Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
29.03.2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-18320
Tsiviilasi
Sihtasutuse Lastestaadioni Jäähall hagi Suur Ameerika Jäähalli OÜ vastu 233 266.56 euro ja viivise saamiseks. Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.11.2018 määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Sihtasutuse Lastestaadioni Jäähall määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Sihtasutus Lastestaadioni Jäähall (registrikood 90006609), juhatuse liige TU Kostja Suur Ameerika Jäähalli OÜ (registrikood 11038632), lepinguline esindaja v/adv Tarmo Repp
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 21.11.2018 määrus jätta muutmata, määruskaebus jätta rahuldamata.
2.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord ja tähtajad Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi
andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.Harju Maakohus jättis 11.12.2017 otsusega rahuldamata hagi kostjalt 233 266.56 euro ja viivise saamiseks ning menetluskulud jäid hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus 06.06.2018 otsusega muutis maakohtu otsuse põhjendusi, jättes otsuse resolutsiooni muutmata. Menetluskulud jättis ringkonnakohus hageja kanda. Riigikohus jättis 24.09.2018 määrusega kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja menetluskulud hageja kanda.
2.Menetluskulude nimekirja järgi oli kostja menetluskuluks maakohtus riigilõiv 100 eurot ja kulud lepingulisele esindajale 55h 35min eest 6656.25 eurot (käibemaksuta) (tunnihind 117 eurot (40h 55min eest) ja 126 eurot (14h 50min eest)) ja ringkonnakohtus kulud lepingulisele esindajale 17h 15min eest 2173.50 eurot (käibemaksuta) (tunnihind 126 eurot) ning lisaks ringkonnakohtu otsusega tutvumine 1h 15min tunnihinnaga 126 eurot, kokku 157.50 eurot (käibemaksuta). Kulud kokku 9087.25 eurot.
3.Hageja esitas kuludele vastuväite, leides, et poolte lepingulistel esindajatel, kes teevad eelduslikult tööd võrdselt, ei saa olla ajakulu erinev. Kostja ajakulu peaks olema sama suur kui hagejal. Põhjendamatud on kulud määruskaebuste esitamiseks, kuna kaebused jäeti rahuldamata. 25.08.2016 ja 26.08.2016 seisukohtade koostamisele ei saanud kuluda rohkem kui 4h. 27.02.2017 ja 28.02.2017 toimikuga tutvumise ja istungiks valmistumise ajakulu 11h 5min on ebamõistlikult suur. Hageja esindajal on kulunud samaks toiminguks 4h 30min. 30.06.2017 seisukoha koostamise, mis on 2lk pikkune, ajakulu 4h 40min on ebamõistlikult suur. Ajakulu ei saa ületada 2h. 07.07.2017 ja 10.07.2017 seisukoha koostamise, mis on 5lk pikkune, ajakulu 10h 10min on ebamõistlikult suur. Ajakulu ei saa olla suurem kui 5h. Arvestamata tuleb jätta menetluskulud ringkonnakohtu otsusega tutvumiseks. Esimese astme kohtu määrus
4.Harju Maakohus määras 21.11.2018 määrusega kostja hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 4591.36 eurot (käibemaksuga) ning mõistis selle hagejalt koos viivisega välja. Kostja kulud jäid kindlaks määramata 4495.89 euro ulatuses.
5.Kostja kohtukuluks on määruskaebustelt tasutud riigilõiv 100 eurot, mille puhul on tegemist tõendatud, põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga.
6.Edasi kontrollis kohus kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Riigikohtu senises praktikas on peetud mõistlikuks advokaadist esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt lahendid nr 3-2-1-115-14, punkt 14; 3-2-1-3916). Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-115-14, punkt 14). Kohus leidis, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu 117 eurot/h (käibemaksuta) maakohtus ja 126 eurot/h (käibemaksuta) ringkonnakohtus on põhjendatud ja vajalik ning vastab menetluse keerukusele ja mahukusele.
7.Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetlusosalise kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui menetlusosaline ei
kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja käibemaksuta (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-65-13, punkt 16). Kostja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane ja saab käibemaksu tagasi arvestada, seega arvestas kohus menetluskulusid käibemaksuta.
8.Kostja menetluskulud maakohtus: 17.12.2015 e-toimikus materjalidega tutvumine ja kliendile edastamine 1h – põhjendatud ja vajalik ajakulu. 29.12.2015 ja 30.12.2015 määruskaebuse ja taotluste koostamine kokku 8h 15min – esmalt märkis kohus, et ei nõustu hagejaga (maakohtu määruses ilmselt ekslikult märgitud selles lõigus hageja asemel kostja ja vastupidi), et tegemist on mittevajalike toimingutega, kuna Tallinna Ringkonnakohus on määruskaebuse jätnud rahuldamata ja maakohus taotlused lahendamata. Kostja on lähtunud määruskaebuse ja taotluse esitamisel kliendi huvidest ning asjaolu, et määruskaebus ja taotlused on jäetud rahuldamata, ei tähenda, et tegemist on mittevajaliku dokumendiga. Samas ei nõustunud kohus dokumendi koostamiseks kulunud ajakuluga. Kohus, tutvudes esitatud määruskaebuse ja taotluste sisuga, leidis, et mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks võib pidada 5h. 09.02.2016 määruskaebuse koostamine 4h 30min – arvestades määruskaebuse sisu ja asjaolu, et see kordab ka eelnevalt esitatud määruskaebust, luges kohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 2h. 25.05.2016 nõupidamine ja vastuse koostamine 2h 45min – arvestades, et kostja vastus kordab enamjaolt määruskaebuses esitatud seisukohti, ei saanud esindajal kuluda dokumendi koostamiseks rohkem kui 1h, millise ajakulu luges kohus põhjendatuks ja vajalikuks. 12.08.2016 hageja seisukohtade ja nõude suurendamise taotlusega tutvumine 1h 20min – tutvudes seisukoha ja nõude suurendamise avaldusega ning lisatud tõenditega, leidis kohus, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga. 25.08.2016 ja 26.08.2016 seisukoha koostamine kokku 10h 15min – kohus, tutvudes seisukohaga ja selle sisuga ning arvestades lisaks seisukoha pikkust ning asjaolu, et esindaja on eelnevalt dokumendiga tutvunud 1h 20min, leidis, et ajakulu on üle paisutatud. Kohus toetas hageja seisukohta, et 26.08.2018 esitatud menetlusdokumendi koostamiseks ei saanud kostja esindajal kuluda rohkem kui 4h, millise ajakulu luges kohus põhjendatuks ja vajalikuks. 06.09.2016 taotluse koostamine istungi edasi lükkamiseks 45min – tutvudes taotlusega, millest poole moodustavad paragrahvid, leidis kohus, et esindajal ei saanud taotluse koostamiseks kuluda rohkem kui 15min, millise ajakulu luges kohus põhjendatuks ja vajalikuks. 27.02.2017 ja 28.02.2017 istungiks valmistumine, toimikuga tutvumine, istungil osalemine kokku 11h 5min – tegemist on ülepaisutatud ajakuluga. 28.02.2017 istung kestis 1h 30 min. Toimikust nähtuvalt on kostja esindaja käinud toimikuga tutvumas 28.02.2018 ehk samal päeval, kui toimus istung. Esindajal ei kulunud toimikuga tutvumiseks, mis antud ajaks oli ca 1,5-köiteline, rohkem kui 1h. Istungi ettevalmistamiseks võib lugeda põhjendatud ajaks lisaks 2h. Seega kokku põhjendatud ja vajalikud kulud 4h 30min. 08.03.2017 istungiprotokolliga tutvumine ja taotluse koostamine protokolli parandamiseks 1h – tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga. 30.06.2017, 07.07.2017 ja 10.07.2017 seisukoha koostamine kokku 11h 50min – kostja on esitanud kohtule 03.07.2017 seisukoha, mille koostamiseks ei saanud esindajal kuluda rohkem kui 2h ning 10.07.2017 täiendava seisukoha, mille
koostamiseks ei saanud esindajal kuluda rohkem kui 5h, arvestades esitatud seisukoha sisu. Kohus luges põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 7h.
9.Kostja menetluskulud ringkonnakohtus: 01.02.2018 taotluste ja üldiste vastuväidete koostamine 3h 50min – arvestades 01.02.2018 seisukoha sisu ja pikkust ning apellatsioonkaebuse sisu ja pikkust, leidis kohus, et esindajal võis kuluda dokumendi koostamiseks kõige rohkem 2h 30min, millise ajakulu luges kohus põhjendatuks ja vajalikuks. 03.04.2018 ja 05.04.2018 apellatsioonkaebusele vastuse koostamine 9h 55min – arvestades vastuse sisu ja pikkust, leidis kohus, et vastuse koostamiseks ei saanud kuluda rohkem kui 5h, millise ajakulu luges kohus põhjendatuks ja vajalikuks. 14.05.2018 istungiks ettevalmistamine 2h 30min – põhjendatud ja vajalik ajakulu. 15.05.2018 istungil osalemine 1h – põhjendatud ja vajalik ajakulu. 06.06.2018 ringkonnakohtu otsusega tutvumine, kliendile edastamine, vea parandamise taotluse koostamine 1h 15min – kohus leidis, et tegemist on põhjendamatu ajakuluga, mida vastaspool ei pea hüvitama. Kohtuotsusega tutvumine on iseenesest mõistetav ning peaks kuuluma tunnihinna sisse. Kuna kostja ei pidanud kassatsioonkaebusele vastama, ei tulnud kostjal ka kohtuotsust analüüsida. Kohtuotsusega tutvumine ja kliendile edastamine ei ole kulu, mida peaks vastaspool hüvitama.
10.Kokku on põhjendatud kostja kohtukulud 100 eurot ja lepingulisele esindajale kulunud ajakulu maakohtus 20,08h ehk 2349.36 eurot (käibemaksuta) (20,08x117) ja 7h ehk 882 eurot (käibemaksuta) (7x126) ning ringkonnakohtus 10h ehk 1260 eurot (käibemaksuta) (10x126). Kokku põhjendatud kulud 4591.36 eurot. Kostja taotlus jäi rahuldamata 4495.89 euro osas (taotletud 9087.25 - rahuldatud 4591.36).
11.Vastavalt kostja taotlusele ja TsMS § 177 lõike 4 alusel märgib kohus kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus
12.05.12.2018 kaebuses palub hageja tühistada maakohtu määruse osas, milles kohus mõistis hagejalt kostjale välja menetluskulud 4591.36 eurot ja teha selles osas uue määruse, millega määrata kindlaks ja mõista hagejalt välja kostja menetluskulud vajalikus ja põhjendatud ulatuses (st vähem kui maakohus).
13.Hageja ei nõustu kohtuga, et kostja põhjendatud menetluskuluks on määruskaebustelt tasutud riigilõiv 100 eurot. Kostja on tasunud riigilõivu üksnes 50 eurot seoses määruskaebusega maakohtu 07.12.2015 määrusele. Kuna ringkonnakohus jättis määruskaebuse rahuldamata, ei ole tegemist põhjendatud menetluskuluga. Kostja on tasunud ka 50 eurot kautsjonit, kuid Riigikohtu 18.04.2016 määrusega arvati see riigituludesse, kuna kostja määruskaebus jäeti menetlusse võtmata. Kui kohus ekslikult luges ka kautsjoni riigilõivuks, ei ole ka kautsjoni puhul tegemist põhjendatud menetluskuluga.
14.30.12.2015 ja 09.02.2016 määruskaebuste koostamise ajakulu on põhjendamatu, kuna esimene kaebus jäi rahuldamata ja teine menetlusse võtmata. 01.02.2018 taotluste ja üldiste vastuväidete koostamine – kuna ringkonnakohus jättis taotlused rahuldamata,
ei ole tegemist põhjendatud kuluga; kohus ei ole kostjalt nõudnud üldiste vastuväidete esitamist, mistõttu ei ole nende koostamise kulu vajalik. Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebusele vastuse koostamise ajakulu 5h, kuna vastus kordab maakohtus esitatud väiteid. Kohtu poolt põhjendatuks peetud 2h 30min 14.05.2018 istungiks ettevalmistumiseks on liiga suur ajakulu. Vastustaja seisukoht
15.Kostja ei ole määruskaebuse osas seisukohta esitanud. Edasine menetluse käik
16.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
17.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 21.11.2018 määrus on õige ja määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks või tühistamiseks. TsMS § 659 ja § 651 lõike 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebusega on hageja vaidlustanud määruse osas, milles temalt mõisteti välja kostja menetluskulud 4591.36 eurot. Maakohtu määrusele ei ole edasi kaevatud osas, milles kostja menetluskulud jäid 4495.89 euro osas kindlaks määramata, seega selles osas on määrus jõustunud. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrus jätta vaidlustatud osas muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja TsMS §-st 659 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt neid ei korda.
18.Seoses hagejalt kostjale välja mõistetud kohtukuluga (riigilõiv) 100 eurot märgib kolleegium, et õige on kaebaja märkus, et kostja ei ole tasunud mitte 100 eurot riigilõivu, nagu leidis maakohus, vaid kostja on tasunud 31.12.2015 määruskaebuselt riigilõivu 50 eurot ja 09.02.2016 määruskaebuselt kautsjoni 50 eurot. Kuna aga kautsjoni puhul on sarnaselt riigilõivuga tegemist kohtukuluna hüvitatava menetluskuluga (TsMS § 138 lõige 2), siis maakohtu märgitud ebatäpsus ei mõjuta kohtu lõppjäreldust, et hagejal tuleb kostjale hüvitada kohtukuluna kokku 100 eurot. Seoses hageja väidetega, et kuna kaebused jäid rahuldamata ja menetlusse võtmata, ei ole tegu põhjendatud menetluskuluga, selgitab kolleegium, et rahuldamata jäänud taotlustega saab kohus TsMS § 169 lõike 3 järgi arvestada menetluskulude jaotamisel, aga sellekohast otsustust ei saa TsMS § 178 lõike 1 esimese lause kohaselt käesolevas menetluskulude kindlaksmääramise staadiumis enam vaidlustada. Seega üksnes põhjusel, et kaebus jäi rahuldamata või selle menetlusse võtmisest keelduti, ei saa jätta kaebusega seotud kohtukulu teiselt poolelt välja mõistmata. TsMS § 174 lõikest 1 lähtuvalt määrab kohus menetluskulud kindlaks põhjendatud ja vajalikus ulatuses ning võib nõustuda maakohtuga, et kaebuste esitamisega seonduva kohtukulu näol oli tegemist põhjendatud kuluga.
19.Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega kostjale osutatud õigusabi mahu osas. Kohus on piisavalt ja detailselt põhjendanud, miks tuleb kostja esindamisel vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks lugeda õigusabi kokku 37,08h (37h 5min) ulatuses, seega vähendades taotletavat ajakulu (71h 50min) kokku 34h 45min võrra. Kohus on analüüsinud ja hinnanud toimiku materjalidele tuginedes kostja esindaja õigusabitoimingute ja neile kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust, võttes mh arvesse
hageja vastuväiteid ja neile määruses vastates. Tuleb tähele panna, et dokumentide koostamise ja õigusteenuse osutamise põhjendatust ja vajalikkust ei saa hinnata üksnes teise menetlusosalise arvamusele tuginedes. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Maakohus ei ole kostja lepingulise esindaja õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kaalumispiire ületanud.
20.Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 30.12.2015 ja 09.02.2016 määruskaebuste esitamisega seonduva esindajatasu osas märgib kolleegium, et põhimõtteliselt on võimalik jätta põhjendamatu kaebuse esitamisega seotud esindajakulud teiselt pooltelt välja mõistmata TsMS § 175 lõike 1 alusel. Maakohus on aga vastuseks hageja vastuväidetele õigesti märkinud, et kostja esindaja on lähtunud määruskaebuse esitamisel kliendi huvidest ning üksnes asjaolu, et kaebus jäi rahuldamata, ei tähenda, et tegemist oli mittevajaliku dokumendiga. Samadel põhjendustel tuleb vastata ka kaebuse väidetele seoses kostja 01.02.2018 menetlusdokumendi koostamise kuluga. Menetluskulude katteks tagatise nõudmise ja tähtaja pikendamise taotluse esitamine on seaduse järgi lubatud ning ei saa öelda, et tegemist oleks olnud õiguslikult täiesti perspektiivitute taotlustega. Samuti ei saa kostjale ette heita kõnealuses menetlusdokumendis kokkuvõtlikult oma vastuväidete avaldamist. Lisaks moodustavad nn üldised vastuväited kostja menetlusdokumendist selle mahtu arvestades üksnes ebaolulise osa ning maakohus on menetlusdokumendi sisu ja pikkust arvestades selle koostamise ajakulu juba vähendanud. Ka apellatsioonkaebusele vastuse koostamise ajakulu on maakohus juba vastuse sisust ja pikkusest lähtuvalt vähendanud ligikaudu pooles ulatuses taotletust. Tuleb arvestada, et vastuse koostamise ajakulu sisaldab eelduslikult ka apellatsioonkaebusega tutvumise ja analüüsi ajakulu. Seoses 14.05.2018 istungiks ettevalmistumise ajakuluga ei ole hageja oma vastuväidet põhjendanud ega ka märkinud, milline oleks tema hinnangul mõistlik ajakulu nimetatud toiminguks. Arvestades lisaks, et hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on ka hageja esindaja kulutanud istungiks ettevalmistamiseks samas suurusjärgus aega ehk 2h 15min, nõustub kolleegium maakohtu otsustusega istungiks ettevalmistumise ajakulu põhjendatuse osas.
21.Mõistlikus suuruses ja kooskõlas kohtupraktikaga on kostja lepingulise esindaja tunnitasu 117 eurot ja 126 eurot (käibemaksuta). Esindaja tunnitasu suuruse osas ei ole ka maakohtu määrusele etteheiteid tehtud,.
22.TsMS § 178 lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.