Margo Klaar (eesistuja), Indrek Parrest, Kaupo Paal
Otsuse tegemise aeg ja koht
18.06.2015, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-14764
Tsiviilasi
I M hagi LVM Kinnisvara OÜ vastu asja tagastamiseks või selle väärtuse hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 09.05.2014 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1150,41 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
I M apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): I M (isikukood
XXXXXXX)
Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): LVM Kinnisvara OÜ (registrikood 10033331, asukoht Pärnu), lepinguline esindaja Annika Murulaid
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Pärnu Maakohtu 09.05.2014 otsus tühistada ja saata tsiviilasi Pärnu Maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi
andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.12.04.2012 esitas I M (hageja) maakohtule LVM Kinnisvara OÜ (kostja) vastu hagi (muudetud 16.04.2012), milles palus kohustada kostjat tagastama hagejale mittestatsionaarse raudkonstruktsiooniga trepi või tagastamise võimatuse korral mõista kostjalt hageja kasuks välja trepi väärtuse hüvitamiseks 1150,41 eurot.
2.15.04.2002 kella 10.30 paiku võttis kostja maakler I S omavoliliselt kaasa hageja omandis oleva Pärnus XXXXXXX asuva korteri ukse ees olnud hagejale kuuluva mittestatsionaarse raudkonstruktsiooniga trepi maksumusega 18 000 krooni. I S viis trepi ära teadmata suunas. Trepi äraviimise ajendas huvi vabastada XXXXX kinnistu piiridesse ulatuv trepialune maa-ala. Juba 06.03.2002 oli kostja juhataja A S t püüdnud treppi ukse eest ära viia, kuid sündmuskohale kutsutud ametiisikud keelasid äraviimise. Trepp oli paigaldatud XXXXXXX ukse ette juba 1995. aastal ja trepi olemasolu ei olnud kuni 15.04.2002 sündmusi vaidlustatud. I S ul puudus trepi äravedamiseks õiguslik alus. Trepp on pärast tasulisse hoiukohta viimist hageja jaoks kadunud ning kostja ei ole andnud trepi asukoha kohta teavet ega treppi tagastanud. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
4.Hageja on kinnitanud, et trepp vedeles võõral kinnistul. A S t XXXXX kinnistu omaniku esindajana hoiatas hagejat, et kui hageja kinnistult treppi ära ei vii, peab ta trepi kinnistult ära vedama, sest trepp takistab kinnistu sihtotstarbelist kasutamist. Hageja ignoreeris seda nõuet. Sellest järeldas XXXXX kinnistu omanik, et hageja ei pea treppi enda omaks või ei tunne trepi vastu huvi. Ka järgmise 7 aasta jooksul ei pöördunud hageja selles küsimuses kostja ega XXXXX kinnistu omaniku poole. Trepp ei ole olnud ega ei ole kostja valduses. Kostja ei ole hüvitise nõude suurust vastavalt VÕS § 132 lg-le 1 põhjendanud ega tõendanud. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused
5.Pärnu Maakohus 09.05.2014 otsusega jättis hagi nõuded rahuldamata.
6.I S korraldas 15.04.2002 kella 10.30 paiku mittestatsionaarse raudkonstruktsiooniga trepi, asukohaga Pärnus XXXXXXX, mille trepialune maa-ala ulatus Claus Gerhard Bartelt’le kuuluva kinnistu, asukohaga XXXXX, Pärnu, piiridesse, äraviimise. Asjaolu, et trepp asus eelpool märgitud naaberkinnistul, kinnitas hageja 10.04.2014 kohtuistungil (II kd, tl 63, 65). 10.04.2014 kohtuistungil (II kd, tl 63) puudus poolte vahel vaidlus selles, et hagejal on omandiõigus trepi suhtes ja et hageja on kaotanud valduse trepile (AÕS § 33, § 68 lg 1).
7.Pärnu Politseiprefektuuri 26.04.2002 teatisest kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta (II kd, tl 17) selguvad järgmised asjaolud. Menetletud on hageja avaldust selle kohta, et 15.04.2002 kella 10.30 paiku varastati hageja korteri akna alt hagejale kuuluv mittestatsionaarne trepp maksumusega 18 000 krooni. XXXXX kinnistu omanik on volitanud A S ti ajama tema asju kõigis kohtu- ja administratiivasutustes, mis on seotud temale kuuluva XXXXX kinnistuga. Vestluses A S iga on selgunud, et
2(6)
vaatamata korduvatele nõudmistele A S i poolt viia ära XXXXX kinnistul asuv ebaseaduslikult paigaldatud trepp, ei teinud hageja seda, samuti ei võtnud vastu A S i poolt saadetud kirjalikku teadet selle kohta. 31.03.2002 õhtul A S t kohtas hagejat tänaval ja teatas juba mitmendat korda, et hageja trepi ära koristaks, kuna see segab XXXXX kinnistul tegevust. Samuti on ta hoiatanud, et kui hageja treppi ära ei vii, siis on ta sunnitud trepi viima tasulisse hoidlasse. 15.04.2002 kella 10.30 ajal tuli I S A S i ülesandel koos töömeestega XXXXX kinnistule ja toimetas hageja poolt õigusliku aluseta võõrale kinnistule paigaldatud trepi tasulisse hoidlasse, et tagada hagejale kuuluva vara olemasolu.
8.See, et I S u töökoht trepi äraviimise ajal oli LVM Kinnisvara OÜ, ei tähenda, et asjas oleks kostjaks LVM Kinnisvara OÜ. Hageja ei ole tõendanud LVM Kinnisvara OÜ kostjaks olemist. Ainuüksi hageja sellekohane väide (seletus) ei ole piisav sellisele seisukohale asumiseks.
9.Kostja valduses treppi ei ole ja asjas ei ole leidnud tõendamist, et kostjal oleks kunagi olnud valdus trepile. Sellest tulenevalt hagejal puudub vindikatsiooninõue kostja vastu.
10.Kuivõrd vindikatsiooni olukorda kostja vastu ei eksisteeri, puudub hagejal õigus esitada AÕS §-st 84 tulenevat nõuet (VÕS § 132). Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
11.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, kui ringkonnakohus ei saa asja ise läbi vaadata.
12.Maakohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid. Maakohus suunas kohtuistungil kostjat taganema kostja staatusest põhimõttel, et kostjaks ei ole LVM Kinnisvara OÜ, vaid eraisikuna LVM Kinnisvara OÜ juhatuse liige A S t ja endine maakler I S . Eelnevalt LVM Kinnisvara OÜ ei esitanud vastuväiteid, nagu oleks hagi esitatud vale kostja vastu.
13.Vaidlus puudub, et XXXXXXX raudkonstruktsiooniga trepp kuulus hagejale ja trepi viis ära I S A S i ülesandel. Vaidlus seisneb selles, kas trepi varastas juriidiline isik või eraisik. Varguse toimepanemise ajal 15.04.2002 oli A S t kostja juhatuse liige ning I S kostja maakler ja A S i otsene alluv.
14.Maakohtu otsus ei rajane tõenditel, vaid põhiliselt kostja juhatuse liikme A S i paljasõnalistel seletustel. Kosja ei ole tõendanud oma väiteid asjakohaste tõenditega. Maakohtu menetluses ei arutatud seda, et Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna ehitusjärelevalve teenistuse andmeil ei ole Nikolai 18 otsaseinas asuva trepi ja akna asemele ukse ehitamiseks ehitusluba väljastatud, ega Tallinna Ringkonnakohtuga seonduvat. Eeltoodu ei puudutagi käesolevat asja. Maakohtu otsuses ei ole märgitud, millistele tõenditele tuginedes on otsus tehtud.
15.08.04.2014 eelistungil keeldus maakohus alusetult vastu võtmast Temeko Metall OÜ tõendit trepi raudkonstruktsiooni väärtuse kohta, millega hageja soovis määratleda varastatud trepi harilikku hetke väärtust. Maakohus ei selgitanud, millistel alustel keelduti tõendit vastu võtmast.
3(6)
16.Maakohus jättis alusetult rahuldamata hageja taotluse I S u ja A S i kaasamiseks menetlusse kostjatena pärast seda, kui kostja esitas volikirja tõendamaks, et trepi vargusel tegutsesid nad eraisikutena. Maakohus rikkus oluliselt TsMS § 208 lg 2, kui jättis kostja asendamata. Vastustaja seisukoht
17.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
18.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tuleb maakohtu otsus tühistada ja tsiviilasi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
19.Maakohus on tsiviilasja menetledes jätnud osaliselt täitmata eelmenetluse ülesanded, mistõttu on rikutud menetlusõiguse norme. TsMS § 392 lg 1 kohaselt eelmenetluses selgitab kohus eelkõige välja hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes, menetlusosaliste taotlused ja vajaduse korral teiste menetlusosaliste seisukohad nende suhtes, menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta, tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta ning kes on menetlusosalised ning kas ja kuidas neid kohtuistungile kutsuda.
20.Maakohus jättis hagi rahuldamata eelkõige põhjendusel, et see ei ole esitatud õige kostja vastu. TsMS § 205 lg 2 teise lause kohaselt on kostja isik, kelle vastu hagi on esitatud. Hageja on hagiavalduses esitanud nõude LVM Kinnisvara OÜ vastu. Apellatsioonkaebuse kohaselt avaldas LVM Kinnisvara OÜ kohtuistungil, et vaidlusaluse trepi varastasid A S t ja I S eraisikutena ja seepärast ei saa kostjaks olla LVM Kinnisvara OÜ. Hageja esitas sellest tingituna 25.11.2013 kuupäeva kandva ja 27.02.2014 digitaalselt allkirjastatud menetlusdokumendi (II kd, lk 7-8), mis oli pealkirjastatud taotlusena I S u ja A S i kaasamiseks menetlusse kostjatena. Taotluse palvepunktis palus hageja kas kostja asendada või kaasata kostjana taotluse pealkirjas toodud isikud. Maakohus jättis 27.02.2014 määrusega (II kd, lk 9-11) taotluse rahuldamata, tuues põhjuseks, et hageja taotluse kohaselt võivad need isikud anda selgitusi selle kohta, kas I S ule oli A S i poolt antud käsk kostja juhatuse liikmena või andis ta sellise käsu eraisikuna. Maakohus leidis, et hageja ei taotlenud I. S u ja A. Suti kaasamist menetlusse kui vaidlusaluse õigussuhte osalisi.
21.TsMS § 208 järgi on esimese astme kohtul hageja taotlusel õigus kostja asendada ja/või kaasata kuni asja sisulise arutamise lõpuni. Kohus peab kostja asendama eelkõige siis, kui esitatud asjaoludest nähtub, et õigussuhte sisust tulenevalt võib kohustatud isikuks olla mitte algne kostja, vaid muu isik. Kolleegium leiab, et hageja poolt kostja asendamise või kaasamise taotluse esitamisel, mis on sisult vastuoluline, tuleb maakohtul vajadusel anda hagejale võimalus oma taotlust täpsustada, selgitades sealjuures hagejale õiguslikku olukorda. Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks pärast hageja TsMS § 208 järgi esitatud sisult vastuolulist taotlust selgitanud hagejale kostja asendamise või kostja kaasamise taotluste erinevust ja samuti seda, et hageja taotlus on ebaselge, kuna sellest nähtub, et hageja soovib neilt isikutelt saada teavet asja lahendamiseks oluliste asjaolude kohta, mis ei anna alust TsMS § 208 järgi
4(6)
kostja asendamiseks või kaasamiseks. Maakohus ei ole välja selgitanud, millist taotlust hageja tegelikult esitada tahab. 31.10.2013 kohtuistungil esitas hageja vastuolulisi seisukohti selle kohta, kelle vastu hageja tahab nõuet esitada. 08.04.2014 eelistungil esitas hageja taotluse I S u kostjana menetlusse kaasamiseks, samas märkides, et kui I S on kostjana kaasatud, tuleb nõue esitada ainult I S u vastu (kd II, tl 42). Maakohus 08.04.2014 määrusega (II kd, lk 36-37) jättis hageja taotluse I S u kostjana menetlusse kaasamiseks rahuldamata, leides, et hageja eesmärk ei ole kostja kaasamine, vaid I S u vastu nõude olemasolu tuvastamine. 10.04.2014 kohtuistungil taotles hageja maakohtult selgitust seoses A S i ja I S u menetlusse kaasamise taotlusega. Maakohus oli seisukohal, et maakohus lahendab asja isiku suhtes, kelle vastu hagi esitati, s.o hagi LVM Kinnisvara OÜ vastu (II kd, tl 66). Seejärel lõpetas maakohus asja sisulise arutamise. Vaidlustatud otsuses on maakohus jätnud hagi rahuldamata, kuna hagi ei ole esitatud õige kostja vastu, s.t kostja ei ole isik, kes on hageja omandiõigust rikkunud.
22.Kolleegium leiab, et maakohus on käesolevat tsiviilasja menetledes jätnud täitmata eelmenetluse ülesanded kostjate ringi väljaselgitamise osas. Hageja 25.11.2013 (27.02.2014) ja 08.04.2014 taotluste menetlemisel viisil, kus taotlused on jäetud rahuldamata formaalsetel põhjustel, kõrvaldamata taotluses olevaid vastuolusid, on maakohus tekitanud õiguslikult ebaselge olukorra, mis võis viia ebaõige lahendi tegemiseni.
23.Arvestades, et TsMS § 208 alusel võib kohus kostja asendada või kostjad kaasata kuni kohtuliku arutamise lõppemiseni esimese astme kohtus, ei ole ringkonnakohtul võimalik asja ise lahendada ning asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kostja asendamise või kaasamise eesmärgiks on ennekõike TsMS § 2 sätestatud eesmärgi, lahendada tsiviilasi õigesti ja optimaalsete kuludega, saavutamine. Asja uuel läbivaatamisel on maakohtul võimalik anda hagejale TsMS § 3401 lg 1 järgi aeg oma taotluse täpsustamiseks ja põhjendamiseks. Maakohtul tuleb vajadusel selgitada kostja asendamise ja kostja kaasamise erinevust ja selgitada välja, mida hageja taotleb. Kolleegium selgitab, et TsMS § 208 lg 1 järgi kostja asendamise korral loetakse hagi esialgse kostja suhtes tagasivõetuks. Pärast kostja asendamist või kaasamist peab hageja esitama kohtule asendatud või kaasatud kostja jaoks hagiavalduse ärakirja koos lisadega ja tsiviilasja läbivaatamist alustatakse algusest peale. Kohus võib TsMS § 208 lg 2 alusel kostjatena kaasata üksnes isikud, kes hageja esitatud asjaolude kohaselt on olemasoleva kostjaga ühiselt ühe ja sama vaidlustatud õigussuhte osalised.
24.Seoses võimalusega, et LVM Kinnisvara OÜ jääb asjas kostjaks, märgib ringkonnakohus, et maakohus ei ole ammendavalt põhjendanud seisukohta LVM Kinnisvara OÜ poolt vaidlusaluse trepi valduse puudumise kohta. Maakohtu otsusest ei nähtu, kas või milliseid tõendeid hageja on esitanud asjaolu kohta, et LVM Kinnisvara OÜ-l on olnud valdus vaidlusalusele trepile ja miks maakohus ei lugenud neid piisavaks. Pooled ei vaielnud, et trepi viis koos töömeestega ära I S , kes oli kostja töötaja, A S i, kes oli kostja juhatuse liige, korraldusel. Maakohtu otsusest ei selgu, miks need asjaolud ei ole olulised. Samuti ei ole maakohus hinnanud hageja väiteid, et kinnistu XXXXX omaniku poolt A. S antud volikirjast ei tulenenud A. Sutile õigus trepi äraviimiseks. Samuti on hageja esile toonud, et talle oli teada, et A. S on kostja juhatuse liige, ja eelnevalt oli A. S talle väitnud, et XXXXX kinnistul, kuhu oli hageja poolt trepp paigaldatud, tegutses kostja.
5(6)
25.Menetluskulud tuleb jaotada maakohtul tsiviilasja uuel läbivaatamisel.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.