Otsuse avalikult teatavaks 08. aprill 2019 kell 15.00 Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu tegemise aeg ja koht Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Tarmo Tina
Kohtuasi
Swedbank P&C Insurance AS hagi G. C. vastu 2180, 22 euro ja viivise nõudes
Hagi hind
2435, 38 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Swedbank P&C Insurance AS (RK 11269248, asukoht Liivaia 12, 15039 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Birgit Juhanson (e-post [email protected] ) Kostja: G. C. (IK xxx, elukoht xxx) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Roman Golovenko (e-post [email protected])
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Swedbank P&C Insurance AS hagi rahuldada.
2.Välja mõista G. C.`ilt Swedbank P&C Insurance AS kasuks 2435, 38 eurot (põhinõue 2180, 22 eurot ja hagi esitamise ajaks sisse nõutavaks muutunud viivis 255, 16 eurot).
3.Välja mõista G. C.`ilt Swedbank P&C Insurance AS kasuks viivis põhinõudelt (2180, 22 eurot) alates 08.06.2018 kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
5.Välja mõista G. C.`ilt Swedbank P&C Insurance AS kasuks menetluskulud 275 eurot.
6.Välja mõista G. C.`ilt Swedbank P&C Insurance AS kasuks viivis menetluskuludelt (275 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
I HAGEJA NÕUE JA SEISUKOHAD
1.Hagiavalduse kohaselt toimus 12.06.2015 Kohtla-Järvel, xxx, mis on A. S. omandis, kahjujuhtum, kus kostja korteri nr 30 tualettruumis survevooliku purunemise tagajärjel toimunud veeavariis sai all asetseva korteri siseviimistlus veekahju. Korter oli kahjujuhtumi hetkel kindlustatud kodukindlustuse koguriskikindlustuse lepingu alusel hageja juures. Kahjujuhtumi kohta on hageja avanud kahjutoimiku nr OK1511013, mille alusel hüvitas kannatanule kindlustushüvitise 2630, 22 eurot. Korteri nr 27 kahjujuhtumijärgsel ülevaatusel 22.06.2015 fikseeris hageja koostööpartner LKB OÜ kahjud. 04.05.2015 hüvitas hageja xxx-le taastusremondi maksumuse 2630, 22 eurot, so. Kuivõrd veekahju sai alguse kostja korterist, siis kostja on rikkunud KOS § 10 lg-st 1, § 12 lg-st 3 ja § 15 lg-st 5 (aga ka AÕS § 72 lg 5 esimesest ja teisest lausest) tulenevat kohustust kasutada korteriomandi reaalosa teiste korteriomanike huvisid ja õigusi kahjustamata. Kostja rikkumine ei ole KOS § 11 lg 3 alusel vabandatav. Kui kostja oleks järginud oma kohustust tagada, et talle kuuluva korteri valdamisel ei tekiks veekahju, siis poleks kahjulik tagajärg saabunud. Hageja tugineb VÕS §-le 127 lg 1, 128 lg 1, 3, 492 ja palub kostjalt välja mõista 2435, 38 eurot (põhinõue 2180, 22 eurot ja viivis 255, 16 eurot) ning edaspidi viivise põhinõudelt (2180, 22 eurot), alates hagi esitamisest 08.06.2018 kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt viivis menetluskuludelt.
2.Hageja viitab Riigikohtu lahendile nr. 3-2-1-121-08, p 15 ja leiab, et kuigi korteri nr 27 seinad, laed ja põrandad said kahjustada osaliselt, tuli korteri nr 27 kahjujuhtumi eelse tervikliku esteetilise välisilme tagamiseks teostada taastus kogu ulatuses. Asjaolu, et kahjude likvideerimisel ning asjade taastamisel omandab kahjustunud vara värske viimistluse on paratamatu. Remonttöid ei ole võimalik teostada selliselt, et nendel kajastuks teatav kulumine. Ka hageja kodukindlustuse üldtingimuste järgi on kahju hüvitamise aluseks vara taastamisväärtus ja taastamisel ei võeta arvesse ehitise kulumit. Kasu mahaarvamine kahjuhüvitisest on käesoleval juhul vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga, kuna kannatanul ei olnud objektiivselt võimalik kasu saamist kahju hüvitamise käigus vältida (nn. pealesunnitud rikastumine). Hageja huvi ei ole alusetute või ülemääraste kindlustushüvitiste väljamaksmine, vaid kahju objektiivne hüvitamine. Kostja esitatud hinnapakkumised ei kajasta konkreetse korteri konkreetseid kahjustusi ning on koostatud tegelikku olukorda ja kahjusid nägemata. Hinnapakkumised ei võta arvesse materjalide reaalset maksumust ega kahju tegelikku ulatust.
2-18-8875
II KOSTJA VASTUS JA SEISUKOHAD
3.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Veeleke oli koheselt avastatud ja viivitamatult peatatud. Suurt veeleket ei olnud. Kostja tellis kahest ehitusfirmast (OÜ VALSNERA ja OÜ Vekoolis) hinnapakkumised korteri nr 27 remondi maksumuse välja selgitamiseks. OÜ VALSNERA ja OÜ Vekoolis tegid OÜ LKB eelkalkulatsioonile alternatiivsed kalkulatsioonid. OÜ VALSNERA kalkulatsiooni järgi on korteri nr 27 remondi maksumus 1 281, 65 eurot. OÜ Vekoolis kalkulatsiooni järgi on korteri nr 27 remondi maksumus 1 477, 08 eurot. Seega OÜ VALSNERA ja OÜ Vekoolis kalkulatsioonide alusel on korteri nr 27 remondi maksumus peaaegu kaks korda väiksem kui hageja nõue (2630, 22 eurot). OÜ LKB eelkalkulatsiooni põhjal on alus eeldada, et hinna arvestamisel on võetud aluseks uute materjalide hind. Samuti ei nähtu, millised ehitusmaterjalid, mis mahus ja mis hinnaga on võetud aluseks. Lisaks käsitleb eelkalkulatsioon korteri remonti sellises mahus mis ei ole vajalik 12.06.2015 veekahjustuste likvideerimiseks.
4.Uue remondi hind ja tekitatud kahju ei ole samaväärsed mõisted. Kahju suuruse kindlaks tegemisel tuleb arvestada asja kulumit ja amortisatsiooni, s.t kostja ei pea hüvitama hagejale uute materjalide ja detailide hinda. Hüvitada tuleb kulutused, mis on vajalikud asja viimiseks endisesse olukorda. Kostja viitab Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-137-05. Kui nõustuda kahju suurusega, siis korteri nr 27 omanik rikastub alusetult kostja arvelt. Kostja leiab, et korteri omaniku enda vastutus kahju suuruses on vähemalt 20 %. Lähtudes OÜ VALSNERA ja OÜ Vekoolis kalkulatsioonidest on remondi maksumus ca 1200-1400 eurot. Sellest tuleb lahutada endise remondi amortisatsioon (vähemalt 50 %) ja korteri omaniku enda vastutus kahju (ca 20 %). Saadud summa on ca 450 eurot, mille kostja hagejale ka tasus. Menetluskulud jätta hageja kanda.
IV KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Pooled ei vaidle selle üle, et korter asukohaga Maleva tn. 9-27 oli kindlustatud hageja juures, kindlustusjuhtum toimus, hageja hüvitas kindlustatud korteri omanikule selle remondi tõttu tekkinud kulud (kahju) ning et need kulud kuuluvad korteriomanikule hüvitatava kahju hulka. Kuna hageja on kindlustusvõtjale hüvitanud kahjujuhtumist põhjustatud kahju, läks selles ulatuses kindlustusandjale (hagejale) VÕS § 492 lg 1 alusel kahju hüvitamise nõue kahju tekitaja vastu üle.
6.Kostja vastuväite kohaselt ei vasta kahjunõue VÕS § 127 lõikes 1 sätestatud kahju hüvitamise eesmärgile, sest kahjusaaja on asetatud tunduvalt paremasse olukorda kui ta oli enne kahju tekkimist. Hageja väitel ei ole remonttöid võimalik teostada selliselt, et kajastuks kulumine. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks endise olukorra taastamine. VÕS § 132 lg 3 reguleerib kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramist asja kahjustamise korral. Viidatud sätte esimese lause kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et olukorras, kus kahjustatud korteri seisund oli enne taastamist halvem kui peale taastamist, on kahjustatud isik saanud kasu. Samas nõustub kohus aga ka hageja seisukohaga, et kahjustatud korteri taastamine teisiti võimalik ei olnud. VÕS § 127 lg 5 kohaselt tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga.
2-18-8875
7.Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 127 lg 5 alusel tuleb kaaluda, kas kannatanu suhtes on õiglane arvata maha kasu olukorras, kus kannatanul ei ole objektiivselt võimalik kasu saamist kahju hüvitamise käigus vältida (RKTKo 3-2-1-133-15 p 17). Kasu mahaarvamiseks on VÕS § 127 lg 5 kohaselt vajalik kahe eelduse olemasolu, so. kasu peab olema põhjuslikus seoses kahju tekitamisega ja kasu mahaarvamine hüvitisest ei tohi olla vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Kohtu hinnangul on kasu ja kahju tekitamise vahel põhjuslik seos olemas, kuna ilma korterit kahjustamata, ei oleks korterit remonditud, ega kahjustatud korteri omanik saanud uusi materjale ja värsket remonti. Kohus leiab, et kolmandate isikute tehtud maksed, mis tehakse lepingust või seadusest tuleneva kohustuse alusel, sh. kahjustatud isiku poolt sõlmitud kahjukindlustuse hüvitis, ei kuulu üldjuhul kasuna kahjuhüvitisest mahaarvamisele. Kahjukindlustuse eesmärk ei ole mitte kahju tekitaja kahju hüvitamise kohustuse vähendamine, vaid kahju saanud isikule asja parandamise kulude hüvitamine.
8.Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja oleks pidanud kahju hüvitamisel võrdlema rikkumisele eelnevat ja sellele järgnevat korteri seisukorda (st, arvestama korteri kulumiga). Riigikohus on selgitanud, et kui VÕS §-s 127 kehtestatud põhimõtted kaitsevad üldiselt kahju hüvitamise kohustuse kaudu kahjustatud isiku vara väärtust, siis VÕS § 132 mõte on kaitsta kahjustatud isiku vara koosseisu säilimist. Järelikult lähtutakse asja kahjustamise korral kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest (RKTKo 3-2-1-121-08 p 15). Kohtu hinnangul on kasu mahaarvamine kahjuhüvitisest käesoleval juhul vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga, kuna kannatanul ei olnud objektiivselt võimalik kasu saamist kahju hüvitamise käigus vältida (nn. pealesunnitud rikastumine), st. kahjustatud korteri omanik ei saanud ära hoida korteri taastamise käigus uute materjalide paigaldamist ja uue siseviimistluse teostamist. Vastasel korral poleks kindlustusandjal üldse võimalik asja parandada, mis muudaks saavutamatuks VÕS § 132 eesmärgi, milleks on tagada kahjustatud isiku vara säilimine. VÕS § 132 eesmärgiks ei ole vara väärtuse säilitamine.
9.Nõustuda ei saa kostja vastuväitega, et hageja on remonditööde maksumust arvestanud ebamõistlikus ulatuses. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et remonttööde maht ja kulutuste suurus olid mõistlikult võttes paratamatud. Korteri kahjustused on fikseeritud toimiku materjalides olevas ehitise ülevaatuse aktis (tl. 11) ja konkretiseeritud akti lisas (tl. 12). OÜ Brevanor arves tööde maksumuse kohta (tl. 10), on lähtutud 14.07.2015 LKB OÜ eelkalkulatsioonist ja kindlustustoimiku materjalidest. Mis puudutab kostja esitatud OÜ Valsnera (tl. 63) ja OÜ Vekoolis hinnapakkumisi (tl. 65), siis need sisaldavad ainult tööde maksumust, st. arvestatud pole materjalide maksumusega. Selles osas nõustub kohus hageja seisukohaga. Lisaks pole hinnapakkumistes arvestatud kõigi vajalike töödega (nt. materjalide transport, koristustööd, püstaku luugi korrastustööd). Seega ei saa esitatud tõendite põhjal asuda seisukohale, et vajaliku remondi eest oleks hagejal olnud võimalik tasuda vähem. Kokkuvõttes ei anna kostja vastuväited hüvitise vähendamiseks alust ja hagi tuleb rahuldada. Hagihind Raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga (TsMS § 124). Hageja palub välja mõista kostjalt 2435, 38 eurot, mis on ka hagi hinnaks.
2-18-8875 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv 275 eurot. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskuluna riigilõiv 275 eurot. Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Hageja on vastava taotluse esitanud.
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.