Tartu Maakohtu registriosakonna kandemäärus nr Ä 20051425 / 9
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
RKO Platvorm OÜ määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja: RKO Platvorm OÜ (registrikood 11626263), seaduslik esindaja juhatuse liige Peeter Kangro
veebruari
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu registriosakonna 1. veebruari 2019 kandemäärus nr Ä 20051425 / 9 muutmata.
2.Jätta määruskaebemenetluse kulud RKO Platvorm OÜ kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Tartu Maakohtu registriosakonna 1. veebruari 2019 määrusega registriasjas nr Ä 20051425 / 9 otsustati kustutada RKO Platvorm OÜ (edaspidi äriühing) äriregistrist ja teha äriregistri registrikaardile kustutamise kanne äriseadustiku (ÄS) § 60 lg 3 alusel. Määruse põhjenduste kohaselt ei ole äriühing kuue kuu jooksul hoiatuse tegemisest esitanud registripidajale nõutavat 2009. a majanduaasta aruannet ega mõjuvat põhjust, mis takistas tal nõutud aruannet esitamast. Registripidaja tegi 1. veebruaril 2019 järelepärimise Maksu- ja Tolliametile (MTA) nõusoleku saamiseks äriühingu registrist kustutamiseks. MTA andis selleks nõusoleku.
MÄÄRUSKAEBUS
2.Äriühing palub määruskaebuses tühistada maakohtu registriosakonna määrus äriühingu äriregistrist kustutamiseks. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt ei ole äriühing nõus sellega, et registripidaja ei ole teadlik mõjuvast põhjusest, miks ei ole esitatud 2009. a majandusaasta aruannet. Tartu Maakohtu menetluses oli kriminaalasi nr 1-13-6111, mille raames esitati äriühingule esmalt kahtlustus ja hiljem ka süüdistus. Kriminaalasja kohtueelses uurimises teostatud läbiotsimiste käigus võeti ära suur osa raamatupidamise dokumentidest ja äriühingule kuuluvad arvutid. Kuni tänase päevani ei ole neid dokumente tagastatud. Juhatajal on võimatu koostada ja esitada registripidajale nii 2009. a kui ka hilisemad majandusaasta aruanded. Äriühingu endine juhataja T. Raatsin on praegusele juhatajale kinnitanud, et suur osa raamatupidamisdokumente asub Läti advokaadibüroos. R. Paala soovis Tartu Ringkonnakohtule esitada raamatupidamisdokumente ja äriprojekte, kuid ringkonnakohus keeldus neid kriminaalasja juurde võtmast. R. Paala sai neid dokumente esitada alles ringkonnakohtus põhjusel, et viibis kogu ajaperioodi, mil maakohus kriminaalasja arutas, piinavates üksikvangistuse tingimustes. Samuti puudutas tal üksikvangistuses võimalus oma kaitseks advokaadiga piisavalt efektiivselt ette valmistada. Äriühing peab vajalikuks neid asjaolusid määruskaebuses kajastada, et ringkonnakohtul oleks selge arusaam, millistes tingimustes viibis äriühingu endine juhataja ning millised olid tema takistused enda ja äriühingu sisulisel kaitsmisel kohtumenetluse ajal. Lisaks tegi R. Paala koos äriühingu kaitsja K. Saavoga MTA uurimisosakonna uurijale ettepaneku kohtuda Tartu Vanglas ja kinnitas, et K. Saavol on võimalus kohtuda R. Paala Läti advokaadiga, kelle valduses olid osad raamatupidamisdokumendid. Uurija loobus sellest võimalusest. Sellele vaatamata esitas Lõuna Ringkonnaprokuratuur äriühingule etteheite raamatupidamisnõuete rikkumises. Äriühing soovib ringkonnakohtule selgitada, et juhatajal ei ole raamatupidamisdokumente, sest neid ei ole kuni tänase päevani tagastatud. Juhataja ei oska ka täpsustada, kus need dokumendid asuvad. Igal juhul oli ja on registripidajale, kelleks on samuti Tartu Maakohus, teada asjaolu, et
maakohtus oli kriminaalasi nr 1-13-6111, mille raames kohtueelses menetluses võeti ametiruumidest ära suur osas äriühingu raamatupidamisdokumente. Eelnevast tulenevalt teeb äriühing ringkonnakohtule ettepaneku kohustada MTA uurimisosakonda, Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ja Tartu Maakohut väljastama äriühingule raamatupidamisdokumendid selleks, et viimane saaks täita registripidaja nõuet. Lisaks eeltoodule on veel mõned asjaolud, mis takistavad äriühingul registripidajale majandusaasta aruannet esitamast. K. Vainola esitas MTA elektroonses andmebaasis 2009. aasta juunikuu käibedeklaratsiooni, kus ta deklareeris äriühingu käivet 100 krooni ja sellele vastavad sisendkäibemaksu 20% alusel 20 krooni. MTA andmebaas märkis aga tasumisele kuuluvaks summaks mitte 20 krooni, vaid hoopis 18 krooni. Olukorras, kus isegi MTA enda andmebaasid ei võimalda kajastada 2009. a tagasiulatuva 20% käibemaksumäära kehtestamisel tekkinud andmeid korrektselt, siis seda suurem segadus tekkis äriühingul andmete kajastamisel oma raamatupidamisbilansis ja hiljem ka majandusaasta aruandes. Äriühing esitab lühiülevaate sellest, kuidas toimus tagasiulatuva käibemaksumäära kehtestamine ja mis selle tagajärjel juhtus. Selles küsimuses on endine juhataja R. Paala pöördunud ka tollase justiitsministri R. Langi ja Kaitsepolitseiameti peadirektori poole. Käesoleva ajani puudub rahandusministri poolt määrusega kehtestatud käibemaksudeklaratsioon, mis võimaldaks deklareerida korraga nii 18%-list kui ka 20%-list käivet. Kuna äriühingul oli nii juunis kui ka juulis 2009 nii 18% kui ka 20% määraga maksustatavat käivet, siis puudub äriühingul tänase päevani selgus, kuidas oma käivet bilansis ja majandusaasta aruandes kajastada. Eelnev on samuti ka üheks põhjuseks, miks äriühing ei ole saanud registripidajale esitada majandusaasta aruannet. Majandusaasta aruande esitamise on võimatuks teinud ka asjaolu, et juulis 2012 algatas MTA enammakse õigsuse kontrolli, mis lõpeb enammakse kandmisega enammaksekontole. Kuni tänase päevani ei ole MTA tühistanud käibemaksu enammakse tagastamise täitmist, sest seda tuleb teha eraldi iseseisva haldusaktiga. Seega puudub selgus, kuidas seda kajastada äriühingu bilansis ja majandusaasta aruandes. Äriühingul puudub ka õiguskindlus, kas kajastada oma raamatupidamises 1. juuni 2009 tehingut Rosneft Eesti OÜ-ga.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
3.Kohtunikuabi jättis 2. aprillil 2019 määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg-te 1 ja 6 alusel kohtunikule.
4.Tartu Maakohus jättis 3. aprillil 2019 määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu registriosakonna kandemäärus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu registriosakonna kandemäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle rahuldamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu registriosakonna määruse põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.
6.Vaidlustatud määrusega otsustas maakohtu registriosakond kustutada äriühing äriregistrist ja teha äriregistri registrikaardile kustutamise kanne ÄS § 60 lg 3 alusel.
ÄS § 60 lg 3 näeb ette võimaluse kustutada äriühing registrist ilma likvideerimiseta, kui täidetud on järgmised tingimused: -
osaühing on jätnud majandusaasta aruande esitamata ega ole seda esitanud ka talle määratud täiendava tähtaja jooksul; osaühing ei põhista ega esita mõjuvat põhjust, miks ta on jätnud majandusaasta aruande esitamata; osaühingu võlausaldajad ei taotle ühingu likvideerimist.
Sellise lihtsustatud registrist kustutamise eesmärk on kõrvaldada tsiviilõiguse subjektide hulgast sellised äriühingud, mis eelduslikult ei tegutse ja on varatud ning kellel ei ole võlausaldajaid.
7.Ringkonnakohus märgib, et Tartu Maakohtu registriosakonnale ei pidanud olema teada asjaolu, et sama maakohtu menetluses oli kriminaalasi, mille kohtueelses menetluses võeti ära suur osa äriühingu raamatupidamisdokumentidest. Registripidajalt ei saa eeldada kohtute infosüsteemist äriühingu võimalike menetluste kohta informatsiooni otsimist, veel vähem nende menetluste sisuga tutvumist. Mõjuva põhjuse põhistamine ja esitamine on äriühingu ülesandeks.
8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud põhjendusi ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks majandusaasta aruande esitamata jätmiseks. Mõjuv põhjus, mis aruande esitamata jätmist vabandada võib, peab seaduse mõtte kohaselt olema mingi erakorraline asjaolu.
9.Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kriminaalasjas nr 1-13-6111 maakohus teinud
19.detsembril 2014 otsuse (otsus jõustus 22. märtsil 2017). Otsuse resolutsiooni p 9 kohaselt tagastati kriminaalasja juures asuvad asitõendid (dokumendid) omanikele. Otsuse põhjenduste p 123 järgi on kõik arvutid tagastatud. Eelneva tõttu ei ole õige määruskaebuses esitatud väide selle kohta, et kuni tänase päevani ei ole raamatupidamisdokumente äriühingule tagastatud. Kui äriühing leiab, et talle ei ole kõiki dokumente tagastatud, on tal võimalik pöörduda vastava taotlusega asja menetlenud maakohtu poole.
10.Mõjuvaks põhjuseks majandusaasta aruande esitamata jätmiseks ei saa lugeda asjaolu, et endise juhataja kinnituste kohaselt asub suur osa raamatupidamisdokumentidest Läti advokaadibüroos. Tegemist on raamatupidamise korraldusega seotud probleemiga, mille ärahoidmine on äriühingu (ja selle juhatuse) ülesandeks. Äriühingul on õigus küsida neid dokumente Läti advokaadibüroolt tagasi.
11.Praeguses menetluses on vaidlusaluseks küsimuseks mõjuva põhjuse olemasolu majandusaasta aruande esitamata jätmiseks. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta määruskaebuses esitatud selgitused selle kohta, millistes tingimustes viibis äriühingu endine juhataja ning millised olid tema takistused enda ja äriühingu kaitsmisel kohtumenetluse ajal. Tegemist ei ole vaidluse lahendamise seisukohast asjakohaste selgitustega.
12.Samuti jätab ringkonnakohus tähelepanuta äriühingu ettepaneku kohustada MTA uurimisosakonda, Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ja Tartu Maakohut väljastama äriühingule raamatupidamisdokumendid selleks, et viimane saaks täita registripidaja nõuet. Kohtu ülesandeks ei ole tagada seda, et äriühing saaks esitada oma majandusaasta aruande. Kui äriühing leiab, et talle ei ole kõiki dokumente tagastatud, peab ta ise vastava asutuse poole pöörduma.
13.Mõjuvaks põhjuseks majandusaasta aruande esitamata jätmiseks ei saa pidada raamatupidamislikke probleeme. Nende lahendamiseks oli äriühingul võimalik pöörduda nii raamatupidajate kui ka MTA poole. Arvestades seda, et 2009. a majandusaasta aruande esitamise tähtajaks oli 30. juuni 2010, samas kui maakohtu registriosakond otsustas äriühingu registrist kustutamise 1. veebruaril 2019, oli äriühingul selleks piisavalt aega.
14.Eelneva tõttu on maakohtu registriosakond põhjendatult otsustanud äriühingu registrist kustutada. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
15.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel äriühingu kanda. Teiste menetlusosaliste puudumise tõttu puudub vajadus kulusid rahaliselt kindlaks määrata.
16.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 599 esimese lause alusel saab käesoleva määruse peale edasi kaevata Riigikohtule.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.