Forexa Commerce Inc. (registrist kustutatud), Resulta Experts Ltd. hagi Niles OÜ vastu Niles OÜ 30. detsembri 2015. a üldkoosoleku otsuse puudumise tuvastamiseks ja alternatiivselt sama otsuse tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31. mai 2018. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Niles OÜ apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Resulta Experts Ltd. (registrikood 1441350, asukoht Briti Neitsisaared), lepinguline esindaja vandeadvokaat Veikko Puolakainen Kostja Niles OÜ (registrikood 11745128), lepinguline esindaja vandeadvokaat Taivo Ruus
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada Niles OÜ taotlus võtta tõendina vastu 10. detsembri 2018. taotluse lisana esitatud äriregistri väljatrükk ja võõrkeelne dokument.
2.Tühistada Harju Maakohtu 31. mai 2018. a otsus ja teha uus otsus, millega jätta hagi läbivaatamata.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada.
4.Maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta Resulta Experts Ltd. kanda.
5.Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
1(6)
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Forexa Commerce Inc. (hageja 1, registrist kustutatud) ja Resulta Experts Ltd (hageja 2) esitasid 16. juunil 2016 Harju Maakohtule hagiavalduse Niles OÜ (kostja) vastu kostja 30. detsembri 2015. a üldkoosoleku otsuse puudumise tuvastamiseks või alternatiivselt otsuse tühisuse tuvastamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt olid hagejad alates 7. märtsist 2012 kostja osanikud. Kostja asutati ja kanti äriregistrisse 30. oktoobril 2009. Kuni 25. jaanuarini 2014 oli kostja osakapitali suuruseks 2555 eurot ning äriühingul oli kokku kolm osanikku: OÜ Leventera (registrikood 11731830), kellele kuuluva osa nimiväärtus oli 869 eurot (s.o 34 % osakapitalist), hageja 1, kellele kuuluva osa nimiväärtus oli 843 eurot (33 % osakapitalist) ning hageja 2, kellele kuuluva osa nimiväärtus oli 843 eurot (33 % osakapitalist).
3.25. jaanuaril 2014 toimus väidetavalt osanike koosolek, kus äriregistri andmetel võeti vastu otsus osakapitali suurendamise ja uue põhikirja kinnitamise kohta, mille uue redaktsiooni kohaselt on osaühingu miinimumkapitali suuruseks 10 000 eurot ja maksimumkapitali suuruseks 40 000 eurot. Samal koosolekul otsustasid osanikud väidetavalt kinnitada osakapitali suuruseks 17 000 eurot. Hagejad nimetatud koosoleku toimumisest teadlikud ei olnud, neid ei olnud koosolekule kutsutud ja nad ei osalenud koosolekul. Sellel koosolekul osales koosolekul osalenud osanike nimekirja kohaselt üksnes OÜ Leventera.
4.Äriseadustiku (ÄS) § 192 lg 1 kohaselt peab osakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmiseks olema 2/3 häälteenamus. Sellist häälteenamust 25. jaanuaril 2014 väidetavalt toimunud koosolekul ei olnud. 25. jaanuari 2014. a otsuse alusel on osakapitali suurendamine kantud äriregistrisse 3. märtsil 2014. Vaidlusaluse osanike koosoleku otsuse ja osakapitali tõstmise tulemusena on hagejatele kuuluva osaluse suurused äriühingus vähenenud 33-lt %-lt 5-le %-le.
5.30. detsembril 2015 toimus väidetavalt uus osanike koosolek, kus võeti vastu otsus osakapitali vähendamise kohta osade tühistamise teel 1686 euro võrra 15 314 euroni. Osakapitali vähendamise teade ja viide osanike otsusele on avaldatud 14. aprillil 2016 Ametlikes Teadaannetes. 30. detsembri 2015. a osanike otsust, osanike koosoleku protokolli ning kandeavaldust vastavate õigusmuudatuste sissekandmiseks äriregistrile hagejatele teadaolevalt seni esitatud ei ole. Hagejad ei olnud teadlikud ka
30.detsembril 2015 aset leidnud osanike koosoleku toimumisest, mistõttu ei osalenud nad koosolekul. Hagejad osakapitali vähendamisega ei nõustu. Kostja vastuväited
6.Kostja palus jätta hagi läbivaatamata, kuna hagejate esindaja esindusõigus ei ole tõendatud.
2(6)
7.Kostja on seisukohal, et 30. detsembril 2015 ei ole üldkoosolekut toimunud ja järelikult ei ole ka vaidlustatud otsust olemas. Hagejad oleks võinud eeltõendamismenetluse algatada, et koguda tõendeid väidetava 30. detsembri 2015. a üldkoosoleku olemasolu kohta. Eeltõendamismenetluse käigus saab välja selgitada, kas hagi ese üldse eksisteerib. Nõuet tuvastada, et 30. detsembri 2015 üldkoosoleku otsust osakapitali vähendamise kohta osade tühistamise teel ei ole vastu võetud, ei ole võimalik hageja tuvastushuvi puudumise tõttu rahuldada. Maakohtu otsus
8.Harju Maakohus rahuldas 31. mai 2018 otsusega hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda.
9.Otsuse põhjenduste kohaselt vaidlesid pooled maakohtus selle üle, kas hagejate esindaja esindusõigus on tõendatud, ning selle üle, kas hagejatel on tuvastushuvi hagis toodud nõuete esitamiseks.
10.Tuginedes kohtule esitatud tõenditele, tuvastas maakohus esmalt, et hagejate esindusõigus kohtumenetluses on nõuetekohaselt tõendatud.
11.Seoses nõudega tuvastada üldkoosoleku otsuse puudumine asus maakohus Riigikohtu seisukohtadele tuginedes seisukohale, et kui üldkoosoleku otsust ei ole vastu võtnud osanikud või kui otsuse vastuvõtmist ei ole nõuetekohaselt kindlaks tehtud, võib osanik esitada üldkoosoleku otsuse puudumise hagi, välja arvatud juhul, kui hagi esitamine on ilmne õiguste kuritarvitamine.
12.Praegusel juhul ei ole vaidlust selles, et kostja avaldas 14. aprillil 2016 väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, mille järgi vähendatakse osakapitali osade tühistamise teel 1686 euro võrra 15314 euroni vastavalt osanike 30. detsembri 2015. a otsusele. Kostja on selgitanud, et sellist otsust tegelikkuses ei eksisteeri, kuid ei ole esitanud ka mõistlikku selgitust selle kohta, miks väljaandes Ametlikud Teadaanded teade avaldati. Sellises olukorras on osanikel TsMS § 368 järgi õiguslik huvi üldkoosoleku otsuse puudumise tuvastamiseks. Kuivõrd maakohtu hinnangul ei ole vaidlust selles, et otsust tegelikkuses ei eksisteeri, rahuldas maakohus hagejate esimese alternatiivnõude. Apellatsioonkaebus
13.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta hagi läbivaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Kostja palub jätta menetluskulud hagejate kanda.
14.Apellatsioonkaebuse kohaselt jättis maakohus hagi esindusõiguse puudumise tõttu ebaõigesti läbivaatamata.
15.Maakohus ei tuvastanud hageja 1 juhatust või muud esindama õigustatud isikut. Otsuses puudub viide tõendile, millest kohus järeldas, et Cascado AG on hageja 1 seaduslik esindaja. Kuna hageja 1 ei esitanud ühtegi Briti Neitsisaarte registridokumenti, millest nähtuks, kes on tema juhatuse liige või muu esindama õigustatud isik, oleks maakohus juba üksnes sel põhjusel pidanud jätma hagi hageja 1 osas läbi vaatamata. Samuti ei ole kostja arvates võimalik tuvastada esindusõiguse olemasolu kohe protsessi algul kehtivuse kaotanud volikirja alusel, mille on väljastanud isik, kellel ei ole hagejaga mingit puutumust.
16.Hagejate esindajate tõenditest nähtus, et PZ ei ole Cascado AG seaduslik esindaja, kuid kohus jättis tõendid ebaõigesti hindamata. Eelkõige on kohus jätnud ebaõigesti kohaldamata Panama Vabariigi materiaalõiguse ja tähelepanuta asjaolu, et hagejad ei põhistanud hageja 2 esindusõiguse olemasolu Panama õigusele tuginedes. Kostja hinnangul eksitas hagejate esindaja kohut Briti Neitsisaarte õiguse kohaldamisega
3(6)
olukorras, kus hageja 2 esindajaks oli Panama Vabariigi juriidiline isik. Samas jättis hagejate esindaja selgitamata ja tõendamata, et PZ-l on Panama Vabariigi õiguse kohaselt õigus esindada äriühingut Cascado AG.
17.Kostja leiab, et kohtu käsitlus Panama õiguse tõendamise ning ühingu omaniku tuvastuse osas on ekslik. Hageja ei esitanud menetluses ühtki viidet ühelegi Panama Vabariigi õigusaktile, millest võiks tuleneda PZ kui ühingu direktori õigus esindada Cascado AG-d üksinda suhetes kolmandate isikutega.
18.Puudub vaidlus, et vaidlustatud 30. detsembri 2015. a otsust ei ole vastu võetud, mistõttu puudus hagejatel tuvastushuvi puuduva otsuse puudumise tõendamiseks. Hagejad ei põhjendanud 11. detsembri 2017. a hagi muutmise avalduses, milles seisneb nende tuvastushuvi nõudes, et 30. detsembri 2015. a osanike otsust ei ole. Ka maakohtu otsuses puuduvad vastavad põhjendused. Kostja teatas esimeses vastuses hagile, et vaidlusalust osanike otsust ei ole olemas. Sellest tulenevalt ei ole maakohtu otsus loogiline ja jälgitav, sest olukord, kus otsuseks vormistatud tahteavaldusi üldse ei olegi tehtud (otsust ei ole) on erinev olukorrast, kus tahteavaldusi on tehtud, kuid need on kas puudustega või neid on puudu.
19.Praeguses asjas ei ole hagejate esindaja ega kohus põhjendanud, kuidas võivad hagejate õigused või kohustused tuvastatud asjaolust sõltuda. Otsusest ei selgu, kuidas ja miks on hagejate õiguslik olukord kohtu arvates erinev sellest, mis eelnes kohtusse pöördumisele. Kohtuotsuse loogika ei ole arusaadav, sest ka hagiavalduse aluseks on esitatud asjaolu, et registrisse väidetava otsuse alusel ühtegi kannet tehtud ei ole ning vaidlust otsuse puudumise osas samuti ei ole. Seega ei ole võimalik aru saada, kuidas võis hagejate õigusi rikkuda või milles seisnes hagejate tuvastushuvi. Kohtuotsusest ei nähtu, missuguse seadusega kaitstud hagejate õiguse või huvi suhtes on kohtuotsus tehtud ja kostja arvates ei vasta kohtuotsus nii TsMS § 436 lg 1 sätestatud normile.
20.Menetluskulude väljamõistmine kostjalt on äärmiselt ebaõiglane, kuna hagejad ei suutnud 1,5 aasta jooksul esitada menetlusse veenvaid tõendeid esindusõiguse kohta ja kuna hagi esemeks oleva otsuse puudumise osas vaidlust üldse ei olnudki. Vastustajate seisukoht
21.Hagejad palusid jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Menetluse edasine käik
22.Kostja esitas 10. detsembril 2018 taotluse tühistada maakohtu otsus ja teha määrus, millega jätta hagi läbivaatamata, kuna peale apellatsioonkaebuse esitamist on toimunud kostja osanike ringis muudatused ning äriregistris kajastatud Eesti Väärtpaberikeskuse (EVK) andmetest nähtuvalt ei ole hagejad enam kostja osanikud.
23.Ringkonnakohus andis 12. detsembri 2018. a kirjaga hagejatele võimaluse avaldada kostja taotluse osas seisukoht. Hagejad palusid kostja taotluse rahuldamata jätta. Ringkonnakohtu seisukoht
24.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 4 alusel tühistada ja hagi tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
25.Esmalt lahendab ringkonnakohus kostja 10. detsembri 2018. a kostja hagi läbivaatamata jätmise taotluse lisadena esitatud dokumentaalsete tõendite vastuvõtmise (I), võtab seejärel seisukoha hagi läbi vaatamata jätmise osas (II) ning lahendab lõpuks menetluskulude jaotuse küsimuse (III).
4(6)
I
26.Kostja esitatud dokumentaalseteks tõenditeks on äriregistri väljatrükk, millega kostja soovib tõendada oma väidet, et hagejad ei ole enam kostja osanikud, ning võõrkeelne dokument, millega kostja soovib tõendada, et hageja 1 on registrist kustutatud. Hagejad ei ole kostja tõendite vastuvõtmise taotluse osas seisukohta esitanud.
27.Kolleegium leiab, et kostja 10. detsembri 2018. a taotlusele lisatud dokumentaalsed tõendid on asjakohased ja kolleegium saab neid hagi läbi vaatamata jätmise taotluse lahendamisel arvestada. Seda enam, et esitatud tõenditest nähtuvad asjaolud, millele vastaspool ei ole vastu vaielnud. Erimeelsust ei ole selles, et hagejad ei ole enam kostja osanikud, samuti ei ole vaidlust selles, et hageja 1 on registrist kustutatud. II
28.TsMS § 3 lg 1 järgi menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse ja huvi kaitseks. TsMS § 423 lg 2 p-de 1 ja 2 sätete peamiseks eesmärgiks on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks puudub õiguslik alus. Hagis märgitud faktiliste asjaolude õigsust eeldades tuleb kohtul analüüsida, kas on olemas faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse nõude rahuldamiseks. Selle üle otsustades lähtub kohus hagi õiguslikust perspektiivikusest. TsMS § 423 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Vastavalt TsMS § 425 lg-le 3, kui hagi jätab läbi vaatamata kõrgema astme kohus, tühistab ta määrusega ühtlasi alama astme kohtu lahendi või lahendid.
29.Praeguses asjas esitasid hagejad hagi kostja vastu, olles kostja osanikud. Hagiavaldusest nähtuvalt põhjendasid hagejad enda tuvastushuvi kostja osanike otsuse vaidlustamisel sooviga säilitada osalus äriühingus ja osaleda edaspidi kostja majandustegevuses. TsMS § 368 lg 1 järgi võib tuvastushagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks esitada isik, kellel on tuvastamise vastu õiguslik huvi, st kelle õigused või kohustused võivad tuvastatud asjaolust sõltuda. Riigikohtu praktika kohaselt on juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamisel hageja tuvastushuvi tuletatav juriidilise isiku osaniku või aktsionäri liikmesussuhtest juriidilise isikuga (Riigikohtu 14. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-76-14, p 18).
30.Ringkonnakohus jagab kostja seisukohta, et tulenevalt asjaolust, et hagejat 1 ei eksisteeri ning hageja 2 ei ole enam kostja osanik, on hagejate jaoks kadunud liikmesuhtest tulenenud tuvastushuvi arvatava 30. detsembril 2015. a koosoleku otsuse puudumise või selle tühisuse tuvastamiseks. Vaidlustatud otsuse võimalik olemasolu või selle kehtivus ei oma osanikusuhte puudumise tõttu hagejate jaoks enam nii või teisti õiguslikku tähendust ja seepärast ei ole hagis kirjeldatud asjaoludel võimalik hagejate huve sellega riivata. Samuti ei ole osaluse puudumise tõttu võimalik saavutada hagiga taotletavat eesmärki, milleks oli kuni liikmelisuse lõppemiseni võimalus säilitada osalus äriühingus ja osaleda edaspidi kostja majandustegevuses. Õige on ka kostja tähelepanek, et kuna hageja 1 on alates 1. maist 2018 registrist kustutatud, siis on maakohus teinud 31. mail 2018 otsuse isiku suhtes, keda ei eksisteeri. Eeltoodud põhjendustel peab kolleegium õigeks jätta tuvastushuvi lõppemise tõttu sisutuks muutunud hagi läbi vaatamata ning vältida tarbetut menetlust, milles tulemusena tehtav sisuline kohtulahend ei saa hagejate õiguslikku olukorda mõjutada.
5(6)
III
31.Kuna ringkonnakohus tühistab vaidlustatud otsuse ning jätab hagi läbi vaatamata, siis tuleb muuta ka menetluskulude jaotust. Hagi läbi vaatamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta TsMS § 168 lg 2 alusel hageja 2 kanda. Kuivõrd ringkonnakohus muudab käesoleva määrusega maakohtu otsusega määratud menetluskulude jaotust, juhindub kolleegium menetluskulude rahalise kindlaksmääramisel Riigikohtu poolt tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15 tehtud otsuse p-des 19-22 TsMS § 174 lg-tele 3 ja 5 antud tõlgendusest ning menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
32.Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata. Sama paragrahvi lõike 4 esimese lause kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.
33.TsMS § 427 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.
(allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.