Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

(kolmsada üheksakümmend seitse) eurot. Väljamakse teostada Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ-le (reg kood 11028941 arveldusarve XXXXXXXXXXXX).

Võlausaldaja nimi

Järk II II II

Kokku

Väljamaksmata nõude summa eurodes 3 469,72 32 832,59 1 994,75 38 297,06

XXX(pankrotis) pankrotimenetluses on tunnustatud nõudeid II järgus kokku summas 38 297,06 eurot. Võlgnik ei ole esitanud vastuväidet ühegi tunnustatud nõude osas. Tunnustatud nõuete osas ei ole väljamakseid tehtud ning võlausaldajatel on raha saamata, kuna puuduvad vahendid väljamaksete tegemiseks. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta: Võlgnikul teadaolev pankrotivara puudub, seega vara müügist laekumisi ei ole toimunud. Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta: Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded puuduvad. Võlgnikule või tema ülalpeetavale elatist tasutud ei ole.

Jaotiste alusel väljamakseid teostatud ei ole. Koos aruandega esitas haldur kohtule ka taotluse halduri tasu summas 1 560 eurot määramiseks, paludes, lähtudes PankrS §-st 65 lg-st 11 ning TsMS § 183 lg-st 2, menetlusabina riigi vahenditest välja mõista halduri tasu 397 eurot. Haldur märgib, et kuna 28.02.2013.a kohtumääruses puudub viide riigipoolse menetlusabi määramiseks, siis palub haldur kohtul määrata ajutise halduri tasu summas 397 eurot hüvitamisele riigi vahenditest. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: Pankrotimenetluses jaotiste alusel väljamakseid teostatud ei ole. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta: Pandiese puudub. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistele isikutelt saada oleva vara kohta: Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saada olev vara puudub. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel: Pankrotimenetluse käigus on haldur tegelenud võlgniku varalise seisu väljaselgitamisega, suhelnud võlgniku ja võlausaldajate esindajatega ning täitnud muid pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi. Pankrotivara, mida valitseda ja müüa, antud menetluses puudus. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada: Pankrotimenetluse käigus ei ole pankrotihaldur hagisid esitatud ega kavatse neid ka esitada. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused: Käesolevas pankrotimenetluses kohtukulud puuduvad. Ajutine haldur palus oma 08.02.2013.a aruandes kohtul ajutise halduri tasu summas 397 eurot hüvitada riigi vahenditest. 28.02.2013.a määrusega on kohus määranud ajutise halduri tasuks 800 eurot (lisandub käibemaks 160 eurot) ja tehtud vajalike kulutuste katteks 25 eurot pankrotivara arvelt. Ajutise halduri tasu ja kulud on haldurile hüvitamata. PankrS § 162 lg 3 järgi peab pankrotihaldur oma arvamuses märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Pankrotihaldur on arvamusel, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on hooletu finantskäitumine. Võlgnik on käendanud äriühingu laenukohustusi arvestamata seejuures töökoha ja sissetuleku kaotamise võimalusega. Pankrotimenetluses ei ole ilmnenud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks võlgniku raske juhtimisviga või muu kuriteo tunnusega tegu. Seega on pankrotihalduri arvamuse kohaselt maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. PankrS § 158 lg 5 järgi kohus ei lõpeta pankrotimenetlust raugemise tõttu enne käesoleva seaduse § 86 sätestatud vande andmist, kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma ja vande võtmine on võimalik. Võlgnik andis vande kooskõlas PankrS § 86 lg-ga 2 29.07.2013.a. PankrS § 158 lg 6 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Käesolevaks hetkeks ei ole võlausaldajad avaldanud kohtule valmisolekut tasuda pankrotimenetluse kulusid.

Eeltoodu alusel kuulub pankrotihalduri taotlus rahuldamisele ja pankrotimenetlus lõpetamisele seoses raugemisega. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 65 kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lg 11 alusel ja võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lg 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Pankrotihaldur on pankrotimenetluse käigus pärast pankroti väljakuulutamist teinud tööd 19,5 h. Pankrotimenetluse jooksul on haldur ettevalmistanud ja läbi viinud võlausaldajate üldkoosolekuid, koostanud protokollid, kontrollinud nõudeid, suhelnud võlgnikuga ja võlausaldajatega, külastanud pangakontoreid ja koostanud raugemise aruande. Haldur palub määrata halduri tasuks 1 560 eurot (1 tund on 80 eurot), samuti on võlgniku poolt tasumata ajutise halduri tasu 960 eurot ja kulutused 25 eurot. Ajutise halduri tasu summas 397 eurot palub pankrotihaldur hüvitada riigi vahenditest, halduri tasu maksmiseks anda võlgnikule menetlusabi 397 eurot, ülejäänud summa palub haldur võlgnikult välja mõista. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Pankrotivara puudumise tõttu haldur kulude kinnitamist ega hüvitamist ei taotle. Võlgnikul puuduvad vahendid menetluskulude kandmiseks. Kohus avaldas üleskutse väljaandes Ametlikud Teadaanded menetluskulude katteks deposiidi tasumiseks. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Kohus eeltoodu alusel leiab, et menetlusabi taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuivõrd võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katmiseks ja XXXpankrot on välja kuulutatud PankrS § 171 lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule PankrS § 65 lg 11 ja TsMS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, summas 397 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kohus kuulutas pankroti välja, kuna võlgnik taotles kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kuivõrd ajutise halduri tasu on haldurile hüvitamata, kuulub riigi vahenditest haldurile hüvitamisele 397 eurot. PankrS § 169 kohaselt füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. XXX(pankrotis) on 16.12.2012 esitanud avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Vastavalt PankrS §-le 171 lg 1 otsustab kohus võlgniku võlgadest kohustustest vabastamise menetluse algatamise PankrS § 158 lg 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisega. Võlausaldajate üldkoosolek ei ole teinud PankrS §-s 172 lõikes 1 sätestatud ettepanekut usaldusisiku määramiseks. Haldur tegi kohtule 29.11.2013.a. esitatud taotluses ettepaneku jätta usaldusisik nimetamata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on 09.01.2014.a. andnud nõusoleku, et ta on ise valmis täitma usaldusisiku kohustusi. Haldur ei ole tuvastanud asjaolusid, mis võiks PankrS §-st 171 lõikest 2 punktist 5 olla aluseks kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Pankrotimenetluse kestel on võlgnik olnud haldurile kättesaadav. Kohus leiab, et võlgniku avaldus kuulub rahuldamisele ning kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. PankrS §-s 172 lg 2, 3, 4 ja 5 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlausaldaja põhjendatud taotlusel võib kohus usaldusisikule anda õiguse kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Mõjuval põhjusel võib kohus omal algatusel, võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel vabastada usaldusisiku ja asendada ta teise usaldusisikuga enne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist. Vabastatud usaldusisik esitab kohtule aruande. PankrS § 175 lg 1 järgi pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. PanksS § 175 lg 11 kohaselt kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. Eeltoodust tulenevalt on usaldusisik kohustatud järgneva kolme aasta jooksul esitama kohtule aruandlust võlausaldajatele teostatud väljamaksete kohta. Pankrs § 173 lg 1 alusel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.