Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

kokkuhoiu protsenti küttekuludelt. Avaldaja ei ole nõus väitega, et maja soojustamine ei anna küttekulude kokkuhoidu ja ühistu esimehe selline väide on väär. Samuti on hr B teadlik avaldaja korteri välisseintele tekkinud niiskuskahjustustest, mida aitaks likvideerida maja väljastpoolt soojustamine. Avaldaja leiab, et sellise väärinfo alusel oli mõjutatud teiste ühistuliikmete otsus antud küsimuses ning on seega vastuolus heade kommetega. Otsus maja renoveerimise kohta värvimise teel on ebamõistlik ning avaldaja ei soovi kindlasti sellise kulu tasumisel osaleda. Avaldaja palub tuvastada kohtul Keemikute tn 14 korteriühistu 23.04.2018 üldkoosoleku otsuse punkti 2 tühisus tervikuna või vaid avaldajat puudutavas osas. Avaldaja taotleb alternatiivselt juhul, kui kohus eeltoodud nõuet ei rahulda, tunnistada üldkoosoleku otsuse punkt 2 avaldajat puudutavas osas kehtetuks. Puudutatud isiku seisukohad Puudutatud isik esitatud avaldusega ei nõustu. 23. aprilli 2018 korteriühistu kokkukutsumise korda ei ole rikutud. Kokku on Keemikute 14 asuvas majas 14 korterit. 23. aprillil 2018 toimuval üldkoosolekul viibis 9 korteriühistu liiget, seega oli kvoorum ja selline üldkoosolek oli pädev võtma vastu kõikvõimalikke otsuseid. Vastavalt põhikirja p.6.7 üldkoosoleku otsused võetakse vastu kohalolevate liikmete poolt häälenamusega. Päevakorras oli punkt, mis koosnes kahest osast: 1) maja soojustamine, mis eeldas laenu võtmist summas 90 000 eurot; 2) maja värvimine, mis eeldas laenu võtmist, summas 60 000 eurot. Iga korteriühistu liige, kes viibis üldkoosolekul võis esitada ka oma arvamuse. Hääletamine oli avalik ning häälte enamusega ( 8 poolt, 1 vastu) hääletati maja värvimise eest, vastu oli 1 inimene. Puudutatud isik ei ole rikkunud seaduse nõudeid ega KÜ Keemikute 14 põhikirja. Avaldaja nõue korteriühistu 23.04.2018.a. üldkoosoleku p.2 tühiseks tunnistamise kohta ei ole põhjendatud. Selle üldkoosoleku otsuse p.2 tühistamiseks puudub alus. Puudutatud isik palub jätta avaldus rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud menetlusosaliste väidete ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. Vaidlus puudub, et avaldaja on xxxx asuva elamu korteriomandi nr xxxxx omanik (registriosa nr xxxx). Vaidlust ei ole, et Maardu Keemikute tn // Noorte tn 2 majas on 14 korteriomandit ning loodud on korteriühistu. Tuvastatud on, et Keemikute tn 14 korteriomanikud võtsid 23. aprilli 2018 üldkoosolekul vastu otsuse, mille p 2 kohaselt otsustati maja renoveerida värvimise teel (I kd t.l. 5). Pooled ei vaidle, et avaldaja hääletas Keemikute tn 14 korteriühistu 23. aprilli 2018 üldkoosoleku otsuse p 2 vastu. Pooled vaidlevad selle üle kas Keemikute tn 14 korteriomanike 23. aprilli 2018 üldkoosoleku otsus renoveerida maja värvimise teel on vastuolus seadusega. Korteriomandi ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 29 lg 1 järgi kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2 sätestab, et juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu

kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. TsÜS § 32 järgi peavad juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtete ja arvestama üksteise õigustatud huve. KrtS § 12 lg 2 kohaselt peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Avaldaja arvates on korteriomanike üldkoosoleku otsus vastuolus heade kommetega, seetõttu, et kui arutati, kas maja fassaad pahteldada ja värvida või soojustada, siis teavitas korteriühistu esimees ühistu liikmeid kahest renoveerimise võimalusest värvimine 60 000 eurot ja soojustamine 90 000 eurot, lisades kohe, et soojustamine ei taga küttekulude vähenemist ja sellest tulenevalt tekib korterites ebasoodne mikrokliima, mistõttu mõjutas ühistu esimees hääletuse tulemust, sest välja ei olnud toodud soojustuse puhul kokkuhoiu protsenti küttekuludelt. Kohtu arvates on veenev puudutatud isiku väide, et korteriühistu liikmeid ei ole mõjutatud otsustama maja renoveerimise kasuks värvimise teel, vaid korterühistu esimees avaldas üldkoosolekul oma arvamust. Asjaolu, et avaldaja ei nõustu korteriühistu esimehe väitega, et maja soojustamine ei anna küttekulude kokkuhoidu, ei luba kohtul järeldada, et teistele ühistu liikmetele võib jääda õigus arvata teistmoodi. Vaidlust ei ole, et ka avaldaja on korteriomanike üldkoosolekul saanud avaldada oma arvamuse maja renoveerimise erinevate viiside kohta. Seega ei ole tõendatud avaldaja väide nagu korteriomanikele oleks jagatud valeinformatsiooni või ebapiisavat informatsiooni, millega oleks olnud mõjutatud hääletuse tulemust. Mõistliku kõrvalseisjana võib arvata, et iga korteriomanik teeb oma otsustuse kas hääletada mingi küsimuse poolt või vastu siiski iseseisvalt, ja seda siis informatsiooni pinnalt, mida isik parasjagu vajalikuks peab hinnata mistõttu isiku vaba tahte kujunemist ei saa pidada heade kommetega vastuolus olevaks isegi siis, kui selline otsustus ei tundu teise isiku arvates olevat mõistlik. Kohtul ei ole põhjust kahelda avaldaja arvamuses, et mõistlik oleks maja kõigepealt väljastpoolt soojustada ja alles seejärel värvida, sest pelgalt maja värvimisega pole muud kasu, kui silmailu, millega kaasnevad kulutused (t.l. 13-24). Kuna aga korteriühistu liikmed pole vajalikuks pidanud otsustada maja renoveerimise käigus seda ka väljastpoolt soojustada, siis ei jää kohtul üle muud, kui tõdeda, et teiste korteriühistu liikmete jaoks ei ole maja soojustamine väljastpoolt, millega kaasneksid täiendavad kulud, oluline küsimus. Kohus ei saa ette kirjutada, mida korteriühistu liikmed võiksid või peaksid korteriomanike üldkoosolekul otsustama ja seda hoolimata sellest, et avaldaja korteri välisseintele on tekkinud niiskuselaigud, millele avaldaja lahendust ei leia (t.l. 612). Kohus käesolevas asjas saab vaid hinnata, kas iseenesest juba vastuvõetud otsus värvida maja on heade kommete vastane. Kohtu arvates aga ei saa n.ö. maja ilusaks värvimist pidada kuidagi heade kommetega vastuolus olevaks. Asjaolu, et avaldaja ei soovi osaleda sellise kulu tasumisel, mis on tehtud otsuse alusel, mida avaldaja peab ebamõistlikuks, ei luba samuti kohtul tuvastada, et vaid avaldaja suhtes saaks olla korteriomanike üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsus, mis on vastu võetud otsustusvõimelise üldkoosoleku poolt häälteenamusega (selle üle pooled ei vaidle), heade kommete vastane. TsÜS § 38 lg 1 kohaselt võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. KrtS § 29 lg 3 järgi on korteriühistu organi kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaeg 60 päeva otsuse vastuvõtmisest arvates. Vaidlust ei ole, et korteriomanike 23. aprilli 2018 üldkoosoleku otsus, mille suhtes avaldaja on vastuväited esitanud nii üldkoosolekul ja mida avaldaja on 14. juuni 2018 avalduses vaidlustanud, ei ole ei korteriühistu põhikirjaga ega korteriomanike kokkuleppega vastuolus (t.l. 88-90, 91p). Ka väidetava hea usu põhimõtte kui käitumisnormi järgimine ei anna samuti alust korteriomanike otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Avaldaja toodud asjaoludel ei ole seega tõendatud avaldaja nõue, et korteriomanike 23. aprilli 2018 üldkoosoleku otsus avaldajat puudutavas osas tuleks tunnistada kehtetuks.

Asja lahendamisel ei ole tähtsust poolte väidetel, millistele kohus käesoleva lahendi tegemisel ei ole tuginenud ja neid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Seega hagita menetluses kannab menetluskulud üldjuhul isik, kelle huvides lahend tehakse ning erandjuhtudel mõni muu menetlusosaline. Kuna kohus jätab avalduse rahuldamata, siis on kohtu arvates õige jätta menetluskulud avaldaja kanda. Seega avaldaja kantud menetluskulud jäävad tema enda kanda. Asja materjalidest ei nähtu, et puudutatud isik oleks kandnud menetluskulusid, mistõttu kohtul ei ole põhjust rahaliselt kindlaks määrata puudutatud isiku menetluskulude suurust.

/allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.