Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 09.04.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-18-18037/8
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 09.04.2019
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1233

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Krediidikaitse Grupp OÜ11693223(Hageja)Geormont OÜ14456092(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-18-18037

KOHTUOTSUS

Tagaseljaotsus (osaotsuse mõttes) Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Viktor Brügel

Otsuse tegemise aeg ja koht 09. aprill 2019, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number

2-18-18037

Tsiviilasi

Krediidikaitse Grupp OÜ hagi Geormont OÜ, U T, R V vastu solidaarselt võlgnevuse nõudes

10 904,52 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223, asukoht Pärnu mnt 130-36, Tallinn 11317); esindajad Hageja lepinguline esindaja: advokaat Tenno Parmas (Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid, e-post: [email protected]); Tsiviilasja hind

Kostja 1: Geormont OÜ (registrikood: 14456092, asukoht Narva mnt 5-304, Tallinn 10117), seaduslik esindaja A U V (isikukood xxx); Kostja 2: U T (isikukood xxx, elukoht xxx); Kostja 3: R V (ka R, isikukood xxx, elukoht xxx). Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi kostjate Geormont OÜ ja R V suhtes tagaseljaotsusega (osaotsuse mõttes), sest kostjad ei ole hagile vastanud kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kostja U T osas jätkab kohus menetlust.

2.Välja mõista kostjatelt Geormont OÜ ja R V solidaarselt hageja Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks põhivõlgnevus 5865,20 eurot, intress 988,87 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 411,09 eurot ning viivised põhinõudelt alates 29.11.2018 kuni põhinõude täieliku tasumiseni viivisemääraga 0,17% päevas, kuid kokku mitte rohkem kui 4734,84 eurot.

3.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

6.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja 1 võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjatel tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse selgitused Krediidikaitse Grupp OÜ esitas 28.11.2018 Harju Maakohtule hagiavalduse Geormont OÜ, U T ja R V vastu solidaarselt võlgnevuse nõudes. Hageja nõude aluseks on xxx OÜ ja Geormont OÜ vahel 08.05.2018 sõlmitud laenuleping nr Xxx, xxx OÜ ja U T vahel 08.05.2018 sõlmitud käendusleping nr xxx, xxx OÜ ja R V vahel 08.05.2018 sõlmitud käendusleping nr xxx. xxx OÜ loovutas 30.10.2018 nimetatud lepingutest tulenevad nõuded hagejale. Hageja palub kostjatelt Geormont OÜ, U T ja R V solidaarselt välja mõista põhivõlg 5865,20 eurot, intress 988,87 eurot, hagiavalduse seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 411,09 eurot ning täiendav viivis põhinõudelt alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni viivisemääraga 0,17% päevas, kuid kokku mitte rohkem kui 4734,84 eurot. Kuivõrd kostjad Geormont OÜ ja R V ei ole tähtaegselt hagiavaldusele vastust esitanud, rahuldab kohus nende suhtes hagi tagaseljaotsusega osaotsuse mõttes. Kostja U T suhtes jätkab kohus menetlust. TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse tagaseljaotsusega ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. 2 (3)

2-18-18037 TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 165 lg 3 kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. See ei välista ega piira käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kohaldamist. TsMS § 165 lg 2 näeb ette, et kaashageja või -kostja ei kanna menetluses teise kaashageja või -kostja esitatud avaldusest, taotlusest, väitest, tõendist, kaebusest või vaidlustamisest tulenevaid täiendavaid menetluskulusid. See kehtib ka siis, kui kaashageja või -kostja menetlustoimingud kehtivad teiste kaashagejate või -kostjate suhtes käesoleva seadustiku § 207 lõike 3 järgi. Hageja on hagiavalduses palunud menetluskulud kostjatelt välja mõista solidaarselt. Kuivõrd kohus rahuldab hagi kostjate 1 ja 3 suhtes tagaseljaotsusega, jäävad otsuse tegemiseni tekkinud hageja menetluskulud kostjate 1 ja 3 kanda (võttes arvesse, et tegemist on solidaarnõudega). Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 600 eurot ning lepingulise esindaja kulu 180 eurot (sh käibemaks). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et nii riigilõivu kui ka lepingulise esindaja kulu näol on tegemist põhjendatud kulutusega ja need tuleb kostjatelt 1 ja 3 solidaarselt hageja kasuks, kokku summas 780 eurot (600+180), välja mõista. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjatel 1 ja 3 tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik