Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.04.2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-14825
Tsiviilasi
A.V hagi M.Ki vastu võlgnevuse 95 868 euro ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23.08.2018 vaheotsus lõppotsusena
Kaebuse esitajad, kaebuse liik A.V apellatsioonkaebus, 116 038,97 eurot ja tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (apellant): A.V (isikukood xxx, elukoht xxx, lepinguline esindaja Janno Perv Kostja (vastustaja): M.K (isikukood xxx, elukoht xxx
Istungi toimumise aeg
19.03.2019
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 23.08.2018 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendava osa punktidele 19-21.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta A.V kanda.
4.Välja mõista A.Vlt M.Ki kasuks 180 eurot apellatsiooniastme menetluskulude hüvitamiseks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.A.V (hageja) esitas 05.10.2017 Harju Maakohtule hagi M.Ki (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista võlgnevuse 95 868 eurot, viivise 12 501,53 eurot ning viivised põhinõudelt alates 05.10.2017 kuni kohustuse kohase täitmiseni seadusjärgses määras.
2.Hagiavalduse kohaselt tõestas Tallinna notar Margus Veskimäe 20.09.2006 kinnistu xxx võlaõigusliku müügilepingu, mille p-i 2.1. kohaselt pidi kostja tasuma hagejale lepingu eseme müügi eest 19 173,50 eurot (300 000 krooni) ning p-i 4.4. kohaselt pidi kostja lepingust taganemise korral tasuma hagejale leppetrahvi 76 693,98 eurot (1 200 000 krooni).
3.24.10.2007 kinnistamisavalduse alusel kanti kostja 13.03.2007 kandega kinnistu registriosa nr 11977702 II jakku sisse omanikuna, kuid kostja ei tasunud hagejale viidatud lepingu p-st 2.1 tulenevat tasu 19 173,50 eurot lepingu eseme müügi eest.
4.Tallinna notar Margus Veskimäe tõestas 08.02.2016 lepingust taganemise avalduse, millega hageja taganes müügilepingust ning millega anti kostjale aega tasuda lepingu eseme müügi eest saadud raha 19 173,50 eurot (300 000 krooni) ning p-i 4.4. kohane leppetrahv 76 693,98 eurot (1 200 000 krooni) hagejale kahe nädala jooksul alates lepingust taganemise avalduse kätte saamisest.
5.Kostja on 08.02.2016 lepingust taganemise avalduse tähitud kirjaga (väljastusteatega) isiklikult kätte saanud 09.02.2016.
6.Hageja palus jätta kostja taotluse aegumise kohaldamiseks rahuldamata. Hageja möönab, et on küll lasknud notar Priidu Pärnal 05.03.2013 tõestada lepingust taganemise avalduse, kuid hagejal puuduvad andmeid, et kostja oleks antud avalduse kätte saanud. Kuna hagejal puudus informatsioon siis lasi hageja 08.02.2016 uuesti tõestada lepingust taganemise avalduse. Kostja vastuväited hagile
7.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja esitas taotluse aegumise kohaldamiseks. Hageja taganes viidatud müügilepingust juba 05.03.2013 notariaalselt tõestatud taganemisavaldusega, mille kostja sai kätte 2013. a. märtsis. Teistkordne samadel alustel lepingust taganemine ei muuda esimest taganemisavaldust tühiseks. Kuna lepingust taganemisega sissenõutavaks muutunud nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 järgi kolm aastat, on hageja nõue kostja vastu aegunud.
Esimese astme kohtu otsus
8.Harju Maakohtu 23.08.2018 otsusega jäeti hagi aegumise tõttu rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus määras kindlaks, et kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
9.Hagiavalduse kohaselt tõestas Tallinna notar Margus Veskimäe 08.02.2016 lepingust taganemise avalduse, millega nõuti kostjalt lepingu eseme müügi eest saadud raha 19 173,50 euro ja leppetrahvi 76 693,98 euro tasumist.
10.Kostja poolt esitatud tõendite kohaselt tõestas Tallinna notar Priidu Pärna juba 05.03.2013 viidatud müügilepingust taganemise avalduse, millega nõuti kostjalt samuti lepingu eseme müügi eest saadud raha 19 173,50 euro ja leppetrahvi 76 693,98 euro tasumist kahe nädala jooksul alates lepingust taganemise avalduse kätte saamisest. Kohus ei pea asjakohaseks hageja vastuväiteid, mille kohaselt kostja ei ole tõendanud 05.03.2013 taganemisavalduse kättesaamist, mistõttu tuleb lugeda, et kostja ei ole seda kätte saanud. Kostja on kinnitanud, et sai notari poolt posti teel edastatud 05.03.2013 taganemisavalduse kätte märtsis 2013.
11.Lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud nõuete korral ei ole tegemist enam korduvate kohustusega, mistõttu algab aegumistähtaeg TsÜS § 147 lg 1 järgi nõude sissenõutavaks muutumisega, kusjuures aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 järgi kolm aastat (RKTKo nr 3-2-1-153-10). TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 3 esimene lause sätestab, et kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kostja poolt esitatud asjaolude kohaselt muutus hageja nõue sissenõutavaks alates 01.01.2014 (TsÜS § 147 lg 3). Seega tulenevalt TsÜS § 146 lg-st 1 oli nõude aegumistähtaeg 01.01.2017. Kuna hageja esitas hagiavalduse kohtusse 05.10.2017, on hageja nõue aegunud. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus
12.Hageja palub 24.09.2018 apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
13.Maakohus on ebaõigesti hinnanud hagiavalduses toodud asjaolusid. Hageja nõue ei ole aegunud. Kostja ei ole tõendanud 05.03.2013 taganemise avalduse kättesaamist. Hageja viitas TsÜS § 69 lg-tele 1 ja 3. Kuna tõendamata on lepingust taganemise avalduse kättesaamise aeg, siis tuleb tõlgendada olukorda selliselt, et 05.03.2013 avaldust ei ole kostjale kätte toimetatud või siis alternatiivselt, et kostja sai antud avalduse kätte kohtumenetluse käigus. Vastustaja seisukoht
14.Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
15.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus hagi rahuldamata jätmiseks aegumise tõttu on lõppjärelduses õige, kuid otsust tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel muuta aegumise õiguslike põhjenduste osas. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust otsuse tühistamiseks.
16.Hageja on nõude alusena tuginenud asjaoludele, et kostja rikkus poolte vahel 20.09.2006 sõlmitud kinnistu müügilepingut, hageja taganes lepingust 08.02.2016 notariaalse taganemisavaldusega ja nõuab müügilepingu alusel üleantu tagastamist ja lepingus taganemise puhuks ettenähtud leppetrahvi tasumist.
17.Kostja palus hageja nõudele kohaldada aegumist.
18.Aegumise asjaolude kohtu ette toomise kohustus lasub sellel menetlusosalisel, kes aegumise kohaldamist taotleb, antud juhul kostjal. Kostja tugines asjaoludele, et hageja
taganes lepingust juba 05.03.2013 notariaalse taganemisavaldusega, mille kostja on kätte saanud märtsis 2013. Samuti on kostja märkinud, et ei enne ega samaaegselt taganemisavaldusega pole kostjani jõudnud tahteavalduse tagasivõtmist, mistõttu hageja tahteavaldus loetakse tehtuks ja hageja on lepingust taganenud juba märtsis 2013.
19.Kuna kostja on aegumise asjaolud kohtu ette toonud, pidi hageja omakorda tooma kohtu ette sellised asjaolud, mille alusel saab kohtul jõuda veendumusele, et nõue ei ole aegunud või nõude aegumine oli mingi konkreetse perioodi osas peatunud või katkenud.
20.Hageja vaidles aegumise kohaldamisele vastu põhjusel, et tal puuduvad andmed, et kostja oleks 05.03.2013 taganemisavalduse kätte saanud ning seetõttu tuleb tõlgendada olukorda selliselt, et 05.03.2013 tõestatud lepingust taganemise avaldust ei ole kostjale kätte toimetatud või siis alternatiivselt, et kostja sai antud avalduse kätte kohtumenetluse käigus.
21.Taganemisavalduses (tl 90) on hageja palunud notariaalakti kinnitatud ärakirja notariaalkorras väljastusteatega tähitud postiga edasi saata M.K’le aadressil xxx. Hageja ei ole esile toonud, et notar ei oleks mingil põhjusel seda korraldust täitnud. Taganemisavaldus on esitatud maakohtule kostja poolt, seega on kostja pidanud selle eelnevalt kätte saama, mitte kohtumenetluse käigus. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, milleks nähtuks, et kostja sai 05.03.2013 taganemisavalduse kätte mingil muul ajal, kui märtsis 2013.
22.Eeltoodu alusel leidis maakohus põhjendatult, et kostja sai 05.03.2013 taganemisavalduse kätte märtsis 2013.
23.Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 järgi kolm aastat, TsÜS § 147 lg 1 järgi algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et tegemist on TsÜS § 147 lg 3 esimeses lauses sätestatud kokkulepitud tasu maksmise nõudega, mille aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks.. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist rahaliste nõuetega, mis muutusid sissenõutavaks lepingust taganemise tõttu. TsÜS § 147 lg 2 ja VÕS § 82 lg 7 esimese lause järgi muutub nõue sissenõutavaks hetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist.
24.Riigikohus on 22.02.2011 otsuses nr 3-2-1-153-10 p-s 12 leidnud järgmist: „Samas tuleb eristada nõudeid, mis muutusid sissenõutavaks lepingu ülesütlemisega. Eeldusel et BIG võis krediidilepingu erakorraliselt üles öelda ja nõuda kogu laenu tagastamist ning kui ei ole võimalik määrata muud nõude sissenõutavaks muutumise aega, muutus laenu tagastamise nõue VÕS § 399 lg 1 ja § 82 lg 3 ning lg 7 kolmanda lause järgi sissenõutavaks hiljemalt mõistliku aja möödumisel lepingu ülesütlemisest, st ülesütlemisteate kostjani jõudmisest.“
25.Käesolevas asjas on kostja kinnitanud, et 05.03.2013 notariaalselt tõestatud taganemisavaldusega sai ta kätte 2013. a. märtsis. Taganemisavalduses endas oli määratud kohustuse täitmise tähtaeg, see on kaks nädalat avalduse kättesaamisest. Kuna kostja on kinnitanud, et sai avalduse kätte märtsis, see on hiljemalt 31.03.2013, tuli kohustus täita hiljemalt 14.04.2013 ja aegumistähtaeg algas 15.04.2013 ning nõue aegus 15.04.2016. Kuna hageja esitas hagiavalduse kohtusse 05.10.2017, on hageja nõue aegunud.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
26.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.
27.Maakohus määras kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse, leides, et kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
28.Kuna maakohus määras hüvitatava kulu kindlaks rahaliselt, teeb seda TsMS § 174 lg 3 järgides ka ringkonnakohus. Kostja esitas ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja menetluskuludeks apellatsioonimenetluses kulutused õigusabile 180 eurot. Kulutused õigusabile koosnevad järgmisest toimingutest: ettevalmistus ja esindamine ringkonnakohtu istungil, kokku 1,5 tundi. Kostjale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 120 eurot. Kostja on kinnitanud, et kõik eelnimetatud kulud on kantud käesoleva menetluse raames.
29.Hageja ei ole kostja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud.
30.Ringkonnakohus leiab, et kostja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele ning menetluskulu 180 (1,5x120) eurot tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
31.Kostja esindaja tasu 1,5 tunni ulatuses on põhjendatud ja vajalik kulu. Ka kostja esindaja tunnitasu 120 eurot on kohtupraktikas aktsepteeritava suurusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.