Hagi õigeksvõtul põhinev otsus
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Karin Sonntak
Otsuse tegemise aeg ja koht
10. aprill 2019. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-330
Tsiviilasi
U T hagi Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: U T (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Gerli Kask (Advokaadibüroo HansaLaw; Gonsiori 7, 10117 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja: Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda (registrikood 74002523, asukoht Tartu mnt 16, 10117 Tallinn); Kostja seaduslik esindaja: juhatuse liige J P (e-post xxxx)
esindajad
Asja läbivaatamine
kirjalikus menetluses
Kohtu seisukoht TsMS § 444 lg 3 sätestab, et hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seega teeb kohus teatavaks kohtuotsuse resolutsiooni.
Menetluskulude jaotus TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. U T palub Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojalt välja mõista õigusabikulud summas 577,20 eurot, lisandub riigilõiv 300 eurot ja hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot (tl 38). Menetluskulude nimekirjadest nähtub, et U T kasutas esindaja teenust kokku 3,7 tundi. U T kasutas esindaja teenust dokumentidega tutvumiseks, suhtluseks, faktiliste ja õiguslike asjaolude analüüsiks, hagiavalduse koostamiseks, kohtule vastuväite esitamiseks. Kostja hinnangul ei vajanud U T, endise kohtutäiturina, käesoleval juhul õigusabi, samuti on menetlus alustatud põhjendamatult. U T oleks pidanud esitama TMS § 217 alusel kaebuse kohtutäituri tegevuse või otsuse peale täitedokumendi täitmisel, mitte suurendama kohtukulusid ja kulutama kohtu ressurssi (tl 41-42). TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus nõustub kostja vastuväitega. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja ei ole andnud põhjust hagi esitamiseks, mistõttu kannab hageja oma õigusabikulud ise. Kostja on siiski nõustunud hüvitama hagejale menetluses tasutud riigilõivud kokku summas 350 eurot. Kuivõrd hagi tagamise taotlust kohus ei rahuldanud, jääb riigilõiv hagi tagamise avalduselt hageja kanda. Hageja on esitanud taotluse TsMs § 177 lg 4 alusel, seega käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (s.o. riigilõivult summas 300 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik Osaliselt tühistatud Tallinna RK 23.12.2019 lahendiga.
2(2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.