanud menetluskulusid tekkida.
13.Kohus saadab kohtulahendi likvideerija ametisse määramise kohta registriosakonnale kande tegemiseks (MTÜS § 44 lg 2). TsMS § 606 lg 1 näeb ette, et TsMS 59. peatükis nimetatud määrused kehtivad ja kuuluvad täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule. Kohus tunnistab määruse likvideerija määramise osas alates selle edastamisest puudutatud isikule I viivitamata täidetavaks. Seega ei sõltu isiku ametisse nimetamine ja kande tegemine kohtumääruse jõustumisest (TsMS § 478 lg 4 teine lause). Likvideerija esindusõigus tekib hetkest, mil isik on kohtu poolt nimetatud ja kohtumäärus on hakanud kehtima. TsMS § 478 lg 5 kohaselt kehtivad hagita menetluses tehtavad isiku ametisse nimetamise määrused kõigi isikute suhtes. Registrisse kande tegemisel ei ole esindusõiguse tekkimise aspektist õiguslikku tähendust.
14.Isiku määramise määruse peale võib esitada TsMS § 606 lg 2 alusel määruskaebuse. / allkirjastatud digitaalselt / Vallo Kariler kohtunik 4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.