ST, AL (VL üldõigusjärglane), HL, AL ja VL avaldus kaasomandis olevate maatükkide ja nendel asuvate ehitiste kasutuskorra kindlaksmääramiseks ning LJ vastuavaldus kasutuskorra kindlaksmääramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 28.12.2018.a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
ST, HL, AL, VL, KR määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja 1: ST (isikukood XXXXXXXXXXX) Avaldaja 2: AL (VL üldõigusjärglane, määruskaebusmenetluses ei osale, isikukood
XXXXXXXXXXX)
Avaldaja 3: HL (isikukood XXXXXXXXXXX) Avaldaja 4: AL (isikukood XXXXXXXXXXX) Avaldaja 5: VL (isikukood XXXXXXXXXXX) Avaldajate 1 ning 3-5 vandeadvokaat Ants Nõmmik
tehinguline
esindaja
Puudutatud isik 1: LJ (isikukood XXXXXXXXXXX), tehinguline esindaja vandeadvokaat Alar Urm Puudutatud isik 2: KR (isikukood XXXXXXXXXXX), tehinguline esindaja vandeadvokaat Ants Nõmmik Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Pärnu Maakohtu 28.12.2018.a määrus muutmata.
4.Mõista solidaarselt määruskaebuse esitajatelt ST, HL, AL, VL ja KR välja menetluskulud 396 eurot LJ kasuks. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.Avaldajad esitasid 25.09.2015.a Pärnu Maakohtule avalduse, milles palusid määrata kindlaks Sassi kinnistul, asukohaga Linaküla küla, Kihnu vald, Pärnumaa (registriosa nr 4117206, edaspidi Sassi kinnistu) maatükkide ja neil asuvate ehitiste kasutuskord kooskõlas avaldusele lisatud joonisega (I kd tl 6, edaspidi joonis A) järgmiselt: 1) avaldaja 1 ainukasutusse jääb 1 236 m2 suurune maatükk (joonisel A nr 1) ning 1 359 m2 suurune maatükk ja sellel asuvad ehitised (joonisel A nr 2); 2) avaldaja 2 ainukasutusse jääb 2 595 m2 suurune maatükk ja sellel asuvad ehitised (joonisel A nr 3); 3) puudutatud isiku 1 ainukasutusse jääb 2 364 m2 suurune maatükk ja sellel asuvad ehitised (joonisel nr 4) ning 462 m2 suurune maatükk (joonisel A nr 5). Avaldajad taotlesid, et ühiskasutusse jääb: 1) avaldajatele 3, 4 ja 5 maatükk suurusega 2 826 m2 (joonisel A nr 6); 2) avaldajatele 1 ja 2 maatükk (tee) suurusega 142 m2 (joonisel A nr 7) ning maatükk (tee koos aida ja sauna aluse maaga) suurusega 320 m2 (joonisel A nr 8); 3) kõigile kaasomanikele maatükk (üldtee) suurusega 907 m2 (joonisel A nr 9); 4) avaldajatele 1 ja 2 ning puudutatud isikule 1 kaev (joonisel A nr 10). Avalduse kohaselt kuulus avaldajatele 1 ja 2 kummalegi 1⁄4 suurune mõtteline osa, avaldajatele 3, 4 ja 5 igaühele 1/12 ning puudutatud isikule 1 1⁄4 suurune mõtteline osa kinnisasjast. Avalduse kohaselt ei suutnud kaasomanikud kokku leppida kaasomandi kasutamise korras ning kaasomandi kasutuskord ei olnud välja kujunenud. Avaldajad väitsid, et puudutatud isik 1 eirab teiste kaasomanike huve. Avaldajate ja puudutatud isiku 1 arusaam ilust ning korrastatud maast on erinev, puudutatud isikul 1 ei ole teiste kaasomanike nõusolekuta õigus lubada külalistel kinnistul telkida. Samuti väitsid avaldajad, et Siilu kinnistuga külgneva tee rajamine (joonisel A nr 9) ei riku puudutatud isiku 1 tavapärast maakasutust ning ei hävita tema istikuid.
2.Puudutatud isik 1 esitas vastuavalduse, milles taotles kasutuskorra määramist avaldajate taotletust erineval viisil. Puudutatud isik 1 esitas koos avaldusega omapoolse Sassi kinnistu jagamise joonise (I kd tl 51, edaspidi joonis B). Puudutatud isik 1 soovis, et kaasomandis olevate maatükkide ja nendel asuvate ehitiste kasutuskord määratakse kindlaks järgmiselt: 1) puudutatud isiku 1 ainukasutusse jääb 5 202 m2 suurune maatükk ja sellel asuvad ehitised (joonisel B nr 1); 2) avaldaja 2 ainukasutusse jääb 5 202 m2 suurune maatükk ja sellel asuvad ehitised (joonisel B nr 2); 3) avaldaja 1 ainukasutusse jääb 1 798 m2 suurune maatükk ja sellel asuvad ehitised (joonisel B nr 3);
2(8)
Tsiviilasi nr 2-15-19653 4) avaldajad võivad joonisel B märgitud maatükkide nr 2 ja 3 suhtes kokku leppida teisiti, kui see ei riiva puudutatud isiku 1 huve; 5) saun ja kaev jäävad avaldajate 1 ja 2 ning puudutatud isiku 1 ühiskasutusse. Juhul kui avaldajad 1 ja 2 tahavad sauna kasutusest jätta välja puudutatud isiku 1, tuleb talle määrata saunast loobumiseks rahaline hüvitis või kokku leppida muul viisil sellest loobumise tingimused. Puudutatud isiku 1 vastuavalduse kohaselt oli kaasomanike vahel välja kujunenud kasutuskord, mis oli erinev avaldajate esitatud kasutuskorrast. Puudutatud isik 1 väitis, et ta on alates 2001.a seal alaliselt elanud ning ainuisikuliselt hooldanud ja heakorrastanud joonisel B märgitud ala nr 1. Nimetatud maa-ala oli võssa kasvanud ja hooldamata. Sellel asuv taluhoone seisis aastaid tühjana, taluhoone katus lasi vett läbi ning selle korstnad lagunesid. Puudutatud isik 1 leidis, et juurdepääsutee, mis läheb joonisel B maatükilt nr 1 ei ole vajalik, kuna avaldajatel on juba kinnistule ja elamutele juurdepääs Tähe kinnistu poolt. Puudutatud isik 1 ei olnud nõus joonisel B maatükilt nr 1 mineva juurdepääsutee tegemiseks lõhkuma vana kiviaeda, maha võtma puid, ning teisaldama ehitist. Lisaks läbis nimetatud juurdepääsutee puudutatud isiku 1 hoovi. Puudutatud isik 1 leidis, et joonise B alal nr 3 paikneva tee kasutamine tagab kõigile kaasomanikele nende kasutusse jäävate maatükkide ja maatükkidel asuvate ehitiste sihipärase kasutamise võimalused. Hoonete vahelt on ka autodega läbimiseks vajaminev maa olemas. Järgnevalt jätsid avaldajad joonise A alana nr 4 puudutatud isiku 1 kasutusse ülemääraselt suure osa viljapuuaiast, samas kui ta vajab pigem põllumaad. Puudutatud isiku 1 hinnangul oli õiglane, kui avaldajale 1 jääb Sassi kinnistu jagamisel joonisel B ala nr 3. Avaldaja 1 erastas maareformi käigus ostueesõigusega vabade maade arvelt Rehemaa, mis piirneb Sassi kinnistuga. Puudutatud isik 1 ja teised kaasomanikud loobusid oma ostueesõigusest, kuna sõlmisid avaldajaga 1 suulise kokkuleppe, et avaldaja 1 piirdub üksnes 1 798 m2 suuruse alaga nr 3 joonisel B ega nõua teiste kaasomanikega võrdses osas Sassi kinnistu kasutamise võimalust. Puudutatud isiku 1 arvates tuli kasutuskorra kindlaksmääramisel arvestada veel sellega, et avaldajad ja puudutatud isik 1 ei saa omavahel läbi. Menetluse kestel esitas puudutatud isik 1 täiendava ettepaneku kasutuskorra määramiseks. Selle järgi tuli Sassi kinnistul eraldada kaks osa: ala suurusega 4 000 m2, mis jääb puudutatud isiku 1 kasutusse, ja ala suurusega 8 202 m2, mis jääb avaldajate kasutusse. Puudutatud isik 1 oli valmis kompenseerima tema kasutusse jääva kaasomandi mõttelisest osast suurema osa ühekordse maksega summas 300 eurot. Samas soovis ta saada hüvitist, kui kaotab sauna kasutamise võimaluse.
3.Pärnu Maakohus tegi 10.01.2017.a määruse, millega rahuldas avalduse ning jättis vastuavalduse rahuldamata. Puudutatud isik 1 esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse ja saatis asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu määruse kohaselt ei kaalunud maakohus asjaolusid igakülgselt ning ületas diskretsioonipiire. Maakohus ei põhjendanud, miks tuleb avaldajatele võimaldada juurdepääs nende kasutusse jäävatele osadele kinnistust just piki Siilu kinnistu äärt kulgevat teed mööda ja kuidas koormab nimetatud tee asukoht puudutatud isikut 1 vähem, kui koormaks piki Tähe ja Rehemaa kinnistute piiri rajatav tee avaldajaid. Seda enam oli selline kord põhjendamatu, arvestades, et avaldajad 1 ja 2 avaldasid soovi saada ühiskasutusse maatükki suurusega 320 m2 (joonisel A nr 8), mis kujutab endast Lõpe teelt juurdepääsuteed avaldajate 1 ja 2 kasutusse jäävatele osadele kinnistust. Kui parem või pikem juurdepääsutee oli avaldajate huvides, oli kohtu hinnangul ebaõiglane panna sellest tulenev ebamugavus puudutatud isiku 1 kanda. Joonisel A nr-ga 9 märgitud ala jätmine kõigi kaasomanike ühiskasutuses olevaks teeks ei arvestanud puudutatud isiku 1 huvidega. Lisaks sedastas
3(8)
Tsiviilasi nr 2-15-19653 ringkonnakohus, et maakorralduslikult tuleb eelistada maa võimalikult otstarbekat kasutamist, kinnisasjad peaksid olema terviklikud ja otstarbeka kujuga, teid tuleb rajada samuti otstarbekalt ning maa kiildumist ja tükeldamist tuleb vältida (MaaKS § 5 lg 2). Ringkonnakohus leidis, et kindlaksmääratud kasutuskord oli killustatult ülesehitatud ning ei soodustanud maa otstarbekat kasutamist. Kinnistu kasutuskorra kindlaksmääramisel tuli eelistada varianti, kus määratakse kindlaks mõistlike suuruste ja kujudega osad, mida on võimalik kasutada iseseisvalt, teisi kaasomanikke häirimata ning säilitades eluhoonete ümber privaatsus. Lisaks märkis ringkonnakohus, et kinnistu killustamine ei olnud põhjendatud ka seepärast, et kaasomanike suhted ei ole head.
4.Pärnu Maakohus korraldas Sassi kinnistul 06.11.2018.a vaatluse. Avaldaja 2 esitas 03.12.2018.a kohtule taotluse avaldusest loobumise kohta, kuna ta ei ole enam vaidlusaluse kinnisasja kaasomanik.
5.Pärnu Maakohus tegi 28.12.2018.a määruse, millega rahuldas puudutatud isiku 1 avalduse ning jättis rahuldamata avaldajate avalduse. Kohus võttis vastu avaldaja 2 loobumise. Maakohus määras kindlaks järgmise kasutuskorra (t II kd lk 135, edaspidi joonis C): 1) puudutatud isiku 1 ainukasutusse jääb maatükk suurusega 3050 m2 (joonisel C nr 1); 2) avaldaja 1 ainukasutusse jääb maatükk suurusega 3051 m2 (joonisel C nr 2); 3) puudutatud isiku 2 ainukasutusse jääb maatükk suurusega 3050 m2 (joonisel C nr 3); 4) avaldajate 3-5 ühiskasutusse jääb maatükk suurusega 3050 m2 (joonisel C nr 4); 5) avaldaja 1 ja puudutatud isiku 2 ühiskasutusse jäävad saun ja ait (joonisel C nr 2); 6) avaldaja 1, 3-5 ja puudutatud isiku 2 ühiskasutusse jääb Tähe kinnistu poolne olemasolev juurdepääsutee kuni aidani, sealt edasi saab juurdepääsuteed kasutada jalgsi (joonisel C nr 2); 7) avaldaja 1 ja puudutatud isiku 2 ainukasutusse jäävad joonisel C nr 2 asuvad saun ja ait; 8) Sassi kinnistul asuv kaev jääb kõigi kaasomanike ühiskasutusse. Maakohtu hinnangul vähendab Siilu kinnistu äärest kulgev juurdepääsutee oluliselt puudutatud isiku 1 privaatsust, kuna jääb viimase õuealale, sh liigub see liiga lähedalt puudutatud isiku 1 kõrvalhoonetest. Kuna puudutatud isik 1 elab Sassi kinnistul igapäevaselt, tuleb tema privaatsusega enam arvestada. Lisaks ei ole selliselt juurdepääsutee korraldamine põhjendatud, kuna hõlmab puudutatud isiku 1 kuuri ümbertõstmist, puude mahavõtmist ning haljastuse muutmist. Järgnevalt leidis maakohus, et avaldajate kasutuskord tükeldab põhjendamatult Sassi kinnistut, mis pole kooskõlas kaasomanike huvidega ega seadusega. Samuti ei ole põhjendatud see, et avaldajale 1 ja puudutatud isikule 2 tulenes avaldajate taotletud kasutuskorrast kaks juurdepääsuteed. Neile juba on tagatud juurdepääsutee Tähe kinnistu poolt. Nimetatud juurdepääsutee asub nende elamutele ka lähemal. Kohus märkis, et ühel kinnistul oleva iga hoone juurde ei pea kulgema sõidukiga läbitav juurdepääsutee. Kohtu hinnangul piisab ka sellest, kui kinnistul paiknevate elamuteni pääseb jalgsi. Tähe kinnistu poolse juurdepääsutee osas märkis maakohus veel, et vajadusel saab juurdepääsuteed ka pikendada, et oleks võimalik sõidukiga kaugemale sõita. Kohtu hinnangul ei riivanud selline juurdepääsutee kord kaasomanike huve, kuna omanikud ei ela seal igapäevaselt, seal ei sõideta igapäevaselt (sh ei sõida võõrad) ning elamuteni pääseb jalgsi.
6.Maakohtu määruse peale esitasid avaldajad (v.a avaldaja 2) ja puudutatud isik 2 määruskaebuse (edaspidi ka määruskaebuse esitajad), milles paluvad tühistada maakohtu määruse ning rahuldada avaldajate avalduse kasutuskorra kindlaksmääramiseks. Määruskaebuse kohaselt ei ela puudutatud isik 1 Sassi kinnistul aastaringselt, mistõttu arvestas
4(8)
Tsiviilasi nr 2-15-19653 maakohus ebaõiglaselt palju puudutatud isiku 1 huvidega, sh tema privaatsusega. Määruskaebuse esitajad leiavad, et maakohus jättis arvestamata teiste kaasomanike (enamuse) huvide ja privaatsusega, mida kindlaksmääratud kasutuskorraga riivatakse rohkem. Kohus kavandas juurdepääsutee, mis lõikab otse avaldaja 1 elamusse, läheb üle tema elamu trepi ning möödub vahetult puudutatud isiku 2 suvemaja eest. Siilu kinnistuga külgneva juurdepääsutee jaoks ei pea maha võtma puid ega muutma haljastust. Lisaks lähtus maakohus ebaõiglaselt puudutatud isiku 1 soovidest, arvestades, et ta ise ei saanud teistega läbi (käitus nendega halvasti) ning kujundas kohtumenetluse ajal kinnistut ümber, sh istutas sihilikult põõsaid, ehitas kuuri ja risustas ära maamärgi. Määruskaebuse esitajad väidavad, et avaldajate maakohtule esitatud kasutuskorra kindlaksmääramise taotlus ei tükelda Sassi kinnistut liigselt. Lisaks taotlevad nad täiendava tõendi, avaldaja 1 registrijärgse elukoha väljavõtte, vastuvõtmist käesolevasse menetlusse. Nimetatud tõendiga soovivad määruskaebuse esitajad tõendada, et ka avaldaja 1 alaline elukoht on Sassi kinnistul.
7.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
8.Puudutatud isik 1 vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta maakohtu määruse muutmata ja menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Määruse põhjendused
9.Tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab Tallinna Ringkonnakohus, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Pärnu Maakohtu määrus muutmata. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
10.Maakohus määras Sassi kinnistu kasutuskorra kindlaks AÕS § 72 lg 5 kohaselt. Viidatud sätte kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. AÕS § 72 lg 5 alusel kasutuskorra kindlaksmääramine on kohtu diskretsiooniotsustus. Määruskaebuse esitajad soovivad, et kohus määraks kindlaks avaldajate maakohtu menetluses väljapakutud kasutuskorra, väites, et nende kasutuskord on sobiv ja ei tükelda kinnistut liigselt. Ringkonnakohus ei saa sellega nõustuda. Maakohus kaalus ja käsitles kõikide menetlusosaliste huve ning jättis avaldajate avalduse rahuldamata, ületamata seejuures diskretsioonipiire. Maakohus arvestas kasutuskorra kindlaksmääramisel menetlusosaliste kinnistu kasutamise sagedust, nende potentsiaalset privaatsuse riivet, omavahelist läbisaamist ja kinnistu terviklikkuse ja otstarbeka jagamise nõuet. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei korda neid (TsMS § 654 lg 6). Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust teha teistsugust lahendit. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus määruskaebuses esitatud väiteid.
11.Määruskaebuse esitajad leiavad, et maakohus omistas ebaõigesti olulist tähendust puudutatud isiku 1 huvidele, kuna viimane elab Sassi kinnistul aastaringselt. Määruskaebuse esitajate väitel ei ela nimetatud isik kinnistul alaliselt, s.t talvisel ajal on tema elukoht Pärnu linnas. Ringkonnakohus ei nõustu, et maakohus omistas ebaõiglaselt tähendust puudutatud isiku 1 huvidele, kes seal peamiselt elab. TsÜS § 14 lg 1 kohaselt on isiku elukoht seal, kus isik alaliselt võib peamiselt elab. Isegi kui isik ei ela talvisel ajal Sassi kinnistul, saab tema alaline või peamine elukoht olla ikka nimetatud kinnistu. Isegi kui puudutatud isik 1 elab vaidlusalusel kinnisasjal alaliselt üksnes poole aastast, on tema huvidega arvestamine viisil nagu seda tegi
5(8)
Tsiviilasi nr 2-15-19653 maakohus, põhjendatud. Tsiviilasja materjalid ei anna alust järeldada, et maakohus oleks arvestanud puudutatud isiku 1 huvidega ebaõiglaselt rohkem kui teiste kaasomanike huvidega.
12.Määruskaebuse esitajad väidavad veel, et maakohus lähtus ebaõiglaselt puudutatud isiku 1 huvidest ja privaatsusest, kuna tema oli see, kes käitus teiste kaasomanikega halvasti. Ringkonnakohus selgitab, et kasutuskorra kindlaksmääramisel ei omanud tähendust see, kes kaasomanike vahelisi tülisid konkreetselt põhjustas, vaid see, et kaasomanike vahel olid problemaatilised suhted. Maakohus määras seetõttu ringkonnakohtu juhiseid arvestades kindlaks kasutuskorra, mille raames on kaasomanikel vähem põhjust omavahel kokku puutuda ja konflikti sattuda. Avaldajate kasutuskord, mis tükeldas kinnistuid ja milles märgitud Siilu kinnistuga külgnev juurdepääsutee möödus vahetult puudutatud isiku 1 kinnisasjast, ei aidanud kaasa kaasomanike konfliktide vältimisele. Seega ei omanud kasutuskorra kindlaksmääramisel tähendust puudutatud isiku 1 isiksus, vaid see, kuidas kasutuskorraga teha võimalikuks, et kaasomanikud saaksid rahumeelselt kinnistul elada.
13.Samuti märgivad määruskaebuse esitajad, et kohus peaks kindlaks määrama kasutuskorra, mis võimaldab Siilu kinnistuga külgnevat juurdepääsuteed kasutada elamuteni ligipääsemiseks. Esiteks väidavad nad, et puudutatud isik 1 kujundas kohtumenetluse ajal kinnistu pahauskselt ümber, sh istutas sihilikult põõsaid, ehitas kuuri ning risustas maamärgi. Sisuliselt leiavad nad, et puudutatud isik 1 lõi kunstlikult asjaolusid, et maakohus ei määraks kindlaks avaldajate kasutuskorda ja ei lubaks juurdepääsuteed avaldajate elamuteni Siilu kinnistu poolt. Ringkonnakohtule ei nähtu toimiku materjalidest, et puudutatud isik 1 kujundas sihilikult kinnistut ümber. Nimetatud kuur oli juba kinnistul olemas vahetult pärast käesoleva menetluse algust, s.t avalduse menetlusse võtmist (vt puudutatud isiku 1 09.02.2016.a seisukohta). See, kas ja kus olid puudutatud isiku 1 põõsad või kas ta risustas maamärgi, ei olnud käesoleva kasutuskorra kindlaksmääramisel määrava tähendusega. Määravat tähendust omas see, et Siilu kinnistuga külgnev juurdepääsutee riivab põhjendamatult puudutatud isiku 1 privaatsust, võrreldes alternatiivse ning olemasoleva juurdepääsuteega Tähe kinnistu poolt. Teiseks väidavad määruskaebuse esitajad, et Siilu kinnistuga külgneva juurdepääsutee jaoks ei pea maha võtma puid ega muutma haljastust. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajatega. Maakohus on 06.11.2018.a Siilu kinnistul läbi viinud paikvaatluse ning asunud seisukohale, et Siilu kinnistuga külgneva juurdepääsutee tegemiseks tuleb puudutatud isiku 1 kuur tõsta teise kohta, maha võtta puid ning muuta haljastust. Ainuüksi määruskaebuses esitatud vastupidine väide ei anna alust leida, et maakohus hindas tõendeid valesti ja määras sellest tulenevalt kindlaks ebaõige kasutuskorra.
14.Järgnevalt leiavad määruskaebuse esitajad, et maakohtu kindlaksmääratud kasutuskorras kavandatud juurdepääsutee riivab liigselt teiste kaasomanike privaatsust, kuna see kavandati avaldaja 1 elamusse, möödub otse üle tema elamu trepi ning vahetult puudutatud isiku 2 suvemajast. Nende hinnangul lähtus kohus ebaõiglaselt ainult ühe isiku huvidest ning mitte enamike soovist. Ringkonnakohus selgitab, et kohtul ei tule kasutuskorra kindlaksmääramisel AÕS § 72 lg-st 5 tulenevalt arvestada eelkõige kaasomanike enamuse soovidega. Viidatud säte annab kohtule laia diskretsiooniõiguse. Maakohus lähtus sellest, et Siilu kinnistuga külgnev juurdepääsutee riivab põhjendamatult puudutatud isiku 1 privaatsust, võrreldes alternatiivse ning olemasoleva juurdepääsuteega Tähe kinnistu poolt. Sealjuures ei riiva Tähe kinnistuga külgnev juurdepääsutee liigselt määruskaebuse esitajate privaatsust, arvestades, et omanikud ei ela seal igapäevaselt, sealt ei liigu sõidukid igapäevaselt läbi, samuti ei kasuta seda võõrad inimesed. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendusega ning lisab täiendavalt, et Tähe kinnistuga külgnev juurdepääsutee ei riiva selgelt avaldajate 3-5 privaatsust, kuna nendel ei ole kinnistul elamuid ja nad ei käi seal igapäevaselt (vt ka
6(8)
Tsiviilasi nr 2-15-19653 kohtuistungi protokolli t kd II, lk 64-67). Samuti ei nähtu puudutatud isiku 2 privaatsuse riivet, kuna tema suvemajast ei ole üldjuhul teistel põhjust mööda minna peale tema enda, sh sõidukiga või jalgsi. Viimaseks ei nähtu ka avaldaja 1 privaatsuse riivet olukorras, kus avaldaja 1 ja puudutatud isik 2 soovisid niikuinii joonise A ala nr 8 juurdepääsuteed ühiselt kasutada.
15.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks.
16.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud täiendav tõend, millest nähtub, kus on ametlikult registreeritud avaldaja 1 registrijärgne elukoht, ei anna alust lahendada asja teistsugusel viisil. Esiteks ei väitnud tõendi esitaja, et ta viibiks ja elaks püsivalt vaidlusalusel kinnisasjal. Tõendi esitamisel väitis avaldaja 1, et tema ametlik elukoht on üksnes rahvastikuregistris sellel aadressil kajastatud. Määrav ei ole see, kuhu on registreeritud inimese elukoht, vaid see, kas inimene reaalselt vaidlusalusel kinnisasjal igapäevaselt elab. Menetluskulud
17.Ringkonnakohus jätab määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel solidaarselt määruskaebuse esitajate, avaldaja 1 ja avaldajate 3-5 ning puudutatud isiku 2, kanda.
18.Järgnevalt määrab ringkonnakohus kindlaks määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud. Puudutatud isik 1 esitas 11.02.2019.a menetluskulude nimekirja, mille kohaselt tekkisid tal menetluskulud seoses õigusabi osutamisega 810 eurot tunnihinnaga 150 eurot (v.a käibemaks). TsMS § 174 lg 1 ls 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
19.Ringkonnakohus ei leia, et puudutatud isiku 1 esindaja tunnitasu 150 eurot (v.a käibemaks) on käesoleval juhul vajalik ja põhjendatud tunnitasumäär. Ringkonnakohus arvestab, et käesolev menetlus ei ole õiguslikult keeruline, samuti on tegemist hagita menetlusega, millisel juhul on kohtul asja lahendamisel menetluses oluliselt suurem roll. Ringkonnakohus leiab, et vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja tunnitasu on 110 eurot (v.a käibemaks). Järgnevalt ei ole vajalik ja põhjendatud õigusabi osutamise ajakulu määruskaebusega tutvumisele ning seisukoha koostamisele 4,5 h. Arvestades määruskaebuse mahtu, puudutatud isiku 1 seisukoha mahtu ning seda, et esindaja osales ka varasemalt menetluses ja oli teadlik asjaoludest, oli vajalik ja põhjendatud ajakulu 3 h. Eeltoodust tulenevalt moodustab puudutatud isiku 1 esindaja vajalik ja põhjendatud menetluskulu kokku 330 eurot (3 h × 110 eurot/h = 330 eurot), millele lisandub TsMS § 174 lg-st 10 tulenevalt käibemaks. Seega on käibemaksuga vajalik ja põhjendatud menetluskulu kokku 396 eurot (330 eurot × 1,2 = 396 eurot). Nimetatud summa mõistab kohus solidaarselt välja määruskaebuse esitajatelt.
Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt)
7(8)
Tsiviilasi nr 2-15-19653
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.