XX ja YY hagi Eestimaa Ühendatud Vasakpartei vastu juhatuse ja volikogu koosolekute otsuste ning üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23. jaanuari 2019 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX ja YY määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja I: XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja II: YY (isikukood XXXXXXXXXXX), volitatud esindaja XX Kostja: Eestimaa Ühendatud Vasakpartei (registrikood 80060022), seaduslik esindaja MR
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Harju Maakohtu 23. jaanuari 2019 määrus ja saata asi tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada. Määruse peale ei saa kassatsiooni korras edasi kaevata. Asjaolud
1.XX ja YY esitasid 02.01.2019 Harju Maakohtule hagi Eestimaa Ühendatud Vasakpartei vastu, milles palusid tuvastada kostja juhatuse 31.10.2018 koosoleku otsuste tühisus või alternatiivselt tühistada 31.10.2018 otsus, millega valiti juhatuse esimeheks MR; tuvastada kostja juhatuse 06.11.2018 koosoleku otsuste tühisus või alternatiivselt tühistada
06.11.2018 otsus, millega arvati erakonnast välja DD, KK ja YY; tuvastada kostja volikogu 08.11.2018 koosoleku otsuste tühisus või alternatiivselt tühistada need; tuvastada kostja volikogu 17.11.2018 koosoleku otsuste tühisus või alternatiivselt tühistada 17.11.2018 otsused, millega arvati juhatuse koosseisust välja HH, PP ja XX; tuvastada kostja kongressi (üldkoosoleku) 25.11.2018 otsuste tühisus või alternatiivselt tühistada 25.11.2018 otsus juhatuse liikmete valimise kohta.
2.Hagiavalduse kohaselt osales 13.10.2018 juhatuse koosolekul kümnest liikmest kaheksa, sh puudus hageja II. Päevakorda ette ei teatatud. Uue juhatuse esimehe valimisest teatati kohapeal. MR ei lasknud hääletamisel eksitava protseduuri tõttu tema kasuks hääle andnud isikul oma häält enam muuta. Hääletusprotokolli ei koostatud. Koosoleku otsus on tühine või alternatiivselt kehtetu päevakorrast mitteteatamise, kahe juhatuse liikme puudumise ja hääletustulemustega manipuleerimise tõttu, samuti on otsus vastuolus heade kommetega.
3.Kostja 06.11.2018 juhatuse koosolekul osales viis liiget kümnest, teistele, sh hagejatele koosoleku toimumisest ei teatatud. Meedias avaldatud teate kohaselt otsustati koosolekul arvata erakonnas välja mh hageja II. Kostja volikogu 08.11.2018 koosolekul ei olnud täidetud kvooruminõue, koosolekut ei kutsutud kohaselt kokku ja selle päevakorda ei teatatud. Koosolekul otsustati kutsuda juhatusest tagasi hageja II. Kostja 17.11.2018 toimunud volikogu koosolekut ei kutsutud kokku ettenähtud protseduuri järgides. Ilmselt puudus koosolekul ka kvoorum. Selle koosoleku protokolli alusel esitati mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile avaldus juhatuse liikmete, sh hageja I registrist kustutamiseks. Kostja juhatuse 18.11.2018 koosolekul osales kolm juhatuse liiget, kuid protokolli märgiti viis. Koosolekul kinnitati 31.10.2018 otsus valida juhatuse esimeheks MR. Kostja 25.11.2018 kongressil osales 24 delegaati 40-st, seejuures ei olnud neist vähemalt neljal hääleõigust. Kongress valis uue juhatuse. Koosoleku toimumise aega, kohta ja päevakorda varjati erakonna liikmete eest. Kõik nimetatud otsused on tühised koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise ja kvoorumi nõude täitmata jätmise tõttu, samuti on need vastuolus heade kommetega.
4.Maakohus jättis 10.01.2019 määrusega hagiavalduse käiguta, kuna hagi aluseks olevad faktilised asjaolud olid puudulikult ja ebaselgelt välja toodud, nõuded olid ebaselged, hagi aluseks olevad asjaolud olid tõendamata ja venekeelsed dokumendid tõlkimata.
5.Hagejad selgitasid 21.01.2019, et neil ei ole vaidlustatavate koosolekute protokolle ega otsuseid. Kostja ei ole neid hagejatele andnud, mistõttu paluvad hagejad tõendite saamiseks kohtu abi. Kuna ilmselgelt on rikutud kõikide koosolekute kokkukutsumise ja läbiviimise korda, on otsused heade kommetega vastuolus ja tühised. Alternatiivselt vaidlustavad hagejad iga vaidlustatud koosoleku ühe otsuse, mis vahetult rikub hagejate kui erakonna liikmete ja juhatuse liikmete õigusi. Hageja I osales üksnes 31.10.2018 koosolekul, kuid tema vastuväiteid protokolli ei kantud. Hageja II ei osalenud ühelgi koosolekul. Hagejaid sunnitakse seaduse ja põhikirja vastaselt erakonnast lahkuma. Samuti täpsustasid hagejad, et paluvad tuvastada volikogu 08.11.2018 koosoleku otsuste tühisuse või alternatiivselt tühistada koosoleku otsus kutsuda juhatusest tagasi KK ja hageja II. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
6.Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud hagejate kanda. Määruse kohaselt on hagiavaldus sedavõrd ulatuslike puudustega, et selle menetlemine ei ole võimalik.
7.Hagejad ei kõrvaldanud vaatamata kohtu selgitustele hagiavalduses esinenud puudusi. Nad täpsustasid üksnes 08.11.2018 koosolekut puudutavat nõuet, kuid nõuded ei ole ikka selged.
Ei ole võimalik aru saada, milliste konkreetsete otsuste tühisuse tuvastamist hagejad taotlevad. Hagejad üksnes viitavad erinevatel koosolekutel vastuvõetud otsustele. Piisav ei ole selgitus, et nad soovivad vaidlustada kõiki koosolekutel vastuvõetud otsuseid. Ei ole teada, millised otsused nendel koosolekutel vastu võeti. Põhinõuet ei muuda selgeks see, et alternatiivsete nõuete puhul on välja toodud konkreetsed otsused, mille tühistamist taotletakse.
8.Hagi aluseks olevad asjaolud on ebaselged ja üldsõnalised. Selge ei ole, millist konkreetset mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 241 lg 1 sätestatud eeldust on iga vaidlustatud otsuse puhul rikutud ja kui otsused ei vasta headele kommetele, siis milles täpselt vastuolu seisneb. Arusaamatuks jääb, milles konkreetselt seisneb väidetav kuritegu või väärtegu, st kuidas kostja sunnib hagejaid erakonnast lahkuma. Väide, et otsused rikuvad ühe või teise hageja õigusi, ei ole asjaolude väljatoomiseks piisav. Dokumentidest ei ole võimalik aru saada, milliseid konkreetseid hagejate õigusi ja kuidas on rikutud. Kohus ei pea ise võimalikke hagi aluseks olevaid asjaolusid ja hagejate õiguste rikkumisi märksõnade põhjal tuletama. Määruskaebus
9.Hagejad paluvad maakohtu määruse tühistada ja saata asja tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
10.Kohus ei põhjendanud oma määruses, kas tegemist on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p-s 1 või p-s 2 nimetatud puudusega.
11.Ekslik on kohtu väide, nagu ei oleks hagejad esile toonud, milliseid konkreetseid otsuseid nad vaidlustavad. Hagejad selgitasid, et kostja ei ole hagejatele ühegi koosoleku protokolli andnud ja hagejatele ei ole teada kõik võimalikud koosolekutel tehtud otsused. Hagejad palusid koosolekut puudutavate dokumentide saamiseks kohtu abi. Kuna koosolekute kokkukutsumisel ja läbiviimisel rikuti seadust ja põhikirja nõudeid, ei kehti ükski otsus.
12.Hagi aluseks olevate asjaolude kirjeldus ei ole üldsõnaline. Hagejad põhjendasid iga koosoleku kohta eraldi, milles seisneb kostja rikkumine, sh kuidas rikuti koosolekute kokkukutsumise ja läbiviimise korda. Seejärel kuulutas kostja välja 08.12.2018 kongressi, kuid viis selle läbi üksnes kutsutud delegaatidele juba 25.11.2018. Rikkumised on sedavõrd ilmsed, et otsuste täitmisega pannakse toime kuritegu või väärtegu, kuna erakonna liikmeid sunnitakse seaduse ja põhikirja vastaselt erakonnast lahkuma.
13.Otsused on tühised MTÜS § 241 lg 1 alusel kokkukutsumise korra rikkumise tõttu ja need rikuvad erakonna liikmete poliitikas osalemise huve ega vasta headele kommetele. Vastus määruskaebusele
14.Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluse edasine käik
15.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
16.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja asi saata tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
17.Hagejad esitasid juriidilisest isikust kostja vastu nõuded kostja erinevate organite viie otsuse tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt nende tühistamiseks. Hagejad tuginesid MTÜS § 241 lg-le 1 ja leidsid, et otsused on tühised, kuna rikuti koosolekute kokkukutsumise korda, organid ei olnud kvoorumi nõude täitmata jätmise tõttu otsustusvõimelised ja otsused rikuvad erakonna liikmete poliitikas osalemise huvi ega vasta headele kommetele.
18.Iseenesest on õige see, et maakohus peab hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamisel kontrollima, kas esitatud avaldus vastab nõuetele. Kui avaldus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude kõrvaldatavate puudustega, peab maakohus kooskõlas TsMS § 3401 lg-ga 1 määrama tähtaja puuduse kõrvaldamiseks, jättes avalduse seniks käiguta.
19.Ringkonnakohus selgitab, et puudus, mille kõrvaldamiseks TsMS § 3401 lg 1 alusel tähtaeg antakse, peab olema selline, mis takistab hagiavalduse menetlemist. Tegemist peab olema puudusega, mis annaks TsMS § 371 lg 1 (p-d 9-12) või lg 2 järgi aluse hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks, kuid mida on võimalik kõrvaldada. TsMS § 3401 lg 2 kohaselt jätab maakohus avalduse menetlusse võtmata ja tagastab selle avalduse esitajale, kui puudusi ei kõrvaldata kohtu määratud tähtpäevaks. Kohus ei või aga jätta hagiavaldust menetlusse võtmata üksnes seetõttu, et hagiavalduses esinenud puudusi määratud tähtpäevaks ei kõrvaldatud. Maakohus peab kontrollima ja põhjendama, miks ta leiab, et asjas esineb TsMS §-s 371 sätestatud alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks ehk maakohtu lahendist peab nähtuma, et kõrvaldamata jäänud puudus takistab asja menetlemist (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-120-16, p 11).
20.Käesoleval juhul ei nähtu maakohtu määrusest, millisele TsMS §-s 371 sätestatud hagi menetlusse võtmise keeldumise alusele kohus tugines. Maakohus heitis hagejatele ette seda, et nad ei kõrvaldanud vaatamata kohtu selgitustele hagiavalduse puudusi ning et hagejate nõuded ja nõuete aluseks olevad asjaolud ei ole hagi menetlusse võtmiseks piisavalt selged. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu etteheited konkretiseerimata ega seostu ühegi seaduses sätestatud hagi menetlusse võtmisest keeldumist võimaldava alusega.
21.Maakohtu määrusest ei nähtu, kas kohus heidab hagejatele ette asjaolude ja nõuete ebaselgust vaid mõne või kõigi vaidlustatud otsuste osas. Samuti jääb ebaselgeks, milline konkreetne puudus takistas iga nõude menetlusse võtmist. Maakohus ei ole oma määruses põhjendanud ka seda, miks ta keeldus hagejate alternatiivsete nõuete menetlemisest. Maakohtul tuleb hagi menetlusse võtmisel hinnata iga nõuet ja iga nõude kohta esile toodud asjaolusid eraldi. Seejuures ei ole kohtul hagi menetlusse võtmise üle otsustamisel võimalik hinnata tõendeid (vt nt Riigikohtu lahendit nr 2-17-8939, p 9). Kui kohus leiab, et esineb alus mõne hageja nõude menetlusse võtmisest keeldumiseks, võib hagi menetlusse võtmisest keelduda vaid selle nõude osas.
22.Hagejad tõid hagiavalduses esile, milliseid kostja organite otsuseid nad vaidlustavad, samuti asjaolud, mis nende hinnangul annavad aluse iga nõude rahuldamiseks. Samuti tõid hagejad esile seaduse ja kostja põhikirja sätted, millega on vaidlustatavad otsused hagejate hinnangul vastuolus. Muu hulgas tõid hagejad esile, mitu isikut igal koosolekul osales ja milline oli põhikirja kohaselt kvoorumi nõue, samuti selle, mitu päeva tuli koosolekust ette teatada ning et neid nõudeid ei järgitud. Hagejad tuginesid ka otsuste vastuolule heade kommetega ning kirjeldasid koosolekute kokkukutsumise protsessi ja sellega seonduvalt seadusest ning põhikirjast tulenevate nõuete rikkumist. Hagiavaldusest nähtub ka see, milliste konkreetsete kostja otsustustega hagejad ei nõustu. Eeltoodu tõttu ei nõustu
ringkonnakohus ka maakohtu järeldusega, et hagiavaldus on tervikuna sedavõrd ebaselge, et seda ei ole võimalik menetleda.
23.Kui hagiavalduses ei esine TsMS §-s 371 sätestatud hagi menetlusse võtmist takistavaid puudusi, tuleb hagi menetlusse võtta. Sellisel juhul tuleb kohtul võimalikud ebaselgused kõrvaldada eelmenetluses. TsMS § 392 lg 1 kohaselt selgitab kohus eelmenetluses välja muuhulgas hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes, menetlusosaliste taotlused ja vajaduse korral teiste menetlusosaliste seisukohad nende suhtes ning menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt võib kohus eelmenetluse ülesannete täitmiseks nõuda menetlusosalistelt selgitusi ja neid küsitleda.
24.Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata asi tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Gaida Kivinurm