Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek Soots
Määruse tegemise aeg ja koht
12.04.2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-101726
Tsiviilasi
Hekamerk OÜ hagi Bombus OÜ vastu sissenõutavaks muutunud viivise 969,18 euro väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.02.2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Bombus OÜ apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
969,18 eurot
Menetlusosalised, nende esindajad
Hageja (vastustaja): OÜ Hekamerk (registrikood 11228309, asukoht Kadaka tee 76d, 12618 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaarel Berg Kostja (apellant): Bombus OÜ (registrikood 12635554, Lauresi tee 1-11, Laulasmaa küla, Lääne-Harju vald, 76702 Harju maakond), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Kruus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Keelduda Bombus OÜ apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ning tagastada pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist apellatsioonkaebus selle esitajale (elektrooniliselt esitatud dokumentide puhul tagastamist ei toimu).
Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta apellandi kanda.
4.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja
vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hekamerk OÜ (hageja) esitas 31.10.2018 Harju Maakohtule hagi Bombus OÜ (kostja) vastu sissenõutavaks muutunud viivise 969,18 euro väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 04.04.2014 lepingu nr 611, mille esemeks on kaupade müük hagejalt kostjale. Hageja esitas kostjale müüdud kaupade eest 31.12.2016 arve nr 4787-16XK1, summas 1870,26 eurot, tasumisega tähtajaga 21.01.2017, millest kostja jättis 1256,04 eurot tähtaegselt tasumata. Kuna kostja oli jätnud nimetatud arve tasumata, esitas hageja 18.01.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu 2165,41 eurot saamiseks (põhinõue 1256,04 eurot ning viivis 909,37 eurot) ning menetluskulu hüvitamiseks. Kostja tasus põhivõlgnevusest 500 eurot 09.02.2018 ning 756,05 eurot 13.02.2018, kokku 1256,04 eurot ning sellega oli kostja 13.02.2018 kuupäeva seisuga põhivõlgnevuse tasunud.
3.Müügilepingu p-i 4.3 kohaselt on kostja kohustatud ostetud kauba vastu võtma ja tasuma hagejale kauba eest arvel märgitud tasumisele kuuluva summas kas koheselt sularahas või kalendripäeva jooksul alates tasumiseks saadetud või kauba üleandmisel esitatud arvel olevast kuupäevast. Müügilepingu p-i 4.3 jäi inimliku eksimuse tõttu lisamata „21 kalendripäeva“, selle asemel on lihtsalt „kalendripäeva“. Samas on hageja rakendanud müügilepingust tulenevas suhtes alates müügilepingu sõlmimisest 21-päevast tasumise tähtaega. Ka ülejäänud ettemaksuarvete puhul rakendati kuni 12.07.2017 alati 21-päevast tasumise tähtaga. Seega rakendasid pooled müügilepingut selliselt, et kostjale antud kauba eest tasumise tähtaeg oli 21 päeva.
4.Arvelt nr 4787-16XK1 nähtuv kohustus muutus sissenõutavaks muutunud 31.12.2016 arvel märgitud 21-päevase maksetähtaja möödumisel, s.o 21.01.2017.
5.Müügilepingu p-i 4.4 järgi on kostja kohustatud tasumisega viivitamisel tasuma viivist määras 0,2% päevas. Võttes arvesse, et kostja tasus võlgnetava põhisumma kuupäevadel 09.02.2018 ja 13.02.2018, on hageja viivisenõudeks summa 969,18 eurot.
6.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise 969,18 eurot; jätta menetluskulud kostja kanda; määrata, et kostjal on menetluskulude hüvitamisega viivitamisel kohustus tasuda menetluskuludelt viivist.
7.Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et müügileping pikenes automaatselt pärast 04.04.2016. Müügilepingu p-i 6.1 teise lause järgi pikeneb leping automaatselt järgmiseks üheaastaseks perioodiks, kui üks pool ei teata teisele poolele kirjalikult 10 (kümne) kalendripäeva enne lepingu tähtaja saabumist, et ei soovi lepingu pikenemist. Käesoleval juhul ei ole kumbki pooltest väitnud, et sellekohane tahteavaldus lepingu mittepikendamiseks oleks tehtud.
8.Paljasõnaline on kostja väide, et kostja volitatud esindaja RH ja PA (hageja seaduslik esindaja) olid kokku leppinud vaidlusaluse arve nr 4787-16XK1 osades tasumises vastavalt kostja rahalistele võimalustele. Sellist kostja väidet ei tõenda kostja vastusele lisatud RH lihtkirjalik selgituskiri.
9.Hageja märgib, et lepingujärgne viivisemäär ei ole majandus- ja kutsetegevuses tegutsevate isikute puhul ebamõistlikult kahjustav. Kostja vastuväited hagile
10.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
11.Pooltevaheline leping lõppes 04.04.2016 ning vaidlusaluse arve väljastamise ajal enam ei kehtinud. Samuti puudub müügilepingus kokkulepe arvete tasumise tähtaja osas. Pooltel oli arve nr 4787-16XK1 tasumise tähtpäevaga seonduvalt erikokkulepe ning arvel kajastatud nõue muutus sissenõutavaks alles maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega 18.01.2018. Poolte vahel oli kokkulepe, mille kohaselt tasutakse väljastatud arve kostja poolt osade kaupa vastavalt kostja rahalistele võimalustele. Kostja on nimetatud kokkuleppe tõendamiseks esitanud RH 29.11.2018 kirjaliku selgituse (tl 36), kus RH kinnitab, et leppis hageja esindaja PA-ga kokku, et kostja tasub hageja nõude vähehaaval vastavalt võimalustele. Samuti ei ole hageja nõudnud kostjalt arve tasumist enne kohtusse pöördumist.
12.Lepingu p-s 4.4 sätestatud viivisemäär on ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus ning sellest johtuvalt tühine (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-25-16, p 13). Juhul, kui kohus leiab, et esineb alus viivisenõude rahuldamiseks, palub kostja, et kohus jätaks viivisenõude rahuldamata või vähendaks seda võlaõigusseaduse (VÕS) § 162 lg 1 alusel.
13.Viivisenõude esitamine on vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja on aktsepteerinud kostja esindaja avaldusi ja lubanud kostjal arvet tasuda osade kaupa ning vastavalt kostja võimalustele. Oma sellise käitumisega lõi hageja kostjale ilmselgelt mulje, et ta ei loe arvel näidatud maksetähtaega kohustuslikuks ja aktsepteerib kostja volitatud isiku poolt esitatud ettepanekut tasuda arvet osade kaupa vastavalt kostja võimalustele Esimese astme kohtu lahend
14.Harju Maakohtu 22.02.2019 otsusega hagi rahuldati ning mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 969,18 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, rahuldas hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1120,75 eurot ja viivise menetluskuludelt.
15.Pooled on 07.04.2014 allkirjastanud 04.04.2014 kuupäeva kandva kliendilepingu, mille p-i 6.1 kohaselt jõustub leping allakirjutamise hetkest ja kehtib 1 aasta. Samast punktist nähtub, et leping pikeneb automaatselt järgmiseks üheaastaseks perioodiks, kui üks pool ei teata teisele poolele kirjalikult 10 kalendripäeva enne lepingu tähtaja saabumist, et ei soovi lepingu pikenemist. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kumbki pool ei ole esitanud teisele poolele avaldust lepingu lõpetamiseks p-i 6.1 alusel. Poolte vahel on vaidlus, kas leping pikeneb p-i 6.1 kohaselt automaatselt vaid üheks 1aastaseks perioodiks või pikeneb leping 1 aasta kaupa piiramatu arv kordi. Kohus leiab, et leping pikeneb automaatselt 1 aasta kaupa ning pikenemiste kordade arv ei ole piiratud. Vastupidine lähenemine oleks põhjendatud üksnes juhul, kui see oleks lepingus sõnaselgelt sätestatud. Lepingu kehtivusele viitab ka asjaolu, et pooled on pärast vaidlusaluse arve väljastamist jätkanud nimetatud lepingu alusel koostööd ning hageja esitatud arvete ülevaatest (tl 16) nähtub, et kostjale on pärast vaidlusalust arvet esitatud veel 18 erinevas suuruses arvet ning kostja on need valdavalt tasunud. Seega oli kliendileping kehtiv ka vaidlusaluse arve nr 4787-16XK1 esitamise ajal.
16.Lepingu p-s 4.4 sätestatud viivisemäär (s.o 0,2% päevas) ei ole ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus ning on seega kehtiv. Riigikohus andis otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-5-13 hinnangu viivisemäärale, mis oli kokku lepitud majandustegevuses sõlmitud lepingus, leides et kokkulepitud viivisemäär 0,2% viivitatud summast päevas ei oleks seadusega vastuolus ka siis, kui tegemist oleks tüüptingimusega (vt viidatud otsuse p-d 48-49). Kostja viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-25-16 (p 13) ei ole asjakohane, kuivõrd seal oli vaidluse all tarbijaga sõlmitud lepingus sätestatud viivisemäära kokkulepe.
17.Lepingu p 4.3 sätestab, et ostja on kohustatud ostetud kauba vastu võtma ja tasuma müüjale kauba eest arvel märgitud tasumisele kuuluva summa kas koheselt sularahas või kalendripäeva jooksul alates tasumiseks saadetud või kauba üleandmisel esitatud arvel olevast kuupäevast. Seega nähtub lepingust, justkui tulnuks kauba eest tasuda (i) koheselt sularahas või (ii) 1 kalendripäeva jooksul alates vastaval arve kuupäevast. Hageja on märkinud, et lepingu p 4.3 on ebakorrektne, kuivõrd lepingusse on jäänud märkimata kalendripäevade arv, mille jooksul arved tasuda tuleb. Hageja on märkinud, et sellisel juhul tuleb lähtuda lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast, mille kohaselt oli arvete maksetähtaeg 21 kalendripäeva. Kohus nõustus hageja käsitlusega ja viitas VÕS § 23 lg 1 p-le 2 ja § 25 lg-le 1. Hageja poolt kostjale esitatud arvete ülevaatest (tl 16) nähtub, et hageja on kostjale esitanud 2016. a. septembris ühe arve, novembris 6 arvet ning detsembris 3 arvet, mille kõigi puhul oli maksetähtajaks märgitud 21 päeva. Seega on tõendatud, et poole vahel oli väljakujunenud praktika, mille kohaselt oli arve maksetähtajaks 21 päeva alates arve koostamise kuupäevast. Samuti nähtub vaidlusalusest arvelt endast, et selle maksetähtaeg oli 21 päeva. Seega leiab kohus, et arvelt tulenev kohustus muutus sissenõutavaks 22.01.2017.
18.Vaidlusaluse arve tasumise ajatamise kokkuleppe olemasolu ei ole kostja poolt piisavalt tõendatud. Arvete tasumist puudutavad kokkulepped tulenesid lepingust ning poolte vahelisest praktikast. Vaidlusaluse arve tasumise osas sõlmitud suuline kokkulepe tähendab sisuliselt kliendilepingu muutmist p-i 4.3 osas. Lepingu p-i 6.4 kohaselt pidanuks lepingu muudatus olema vormistatud kirjalikult. Kirjaliku kokkuleppe olemasolu ei ole tõendatud, mistõttu ei ole tõendatud, et pooled oleksid nimetatud arve tasumise osas kliendilepingut muutnud. Lisaks nähtub selgitusest, et nimetatud kokkuleppe on sõlminud RH. Lepingu p-i 4.8 ja lepingu lisa 1 (tl 8) kohaselt oli RH kostja nimel kaupa vastu võtma volitatud isikuks, kellel oli muuhulgas õigus suurendada krediidilimiiti. Lepingust ei nähtu ning ei ole ka muul viisil tõendatud, et RH-le oleks antud volitust kliendilepingu muutmiseks. Nimetatud kokkuleppe olemasolu seavad kahtluse alla ka hageja poolt kostjale edastatud e-kirjad (5 tk, tl 46-53) perioodist 27.01.2017 – 06.02.2018, kus hageja palus korduvalt kostjalt selgitusi, kas ja millal on planeeritud tasumata arvete tasumine. Mitmele e-kirjale oli manusena lisatud ka saldoväljavõte, kus oli muuhulas kajastatud vaidlusalune arve, selle maksetähtpäev, tasumata põhiosa suurus ning viivituses oldud päevade arv. Kostja üksnes selgitas viivituse põhjuseid ning kinnitas valmisolekut arved tasuda. Kostja ei viidanud hagejale kordagi, et vaidlusaluse arve viivituses oldud päevade arv on ebaõige, kuivõrd pooltel on selle tasumisega seonduvalt erikokkulepe. Seega on erikokkuleppe olemasolu tõendamata.
19.Viivisenõue ei ole ebamõistlikult suur, kuivõrd see ei ületa põhinõuet. Samuti ei ole nõutav viivisesumma ise objektiivselt suur, seda eriti majandus- ja kutsetegevuses tehtavate tehingute mahte silmas pidades. Viivise nõudmise õigus oli lepingus kokku lepitud, mistõttu ei saanud viivise nõudmine tulla kostjale üllatuslikult. Seega puudub viivise vähendamiseks alus. Kostja ei ole toonud esile ega tõendanud erandlikke asjaolusid, millest lähtuvalt oleks alus viivisenõude rahuldamata jätmiseks või selle märkimisväärseks vähendamiseks.
20.Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et hagi tuleb rahuldada.
21.Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1), rahuldas hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1120,75 eurot (lepingulise esindaja kulu 945,75 eurot + kohtukulud 175 eurot) ja viivise menetluskuludelt. Maakohus märkis, et käesoleva tsiviilasja hind on 969,18 eurot ning esindaja kulude kogusuurus on 945,75 eurot (käibemaksuta), s.o sisuliselt võrdne tsiviilasja hinnaga. Käesoleval juhul puudub
vajadus esindajakulude vähendamiseks Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-4-15 alusel, kuivõrd esindajakulude kasvu tingis kostja mitmekülgsetele ning arvukatele vastuväidetele vastu vaidlemine. Seega leiab kohus, et esindajakulud on nimetatud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
22.Kostja palub 25.03.2019 apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
23.Kohus on rikkunud VÕS § 39 lg-st 1 tulenevaid tüüptingimuse tõlgendamise reegleid. Vastavalt VÕS § 39 lg 1 teises lauses sätestatule tuleb olukorras, kus lepingupunkti on võimalik tõlgendada mitmeti, tõlgendada tüüptingimust selle kasutaja kahjuks. Kohus pidi lähtuma kostja tõlgendusest ning lugema 04.04.2014 lepingu seoses tähtaja saabumisega lõppenuks 04.04.2016.
24.Olukorras, kus poolte vahel sõlmitud lepingus sätestatud viivisemäär oleks ebamõistlikult kahjustav ja seega tühine tarbijaga sõlmitud lepingus (viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-25-16, p 13), tuleb VÕS §-st 44 tulenevalt eeldada, et selline tingimus on ebamõistlikult kahjustav ja seega tühine ka majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingu tüüptingimusena. Kuivõrd tõendamiskoormis pöördus siin ümber, lasus hagejal kohustus tõendada, et sedavõrd kõrge viivisintress oli põhjendatud ja vajalik. Hageja seda teinud ei ole. Seega tuli kohtul lähtuda asja lahendamisel VÕS §-s 44 sätestatud eeldusest ning lugeda lepingus tüüptingimusena sisalduv intressimäär ebamõistlikult kahjustavaks ja seega VÕS § 42 lg-st 1 tulenevalt tühiseks.
25.Kohus on tõlgendanud esitatud tõendeid ühekülgselt ja hageja kasuks. Sealjuures on tõenditele antud hinnangud ja nende põhjal tehtud järeldused ebaloogilised ega vasta tõendite sisule.
26.Poolte vahel puudus selline praktika, mille kohaselt tasuti esitatud arveid 21 päeva jooksul. Hageja raamatupidamise aruanne lükkab sellise järelduse ümber ja kinnitab, et poolte vahel kehtis praktika, kus kostjal võimaldati esitatud arveid tasuda vastavalt oma võimalustele. Sama on kohtule kirjalikult esitatud selgitustes kinnitanud ka kostja töötaja RH(tl 36). Hageja poolt teostatud raamatupidamissüsteemi väljatrükk ei saa kinnitada pooltevahelist kokkulepet või kujunenud praktikat. Hageja võib enda raamatupidamissüsteemi ühepoolselt märkida ükskõik missuguse maksetähtaja ja seda ka muuta. Sellega ei muutu vastav asjaolu pooltevaheliseks lepinguks. Samas on kohus jätnud tähelepanuta raamatupidamissüsteemi väljatrükil kajastuva asjaolu, mille kohaselt on kostja 2016. a. väljastatud arveid tasunud mitmeid kuid pärast raamatupidamisprogrammis näidatud tähtaega ning sellega seonduvalt ei ole hageja kostjale esitanud mingisuguseid nõudeid.
27.Vastavalt Riigikohtu praktikale ei tohiks väljamõistetavate menetluskulude suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Hageja kasuks välja mõistetud menetluskulude summa ületab hagi hinda 151,57 euro võrra. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et suuremad menetluskulud on põhjustanud kostja. Kostja on käesolevas menetluses esitanud ainult ühe menetlusdokumendi, mille suhtes oli hagejal võimalik sisulisi seisukohti esitada (s.o. 29.11.2018.a. vastus hagiavaldusele). Hagivastuse sisulised vastuväited on kostja esitanud pisut enam kui kahel leheküljel. Ringkonnakohtu põhjendused
28.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 638 lg-ga 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 21 alusel keelduda. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise
kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Kuivõrd hageja esitas maakohtule raha maksmisele suunatud hagi, milles nõudis viivise 969,18 euro tasumist, siis on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses.
29.TsMS § 637 lg 21 sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
30.Maakohus on otsuses märkinud, et ta ei anna luba edasikaebamiseks. Lisaks ei ole ringkonnakohtu hinnangul vaidlusaluses asjas maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud, seega ei kerki küsimust taoliste rikkumiste mõjust lahendile. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.
31.Kuivõrd ringkonnakohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud maakohtu menetluskulude jaotust. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kaebuse esitaja kanda (TsMS § 168 lg 1).
32.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.