Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

240 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 409,20 eurot.

Pankrotimenetluses 19.02.2014. a toimunud nõuete kaitsmise koosolekule esitati 7 võlanõuet kogusummas 29 661,92 eurot. Pankrotihaldur vaidlustas võlausaldaja ERA Liisingu Inkassoteenused AS 428,20 euro suurusest nõudest 44,74 eurot ehk kõrvalnõuded, mis ületasid põhinõude. Seega loeti võlausaldaja nõue tunnustatuks summas 383,46 eurot. Pankrotihaldurile teadaolevalt ei ole võlausaldaja ERA Liisingu Inkassoteenused nõude tunnustamise hagiga kohtu poole pöördunud. Seega on tunnustatud 7 nõudeavaldust kogusummas 29 617,18 eurot järgmiselt: Pandiga tagatud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded, PankrS § 153 lg 1 p 1. Antud rahuldamisjärku kuuluvaid nõudeid ei esitatud. Muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded, PankrS § 153 lg 1 p 2, kogusummas 29 617,18 eurot: Jrk nr

Võlausaldaja nimi

Tunnustatud nõude suurus (eurodes) 941,37

Jaotise % 3,20%

Väljamakstud summa (eurodes) 0,00

841,95 383,46

2,86% 1,30%

0,00 0,00

1 770,10 9 155,11 6 242,33 10 119,04

6,01% 31,08% 21,19% 34,36%

0,00 0,00 0,00 0,00

Muud tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded, PankrS § 153 lg 1 p 3. Antud rahuldamisjärku kuuluvaid nõudeid ei esitatud. IV Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Antud menetluses pandiga tagatud nõuded ja pandiesemed puudusid. V Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. VI Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Harju Maakohtu 13.09.2013.a. kohtumäärusega kuulutati välja XXX(XXX) pankrot ning pankrotihalduriks määrati Martin Krupp. XXX võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 02.10.2013.a, kus võlgniku pankrotihalduriks kinnitati Martin Krupp. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 19.02.2014. a, kuhu esitati 7 nõudeavaldust kogusummas 29 661,92 eurot. Pankrotihaldur vaidlustas võlausaldaja ERA Liisingu Inkassoteenused AS 428,20 euro suurusest nõudest 44,74 eurot ehk kõrvalnõuded, mis ületasid põhinõude. Seega loeti võlausaldaja nõue tunnustatuks summas 383,46 eurot. Pankrotihaldurile teadaolevalt ei ole võlausaldaja ERA Liisingu Inkassoteenused nõude tunnustamise hagiga kohtu poole pöördunud. Seega on pankrotimenetluses tunnustatud 7

võlanõuet kogusummas 29 617,18 eurot. Nõuete kaitsmise koosoleku päevakorras oli ka võlgnikule kohustustest vabastamise menetluse tarbeks usaldusisiku nimetamine vastavalt PankrS § 172, kuivõrd võlgnik on avaldanud soovi alustada kohustustest vabastamise menetlust. Pankrotihaldurile ei ole esitatud ühtegi kolmanda isiku nõusolekut usaldusisikuks asumise kohta. 19.05.2014.a koostas pankrotihaldur jaotusettepaneku, mille Harju Maakohus kinnitas 01.07.2014.a määrusega. Käesolevas menetluses puudub pankrotihaldurile teadaolev pankrotivara, mida valitseda. VII Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Jrk nr

Võlausaldaja nimi

Tunnustatud nõude suurus (eurodes)

941,37 841,95 383,46 1 770,10 9 155,11 6 242,33 10 119,04

Saamata summa (eurodes)

941,37 841,95 383,46 1 770,10 9 155,11 6 242,33 10 119,04

VIII Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide kohta, samuti hagide kohta, mida pankrotihaldur kavatseb veel esitada Pankrotimenetluses ei ole hagisid esitatud ning haldur ei kavatse hagisid esitada. IX Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Käesolevas pankrotimenetluses kohtukulud puuduvad. Ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused on kajastatud punktis II. X Maksejõuetuse põhjus Võlgnik on sõlminud mitmeid laenulepinguid, mille nõuetekohane täitmine muutus keeruliseks peale 2009.a kui võlgnikul tekkis tõsine terviseprobleem, mille tulemusena viibis ta palju haiglas ning käesolevaks hetkeks on võlgnik 80% ulatuses töövõimetu, mis vähendab oluliselt võimalust leida tasuvat töökohta kohustuste tasumiseks. Maksejõuetuse lõplikuks väljakujunemise ajaks võib pidada 2011. a detsembrit, kui võlgnik oli sunnitud tervislikel põhjustel lõpetama tasuva töösuhte Tallinna Vanglaga. Pankrotihalduri hinnangul ei ole maksejõuetuse põhjuseks pankrotikuritegu, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. XI Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud Võlgnik on esitanud avaldus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tulenevalt PankrS § 169 jj. Pankrotihaldur on korraldanud 19.02.2014.a võlausaldajate üldkoosoleku võlgnikule kohustustest vabastamise menetluse tarbeks usaldusisiku nimetamine vastavalt PankrS § 172, kuid pankrotihaldurile ei ole esitatud ühtegi kolmanda isiku nõusolekut usaldusisikuks asumise kohta.

Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus XXX(XXX) (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu on põhjendatud. Kohus leiab, et kuna võlgnikul puudub vara, mille arvel rahuldada võlausaldajate nõudeid PankrS § 1 lg 2 tähenduses, on võlgnik maksejõuetu ja kuna võlgnikul puudub ka massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks vara. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetlus lõpetada raugemise tõttu PankrS § 157 p 2 alusel. XXX(XXX) (pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu PankrS § 162 lg 3 tähenduses. Asja menetlemise käigus ei ole tuvastamist leidnud raske juhtimisviga või kuritegu. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Halduri aruande kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjustanud terviseprobleem, mille tulemusena viibis võlgnik palju haiglas, oli tervislikel põhjustel sunnitud lõpetama tasuva töösuhte Tallinna Vanglaga ning on käesolevaks hetkeks 80% ulatuses töövõimetu, mis vähendab oluliselt võimalust tasuva töökoha leidmiseks. PankrS § 165 lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Martin Krupp tuleb vabastada tema kohustustest XXX(XXX) (pankrotis) pankrotimenetluses. PankrS § 65 kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lg 11 alusel ja võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lg 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Pankrotihaldur on pankrotimenetluse käigus pärast pankroti väljakuulutamist teinud tööd 15,5 h. Haldur palub endale määrata tasuks 1 240 eurot (1 h on 80 eurot), millele lisandub sotsiaalmaks. Haldur palub tasu hüvitada riigi vahenditest. Kohus leiab, et halduri lõplikuks tasuks 1 240 eurot kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab PankrS § 65 lg-le 11. Kohus määrab halduri lõplikuks tasuks 1 240 eurot. PankrS § 193 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2015. aasta 1. jaanuari, kohaldatakse ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu maksustamisele kuni 2014. aasta

Haldur on palunud määrata halduri tasu väljamaksmine riigi vahenditest menetlusabi andmise korras. Kohus, tutvunud menetlusabi taotlusega ja võttes arvesse halduri poolt täidetud ülesandeid XXX(XXX) (pankrotis) pankrotimenetluses ja asja mahtu, samuti asjaolu, et tulenevalt PankrS §-ist 65 lg 1 on pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, kuid pankrotimenetluses tasu väljamaksmiseks vara puudub, siis leiab kohus, et vastavalt TsMS §-ile 183 lg 2 et, menetlusabi taotlus on osaliselt põhjendatud ning tuleb osaliselt rahuldada. TsMS § 183 lg 2 teine lause sätestab, et pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Tulenevalt TsMS §-ist 183 lg 2 tuleb Riigi Tugiteenuste Keskusel tasuda riigi vahenditest Martin Krupp ́i arvelduskontole 397 eurot. Halduri tasu ülejäänud osa, mis ületab TsMS § 183 lg 2 sätestatud summat, mille ulatuses võib menetlusabi anda, s.o 1 252,20 eurot, tuleb mõista välja Aruorult (XXX). PankrS § 66 lg 3 järgi võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Haldur kulude kinnitamist ei taotlenud. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine PankrS § 170 lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 171 lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 171 lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi. PankrS § 173 lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. XXX esitas 27.09.2014 Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. XXX(XXX) (pankrotis) haldur Martin Krupp on aruandes märkinud, et haldurile ei ole esitatud ühtegi kolmanda isiku nõusolekut usaldusisikuks asumise kohta. Kohus leiab, et võlgniku avaldus tuleb rahuldada ja algatada XXX(XXX) kohustustest vabastamise menetluse. Kohus leiab samuti, et usaldusisiku kohustused võib panna võlgnikule endale. Eeltoodu alusel ja kooskõlas PankrS §-iga 172 lg 6 leiab kohus, et XXX(XXX) usaldusisik tuleb jätta määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus teeb usaldusisikule ülesandeks järjepidevalt kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi ning viivitamatult informeerida kohut, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-is 173 toodud kohustusi ja sellega kahjustanud võlausaldajate huve.

TsMS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Lähtuvalt eelnimetatust kohustub usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas. Kohus selgitab Aruorule (XXX) (pankrotis), et PankrS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

/digitaalselt allkirjastatud/ Fred Fisker kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.