XX hagi LVM Kinnisvara OÜ, YY ja CC vastu trepi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks või kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 27. aprilli 2018. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
LVM Kinnisvara OÜ apellatsioonkaebus XX apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses
Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kohtuistungi toimumise aeg
2. aprill 2019
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja XX
Kostjad LVM Kinnisvara OÜ (registrikood 10033331), YY (isikukood XXXXXXXXXXX) ja CC (isikukood XXXXXXXXXXX), ühine lepinguline esindaja Annika Murulaid
Kostjate lepinguline esindaja Annika Murulaid Menetlustaotlus
Kompromissilepingu kinnitamise taotlus
RESOLUTSIOON:
1.Kinnitada XX ning LVM Kinnisvara OÜ, YY ja CC kompromiss tsiviilasjas nr 2-1214764 järgmistel tingimustel:
LVM Kinnisvara OÜ kohustub tasuma XX-le 500 eurot hiljemalt nädala jooksul kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest.
2-12-14764
1.2.Sellest tsiviilasjast tulenevalt ei ole pooltel teineteise vastu rohkem nõudeid.
2.Tühistada Pärnu Maakohtu 27. aprilli 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-14764 ja lõpetada tsiviilasja menetlus.
3.Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes poolte enda kanda.
4.Tagastada XX-le apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 25 eurot.
5.Tagastada LVM Kinnisvara OÜ-le apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 87 eurot 50 senti ja kanda see LVM Kinnisvara OÜ pangakontole nr EE582200221003105820 (Swedbank AS). Kohtu selgitused: Kompromissi kinnitava määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Võlausaldaja saab nõuda kompromissi kinnitava kohtumääruse täitmist täitemenetluse korras. Võlgnik saab kompromissi tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva sundtäitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada..
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX (hageja) esitas 12. aprillil 2012 Pärnu Maakohtule LVM Kinnisvara OÜ (kostja I) vastu hagi, milles palus kohustada kostjat I tagastama hagejale mittestatsionaarse raudkonstruktsiooniga trepi või tagastamise võimatuse korral mõista kostjalt I hageja kasuks välja trepi väärtuse hüvitamiseks 1150 eurot 41 senti. Hagiavalduse kohaselt võttis kostja I maakler 15. aprillil 2002 kl 10.30 paiku omavoliliselt kaasa hageja omandis oleva Pärnus Nikolai 18-1 asuva korteriomandi ukse ees olnud hagejale kuuluva mittestatsionaarse raudkonstruktsiooniga trepi maksumusega 18 000 krooni. Trepp oli paigaldatud Nikolai 18-1 ukse ette juba 1995. aastal ja trepi olemasolu ei olnud kuni 15. aprilli 2002 sündmusi vaidlustatud. Kostjal ei olnud õigust treppi ära viia. Kostja ei ole andnud trepi asukoha kohta teavet ega treppi tagastanud.
2-12-14764
2.Kostja I vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata, leides mh, et hagi on esitatud vale kostja vastu.
3.Pärnu Maakohus jättis 9. mai 2014. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
4.Tallinna Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja saatis asja samale maakohtule uuesti läbivaatamiseks.
5.Hageja esitas 22. jaanuaril 2016 taotluse YY (kostja II) ja CC (kostja III) kostjatena menetlusse kaasamiseks. Maakohus rahuldas 9. septembril 2016 määrusega hageja taotluse ja toimetas kostjale I ja kostjale II kätte hagiavalduse.
6.Kostja II ja kostja III vaidlesid hagiavaldusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.
7.Pärnu Maakohus rahuldas 27. aprilli 2018. a otsusega hagi kostja I vastu ja mõistis kostjalt I hageja kasuks välja kahjuhüvitise 825 eurot. Kostja II ja kostja III vastu esitatud hagi jättis maakohus rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hagi rahuldavas osas poolte enda kanda ning osas, millega hagi jäi rahuldamata, jättis maakohus menetluskulud hageja kanda. Lisaks mõistis maakohus hagejalt kostja II ja kostja III kasuks välja menetluskulude hüvitisena kummalegi kostjale 100 eurot.
8.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ning jätta kõik menetluskulud kostjate kanda.
9.Kostja I esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus hagi rahuldas, ning teha uue otsuse, millega jätta hagi täielikult rahuldamata.
10.Pooled vaidlesid teineteise apellatsioonkaebustele vastu ja palusid jätta need rahuldamata.
11.Tallinna Ringkonnakohtu 2. aprilli 2019. a kohtuistungil olid pooled nõus lahendama vaidluse kokkuleppel ja leppisid kokku alljärgnevas. Kostja I kohustub tasuma hagejale 500 eurot hiljemalt nädala jooksul kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest. Pooled kinnitavad, et neil ei ole teineteise vastu rohkem sellest tsiviilasjast tulenevalt nõudeid ning kohtuasja menetluskulud jäävad poolte enda kanda. Pooled paluvad kompromissi kinnitada ja asja menetluse lõpetada ning kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Pooled paluvad ühtlasi tagastada poole apellatsioonkaebuste esitamisel tasutud riigilõivust.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtule esitatud kompromissikokkulepe tuleb kinnitada. Kompromissi kinnitamise tõttu tuleb maakohtu otsus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 ja § 645 lg 1 järgi tühistada ning tsiviilasja menetlus lõpetada.
13.Kolleegium märgib, et pooled võivad hagimenetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada TsMS § 4 lg 3 ja § 430 lg 1 järgi kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Seejuures peab ka kohus, kui see on kohtu hinnangul mõistlik, tegema kogu menetluse vältel
2-12-14764 TsMS § 4 lg 4 esimese lause järgi kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendatakse kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel. Kuigi üldjuhul ei ole kohtul alust keelduda talle esitatud kompromissi kinnitamast, peab kohus jätma TsMS § 430 lg 3 esimese lause järgi kompromissi kinnitamata, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Lisaks ei ole kohus TsMS § 430 lg 3 teise lause järgi perekonnaasjas kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama. Muid aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks seadusest ei tulene.
14.Praeguses asjas vaidlesid pooled selle üle, kas kostjad peavad tagastama hagejale
15.aprillil 2002 äraviidud trepi või hüvitama hagejale selle väärtuse. Apellatsioonimenetluses oli vaidlus eelkõige selle üle, kas kostja I peab hüvitama hagejale trepi väärtuse, ning kelle kanda jäävad menetluskulud. Ringkonnakohtu istungil leppisid pooled pikalt kestnud vaidluse lõpetamiseks ja õigusrahu saavutamiseks kokku selles, et kostja I hüvitab hagejale 500 eurot ning kogu kohtuvaidluse menetluskulud jäävad poolte enda kanda.
15.Arvestades kohtuvaidluse asjaolusid, on kolleegiumi hinnangul mõistlik lahendada poolte vaidlus kokkuleppel ning asjas ei esine kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid. Kokkuleppe sisu ei ole vastuolus seaduse ega heade kommete ega riku mingil viisil avalikku huvi. Kokkulepe on selge ja täidetav. Hageja kinnitas isiklikult, et nõustub kompromissikokkuleppega. Kostjate lepingulisel esindajal Annika Murulaiul on volitus sõlmida kostja nimel kompromissikokkulepe. Seetõttu tuleb kompromissikokkulepe kinnitada.
16.Kuna pooled palusid kompromissi sõlmimise tõttu tagastada neile TsMS § 150 lg 2 p 1 järgi poole apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust, tuleb riigilõiv nimetatud ulatuses tagastada. Arvestades seda, et hageja tasus apellatsioonkaebuselt riigilõivu 50 eurot, tuleb talle tagastada 25 eurot. Kuna kostja I tasus apellatsioonkaebuselt riigilõivu 175 eurot, tuleb talle tagastada 87 eurot 50 senti. Riigilõiv tagastatakse TsMS § 150 lg 4 III lause järgi menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.
17.Pooled leppisid kokku, et kannavad kohtuvaidlusega seotud menetluskulud ise.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.