5.1.Mõista Artur Stolovilt välja Kiviõli Soojus AS-i kasuks 101,83 eurot (põhivõlg 94,02 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 4. aprillist 2018 kuni 17. aprillini 2019 kokku 7,81 eurot).
5.2.Mõista alates 17. aprillist 2019 Artur Stolovilt välja Kiviõli Soojus AS-i kasuks viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras 94,02 eurolt kuni selle täitmiseni.
5.3.Rahuldada hagi osaliselt.
5.4.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.15.03.2018 esitas AS Kiviõli Soojus (hageja) hagi Artur Stolovi (kostja) vastu, milles palus kostjalt mõista välja hageja kasuks koguvõlgnevuse 309,63 eurot, sh põhivõlgnevuse 241,98 eurot ja viivised 67,67 eurot. Hagiavalduse kohaselt oli kostja omandis ajavahemikul 05.04.2013–31.12.2015 korteriomand Kiviõlis. Võla tekkimise ajal korteriühistut asutatud ei olnud. Hageja on võrguettevõtjana elamut, s.h kostja omandisse kuuluvat korteriomandit, kütnud ja esitanud korteriomanikele, s.h kostjale, arveid. Korteriomanikud on kohustatud kütteteenuse (soojusenergia) kasutamise eest tasuma vastavalt hageja esitatud arvetele. 2000. aastast alates on kostjale kuulunud korteriomandis üle mindud alternatiivküttele. Hageja on kostjale esitanud arved alates 03.04.2013 kuni 31.12.2015 kogusummas 241,96 eurot. Kostja ei ole arveid tasunud. Nõude alus on käsundita asjaajamine. Poolte vahel ei olnud lepingulisi suhteid.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Hagejal puudub alus nõude esitamiseks, kuna alates 1997. aastast puudub korteris keskküte ja seal on elektriküte. On ebaselge, millist perioodi ja mida sisaldab võlgnevus. Ebaselged on ka hinnad ja tariifid. Kostjale teadaolevalt ei ole korteriomanike ühisus vastavaid teenuseid hagejalt tellinud, lepinguid sõlminud ning ka volitusi andnud. Väär on hageja tuginemine käsundite asjaajamise sätetele. Kostja märkis maakohtu istungil, et tuleb tunnistada, et poolte vahel oli kokkulepe ja seetõttu on nõue aegunud (kohaldub kolmeaastane aegumistähtaeg).
MAAKOHTU OTSUS
3.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjalt välja hageja kasuks võla perioodi 05.04.2013 kuni 31.12.2015 eest 241,96 eurot ning viivise protsendina põhivõlgnevuselt
(241,96 eurolt) alates 04.04.2018 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Riigilõiv 75 eurot jäeti kostja kanda ja mõisteti see kostjalt välja. Õigusabikulud jäeti poolte endi kanda. Maakohus märkis, et väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist. Vaidlus on selles, kas hageja oli õigustatud kostjale teenust osutama; kui jah, siis mille alusel ning kas kostjal on kohustus hagejale teenuse eest maksta. TsÜS § 5 alusel tekivad tsiviilõigused ja -kohustused tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Hageja esitas kohtule alljärgnevad dokumentaalsed tõendid: kinnistusregistri väljavõte, ENTEH Eningeering AS-i arvestus koos tõlkega, arvete ja tasumiste nimekiri, arved, AS-i Kiviõli Soojus kooskõlastatud soojusenergia piirhinnad, Vabaduse pst 11-10 soojusenergia arvestus, 2011. a kirjavahetus G. Stolovaga. Kostja esitas kohtule alljärgnevad dokumentaalsed tõendid: fotod, kostja ema G. Stolova kirjalikud ütlused, G. Stolova kirjavahetus hagejaga ja Lindorffiga 2011. aastal. VÕS § 1018 lg 1 kohaselt, kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal VÕS-i §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui: 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. VÕS § 1023 kohaselt, käsundita asjaajaja võib nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. 15.10.2018 kohtuistungil tunnistas kostja, et poolte vahel siiski olid lepingulised suhted ning nõue, mis ei ole aegunud, on u 90 eurot, ülejäänud osas on nõue aegunud TsÜS § 146 lg 1, TsÜS § 147 lg 2 alusel. Antud juhul ei kuulu kohaldamisele TsÜS § 146 lg 1 ettenähtud aegumistähtaeg, vaid kohaldamisele kuulub TsÜS § 149 sätestatud aegumistähtaeg. TsÜS § 149 kohaselt, seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Teost hoidumisele suunatud nõude aegumistähtaeg algab hoidumiskohustuse rikkumisest. Nõude puhul on tegemist mitte lepingust tuleneva teenuse osutamisega, vaid käsundita asjaajamise korras hagejalt kostjale osutatud teenusega, teenuse osutamine toimus ajavahemikul 05.04.2013-31.12.2015, maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati kohtule 2018. aastal. Seega ei ole kostja vastu esitatud nõuded aegunud. Kuna kostja korter on 1997. aastal üle läinud elektriküttele, siis tellis korteri endine omanik Galina Stolova (kostja ema) 2000. aastal ENTEH Eningeering AS-lt korteriomandi soojuskoormuse muutmise arvestuse, mille kohaselt on küttepinna jääk 6,2m2. Hageja esitas kostjale arveid, lähtudes soojuskoormuse muutmise arvestusest. Arvete ja tasumiste nimekirjast nähtub, et kostja ei ole võlgnetava perioodi jooksul tasunud mitte ühtegi arvet.
Kostja võlgnevus perioodi 05.04.2013 kuni 31.12.2015 eest on 241,96 eurot (12,72+0,89+10,90+12,79+14,82+18,31+14,22+12,19+9,91+4,72+2,09+8,70+13,73+15,17+1 6,30+13,85+12,55+9,85+3,91+2,09+9,30+11,00+11,95, kokku 23 arvet).
MENETLUSOSALSITE TAOTLUSED JA SEISUKOHAD
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) sõlmiti pärast kostja korteriomanikuks saamist hooldusleping kostja ja Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ vahel. Sõlmitud kokkuleppe kohaselt pidi apellant maksma kommunaalkulud, mida ta tarbis majas elades, sh keskkütte eest. Arveid saanuks esitada vaid Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ; 2) ei saa kohaldada VÕS § 1018 lg 1 ja § 1023, kuna poolte vahel olid lepingulised suhted; 3) on hageja nõuded aegunud. Kuna poolte vahel eksisteerisid lepingulised suhted, oleks kohus pidanud aegumistähtaegade määramisel juhinduma TsÜS § 146 lõikest 1 ja § 147 lõikest 2.
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Kostja esitas apellatsioonis uusi asjaolusid ja tõendeid. TsMS 633 lg 5 kohaselt, kui apellatsioonkaebuse põhjendamiseks nimetatakse uusi asjaolusid ja tõendeid, tuleb apellatsioonkaebuses märkida uute asjaolude ja tõendite esimese astme kohtus esitamata jätmise põhjus. Kuna kostja ei ole sõlminud hagejaga soojusenergia müügilepingut ja poolte vahel puuduvad lepingulised suhted, saab hageja nõude kvalifitseerida VÕS § 1023 lg 2 alusel käsundita asjaajaja tasunõudena. Need nõuded aeguvad TsÜS § 149 alusel kümne aastaga. Kuna tasu nõuti 2013-2015. a eest, ei ole nõuded aegunud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel materiaalõiguse normide väära kohaldamise tõttu tühistada väljamõistetud summa suuruse, menetluskulude jaotuse ning menetluskulude väljamõistmise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt välja hageja kasuks 94,02 eurot. Menetluskulud jätab ringkonnakohus poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
7.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus leidis vääralt, et hageja oli käsundita asjaajaja. Kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal VÕS §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused (VÕS § 1018 lg 1). Kui poolte vahel on sama teenuse osutamiseks leping, ei saa käsundita asjaajamine sellele kohalduda. Kostja vastas maakohtu istungil (tl 116, kd I) jaatavalt kohtu küsimusele, kas poolte vahel olid lepingulised suhted. Kostja ütles, et pooled sõlmisid igal kuul uue lepingu ja seda tõendavad esitatud arved. Ringkonnakohus leiab, et arvete esitamine kostjale oli konkludentne pakkumus lepingu sõlmimiseks (TsÜS § 68 lg 3, VÕS § 16 lg 1).
8.Kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse
tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi (TsÜS § 75 lg 1). Mõistlik inimene pidi arvete saatmisest saama aru nii, et arve saatmine kui tegu on ettepanek leping sõlmida, kuna tavapäraselt ei soovi isik regulaarselt teenust osutada ilma õigusliku aluseta. Kuna kostja teatas kohtule, et poolte vahel olid lepingulised suhted, on tegu vähemalt lepinguliste suhete heakskiitmisega ja leping on poolte vahel sõlmitud. Ringkonnakohtu hinnangul on tegu müügilepinguga (VÕS § 208 lg 1), millega hageja müüs kostjale soojusenergiat, kostja kohustus aga selle eest tasuma. Kuna kostja leidis maakohtu istungil, et leping on sõlmitud ja arved tõendavad seda (tl 116, kd I), ei ole vaidlust kokkulepitud hinnas ja osutatud teenuse mahus.
9.Puudub vaidlus, et kostja arveid ei tasunud. Seetõttu rikkus kostja lepingut ja hagejal oli õigus nõuda õiguskaitsevahendina täitmist (VÕS § 108 lg 1) ja viivist (VÕS § 113 lg 1). Kostja esitas täitmisnõudele aegumise vastuväite ja leidis, et nõue on vähemalt osaliselt aegunud. Kui nõue on aegunud, ei saa aegunud osas täitmise nõuet maksma panna. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 alusel kolm aastat. Korduvate kohustuste, välja arvatud lapse ülalpidamise kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks (TsÜS § 154 lg 1). Soojusenergia regulaarne müük on korduvkohustus.
10.TsÜS § 154 lg 1 alusel on aegunud 2013. a – 2014. a nõuded. Aegumata on nõuded 2015. a eest. TsÜS § 154 lg 1 teise lause kohaselt algas 2015. a nõuete aegumine 1. jaanuarist 2016 ja nõue aeguks 1. jaanuaril 2019. Kuna hagi (maksekäsu kiirmenetluse avaldus) esitati
15.märtsil 2018, ei olnud selleks ajaks 2015. a nõuded veel aegunud. 2015. a nõudeid on kokku 94,02 eurot (tl 29).
11.Maakohus jättis enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivised välja mõistmata ja selles osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud. Maakohus mõistis välja lisanduva viivise põhivõlalt seadusjärgses määras alates 4. aprillist 2018. Sellest ajast kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni on sissenõutavaks muutunud viivis 7,81 eurot. Ringkonnakohus liidab selle põhivõlale ja mõistab kokku välja kostjalt hageja kasuks 101,83 eurot ja edasise viivise TsMS § 367 ja VÕS § 113 lg 1 alusel 94,02 eurolt kuni selle täitmiseni.
12.Ringkonnakohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud enda kanda, kuna hagi rahuldati osaliselt.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.