Baram Pangkalan OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Martin Kruppi hagi OÜ RTG Teed vastu müügilepingu ja asjaõiguslepingu kehtetuks tunnistamiseks ja vara tagasivõitmiseks pankrotivarasse
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31.10.2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ RTG Teed apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
160 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Baram Pangkalan OÜ (pankrotis, registrikood 11248269) pankrotihaldur Martin Krupp, lepinguline esindaja Kerli Kaasik Kostja: OÜ RTG Teed (registrikood 12475010), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Toomas Vaher ja Martin-Johannes Raude, seaduslik esindaja juhatuse liige RP
Istungi toimumise aeg
13.03.2019
Istungil osalenud isikud
Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat MartinJohannes Raude ja juhatuse liige RP ning hageja Martin Krupp ja lepinguline esindaja Kerli Kaasik
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 31.10.2018 otsus tühistada ja tsiviilasi läbivaatamiseks maakohtule.
OÜ RTG Teed apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
saata uueks
1(10)
Tsiviilasi nr: 2-17-15903
Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Baram Pangkalan OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp (hageja) esitas hagi OÜ RTG Teed (kostja) vastu, paludes tunnistada pankrotiseaduse (PankrS) § 111 lg 1 p-de 1 ja 3 alusel kehtetuks Osaühingu Tarmoprojekt (praeguse nimega Baram Pangkalan OÜ, menetluses nimetatud võlgnik) ja kostja vahel 30.06.2016 sõlmitud hoonestatud kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu. Lisaks palus hageja kohustada kostjat andma tahteavalduse kustutada kinnistusraamatu registriosa nr 4002006 teisest jaost kostja kohta tehtud omaniku kanne ja kanda uue omanikuna kinnistusraamatusse Baram Pangkalan OÜ (pankrotis) ning asendada kostja nõusolek omanikukande muutmiseks kohtuotsusega.
2.Võlgnik on esmakordselt kantud äriregistrisse 07.06.2006 ja sellest ajast kuni 14.11.2016 oli võlgniku juhatuse liikmeks TK. Võlgniku osanikud olid 31.08.2012– 01.11.2016 TK ja KK (TK elukaaslane). 22.05.2017 nimetati Martin Krupp võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks. Võlgniku pankrot kuulutati välja 21.06.2017.
3.30.06.2016 sõlmisid võlgnik ja kostja hoonestatud kinnistu asukohaga Seljametsa tee 3, Paikuse alev, Paikuse vald, Pärnumaa (registriosa nr 4002006, edaspidi kinnistu) müügilepingu ja asjaõiguslepingu. Kinnistu müüdi koos oluliste osade ja päraldistega. Kinnistul asuvad ehitisregistri kohaselt rajatis, müügi- ja parkimisplats ning autoremondi hoone. Müügihinnaks lepiti kokku 28 400 eurot. Müügihinna pidi kostja tasuma kolme pangapäeva jooksul arvates müügilepingu sõlmimisest. 04.07.2016 kanti kinnistusraamatusse omanikuna kostja, kelle üheks juhatuse liikmeks ja osanikuks on alates 17.05.2013 TK. Seega on kostja näol tegemist võlgniku lähikondsega pankrotiseaduse mõttes.
4.Kinnistu müüdi põhjendamatult madala hinnaga ja kostja ei ole tõendanud, et võlgnikule on selle tehingu alusel tasutud. Hageja tellitud eksperdi arvamuse kohaselt on kinnistu väärtus 130 000–160 000 eurot.
5.Võlgniku suhtes esitas pankrotiavalduse Eesti Vabariik Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu (võlausaldaja) ning pankrotiavalduse aluseks oli võlausaldaja töövõtulepingust tulenev leppetrahvi nõue 73 415,79 eurot. Võlausaldaja ja võlgniku vahel oli sõlmitud neli erinevat hankelepingut, sh „Saki tee, Parakisirge tee ja Kõltsi teede rekonstrueerimine“ (töövõtuleping). Võlgnik ütles töövõtulepingu erakorraliselt üles. Pärast töövõtulepingute ülesütlemist asus võlgniku endine juhatuse liige TK 2(10)
Tsiviilasi nr: 2-17-15903 varasid äriühingust välja viima, muutes äriühingu varatuks. Võlgniku raamatupidamisdokumente ei ole pankrotihaldurile üle antud.
6.Müügilepingu tagasivõitmiseks olid täidetud kõik eeldused: 1) leping oli sõlmitud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, 2) lepingu näol oli tegemist kinkelepinguga või poolte kohustuste ebavõrduse tõttu oli lepingul kas või osaliselt kinke iseloom ja 3) lepingu teine pool (kinke saaja) ei tõendanud, et kinkelepinguga ei kahjustatud võlausaldajate huve.
7.Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 kohaselt on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik). KRS § 341 lg 8 kohaselt võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Eeltoodust tulenevalt on lisaks müügilepingu kehtetuks tunnistamisele vajalik uue omaniku kanne kinnistusraamatust kustutada ning selleks on vajalik kostja nõusolek, kes PankrS § 119 lg-st 1 tulenevalt on kohustatud sellise nõusoleku andma. TsÜS § 68 lg 5 järgi esitas hageja omaniku kande muutmiseks vajaliku tahteavalduse andmiseks kohustamise nõude. Kostja vastuväited
8.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
9.Kinnistut ei müüdud põhjendamatult madala hinnaga. Kinnistu müügiläbirääkimised algasid kevadel 2014 ning kostja ja võlgnik leppisid kokku hoonestamata kinnistu müügis, kostja poolt kinnistule autoremondi hoone ehitamises ja ehituse lõppjärgus kinnistu ostu vormistamises. 2014 oli kinnistul tehnovõrkudest olemas vaid autoremonditöökoja pidamiseks sobimatu elektriliitumine (3 x 25 amprit). Kinnistul puudus kinnistusisene vee- ja kanalisatsioonitorustik ning liitumine ühisveevärgiga. Kinnistul ei olnud ühtegi hoonet või rajatist. Võlgnikul ei oleks õnnestunud müüa hoonestamata kinnistut hageja väidetud hinnaga.
10.Kostja tegi järgmisi kulutusi kinnistu hoonestamiseks: 1300 eurot – autoremonditöökoja projekt, FIE ML poolt; 3600 eurot – autoremondi hoone tööprojekti kasutamise õigus, Osaühing Jonex Transport; 214 880,40 eurot autoremonditöökoja hoone ehitamine, Osaühing JU Metall; 391,52 eurot – autoremonditöökoja hoone ehitamiseks ehitusloa taotlemine, Paikuse Vallavalitsus; 5881,49 eurot – kinnistu kruusaga täitmine, osaühing LAND PLUSS; 972 eurot – vee- ja kanalisatsioonitorustike projekteerimistööd, OÜ Meliorek; 1135,20 eurot – kinnistule pumpla rajamine, Puhastid OÜ; 3393,62 eurot – veega liitumise tasu ja muude kulude tasumine; 5837,05 eurot – kinnistule metallaia tarnimine, UAB Tvora.
11.Seega kandis kostja enne kinnistu omandamist oluliselt suuremaid kulusid, kui hoonestatud kinnistu hageja väitel väärt on. Pärast kinnistu omandamist on kostja kandnud seoses kinnistu parendamisega täiendavaid kulusid summas 12 389,03 eurot.
3(10)
Tsiviilasi nr: 2-17-15903
12.Olukorras, kus kostja oli kandnud kinnistu omandamise hetkeks kinnistu parendamisega seotud kulusid 252 831,01 eurot, ei saanud pidada kinnistu eest 28 400 euro tasumist ebamõistlikult madalaks ostuhinnaks. Kui võlgnik oleks saanud kinnistu eest hageja väidetud turuväärtuse ja hüvitanud kostjale kinnistu parendamisele kulunud summa, pidanuks võlgnik kostjale tasuma 92 831,01– 122 831,01 eurot. Kostja ei nõudnud võlgnikult kinnistu parendamiseks tehtud kulutuste hüvitamist, kuna neil oli kokkulepe kinnistu võõrandamiseks kostjale. Kinnistu võõrandamistehingu tagasivõtmise korral tekiks kostjal nõue kinnistu parendamiseks tehtud kulutuste hüvitamiseks.
13.Kuna kinnistu parendamiseks tehtud kulutuste hüvitamise kohustus tekiks halduri esitatud hagi tõttu, oleks tegemist PankrS § 148 lg 1 p 1 mõttes massikohustusega, mis tuleks PankrS § 146 lg 1 p 3 järgi täita enne jaotise alusel raha väljamaksmist. Lisaks tuleks PankrS § 119 lg 4 ja § 146 lg 1 p 1 järgi tagastada kostjale kinnistu eest tasutud 28 400 eurot (+ km). Järelikult ei oleks tagasivõitmise tagajärg võlausaldajate huvides.
14.Ebaõige oli hageja väide, et kostja ei tasunud võlgnikule müügilepingu alusel. Kostjal ja võlgnikul olid teineteise suhtes vastastikkused nõuded, mille kohta tehti tasaarvestus. Võlgnik tellis kostjalt perioodil 26.01.2016–15.01.2016 Paide vallas valguskaabli mikrotorustiku paigaldamiseks horisontaalpuurimise töid ja rentis teerulli Bomag Lebrero 135TH ning kostja väljastas selle eest võlgnikule arve käibemaksuta 13 040 eurot ja käibemaksuga 15 648 eurot. Võlgnik rentis kostjalt Surju vallas asuval Tiigi kinnistul kruusa sõelumiseks sõelumisseadet Powerscreen Warrior 1400 ning kostja väljastas selle eest arve käibemaksuta 15 360 eurot ja käibemaksuga 18 432 eurot. Seejuures vähendas kostja rendipäevade arvu, et võlgniku kohustused kostja ees ei ületaks kostja kohustusi võlgniku ees. Seega oli kostjal ja võlgnikul kohustus tasuda teineteisele 28 400 eurot (ilma käibemaksuta) ja 30.06.2016 otsustasid nad vastastikkused nõuded tasaarvestada.
15.Kostja ei nõustunud hageja seisukohaga, et kostja näol on tegemist võlgniku lähikondsega PankrS § 117 lg 3 tähenduses. Hageja märkis, et alates 17.05.2013 on kostja juhatuse liige ja osanik TK, kuid jättis märkimata, et alates 17.05.2013 on olnud kostja juhatuse liige ja osanik ka RP. Alates 17.05.2013–07.09.2014 oli kostja juhatuse liige ja osanik ka GK. TKule ei ole kostjast kunagi kuulunud rohkem kui 50% ja TK ei ole kunagi olnud kostja juhataja. Kõigis kinnistu omandamisega seotud tehingutes esindas kostjat RP. RP-l puudub TK ja võlgnikuga seos, mis võimaldanuks olla kinnistu omandamisega seotud toiminguid tehes teadlik võlgniku majanduslikust olukorrast. Seetõttu ei saanud RP kostja esindajana ja seeläbi ka kostja olla PankrS § 117 mõttes võlgniku lähikondne või teadlik võlausaldajate huvide väidetavast kahjustamisest.
16.Müügilepingu tagasivõitmiseks puudub alus, kuna müügilepinguga ei kahjustatud võlausaldajate huvisid. Võlgniku pankroti tinginud leppetrahvi nõue tekkis mitte varem kui 05.08.2016 ja muutus sissenõutavaks mitte varem kui 01.12.2016. Kostja ja võlgnik sõlmisid müügilepingu ammu enne seda ja lepingu sõlmimisega ei saanud kahjustada võlausaldajat, keda lepingu sõlmimise hetkel ei eksisteerinud. Esimese astme kohtu otsus 4(10)
Tsiviilasi nr: 2-17-15903
17.Maakohus rahuldas hagi ning tunnistas tagasivõitmise korras kehtetuks võlgniku ja kostja vahel 30.06.2016 sõlmitud müügilepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse. Maakohus kohustas kostjat andma tahteavalduse kustutada kinnistusraamatu registriosa nr 4002006 teisest jaost omanik OÜ RTG Teed ja kanda uue omanikuna kinnistusraamatusse Baram Pangkalan OÜ (pankrotis) ning asendas kostja nõusoleku kohtuotsusega.
18.Maakohus tuvastas, et Harju Maakohtu 22.05.2017 määrusega nimetati OÜ-le Baram Pangkalan (pankrotis, endine ärinimi Osaühing Tarmoprojekt) ajutine haldur ning 21.06.2017 määrusega kuulutati välja võlgniku pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Martin Krupp. Alates 07.06.2006–14.11.2016 oli võlgniku juhatuse liikmeks TK ja osanikud olid 31.08.2012–01.11.2016 TK ja KK. Alates 17.05.2013 on TK kostja juhatuse liige ja osanik.
19.Hagiavalduse kohaselt kuulus kinnistu kuni 30.06.2016 võlgnikule. 30.06.2016 sõlmis võlgnik võõrandajana ja kostja omandajana hoonestatud kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu. Võlgnik ja kostja leppisid müügilepingu p-s 2.1 kokku, et müüja müüb kinnistu ostjale 28 400 euro eest. Võlgniku kontodelt kostja poolt kinnistu eest tasumist ei nähtu. Hageja hinnangul kahjustati tehinguga võlgniku võlausaldajate huve.
20.Maakohus kostja vastuväidetega ei nõustunud. Vaidlusaluse tehingu tegemise ajal kehtinud PankrS § 109 lg-st 1, § 111 lg 1 p-st 1 ja lg-test 2 ja 3 tulenevalt peavad lepingu kehtetuks tunnistamiseks PankrS § 111 lg 1 p 1 alusel olema täidetud järgmised eeldused: leping on sõlmitud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist; tegemist on kinkelepinguga või poolte kohustuste ebavõrdsuse tõttu on lepingul kas või osaliselt kinke iseloom; lepingu teine pool (kingisaaja) ei tõenda, et kinkelepinguga ei kahjustatud võlgniku võlausaldajate huve. Harju Maakohtu 22.05.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-5877 nimetati võlgniku ajutine haldur, vaidlusalune tehing on tehtud 30.06.2016, seega vähem kui aasta enne võlgniku ajutise halduri nimetamist. Seega oli PankrS § 111 lg 1 p-st 1 tulenev ajaline eeldus tehingu kehtetuks tunnistamiseks täidetud.
21.07.06.2006–14.11.2016 oli võlgniku juhatuse liikmeks ja osanikuks TK. Võlgniku osanikud olid 31.08.2012 – 01.11.2016 TK ja KK. Alates 17.05.2013 on TK kostja juhatuse liige ja osanik. Võlgnikul ja kostjal olid ühised majanduslikud huvid, seega on võlgnik ja kostja lähikondsed pankrotiseaduse tähenduses.
22.Kehtetuks tunnistatav tehing peab kahjustama võlausaldajate tegelikke varalisi huve, mida tehinguga rikuti. Maakohtu hinnangul kahjustas 30.06.2016 tehing võlgniku võlausaldajate huve, tehing halvendas võlgniku varalist olukorda. Kostja väited selle kohta, et võlgnikul oli kohustus hüvitada kostjale kulutused, mida viimane tegi kinnistule autoremondi hoone rajamiseks, olid vastuolus menetluses kogutud tõenditega. Kostja kinnitas Maksu- ja Tolliametile, et ehitas autoremondi hoone enda ettevõtluse tarbeks ning hakkab seda kajastama enda raamatupidamises põhivarana (I kd, tl 96). Kostja ei tõendanud ega põhjendanud veenvalt, miks pidi võlgnik kinni maksma kostja ettevõtluses tehtud kulutused, samal ajal kui ettevõtlusest saadud tulu jäi üksnes kostjale. Seetõttu ei saa kostja väita, et temal on võlgniku pankrotimenetluses kulutuste hüvitamise nõue. 5(10)
Tsiviilasi nr: 2-17-15903
23.Maakohtu hinnangul ei saanud tegelikkuses toimuda müügihinna tasaarvestust, kuna materiaalsed eeldused tasaarvestuse teostamiseks puudusid. Kostja ega võlgniku nõue ei olnud tasaarvestuse ajaks sissenõutavaks muutunud, mis viitas sellele, et tegelikkuses 30.06.2016 mingit tasaarvestuse avaldust ei tehtud. 30.06.2016 müügilepingu p 2.3 kohaselt pidi ostuhinna tasumiseks müüja esitama ostjale arve ning ostja kohustus ostuhinna koos käibemaksuga tasuma müüja arvel näidatud kontole kolme (3) pangapäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest. Eeltoodust nähtub, et perioodil 30.06.2016–04.07.2016 kostja ja võlgnik mingit nõuete tasaarvestamist ei teinud. Võlgniku juhatuse liige TK ei teavitanud võlgniku pankrotimenetluses haldurit väidetavast tasaarvestusest ning jättis selle avaldamata 11.08.2017 võlgniku vande andmisel, mis kinnitas, et 30.06.2016 tasaarvestust ei tehtud ning avaldus on koostatud kohtumenetluse tarbeks ja seetõttu tühine.
24.Võlgniku lähikondsena oli kostja teadlik, et võlgnik kahjustab teadlikult vaidlusaluse tehinguga võlausaldajate huve. Kogutud tõenditest nähtus, et 30.06.2016 müügitehing oli tehtud eesmärgiga vältida kohustuse täitmist võlausaldajate ees ning teha võlausaldajate jaoks nõuete rahuldamine võimatuks või vähemalt raskemaks, seega on võlausaldajate huve kahjustatud teadlikult. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
25.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
26.Hagi rahuldades rikkus maakohus TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 ning kohaldas ebaõigesti PankrS § 111 lg 3. Kostja ei nõustu maakohtuga, et lepingu kehtetuks tunnistamise eeldused on täidetud.
27.Maakohus ei põhjendanud, et kostja ja võlgniku vahel sõlmitud lepingul oleks kinke iseloom. Ebaõige on maakohtu järeldus, et kostja võis küll kinnistut hoonestada ja seeläbi kinnistu väärtust oluliselt suurendada, kuid kinnistu väärindamisega seotud kulud oleksid pidanud jääma kostja kanda, kui kostja oleks jätnud kinnistu omandamata. Kostja alustas autoremonditöökoja ehitamist sügisel 2014, selle esmane valmidus saabus 2016 ning hagi esitati 2017. On ilmne, et kostjal pole tekkinud sedavõrd lühikese aja jooksul võimalust teenida autoremonditöökoja arvelt tulu, mis oleks samaväärne selle rajamiseks tehtud kuludega. Sellest tulenevalt on ekslik maakohtu seisukoht, justkui saaks kostja võimalikud tulud korvata kostja tehtud kulusid ning kinnistust ilmajäämise korral ei saa kostjal võlgniku vastu kinnistu väärindamisest nõuet tekkida. Maakohus rikkus sellisele seisukohale asudes oluliselt TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 ning kohaldas ebaõigesti PankrS § 109 lg 1. Kostja hinnangul ei tohiks olla käesoleva vaidluse tulemus see, et kostja jääb ilma nii kinnistust kui ka kinnistu parendamiseks tehtud kulutustest.
28.Maakohus ei ole põhjendanud oma järeldust, et tõenditest nähtub üheselt, et 30.06.2016 müügitehing oli tehtud eesmärgiga vältida kohustuse täitmist võlausaldajate ees ning teha võlausaldajate jaoks nõuete rahuldamine võimatuks või vähemalt raskemaks. Esiteks pole maakohus viidanud sellise seisukoha võtmisel mitte ühelegi tõendile, mis maakohtu esitatud seisukohta toetaks. Teiseks jättis maakohus arvestamata, et kostja kandis kinnistu hoonestamisega seotud kulutused ja omandas 6(10)
Tsiviilasi nr: 2-17-15903 võlgnikult kinnistu ajaliselt varem kui võlgnikul ja RMK-l tekkisid omavahelise lepingu pinnalt probleemid, mis tingisid võlgniku pankroti. Seega ei saanud müügilepingul olla mis tahes võlausaldajate kahjustamise eesmärki.
29.Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kostja oli võlgniku lähikondne. Maakohus jättis tähelepanuta kostja väite, et lisaks TK-le oli kostja juhatuse liige ja osanik RP, kes vaidlusaluse müügilepingu allkirjastas kostja esindajana. RP ei teadnud võlgniku makseraskustest ja võlausaldajate väidetavast kahjustamisest. Maakohus samastas võlgniku ja TK majanduslikke huvisid ebaõigesti kostja ja RP majanduslike huvidega.
30.Olukorras, kus kostja ja võlgniku nõuete tasaarvestamine ei toimunud VÕS § 198 järgi ühepoolse avaldusega, vaid poolte vastastikkusel kokkuleppel, on maakohtu viide VÕS §-le 197 ja sellest tulenevale nõuete sissenõutavuse eeldusele asjakohatu. Isegi kui kostja ja võlgniku vahel tehtud tasaarvestus oleks olnud tühine (millega kostja ei nõustu), ei omaks see asja lahendamisel tähtsust. Kui kostja ja võlgniku vahel tehtud tasaarvestus oleks olnud tühine, saaks see anda hagejale aluse nõuda kostjalt müügilepingu täitmist, kuid mitte alust nõuda kohtult müügilepingu kehtetuks tunnistamist. Lepingu väidetav täitmata jätmine pole selle tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise alus. Samuti tähendaks tasaarvestuse väidetav tühisus, et kostjal on endiselt võlgniku vastu nõue summas 34 080 eurot. Kostja on tõendanud, et on võlgnikule arvetel märgitud teenused osutanud. Kui kostja ja võlgniku vaheline tasaarvestus peaks osutuma tühiseks, peaks kostja ka sellest nõudest ilma jääma.
31.Kohtulahend, millega jäetakse kostja ilma nii kinnistust kui selle parendamiseks tehtud kulutustest ning antakse võlgniku võlausaldajatele võimalus kostja poolt kinnistu hoonestamiseks tehtud kulutuse arvelt rikastuda, on õiglustunnet rikkuv. Isegi kui maakohus leidis, et kõik seadusest tulenevad eeldused müügilepingu tagasivõitmiseks on täidetud (millega kostja ei nõustu), oleks maakohus pidanud jätma need VÕS § 6 lg 2 järgi kohaldamata ja hagi rahuldamata, sest hagi rahuldamisel tekkiv tagajärg on hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Vastus apellatsioonkaebusele
32.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
33.Kolleegium, ära kuulanud kohtuistungil pooled ja tutvunud tsiviilasja toimikus olevate tõendite ja menetlusdokumentidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada seoses menetlusõiguse normide olulise rikkumisega ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega ja saata tsiviilasi uueks menetlemiseks maakohtule (TsMS § 657 lg 1 p 3). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis toob kaasa otsuse tühistamise. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
34.TsMS § 392 lg 1 p-de 3 ja 4 järgi selgitab kohus eelmenetluses välja menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. TsMS § 351 lg-st 1 tulenevalt arutab kohus menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt 7(10)
Tsiviilasi nr: 2-17-15903 ei ole maakohus eelmenetluse käigus selgitanud välja poolte faktilisi ja õiguslikke väiteid ega selgitanud pooltele asjaolude esiletoomise ja tõendamisega seonduvat. Kohtuotsuse saab TsMS § 435 lg 1 järgi langetada pärast seda, kui asja on arutatud ammendavalt ja asi on lahendi tegemiseks valmis. Asi on otsuse tegemiseks valmis siis, kui kohus saab TsMS § 438 lg 1 kohaselt hinnata asjas kogutud tõendeid ning otsustada, millised asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ehk lahendatava küsimuse õiguslikult õigesti kvalifitseerida ning teha järelduse, kas hagi kuulub rahuldamisele. Praegusel juhul ei ole maakohus viinud läbi nõuetekohast sisulist eelmenetlust ning on jätnud täitmata selgitamiskohustuse, mis võis kaasa tuua ebaõige ja üllatusliku otsuse. Samuti on maakohus rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust. Maakohtu otsus on oma sisult vastuoluline ja maakohtu järelduste kujunemine ei ole otsuses jälgitav.
35.Hageja esitas maakohtule hagi, milles palus võlgniku ja kostja vahel 30.06.2016 sõlmitud kinnistu müügi- ja asjaõiguslepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada ja kohustada kostjat andma tahteavalduse lepingu esemeks oleva kinnisasja kohta avatud registriosas omanikukande kustutamiseks. Hageja väidete kohaselt oli 30.06.2016 müügileping kinke iseloomuga, mistõttu kuulus tehing tagasivõitmisele PankrS § 111 lg-te 1 ja 3 järgi. Maakohus on vaidlustatud otsuses selgitanud, et hageja nõude üle otsustamisel tuli PankrS § 109 lg 1 järgi tuvastada, kas tehinguga kahjustati võlausaldajate huvisid, kas tehing oli kinke iseloomuga (PankrS § 111 lg 3) ja kas kostja oli võlgniku lähikondne. Maakohus jaatas vaidlustatud otsuses kõigi eeltoodud eelduste olemasolu, kuid kohtuotsuse põhjendustest ei nähtu, millised asjaolud olid järelduste tegemise aluseks ja millistele tõenditele tuginedes maakohus vastavad järeldused tegi.
36.Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse lahendamisel aluseks maakohtu poolt tuvastatud järgnevad asjaolud, mida ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustatud: võlgnik ja kostja sõlmisid 30.06.2016 kinnistu (registriosa nr 4002006) müügi- ja asjaõiguslepingu, millega võlgnik võõrandas kostjale kinnistu (registriosa nr 11248269) hinnaga 28 400 eurot; võlgnikule nimetati ajutine haldur 22.05.2017; tehingu tegemise ajal oli TK võlgniku ja kostja juhatuse liige ning osa omanik.
37.PankrS § 109 lg 1 järgi tagasivõitmisel tunnistab kohus PankrS §-des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. PankrS § 111 lg 1 p 1 järgi kohus tunnistab kehtetuks kinkelepingu, kui leping sõlmiti ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. PankrS § 111 lg 3 sätestab, et kohus võib PankrS § 111 lg-s 1 sätestatud alustel tunnistada kehtetuks ka müügi-, vahetus- või muu lepingu, kui poolte kohustuste ebavõrdsuse tõttu on ilmne, et sõlmitud lepingul oli kas või osaliselt kinke iseloom.
38.Esmalt käsitleb ringkonnakohus maakohtu järeldust, mille kohaselt oli võlgniku ja kostja vaheline 30.06.2016 tehing kinke iseloomuga. Sellest, kas tehing oli kinke iseloomuga, sõltub mh ka see, kes pooltest peab tõendama tehinguga võlausaldajate huvide kahjustamist, sest kinke või kinke iseloomuga tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamisel eeldatakse tehinguga võlausaldajate huvide kahjustamist ja 8(10)
Tsiviilasi nr: 2-17-15903 hageja ei pea seda tõendama. Riigikohus on selgitanud, et PankrS § 111 lg 3 mõttes tuleb kindlaks teha üksnes see, kas tehingul võib kas või osaliselt olla kinke iseloom, s.t kas soorituse ja vastusoorituse väärtused erinevad suurusjärgu võrra (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-163-11 p 41, otsus 3-2-1-41-14 p 14). Selle kohta, et tehingul oli kinke iseloom peab asjaolud esile tooma ja neid TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama hageja.
39.Hageja väidete kohaselt oli müüdud kinnistu väärtus vähemalt 130 000 eurot, kuid tehingu hind oli 28 400 eurot. Kostja väitel ehitas ta 2014. a sõlmitud kokkuleppel võlgnikuga enne müügilepingu sõlmimist kinnistule oma vahendite arvel hoone (autoremonditöökoja) ja vajalikud tehnorajatised, milleks tegi kulutusi üle 200 000 euro, ning kostjal ja võlgnikul oli kokkulepe, et kinnistu müüakse hiljem maa hinnaga, milleks oli 28 400 eurot. Selleks, et tuvastada, kas soorituse ja vastusoorituse väärtused on erinevad, tuli maakohtul esmalt tuvastada, milles pooled 30.06.2016 tehingus kokku leppisid. Maakohus järeldas vaidlustatud otsuses, et kostja on saanud tehtud kulutuste eest kinnistule ehitatud hoonet oma äritegevuses kasutada, mistõttu ei saa tal olla võlgniku vastu nõuet, kuid seda, milles pooled tehingus kokku leppisid, maakohus tuvastanud ei ole. Kolleegium leiab, et õiguslikult ei ole välistatud kokkulepe, et müüja (võlgnik) müüb kinnistu maa hinnaga, kuna ta on eelnevalt kokkuleppel võimaldanud ostjalt (kostjal) enne müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimist ehitada ostja kulul müüdavale kinnisasjale hoone. Sellisel juhul võib olla tehingu hinnaks maa hind ja poolte 30.06.2016 lepingu järgsete soorituste väärtused võivad olla tasakaalus. Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses jälgitavalt tuvastanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et tehingul oli poolte kohustuste ebavõrdsuse tõttu kinke iseloom. Kostja vastuväited tehingu tegeliku sisu kohta on jätnud maakohus käsitlemata. Tsiviilasja uuel menetlemisel tuleb maakohtul kindlaks teha, milles lepingu pooled kokku leppisid ja vajadusel teha kostjale ettepanek oma väiteid 30.06.2016 lepingu sisu kohta tõendada. Ainuüksi sellest, et kostja sai ca aasta vältel hoonet oma äritegevuses kasutada, ei saa järeldada, et ta oleks saanud oma kulutustele vastava vastusoorituse, eriti arvestades kostja väidetavate kulutuste suurust. Majanduslikult ei ole usutav, et remonditöökoda, mille ehitamiseks kulus väidetavalt ca 200 000 eurot, umbes aasta jooksul kasutades on kostja saanud oma investeeringust kasu investeeringuga võrdses ulatuses, mis peaks maakohtu otsusest tulenevalt välistama kinnistu eest tasumise viisil, nagu seda väitis kostja ja nagu see oli kokku lepitud 30.06.2016 lepingus.
40.Juhul, kui tõendamist ei leia, et tehing oli kinke iseloomuga ja see on tagasivõidetav PankrS § 111 lg-te 1 ja 3 järgi, võib olla tehing tagasivõidetav PankrS § 110 lg 1 p 2 järgi. Seaduse kohaldamine on kohtu õigus, kuid see ei tohi tulla menetlusosalistele üllatusena ja sellisel juhul tuleb kohtul selgitada hagejale vajadust normi kohaldamise eelduseks olevate asjaolude esiletoomiseks ja tõendamiseks. PankrS § 110 lg 1 p 2 järgi tehingu tagasivõitmisel tuleb hagejal tõendada, et tehinguga kahjustati võlausaldajate huvisid ja tehingu teine pool kas teadis või pidi sellest teadma. PankrS § 110 lg 3 kohaselt ainult võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta neist asjaoludest teadis.
9(10)
Tsiviilasi nr: 2-17-15903
41.Maakohus tuvastas vaidlustatud otsuses, et kostja oli võlgniku lähikondne ja kahjustas teadlikult võlausaldajate huvisid, kuigi PankrS § 111 järgi, mille alusel maakohus vaidluse lahendas, ei ole eeltoodud asjaolu tuvastamine vajalik, kuna kinkelepingu tagasivõitmisel eeldatakse võlausaldajate huvide kahjustamist ja lepingu teise poole teadlikkus sellest ei ole oluline. Apellant on vaidlustanud maakohtu järeldused võlausaldajate huvide kahjustamise ja kostja teadlikkuse kohta sellest. Kolleegium nõustub apellandiga, et maakohtu järeldus selle kohta, et kostja oli võlgniku lähikondne, kes oli tehingu tegemisel võlausaldajate huvide kahjustamisest teadlik, ei ole otsuses jälgitav. Maakohtu otsusest ei selgu, kas maakohus on kostja lugenud võlgniku lähikondseks PankrS § 117 lg 2 või lg 3 järgi. Ainuüksi sellest, et võlgniku ja kostja üks osanikest ja juhatuse liikmetest oli tehingu tegemise ajal TK, seda järeldada ei saa. Võlgniku ja kostja ühine oluline majanduslik huvi (PankrS § 117 lg 2 p 5) tuleb sisustada asjaoludega, millest see järelduks. Sellisteks asjaoludeks võivad olla eelduslikult asjaolud ühise äritegevuse ja muu sarnase kohta. PankrS § 117 lg 3 järgi võib lugeda võlgniku lähikondseks ka isiku, keda ei ole lg-s 2 loetletud, kuid ka sellisel juhul tuleb see kohtul tuvastada asjaolude järgi, mis selleks alust annavad. Maakohtu otsuses sellised asjaolud puuduvad.
42.Riigikohus on selgitanud, et võlausaldajate huve ei kahjusta iseenesest turutingimustel tehtud tehing, sest sellisel juhul vahetatakse ekvivalentseid väärtusi (tsiviilasjas nr 3-21-30-17 tehtud otsuse p 14). Kuna PankrS § 111 lg-te 1 ja 3 järgi kinkelepingu või kinke iseloomuga tehingu tagasivõitmisel eeldatakse lepinguga võlausaldajate huvide kahjustamist, siis tuli eelviidatud alusel vaidlust lahendades kostjal tõendada, et tehinguga ei kahjustatud võlausaldajate huvisid. Käesoleval juhul tuli tõendada, et tehing oli tehtud turutingimustel ja tehingu tegemata jätmisel ei oleks võlausaldajate huvisid kahjustatud, mh arvestades ka seda, et kui tehingut poleks tehtud ja kinnistu koos sinna kostja poolt ehitatud hoonega oleks jäänud võlgnikule, kas siis oleks kostjal võimalik esitada võlgniku vastu nõue tehtud kulutuste hüvitamiseks.
43.Ebaõige on maakohtu järeldus võlgniku ja kostja vahelise tasaarvestuse kokkuleppe kohta. Pooled ei vaidle selle üle, et võlgnik ja kostja on 30.06.2016 sõlminud tasaarvestuse kokkuleppe. Poolte kokkuleppel nõuete tasaarvestamisel ei pea olema täidetud VÕS § 197 lg-s 1 toodud eeldus, et tasaarvestatav nõue peab olema sissenõutav. Poolte kokkuleppel võib arvestada tasa ka nõudeid, mille täitmise tähtaeg ei ole veel saabunud. Sellise kokkuleppe kehtivuse hindamisel tuleb tuvastada, kas tulevikus sissenõutavaks muutuvad nõuded olid pooltel teineteise vastu olemas. Maakohus seda tuvastanud ei ole.
44.Seoses tsiviilasja saatmisega uueks arutamiseks maakohtule ei määra ringkonnakohus kindlaks menetluskulude jaotust. Menetluskulud kuuluvad jaotamisele TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu poolt. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar Indrek Parrest Mati Maksing
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.