Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Liis Arrak ja Ele Liiv
Kohtuasi XX (X) avaldus enda pankroti väljakuulutamiseks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 05.03.2018 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse
XX määruskaebus
liik Menetlusosalised esindajad
ja
nende
Võlgnik XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Võlausaldajad: Eesti Energia Aktsiaselts (registrikood lepinguline esindaja Maive Otsa
10421629),
Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu), lepinguline esindaja Elen Eigo-Aunbaum ERA Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts (registrikood 10625474), lepinguline esindaja Kristjan Vahar LL (isikukood XXXXXXXXXXX) HA (isikukood XXXXXXXXXXX) Swedbank AS (registrikood 10060701), lepinguline esindaja Külli Reinfeld Luminor Bank AS (registrikood 11315936), lepinguline esindaja Cärolin Olluk Istungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud
21.03.2019 Võlgnik XX ja võlausaldaja Swedbank AS esindaja Külli Reinfeld 1(8)
Tsiviilasi nr: 2-13-32788
Resolutsioon:
Tühistada Harju Maakohtu 05.03.2018 määrus ning saata asi samale maakohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätkamiseks.
Määruskaebus rahuldada.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6). MENETLUSE KÄIK JA KOHUSTUSTEST VABASTAMISE TAOTLUS
1.08.07.2013 esitas XX (võlgnik) Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohtu 13.09.2013 määrusega kuulutati välja võlgniku pankrot.
2.27.09.2013 esitas võlgnik kohtule pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise taotluse. Taotluse kohaselt ei ole pankrot tekkinud tahtlikult ja võlgnikul on raske puudega invaliid, 80% töövõimetu. Raske puude tõttu on raskendatud võlgniku töötamine, samuti tulutoova töö leidmine. Sissetulekuteks on pension 208 eurot ning puudetoetus 56 eurot, taotluse esitamise hetkel ka valvuritöö tunnitasuga 1 euro 90 senti. Taotluses tõi võlgnik välja, et ajutise pankrotihalduri hinnangul on tema maksejõuetus süvenev. Olukorra paranemist ei ole näha. Võlgnik kinnitas, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid välistada kohustustest vabastamise. Samuti kinnitas võlgnik, et täidab vastavalt võimalustele pankrotiseaduse (PankrS) §-s 173 nimetatud kohustusi.
3.Maakohtu 26.01.2015 määrusega lõpetati võlgniku pankrotimenetlus selle raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Sama määrusega algatas kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja kohustas võlgniku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
4.Võlgnik esitas maakohtule 21.09.2017 usaldusisiku aruande. Kohus edastas aruande seisukoha võtmiseks Swedbank AS-ile, kes esitas 27.09.2017 seisukohas kohtule taotluse kohustada võlgnikku andma kohtule vande all teavet oma kohustuste täitmisest ja juhul kui võlgnik kohtu määratava tähtaja jooksul teavet ei anna, keelduda teda vabastamast pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
5.Kohus korraldas asjas 21.11.2017 kohtuistungi. 20.11.2017 saabus kohtule Mittetulundusühingult (MTÜ) Lootuse Küla teade, mille kohaselt ei saa võlgnik istungil
2(8)
Tsiviilasi nr: 2-13-32788 osaleda, kuivõrd viibib alates 17.11.2017 võõrutusravil ühingu peetavas võõrutus- ja rehabiliteerimiskeskuses (Lootuse Küla).
6.05.02.2018 edastas kohus MTÜ-le Lootuse Küla päringu, kus palus infot, kas võlgnik viibib jätkuvalt rehabiliteerimiskeskuses ning kas ta saab seal elades ja töötades ka sissetulekut. 06.02.2018 vastas MTÜ Lootuse Küla esindaja, et võlgnik viibib Lootuse Külas ravil ning tema ainuke sissetulek on stipendium 7 eurot 50 senti nädalas. Samuti teatati, et võlgnik viibib ravil eeldatavalt kuni 2018.a novembrini.
7.06.02.2018 edastas kohus MTÜ Lootuse Küla esindajale vastuskirja, kus selgitas kohustuste vabastamise menetluse korda ja sellest võlgnikule tulenevaid kohustusi. Kohus osundas, et võlgnik ei ole täitnud usaldusisiku kohustusi, pole avanud eraldi arveldusarvet, pole esitanud kohtule aruannet, ei ilmu kohtuistungitele jne. Kohus hoiatas, et kui võlgnik ei tee kohtuga koostööd, siis lõpetab kohus kas omal algatusel või võlausaldajate taotlusel võlgnikuga kohustustest vabastamise menetluse ja võlgnikul tuleb kogu võlgu olev summa täies mahus tasuda. Kohus andis võlgnikule võimaluse esitada usaldusisiku aruanne ja seisukoht kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohta hiljemalt 21.02.2018. Nimetatud tähtpäevaks võlgnik kohtule vastust ei esitanud.
MAAKOHTU MÄÄRUS
8.Harju Maakohus lõpetas 05.03.2018 määrusega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja keeldus võlgniku kohustustest vabastamisest. Teade kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohta avaldati ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 06.03.2018. Maakohtu lahendi kohaselt ei ole võlgnik võlausaldajale teinud ühtegi makset ja on vältinud kohtule teabe andmist. Võlgnik ei ole võlausaldaja taotlusele vastu vaielnud ega esitanud seisukohta kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise osas. Maakohus on võlgnikule korduvalt selgitanud võlgniku ja usaldusisik kohustusi ning esitanud nõudeid võlgniku aruande esitamiseks ja teabe saamiseks. Vaatamata kohtu selgitustele ja nõuetele ei ole võlgnik aruandeid siiski esitanud ega näidanud huvi kohustustest vabastamise menetluse jätkamise osas. PankrS § 175 lg 5 alusel koosmõjus PankrS § 175 lg-ga 4 keeldus kohus kohustustest vabastamisest ja lõpetas kohustustest vabastamise menetluse võlgniku suhtes.
MÄÄRUSKAEBUS
9.Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses palus võlgnik määruse täies ulatuses tühistada ning teha asjas uue määruse, millega taastada võlgniku suhtes lõpetatud kohustustest vabastamise menetlus, anda võlgnikule uus tähtaeg usaldusisiku uue aruande esitamiseks ja määrata uus kohtuistung võlgniku ülekuulamiseks vande all. Swedbank AS võlausaldajana soovis võlgniku ülekuulamist kohtuistungil vande all. Kohtuistung oli määratud 21.17.2017. Sellel ajal viibis võlgnik ravil rehabilitatsioonikeskuses Lootuse Küla. Määruskaebuse kohaselt oli nimetatud asjaolu kohtule teada. MTÜ Lootuse Küla pidas kohtuga kirjavahetust, kinnitades võlgniku viibimist rehabilitatsiooniprogrammis, samuti teatas MTÜ Lootuse Küla esindaja kohtule, et rehabilitatsiooniprogrammi pikkuseks on kuni 12 kuud ning keskuses viibimise ajal on võlgniku sissetulekuks stipendium 7 eurot 50 senti nädalas.
3(8)
Tsiviilasi nr: 2-13-32788 Maakohus aktsepteeris MTÜ Lootuse Küla vastavasisulist teavitust ning saatis vastuskirja, milles kohustas võlgnikku esitama kohtule uus usaldusisiku aruanne ning seisukoht menetluse lõpetamise kohta hiljemalt 21.02.2018. Nimetatud kohtu e-kiri võlgnikuni ei jõudnud, kuna kohus saatis selle MTÜ Lootuse Küla e-posti aadressile XXX. Seda epostiaadressi võlgnik isiklikult kasutada ei saa ning Lootuse Küla protseduurireeglite tõttu jäi kiri võlgnikule edastamata. Eelmärgitu oli samas põhjuseks, miks maakohus lõpetas võlgniku suhtes algatatud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna võlgnik ei olnud teadlik Harju Maakohtu kirjavahetusest MTÜ Lootuse Küla esindajaga ning kohtu korraldusest esitada uus usaldusisiku aruanne, siis jäi see aruanne kohtule esitamata. Kohtule on esitatud ka vastav MTÜ Lootuse Küla esindaja (RK) selgitus. Ülaltoodud asjaolusid aluseks võttes on võlgnik seisukohal vaidlustatud kohtumäärus rikub tema subjektiivseid õigusi ning toob kaasa temale rängad majanduslikud tagajärjed. Võlgnik leiab, et vaidlustatud määrus kuulub tühistamisele alljärgnevatel põhjendustel: Väär on maakohtu 05.03.2018. määruse seisukoht, et võlgnik ei ole tahtlikult täitnud kohtu poolt võlgnikule esitatud teabe andmise kohustust, kuna jättis esitamata nõutava usaldusisiku aruande. Võlgnik ei esitanud kohtule nõutud aruannet, kuna tema ei olnud teadlik kohtu sellekohasest nõudekirjast, mille kohtus saatis MTÜ Lootuse Küla esindajale e-postiga. Võlgnik ei ole praeguses tsiviilasjas kunagi suhtunud lugupidamatult kohtupidamisse ja tahtlikult jätnud täitmata kohtu korraldusi. Võlgnik oli rehabilitatsioonikeskuses, kus oli kehtestatud oma sisekord. Võlgnikul oli piiratud telefoni, arvuti jms kasutamise võimalus. Kohus on saatnud võlgnikule teabe rehabilitatsioonikeskuse infokanalile, eeldades alusetult, et see teave võlgnikuni jõuab. Seda ei juhtunud. Võlgnik leiab, et kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks praeguses asjas seadusega ettenähtud asjaolud puuduvad ning seisukohad on põhjendamatud ning pole kooskõlas tegelike faktiliste asjaoludega. Rehabilitatsioonikeskuses viibimise ajal puudus võlgnikul võimalus sissetuleku suurendamisele. Sissetulek oli 7 eurot 50 senti nädalas. Võlgnik on 80% ulatuses töövõimetu, keskmise puudega.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning küsis võlausaldajatelt kaebuse osas seisukohta.
10.1.Riigi Tugiteenuste Keskus, Eesti Energia AS, Swedbank AS, ERA Liisingu Inkassoteenused AS ja Luminor Bank AS vaidlesid määruskaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata.
10.2.LL nõustus kostja võlgadest vabastamise menetluse jätkamisega ja ning teatas, et soovib loobuda oma nõuetest võlgniku vastu.
Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
4(8)
Tsiviilasi nr: 2-13-32788
Ringkonnakohtu nõudel esitas võlgnik 28.01.2019 võlgniku-usaldusisiku aruande.
MÄÄRUSE PÕHJENDUSED
13.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebus on põhjendatud ning maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Asi tuleb saata maakohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätkamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
14.Füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamist reguleerib PankrS § 175, mille lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. PankrS § 175 lõike 5 esimese lause järgi võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb sama paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus PankrS § 175 lg 8 järgi võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. PankrS § 175 lg 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on võlgnik rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Samuti peab kohus PankrS § 175 lg 4 järgi keelduma võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik ei anna kohtu määratud tähtajaks vande all teavet kohustuste täitmise kohta. Eespool nimetatud PankrS § 173 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1), samuti ei tohi võlgnik varjata saadud tulusid ning vara ning peab andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (lg 2).
15.Maakohus on vaidlustatud määrusega keeldunud PankrS § 175 lg 5 alusel koosmõjus PankrS § 175 lg-ga 4 võlgniku kohustustest vabastamisest ja lõpetanud kohustustest vabastamise menetluse. Maakohtu määruse põhjendustest võib aru saada, et kohus on võlgnikule ette heitnud teabe andmise kohustuse rikkumist. Samuti on maakohus märkinud, et võlgnik ei ole teinud võlausaldajatele ühtegi makset.
15.1.Nagu eelnevalt märgitud, oli võlgnik PankrS § 175 lg 4 alusel kohustatud kohtule viimase poolt määratud tähtajaks teavet andma ning selle kohustuse rikkumine on aluseks täitmata kohustustest vabastamisest keeldumisele, mh võib kohus keelduda enne viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest (PankrS § 175 lg 5).
15.2.PankrS § 3 lg-st 2 tulenevalt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. TsMS § 62 lg 1 järgi kohaldatakse menetlustähtaegade arvutamisele omakorda tsiviilseadustiku üldosa seaduses tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut, kui TsMS-ist ei tulene teisiti. TsMS § 63 järgi algab kohtu määratud tähtaja kulgemine menetlusdokumendi, milles on tähtaeg määratud, kättetoimetamisele järgnevast päevast, kui tähtaja määramisel ei ole ette nähtud teisiti. Kui dokumenti ei pea kätte toimetama, algab tähtaja kulgemine sama sätte kohaselt tähtaja määramise kohta teate saamisega.
5(8)
Tsiviilasi nr: 2-13-32788
15.3.Asja materjalidest nähtuvalt oli maakohus praeguses asjas määranud 21. novembriks 2017 kohtuistungi, et võlgnik saaks anda vande all teavet oma kohustuste täitmisest. 20.11.2017 saabus kohtule MTÜ-lt Lootuse Külalt teade, mille kohaselt ei saanud võlgnik istungil osaleda, kuna viibib alkoholi võõrutusravil (I kd, tl 183–184). 06.02.2018 saatis maakohus aadressil XXX e-kirja, kus selgitas kohustustest vabastamise menetluse korda ja sellest võlgnikule tulenevaid kohustusi. Kohus andis samas kirjas võlgnikule võimaluse esitada usaldusisiku aruanne ja seisukoht kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohta hiljemalt 21.02.2018 (I kd, tl 186).
15.4.Kohtu 06.02.2018 e-kirja võlgnikule kättetoimetamise kohta toimikus info puudub. Määruskaebuse väidete kohaselt e-kiri võlgnikuni ei jõudnud, kuna aadressile XXX võlgnikul ligipääs puudub ning Lootuse Küla sisekorrast tulenevate piirangute tõttu jäi kiri võlgnikule edastamata. Võlgnik on neid väiteid kolleegiumi hinnangul Lootuse Küla nõustaja RK kirjaliku selgitusega (I kd, tl 202) ka vajalikul määral põhistanud (TsMS § 235). Ringkonnakohus märgib, et PankrS § 6 lg 3 järgi võib kohus lugeda pankrotimenetluses menetlusdokumendi kätte toimetatuks viie päeva (või kohtu määratud pikema aja) möödumisel selle postitamisest saaja aadressil. Samas ei saanud maakohus lugeda epostiaadressi XXX võlgniku aadressiks. Seda elektronpostiaadressi ei olnud võlgnik enda kontaktaadressina kohtule ise avaldanud ega sellelt kohtule dokumente edastanud.
15.5.Seega ei olnud vaidlustatud määruse tegemise hetkeks maakohtu poolt 06.02.2018 ekirjas määratud tähtaeg PankrS § 3 lg-st 2 ja TsMS §-st 63 tulenevalt kulgema hakanud (ega lõppenud). Seetõttu on maakohus asunud ekslikule seisukohale, nagu ei oleks võlgnik andnud kohtu määratud tähtaja jooksul kohtule teavet oma kohustuste täitmisest.
15.6.Võlgnik on esitanud 28.01.2019 ringkonnakohtule võlgniku-usaldusisiku aruande (II kd, tl-d 98–99) ning täitnud oluliste puudusteta ka muud ringkonnakohtu 14.01.2019 kirjas (II kd, tl 87) esitatud korraldused. 21.03.2019 kohtuistungil andis võlgnik vande all teavet oma varalisest olukorrast ning kohustuste täitmisest (II kd, tl-d 187 pöördel–188).
16.Eelmärgitut arvestades puudub ringkonnakohtu hinnangul hetkel alus keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest ja kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks PankrS § 175 lg-te 4 ja 5 alusel (nende koosmõjus). Maakohtu määrus tuleb seetõttu tühistada ning saata asi maakohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätkamiseks.
17.Swedbank AS-i väidetest järelduvalt on võlgnik võlausaldaja hinnangul rikkunud ka PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi. Nende kohustuste süüline rikkumine võib PankrS § 175 lg-te 2 ja 5 koosmõjus olla samuti aluseks võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks enne viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asja materjalide põhjal siiski võimalik hetkel järeldada, et võlgnik oleks PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi süüliselt rikkunud ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
17.1.Võlgnik on pärast Lootuse Külast lahkumist asunud alates 15.08.2018 tööle brutotöötasuga keskmiselt 780 eurot kuus ning võlgniku sissetulekud koos töövõimehüvitisega ning puudetoetusega on võlgniku aruande kohaselt 807 eurot kuus. Kuivõrd võlgniku töövõime on tema tervisliku seisundi tõttu oluliselt piiratud ning tal on 19.01.2019 tuvastatud puuduv töövõime (tähtajag kuni 02.12.2023) (II kd, tl-d 186, 190–
6(8)
Tsiviilasi nr: 2-13-32788 191), siis tegeleb võlgnik kolleegiumi hinnangul hetkel mõislikult tulutoova tegevusega. Ei ole tõenäoline, et võlgnik suudaks leida oluliselt tasuvama töö. Kuivõrd võlgniku võimalused tööd leida on halva tervise tõttu piiratud, ei saa pidada süüliseks rikkumiseks ka püsiva töökoha mitteomamist enne Lootuse Külla minemist. Seega ei ole võlgnik rikkunud süüliselt PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustusi.
17.2.Ringkonnakohus ei ole samuti tuvastanud, et võlgnik oma vara või tulusid varjaks (PankrS § 173 lg 2). Seda ei ole võlgnikule ette heitnud ka maakohus ega võlausaldaja Swedbank AS oma taotlustes. Võlgnik ei ole küll teatanud kohtule viivitamatult oma elu- ja tegevuskoha vahetusest ning neid minetusi võib ringkonnakohtu hinnangul pidada iseenesest süüliseks. Samas ei ole kolleegiumil alust arvata, et need rikkumised eraldi võetuna oleks kahjustanud võlausaldajate huve.
18.Kolleegiumi hinnangul ei ole võlgnik saanud seni vajalikul tasemel hakkama eelkõige usaldusisiku kohustustega. Maakohus peaks edasises kohustustest vabastamise menetluses kaaluma võimalusi võlgnikule usaldusisiku määramiseks, kui on selge, et võlgnik ise ei suuda usaldusisiku kohustusi täita.
18.1.Võlgniku poolt ringkonnakohtule esitatud pangakonto väljavõtetest (II kd, tl-d 110– 112; 113–114) nähtuvalt on kohtutäitur K. Vellet asunud võlgniku suhtes täitma Harju Maakohtu 24.10.2016 otsust tsiviilasjas nr 2-16-5947 (täiteasi nr 031/2017/1014). Selle lahendiga on võlgnikult välja mõistetud elatis alaealise lapse YY (Y) kasuks alates 14.04.2016 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Täitur on võlgniku pangakontolt pidanud igakuiselt kinni sinna laekuvaid summasid. Kuna elatis on võlgnikult välja mõistetud pärast pankroti väljakuulutamist (ning ka kohustustest vabastamise menetluse alustamist), võib täitemenetluse taoline läbiviimine olla kolleegiumi hinnangul vastuolus PankrS § 174 lg-ga 2. Selle sätte järgi ei saa võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist, pöörata võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.
18.2.PankrS § 173 lg 3 esimese lause järgi loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Lõike teise lause kohaselt peab usaldusisik sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 järgi peab usaldusisik sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti, kui kohus ei ole määranud teisiti. PankrS § 173 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Võlgniku sissetulekud, millele ei saa pöörata sissenõuet, on loetletud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 131 lg-s 1. TMS § 132 lg 1 järgi ei saa üldjuhul arestida ka sissetulekut või selle osa, mis ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa TMS § 132 lg 2 alusel iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet.
18.3.Seega olukorras, kus võlgnik täidab ise usaldusisiku kohustusi, võib ta töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulust jätta endale selle osa, millele seadusest (nt TMS § 132 lg-d 1 ja 2) tulenevalt ei saa pöörata
7(8)
Tsiviilasi nr: 2-13-32788 sissenõuet (PankrS § 173 lg 5), või osa, mis vastab PankrS § 173 lg-s 4 sätestatud määrale (25%), kui see on suurem PankrS § 173 lg-s 5 sätestatud tulu mittearestitavast osast (vt sarnaselt usaldusisiku kohustuste kohta Riigikohtu 11.01.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-21124-16, p 13.2). Ülejäänud tulu arvelt tuleb võlgnikul täita pankrotivõlausaldajate pankrotimenetluses tunnustatud nõudeid osas, mille ulatuses võlausaldajal jäi pankrotimenetluses raha samata. Selle tuluosa arvelt ei saa täita muude võlausaldajate nõudeid. Arvestades, et kuu töötasu alammäär täistööaja korral oli 2018. a-l 500 eurot ning on alates 01.01.2019 540 eurot ning võlgnikule makstavatele puudetoetusele ja töövõimetoetusele ei saa sissenõuet pöörata, ei jää võlgnikul pärast täituri kinnipidamisi alles olulisi vahendeid, mille arvelt saaks täita pankrotivõlausaldajate nõudeid.
18.4.Kolleegium märgib, et kohtupraktikas on PankrS § 173 lg 3 mõttes kohustatud isikuks peetud ka kohtutäiturit (vt Riigikohtu 11.01.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-16, p 13.1). Seega peaks ise usaldusisiku kohustusi täitev võlgnik teatama täiturile tulunõuete loovutatusest PankrS § 173 lg 3 esimese lause alusel ja PankrS § 174 lg-st 2 tulenevast sissenõude pööramise keelust. Asja materjalidest ei nähtu, et võlgnik oleks seda senini teinud. Vajadusel tuleb võlgnikul täituri tegevus sissetulekute arestimisel TMS §-s 217 sätestatud korras vaidlustada.
19.Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohus sõltuvalt asja uue lahendamise tulemustest.
20.Määruse peale saab PankrS § 175 lg 6 teisest lausest tulenevalt esitada määruskaebuse Riigikohtule. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest Liis Arrak Ele Liiv
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.