Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Karin Sonntak
Määruse tegemise aeg ja koht
3. aprill 2019. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-53771
Tsiviilasi
R I kohustustest vabastamise menetlus
Menetlustoiming
Taotlus võlgniku kohustustest vabastamiseks ja menetluse lõpetamiseks Võlgnik: R I (isikukood xxx, elukoht xxx)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Puudutatud isikud/võlausaldajad: AS SEB Pank (e-post [email protected]), Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (e-post [email protected]), Danske Bank A/S Eesti filiaal (esindaja A R , e-post [email protected]
Resolutsioon
PankrS § 175 lg 3 järgi kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. 13.03.2019. a kuulas kohus ära võlgniku. Võlausaldajad selleks soovi ei avaldanud. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse § 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. VÕS § 104 lg 4 ja lg 5 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. AS SEB Pank hinnangul ei ole võlgnik teinud kogu kohustustest vabastamise menetluse aja jooksul mingeid pingutusi, et leida mõistlikult tulutoovat tegevust ja kustutada osaliselt oma võlgnevust võlausaldaja ees (II kd tl 175). Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu nõustub võlgniku kohustuste vabastamisega (II kd tl 189). Kohus ei ole tuvastanud PankrS § 175 lg 2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Kohtu hinnangul on R I täitnud oma kohustusi ja esitanud aruandlust (I kd tl 143, 163, 179). Võlgniku pankrotivarast sai katta üksnes pankrotimenetluse kulud, seega on võlgnikul võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid üksnes igakuiselt saadava töötasu arvelt arvestades TMS § 132 lg 1 ja lg 2 sätestatut (võlgniku ülalpidamisel on kaks alaealist kaks last). Kohtule on esitatud andmed võlgniku igakuiste sissetulekute kohta. Võlgniku poolt esitatud töölepingute ning tuludeklaratsioonide alusel puudub kohtul alus kahelda võlgniku sissetulekute vastavuses tegelikkusele. Ühtegi tõendit selle kohta, et võlgnik varjaks oma vara või tegelikke sissetulekuid kohtule esitatud ei ole. PankrS § 175 lg 4 järgi võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Võlgnik on 13.03.2019. a andnud kohtule vande kohustuste täitmise kohta. Võlgniku selgituste kohaselt on ta kohustustest vabastamise menetluse kestel erialast tööd otsinud ning alates 2017. aasta algusest töötab võlgnik Sotsiaalkindlustusameti alluvuses terapeudina (I kd tl 163, 179). Võlausaldaja hinnangul ei tegele võlgnik mõistlikult tulutoova tegevusega. Kohus leiab, et võlgnikule ei ole etteheidetav suurema sissetuleku puudumine. Võlgnik teeb erialast tööd, võlgnikuga töölepingut sõlmides on Sotsiaalkindlustusamet pidanud sellise töö tegemist vajalikuks (II kd tl 6, 14). Asjaolu, et lastekaitse osakonna ja sotsiaalteenuste valdkonna töö ei ole tasustatud kõrgema palgaga, ei ole kohtu hinnangul etteheidetav võlgnikule. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-09-3606 31.01.2017. a tehtud määruses asunud seisukohale, et ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Võlausaldaja ei ole kohtule avaldanud, milles konkreetselt tema hinnangul seisneb käesoleval juhul võlgniku ebakorrektne, võlausaldajate huve kahjustav käitumine. Kohus ei ole käesolevas menetluses tuvastanud võlgniku käitumises võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust. Eeltoodust tulenevalt kuulub R I taotlus rahuldamisele ning võlgnik tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. PankrS § 176 lg 1 järgi kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi
tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. Pankrs § 174 lg 2 alusel kohus vabastab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Tulenevalt PankrS § 175 lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.