Pankrotiõigus

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Kui määruskaebuse soovib esitada võlausaldaja, kes ei esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema arvates menetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määruse resolutsiooni p-dele 7-9 saavad määruskaebuse esitada ajutine pankrotihaldur ning isik, kellelt tasu välja mõisteti. Asjaolud ja kohtu põhjendused Võlgnik esitas 20.05.2025 kohtule pankrotiavalduse. Kohus võttis esitatud avalduse menetlusse 28.02.2025 ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Peep Lillemäe. Ajutine pankrotihaldur esitas 23.03.2025 kohtule aruande, mille kohaselt on võlgnikul vara 707,25 eurot ja kohustusi ca 44 350,98 eurot. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu. Ajutine haldur tegi ettepaneku teha üleskutse pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi tasumiseks. Kohus tegi 31.03.2025 ettepaneku tasuda pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks 2 500 eurot tähtajaga 11.04.2025. Teade avaldati Ametlikes Teadaannetes 31.03.2025. Kohtumääruse tegemise ajaks deposiiti tasutud ei ole. Kohus tegi 22.04.2025 Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus MAN Autokeskuse OÜ pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Konkurentsiamet teatas 22.05.2025 vastuses, et ei esita antud asjas ettepanekut algatada MAN Autokeskuse OÜ pankrotimenetlus avaliku uurimisena, sest puudub põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneks oluline avalik huvi. Arvestades eeltoodut, kohus lõpetab MAN Autokeskuse OÜ pankrotiavalduse menetluse PankrS § 29 lg-te 1 - 3 alusel pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning avaldab sellekohase teate väljaandes Avalikud Teadaanded. Vastavalt PankrS § 29 lg-tele 1-3 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa või kui kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgnikul kohustusi kokku vähemalt 44 350,98 euro ulatuses. Võlgniku olemasolevast varast ei piisa sissenõutavaks muutunud rahaliste kohustuste täitmiseks. Pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti tasutud ei ole. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 5 kohaselt kui menetlus lõpetatakse PankrS § 29 lg 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest.

PankrS § 29 lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb lõppenud juriidilise isiku dokumendid anda 10 aastaks vastutavale hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Äriseadustiku (ÄS) § 219 lg 1 kohaselt annavad likvideerijad osaühingu dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. Kohus määrab vastavalt ajutise halduri ettepanekule võlgniku dokumentide hoidjaks juhatuse liikme V. M. (IK xxxx). Menetluskulud PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda. PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast (so 2024. aastal 164 eurot) ja ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 1 sätestatust. Vabariigi Valituse 08.12.2023 määruse nr 113 § 1 alusel oli 2025. aastal kuutasu alamäär 886 eurot. PankrS § 23 lg 51 kohaselt PankrS § 23 lg 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Ajutine haldur on esitanud tasunõude 15h töötunni eest kokku 1410 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust arvestades on taotletud tasu põhjendatud ja tuleb välja mõista. Ülesannete täitmisele kulunud aeg on põhjendatud ega ületa PankrS § 23 lg 3 järgset piirmäära. Ajutise halduri taotlusel ja PankrS § 23 lg 6 alusel mõistab kohus tasu välja büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, Lillemäe Õigusbüroo OÜ-le (RK 11558053, ei ole käibemaksukohustuslane). Võlgnikul ei ole vara, mille arvelt katta pankrotimenetluse kulud. Ajutine pankrotihaldur on taotlenud määrata ajutise halduri tasu summas 660 eurot hüvitamine riigi vahenditest arvestades PankrS §-is 23 lg 51 viidatud määruses sätestatud piirmäära. Ülejäänud osa summas 750 eurot 1410– 660) mõista välja võlgnikult. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu kuulub väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna see vastab nii tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Pankrotihaldur palub tasu osaliselt hüvitada riigi vahenditest. Kuna pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid halduri tasu hüvitamiseks, kuid halduril on õigus oma ülesannete täitmise eest tasu saada, siis kohus määrab, et tasu hüvitatakse riigi

vahenditest PankrS § 23 lg 4 alusel analoogia korras. Kohus korrigeerib ajutise halduri märgitud hüvitise arvutust. Riigi vahenditest hüvitatava halduri tasu suurus on 10h eest (10× 66) 660 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb halduri tasust 660 eurot hüvitada riigi vahenditest ja ülejäänud ulatuses, s.o 750 eurot (1 410– 660) tuleb jätta võlgniku kanda ning see hüvitatakse PankS sätestatud korras. PankrS § 29 lg 4 sätestab, et kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Priit Lember Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.