Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1 (3)

Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostja elukohta aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Menetlusdokumendid võttis vastu kostja ema JxxxxxxKxxxxxxxxxx02.02.2019. a. Seega tuleb lugeda menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja nõusolekul TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt esitas kostja 10.03.2015. a AS-le MiniCredit laenutaotluse 300 euro saamiseks. Kostja tuvastas hageja juures oma isiku. AS MiniCredit kinnitas kostja laenutaotluse ja väljastas kostjale pangaülekandega laenu kogusummas 300 eurot. Kostja kohustus saadud laenusumma tagastama vastavalt sõlmitud lepingu tingimustele. Laenulepingu punkti 8.1 kohaselt algas laenu tagastamise tähtaja kulgemine laenu väljastamise päevast, s.o 10.03.2015. a ning laenuleping nr 250070307 oli sõlmitud 30-päevase tähtajaga. Sõlmitud lepingu tingimuste kohaselt oli lepingujärgne krediidikulukuse määr 791,61% aastas. Laenu taotlemise ja laenu väljastamise ajal, s.o 10.03.2015. a oli Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 23,53%. Hageja leiab, et tulenevalt TsÜS § 84 lg-st 1 oli tegemist tühise tehinguga. Tulenevalt asjaolust, et kostja ei tasunud hagejale laenutaotluse alusel saadut, on kostja võlgnevus hageja ees 300 eurot. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 300 eurot ja kohtuotsuse tegemise aja, s.o 28.03.2019.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 5,98 eurot. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja alates 29.03.2019. a viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 2.lauses sätestatud määras, s.o seadusjärgses määras kuni põhivõla täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti.

2 (3)

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud kokku summas 435 eurot, sh 75 eurot hagilt tasutud riigilõiv ning 360 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Kohus leiab, et põhjendatud menetluskuluks saab lugeda nõudelt tasutud riigilõivus summas 75 eurot. Kohus leiab aga, et hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud üksnes osaliselt. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja tasu õigusabi osutamise eest ülepaisutatnud. Asja materjalidest nähtub, et esindaja õigusabi osutamine on seisnenud üksnes hagiavalduse koostamises. Seejuures ei ole tegemist õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Tegemist on nn masshagiga, mis sisaldab õiguslikus osas standardteksti. Arvestades asja keerukust ja õigusabi teenuse keskmisi tasumäärasid, loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja tasuks 90 eurot, s.o ligikaudu 30% hagi hinnast. Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja menetluskuluks kokku summas 165 eurot, sh nõude esitamisel tasutud riigilõiv summas 75 eurot ja lepingulise esindaja tasu summas 90 eurot. Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.