Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud Harju Maakohtule esitatud hagiavaldus kohaselt Alexela Kontserdimajas (endine Nordea Kontserdimaja) toimus 13. aprillil 2018 Dima Bilan’i kontsert „JÄLLE 35“, mille korraldajaks oli algselt märgitud Tallinn Contsert Club OÜ ning vahetult enne kontserdi toimumist oli korraldajaks märgitud Worex Music OÜ. Kontserdile müüs pileteid AS Piletilevi. Nii Tallinn Contsert Club OÜ kui ka Worex Music OÜ ainuke juhatuse liige ja ainuke osanik on T T. Tallinn Contsert Club OÜ ega Worex Music OÜ ei pöördunud kontserdil teoste avalikuks esitamiseks litsentsilepingu sõlmimiseks MTÜ Eesti Autorite Ühing poole. Seetõttu saatis hageja ise 10. aprillil 2018 kostjale e-kirjaga litsentsilepingu muusikateoste avalikuks esituseks, mille palus allkirjastada ja tagastada. Samuti selgitas hageja, et litsentsilepingu jõustumiseks tuleb 12. aprilliks 2018 saata AS Piletilevi väljavõte piletimüügi kohta, mille alusel saab MTÜ Eesti Autorite Ühing koostada litsentsitasu ettemaksu arve, mis tuleb tasuda hiljemalt 13. aprilliks 2018. Hageja töötaja selgitas, et piletimüügi raporti esitamata jätmisel ning litsentsitasu ettemaksu arve tähtajaks mittetasumisel litsentsileping ei jõustu. Tallinn Contsert Club OÜ ega Worex Music OÜ ei esitanud nõutud ajaks piletimüügiaruannet, ei allkirjastanud litsentsilepingut ega tasunud litsentsitasu, kuid sellele vaatamata korraldasid kontserdi. Vahetult enne kontserdi toimumist saatis juhatuse liige T T piletimüügiaruande seisuga 31. märts 2018. Vastavalt piletimüügiaruandele seisuga 31. märts 2018 oli kokku müüdud 1248 piletit summas 29199,05 eurot. Alexela kontserdimajas käis kontserdil hageja töötaja Kati Jehe, kes tuvastas muuhulgas järgmised kontserdil esitamisele tulnud lood: −

„MALYSH“, autor Zudin Ilja Valerevich;

− „NEVOZMOZHNOE VOZMOZHNO“, autorid Krylova Larisa Evgenevna, Lunev Aleksandr Petrovich; − „JA TVOJ NOMER ODIN“, autorid Washington James David; Krylova Larisa Evgenevna; Bilan Dima Nikolaevich; − „NE OTREKAJUTSJA LJUBJA“, autorid Tushnova Veronika M; Minkov Mark Anatolevich; − „NA BEREGU NEBA“, autorid Mshenskiy Mikhail Georgiy; Bokarev Roman. MTÜ Eesti Autorite Ühing esindab kõikide laulude autoreid läbi koostöölepingute teiste riikide kollektiivse esindamise organisatsioonidega. Nii Tallinn Contsert Club OÜ kui ka Worex Music OÜ tegevusalale (kontsertide korraldamine) on tüüpiline projektipõhine müük ning puuduvad pikaajalised siduvad müügilepingud. Mõlemal kostjal puudub ka tuntud kaubamärk, mistõttu saadakse kliente eelkõige tänu mõlema ainuomaniku ja ainukese juhatuse liikme T T referentsidele ja tutvustele ning neid ka teenindatakse omaniku poolt. Eeltoodut kinnitab asjaolu, et Tallinnas toimunud kontserdi osas suhtles hagejaga kostjate ainuosanik ja ainuke juhatuse liige T T. Kostjad on muusikateoste ebaseadusliku kasutamisega tekitanud kahju. Dima Bilani kontserdil ei olnud luba teoste avalikuks esitamiseks. Kostjad ei allkirjastanud hageja saadetud litsentsilepingut ega tasunud litsentsitasu ettemakset. Kuivõrd esitatud lugude autorid on teoste avaliku esitamise õiguse teostamise andnud üle kollektiivse esindamise organisatsioonile, ei saa nad ise seda õigust vastavalt AutÕS § 79 lõikele 5 teostada. Eeltoodust tulenevalt ei olnud kostjad saanud hagejalt luba teoste avalikuks esitamiseks ning teoste avalik esitamine oli AutÕS § 131 lõikest 2 ja § 14 lõikest 3 tulenevalt keelatud. Kostjad on ise ennast avalikkusele esitlenud ühe ja sama kontserdi korraldajana. Teoste avaliku esitamisega rikkusid kostjad AutÕS § 13 lõikest 1 tulenevat teoste autorite ainuõigust teoste kasutamisele, mistõttu vastutavad hagejale tekitatud kahju eest samal alusel ja vastutavad hüvitise maksmise eest solidaarselt. VÕS § 127 lõikest 6 tulenevalt võib kohus määrata kahjuhüvitise kindla summana, lähtudes muu hulgas tasu suurusest, mida rikkuja pidanuks maksma, kui ta oleks hankinud loa vastava õiguse kasutamiseks. Eeltoodust tulenevalt võib kohus kahjuhüvitise kindla summana määramisel lähtuda muu hulgas tasu suurusest, mida rikkuja pidanuks maksma, kuid ka muudest asjakohastest asjaoludest. Vastavalt kostjate poolt kohtule esitatud kontserdi piletimüügiandmetele müüdi kokku 1460 piletit summas 33 634,35 eurot. Tavapärase litsentsitasu suuruse arvutamise metoodika on ära toodud hageja kodulehel, mille kohaselt on kostjate korraldatud žanri puhul tavapärane litsentsitasumäär 5 % sissepääsutasudelt. Eeltoodust tulenevalt on hagejale tekitatud kahju suurus 33 634,35 eurot x 5 % = 1681,72 eurot. Hageja õigusvastaselt tekitatud kahjunõude suurus, millelt palub arvestada seadusjärgset viivist, on 1681,72 eurot. Eeltoodust tulenevalt hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlgnevuse 1681,72 eurot ning viivise alates 18. aprillist 2018 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja alates kohtuotsuse tegemisest vastavalt seaduses sätestatud viivise määrale kuni põhinõude täitmiseni. Kostjate vastuväited Kostjad vaidlevad hagile vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata.

Hagiavalduse kohaselt hageja saatis kostjale 10.04.2018 e-kirja litsentsilepinguga ja palus selle allkirjastada ja tagastada. Kostjad peavad vajalikuks siinkohal täpsemalt selgitada poolte vahel toimunut – antud juhul on hageja esitanud tõendid üksnes osaliselt ja endale kasulikus ulatuses. 13.04.2018 teavitati hagejat, et kostjad on nõus tasuma autoritasu ja saadeti eelarvestus. Kostjad avastasid pärast arve saamist, et esitatud arve ei vasta raamatupidamisseadusele ja seda ei saa korrektselt lisada äriühingu raamatupidamisse. Nimelt on arvele selgitusena kantud, et tegemist on kahjuhüvitisega asjas nr 2-18-5994 ja summaks on märgitud 1 681,72 eurot. Kostjatele ei olnud muu hulgas arusaadav, kust tuleneb antud summa suurus ja arvel märgitud summa osas pole hageja selgitusi jaganud. Samuti pole selgitatud miks pidi kostja II esitatud arve kohaselt tasuma autoritasu vaidlusaluse arve alusel täies ulatuses, sh ka kostja I eest. Esitatud arve ei kajastanud tehingu sisu. Ei olnud võimalik aru saada mille eest arve esitati. Samuti ei olnud selgitatud, mille alusel kanti üle kostja I kohustus tasuda oma osa autoritasust kostjale II. VÕS §175 lg.1 kohaselt kolmas isik võib võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta võlgniku kohustuse nii, et kolmas isik astub senise võlgniku asemele. Kostja ja hageja vahel ei ole sõlmitud kohustuste ülevõtmise lepingut, mille alusel kostja II peaks tasuma kostja I eest kostja I osa autoritasust. VÕS § 175 lg.2 kohaselt kolmas isik võib võlgniku kohustuse üle võtta ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub. Kostjad kinnitavad, et ei ole omavahel sõlminud lepingut, mille alusel oleks kostja I kohustus tasuda D. Bilani kontserdiga seonduv autoritasu üle läinud kostjale 2. Samuti ei ole (ega saanud) kostjad tulenevalt VÕS § 175 lg.2 hagejalt nõusolekut taotlenud. Eeltoodu alusel järeldub, et hageja esitas ebaõige arve, arvestamata, et temal puudub õiguslik alus arve esitamiseks kostjale 2 (autoritasu määramine täies ulatuses). Sellest johtuvalt ei ole kostjatel isegi tekkinud kohustust tasuda arvet, kuna kostjad pole saanud seadusele vastavaid arveid, mis on antud juhul aluseks autoritasu tasumiseks. Kostjad on aga käitunud hageja suhtes heas usus. Peale ebaõige arve saamist osundasid kostjad, et arve on veaga ja seda ei ole võimalik tasuda, kuna arve sisust ei ole võimalik aru saada. Samuti on kostjad selgitanud, et on nõus tasuma autoritasu ja palusid esitada iga kostja kohta eraldi lepingu ja iga kostja kohta eraldi arve. Kostjad on arve saamise järgselt samuti saatnud hagejale vastuse palvega esitada eraldi arved vastavalt hagejale saadetud aruannetele. Vastavalt aruannetele jagunes autoritasu kahe kostja vahel, mis tähendas, et ei saanud kanda ühe kostja raamatupidamisse arvet, mille osas sellel äriühingul kohustust hageja ees ei olnud. Antud seisukoha on kostja hagejale ka esitanud enda arve saamise järgses kirjavahetuses. Kostjad ei ole mitte üheski kirjas keeldunud autoritasu maksmisest, vaid on palunud üksnes esitada aruannetele vastavad arved. Kostjad on esitanud hagejale D. Bilani kontserdi aruanded, et hagejal oleks võimalik esitada kostjatele seadusele vastavad arved ja autoritasu lepingud. Ei ole põhjendatud, et hageja on esitanud ühele kostjale arve kogu nõude osas kuigi kostjad on hagejale esitanud ürituse aruanded, millest lähtuvalt saab ja peab esitama konkreetse arve konkreetsele äriühingule. Ei ole mõistlik, et hageja on jätnud arve koostamisel tähelepanuta asjaolu, et tasu maksmise kohustus on kahel erineval äriühingul. Sellest lähtuvalt ei saanud mõistlikult oodata ka, et üks kostja tasub kogu nõutud autoritasu, st ka teise kostja eest (eelnevalt on kostjad selgitanud, et selleks puudub õiguslik alus). Lähtuvalt eeltoodust ei ole hagiga kohtusse pöördumine olnud põhjendatud ja muu hulgas ei ole põhjendatud viiviste või muude kahju hüvitiste sissenõudmine lähtuvalt VÕS §-ist 139, kuna nõuet sellisel viisil, nagu hagis on kirjeldatud, ei ole tekkinud ega eksisteeri. Hageja on alusetult pöördunud nõudega kohtusse, arvestamata, et kostjad olid nõus kogu autoritasu hagejale tasuma. Ainuke põhjus miks autoritasu on jäänud maksmata on arve mittevastavus

raamatupidamisseaduses toodule – antud arvet ei saa kajastada kostjate raamatupidamises, sest selle üksnes osalist tasumist ei oleks hiljem võimalik kasvõi EMTA-le põhjendada. Muu hulgas ei ole arvelt võimalik välja lugeda, millise kontserti autoritasu eest on arve esitatud. Raamatupidamisseaduse kohaselt peab olema arvetel märgitud arve sisu ja alus. Antud juhul polnud hageja seda teinud. Antud juhul on hageja pahatahtlikult keeldunud arveid ümber tegemast ja pöördunud selle asemel otse kohtusse ning on teinud seda ennatlikult ja põhjendamatult. Seda ei saa aga pidada mõistlikuks ja kostjatele arusaadavaks. Kostjatel oli õigus saada seaduse nõuetele vastavad arved – miks on hageja arvete muutmisest keeldunud jääb kostjatele arusaamatuks. Hageja pole selgitanud, miks ta ei soovinud ebaseaduslikku arvet seaduse nõuetele vastavaks ümber teha vastavalt kostjate poolt hagejale esitatud aruannetele. Lähtuvalt eeltoodust ei saa kostjad nõustuda ühegi hagiavalduses toodud väitega ja leiavad, et hagi on esitatud pahauskselt ja enda jõupositsiooni ära kasutades. Hageja ise toob avalikult välja, et EAÜ-ga tuleb sõlmida leping (https://www.eau.org/teostekasutajale/muusikateoste-avalik-esitus/), siis ilmselgelt on see tavapärane tegevus. Kuna tegemist on avaliku informatsiooniga, siis järelikult käitub ja tegutseb hageja vastavalt. Samuti saatis hageja pidevalt kostjale koostöö käigus lepinguid. Kostjad osundavad täiendavalt, et hageja on esitanud mõlema kostja osas ühise nõude summas 1681,72 eurot, mille aluseks on piletimüügi aruanded, kus on arvestatud summad koos käibemaksuga. Kostjad juhivad tähelepanu asjaolule, et kostja I on käibemaksukohustuslane, kuid kostja II mitte. Vastavalt KMS § 3 lg 1 käibemaksukohustuslane on ettevõtlusega tegelev isik, kaasa arvatud avalik-õiguslik juriidiline isik, või riigi-, valla- või linnaasutus (edaspidi isik), kes on registreeritud või kohustatud end registreerima maksukohustuslasena (§ 19). Vastavalt KMS § 24 lg 1 maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma käesoleva seaduse §s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid. Eeltoodust järeldub, et kuna kostja I on käibemaksukohustuslane, siis on ta kohustatud müüdud piletitele lisama käibemaksu. Seega aruandes piletite müügihind võib olla näidatud ainult koos käibemaksuga, kuna käibemaksukohuslase puhul peab olema lõplik teenuse/müügi hind näidatud koos käibemaksuga. Tulenevalt KMS §15 ei ole ürituste piletitele tehtud erandeid; seega piletite müügihinnale kehtestatakse käibemaksu määra 20%. Seega kostja I arvestas piletitele juurde käibemaksu vastavalt seaduses märgitule, kostja II aga mitte. Hageja ei või aga arvestada arvestustes käibemaksu, kuna tema ei ole käibemaksukohuslane ning käibemaks ei ole AutÕS mõttes autoritasuks. Kuna käibemaks on riigi poolt kehtestatud maks, mitte aga autoritasu, siis ei või hageja sellele oma nõuet laiendada. Eelnevast tulenevalt peaks hageja tegema enda toodud arvestuses muudatuse ja vähendama kostja II poolt saadud piletitulu summat käibemaksu summa võrra. Kuigi hageja leiab, et autoritasu on võimalik tõlgendada kahjuna, siis kostjad selle käsitlusega ei nõustu. Kostjad leiavad, et autoritasu (ka nn litsentsitasu) ei ole samastatav kahjuga. Kostjate arvates ei eksisteerinud poolte vahel sellist suhet, kus kostjad võiksid tekitada hagejale kahju (oma olemuselt). Käesoleval juhul on hageja oma vastava otsusega kehtestanud protsendid, millised ta võtab autoritasuna üritustelt (kuigi ka selline protsentide kehtestamine on vaieldav). Seega jääb siiski hagejal autoritasu saamata ning kahju ei teki. Kostjate arvates ei saa käsitleda hageja nõuet kahjuna ka põhjusel, et hageja nõue ei vasta oma olemuselt VÕS §128 lg.2, mille kohaselt varaline kahju on eelkõige otsene varaline

kahju ja saamata jäänud tulu. Otsest varalist kahju ei saanud kostjad hagejale tekitada. Samuti ei ole tegemist saamata jäänud tuluga VÕS § 128 lg.4. Kui aga kohus leiab, et hageja nõuet tuleb käsitleda kahjuna, siis leiavad kostjad, et kahju tekkimist ei ole nõuetekohaselt tõendatud, st ei ole toodud ega tõendatud põhjuslikku seost, õigusvastasust, kahju suurust, süüd ja selle vormi. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostjate vastusega ning poolte poolt menetluse käigus esitatud tõenditega ja kuulanud ära pooled, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: 1) hageja on teoste autoreid ja muusikakirjastajaid esindav kollektiivse esindamise organisatsioon; 2) Alexela Kontserdimajas (endine Nordea Kontserdimaja) toimus 13. aprillil 2018 Dima Bilan’i kontsert „JÄLLE 35“, mille korraldajaks oli algselt märgitud Tallinn Contsert Club OÜ ning vahetult enne kontserdi toimumist oli korraldajaks märgitud Worex Music OÜ; 3) 13. aprillil 2018 toimunud Dima Bilan’i kontserdil tulid esitamisele järgmised teosed: -

„MALYSH“, autor Zudin Ilja Valerevich;

-

„NEVOZMOZHNOE VOZMOZHNO“, autorid Krylova Larisa Evgenevna, Lunev Aleksandr Petrovich;

-

„JA TVOJ NOMER ODIN“, autorid Washington James David; Krylova Larisa Evgenevna; Bilan Dima Nikolaevich;

-

„NE OTREKAJUTSJA LJUBJA“, autorid Tushnova Veronika M; Minkov Mark Anatolevich; − „NA BEREGU NEBA“, autorid Mshenskiy Mikhail Georgiy; Bokarev Roman.

4) kostja ei ole sõlminud hagejaga ega muusikateoste autoritega lepingut muusikateoste avalikuks esitamiseks. Hageja on esitanud hagi kostjate vastu autori varaliste õiguste esindaja loata muusikateoste avaliku esitamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes summas 1 681,72 eurot ja viivise nõudes. AutÕS § 4 lg 3 p 7 kohaselt kuuluvad tekstiga ja tekstita muusikateosed autoriõigusega kaitstavate teoste hulka. Kooskõlas AutÕS § 11 lõikega 1 tekivad teose autoril selle loomisega varalised ja mittevaralised õigused. Varaliste õiguste hulka kuulub AutÕS § 13 lg 1 p 7 alusel õigus lubada ja keelata teoste avalikku esitamist elavas või või tehniliselt vahendatud ettekandes. AutÕS § 131 lg 1 kohaselt teostab autor oma varalisi õigusi kas iseseisvalt või kollektiivse esindamise organisatsioonide kaudu. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja näol on tegemist kollektiivse esindamise organisatsiooniga. AutÕS § 13 lg 2 järgi võib teose avalik esitamine toimuda ainult juhul, kui teose avalikku esitamist korraldav isik on saanud autorilt, tema õigusjärglaselt või autorit esindavalt kollektiivse esindamise

organisatsioonilt eelnevalt loa (litsentsi) teose avalikuks esitamiseks. Kui teose avalikku esitamist korraldab üheaegselt mitu isikut, siis vastavalt isikute omavahelisele kokkuleppele taotleb loa üks nendest. AutÕS § 14 lg 1 näeb ette, et autoril on õigus saada tasu teose kasutamise eest teiste isikute poolt (autoritasu), välja arvatud autoriõiguse seadusega ettenähtud juhud. Autoritasu, sealhulgas rendi suurus, selle kogumise ja väljamaksmise kord määratakse AutÕS § 14 lg 2 kohaselt kindlaks autori ja teose kasutaja vahelise kokkuleppega (lepinguga) või autori volitusel autoreid esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni või muu isiku ja teose kasutaja vahelise kokkuleppega AutÕS § 76 3. lõikes ning § 77 3. lõikes sätestatud erisusi arvestades. Kooskõlas AutÕS § 14 lõikega 3 on teose kasutamine keelatud seni, kuni ei ole saavutatud eelpool viidatud kokkulepet. Ka AutÕS § 46 lg 1 näeb ette, et teose kasutamist teiste isikute poolt ei lubata teisiti kui autori poolt oma varaliste õiguste üleandmise (loovutamise) korral või autori poolt antud loa (litsentsi) alusel, välja arvatud AutÕS neljandas peatükis ettenähtud juhtudel. AutÕS § 76 lg 1 kohaselt on autoritel, esitajatel, fonogrammitootjatel, televisiooni- ja raadioteenuse osutajatel ning teistel autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste omajatel õigus asutada kollektiivse esindamise organisatsioone. Kooskõlas AutÕS § 76 lõikega 2 on kollektiivse esindamise organisatsioon mittetulundusühing, kes teostab kollektiivselt autoriõigusi või autoriõigusega kaasnevaid õigusi. Õiguste teostamine peab olema selle juriidilise isiku ainuke või peamine eesmärk ning seda juriidilist isikut peavad kontrollima õiguste omajad. Õigustest saadav tasu on AutÕS § 76 lg 7 kohaselt tasu, mida kollektiivse esindamise organisatsioon kogub õiguste omajate nimel ja mida saadakse kas ainuõigusest või õigusest tasule. Kasutaja on vastavalt AutÕS § 76 lõikele 10 isik, kes teeb toiminguid, mille jaoks on vaja õiguste omaja luba või millega seoses tuleb õiguste omajale maksta tasu, ja kes ei toimi tarbijana. Eeltoodust lähtudes on hagejal kui kollektiivse esindamise organisatsioonil õigus nõuda kostjalt tasu muusikateoste avaliku esitamise eest. Käesoleval juhul pole vaidlust selle üle, et 13. aprill 2018 Alexela Kontserdimajas toimunud Dima Bilan’i kontserdil „ JÄLLE 35!“ esitanud elavas ettekandes muusikateoseid, mille autorid kuuluvad kollektiivse esindamise organisatsioonidesse ning välismaiste autoriõiguseid kollektiivselt kaitstavate organisatsioonidega on hagejal sõlmitud vastavad lepingud. Vaidlust pole ka selle üle, et kostjad ei ole saanud enne 13. aprill 2018 kontserdi toimumist hagejalt ega teoste autoritelt luba teoste avalikuks esitamiseks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et on leidnud tõendamist, et kostjad korraldades

sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Eeltoodud sätetest tulenevalt on hagejal kui kollektiivse esindamise organisatsioonil õigus nõuda kostjatelt kui teoste ilma loata kasutajalt kahju hüvitamist. VÕS § 127 lg 6 näeb ette, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Kui kahju hüvitamist nõutakse autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse rikkumise tõttu, võib kohus, kui see on mõistlik, määrata kahjuhüvitise kindla summana, lähtudes muu hulgas tasu suurusest, mida rikkuja pidanuks maksma, kui ta oleks hankinud loa vastava õiguse kasutamiseks. Hageja lähtub nõutava kahju hüvitise summa määramisel hageja koduleheküljel avaldatud litsentsitasu suuruse arvutamise metoodikast, mille kohaselt on kostjate korraldatud žanri puhul tavaline litsentsitasumäär 5%, mis arvutatakse vastava ürituse sissepääsutasust. Kostjate poolt kohtule esitatud piletimüügiandmete kohaselt müüdi 1460 piletit summas 33 634, 35 eurot (tlk 108-120). Seega sellest tavapärane litsentsitasu 5% on 1 681,72 eurot. Kostjad ei ole vastu vaielnud hageja nõude matemaatilisele arvutusele. Kostjate vastuväidete kohaselt olid kostjad nõus tasuma autoritasu ja kostjad saatsid hagejale eelarvestuse, kuid pärast arve saamist selgus, et arve ei vasta raamatupidamisseadusele ja seda ei saa lisada raamatupidamisse. Nimelt oli arvele selgitusena kantud, et tegemist on kahjuhüvitisega asjas nr 2-18-5993 ja summaks on märgitud 1 681,72 eurot. Kostjatele ei olnud muu hulgas arusaadav, kust tuleneb antud summa suurus ja arvel märgitud summa osas ei ole hageja selgitusi jaganud. Samuti pole selgitatud, miks pidi kostja II esitatud arve kohaselt tasuma autoritasu vaidlusaluse arve alusel täies ulatuses, sh kostja I eest. Kostjad on palunud esitada iga kostja kohta eraldi lepingu ja iga kostja kohta eraldi arve. Samuti on kostjad esitanud vastuväited seoses käibemaksu tasumisega. Kohus leiab, et kostjate vastuväited hageja nõudele ei anna alust jätta hagi rahuldamata. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt saatis hageja ise 10. aprillil mõlema kostja seaduslikule esindajale T T e-kirjaga litsentsilepingu muusikateoste avalikuks esituseks, mille palus allkirjastada ja tagastada. Samuti selgitas hageja, et litsentsilepingu jõustumiseks tuleb 12. aprilliks 2018 saata AS Piletilevi väljavõte piletimüügi kohta, mille alusel saab MTÜ Eesti Autorite Ühing koostada litsentsitasu ettemaksu arve, mis tuleb tasuda hiljemalt 13. aprilliks 2018. Hageja töötaja on selgitanud, et piletimüügi raporti esitamata jätmisel ning litsentsitasu ettemaksu arve tähtajaks mittetasumisel litsentsilepingu ei jõustu (15-15 pöördel). Kumbki kostja ei ole esitanud hagejale nõutud ajaks piletimüügiaruannet, ei allkirjastanud litsentsilepingut ega tasunud litsentsitasu, kuid sellele vaatamata korraldasid kontserdi. Kuna kumbki kostja ei ole sõlminud hagejaga kirjalikku litsentslepingut ega leppinud mistahes moel kokku AutÕS §-s 48 1 märgitud tingimustes, siis lepingu puudumise tõttu ei olnud kostjatel õigust teoseid kasutada ehk muusikateoste avalikku esitamist korraldada. Riigikohus on rõhutanud, et kui kokkulepet autoriõiguse seaduses märgitud tingimustes saavutatud ei ole, ei saa lugeda lepingut sõlmituks ja teost ei tohi kasutada (3-2-1-107-97). Seega lepingu sõlmimata jätmisel oleks kostjatel tulnud jätta kontsert korraldamata. Kostjad on kasutanud ilma autoreid esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni loata muusikateoseid ning on korraldanud muusikateoste avaliku esitamise. Kuivõrd kostjad kasutasid teoseid ilma loata ja ilma autoritasu maksmiseta, on kostjatel kohustus hüvitada sellest tulenev kahju. Hageja on selgitanud, et kuivõrd kumbki kostja ei ole allkirjastanud litsentsilepingut ja arve on koostatud pärast käesolevas asjas hagi esitamist, märkis hageja selgituseks „kahjuhüvitis tsiviilasjas nr 2-18-59942“. Hageja poolt on kostjatele esitatud arve 20.04.2018, so pärast kontserdi toimumist ja hagi kohtle esitamist (tlk 103). Asjaolu, et

hageja on koostanud arve ei vabasta kostjaid autoriõiguse rikkumisest tulenevast vastusest. Samuti nähtub kohtule esitatud tõenditest, et hageja töötaja on selgitanud kostjatele ka arvel toodud summa kujunemist – arvel toodud summa on tavapärane litsentsitasu, mis on arvutatud kostja esitatud aruande alusel (tlk 106-108). Kostjate juhatuse liige T T on ise avaldanud, et

väidete kohta muid tõendeid esitanud, 29 100,05+4435,30=33 634,35 eurot.

tuleb

litsentsitasu

arvutada

summalt

Kostjad on leidnud ka, et autoritasu ei ole võimalik tõlgendada kahjuna. Kostjate arvates ei eksisteerinud poolte vahel sellist suhe, kus kostjad võiksid tekitada hagejale kahju. Kohus kostjate käsitlusega ei nõustu. VÕS § 127 lõike 6 kohaselt, kui kahju hüvitamist nõutakse autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse rikkumise tõttu, võib kohus, kui see on mõistlik, määrata kahjuhüvitise kindla summana, lähtudes muu hulgas tasu suurusest, mida rikkuja pidanuks maksma, kui ta oleks hankinud loa vastava õiguse kasutamiseks. Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 127 lõike 6 kohaselt võib kohus määrata kahjuhüvitise nn hüpoteetilise litsentsitasu suurusena, lähtudes esitatud tõenditest selle kohta, millise suurusega tasu hageja tavapäraselt teoste kasutamise eest küsib. Samuti on maakohus ja ringkonnakohus korduvalt määranud kahjuhüvitise VÕS § 127 lõike 6 alusel tavapärase litsentsitasuna, mille kostjad oleksid pidanud tasuma, kui nad oleksid nõuetekohaselt sõlminud hagejaga lepingu ja maksnud kontserdil teoste avaliku esitamise eest litsentsitasu. Eeltoodust tulenevalt on kostjate vastuväide põhjendamatu ning ei arvesta VÕS § 127 lõikest 6 tulenevat regulatsiooni ega selle rakendamist kohtute poolt. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagejale on tekkinud kahju summas 1681,72 eurot (5% summast 33 634,35 eurot). VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmise. Viivise määraks loetakse VÕS-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheks protsenti aastas. Hageja on palunud kostjatelt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest (so 18.04.2018) kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja alates kohtuotsuse tegemisest protsendina vastavalt seadusjärgse viivise määrani kuni põhinõude täitmiseni hageja kasuks. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutnud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemise ja edasi protsendina põhinõudest. Kostjad leiavad, et põhjendatud ei ole kostjatelt viivise välja mõistmine tulenevalt VÕS § 139. Kohus kostjate seisukohaga ei nõustu. Kohus leiab, et hageja viivise nõue on seaduslik ja põhjendatud. Kohus mõistab kostjatelt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutnud viivise summas 134,91 eurot ja alates 19.04.2019 protsendina põhinõudelt (1681,26 eurot) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja kahju hüvitise summas 1681,26 eurot, kohtuotsuse tegemise seisuga 18.04.2019 sissenõutavaks muutunud viivisef summas 134,91 eurot ning TsMS § 367 alusel alates 19.04.2019 põhinõudelt summas 1681,26 eurot viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb asja menetlemisega kaasnenud menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.

Kohus määrab TsMS § 177 lg 2 alusel menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.