Viru Maakohus
Kohtunik
Andres Hallmägi
Otsuse tegemise päev ja koht
28. märts 2019, Narva kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-8027
Kohtuasi
S S hagi J S vastu täitemenetluse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: S S (IK xxx) Kostja: J S (IK xxx) Kostja seaduslik esindaja: L N (endine M ) (IK xxx; elukoht: xxx)
Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apel-
2-18-8027 latsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja esitas kohtule 24.05.2018. a kostja vastu hagiavalduse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse, milles palus peatada täitemenetluse nr 066/2018/495 elatise võlgnevuse osas kuni antud tsiviilasjas kohtuotsuse jõustumiseni. Hageja nõue Hageja palub hagiavalduses tunnistada lubamatuks Viru Maakohtu 22.12.2017 otsuse (tsiviilasi nr 2-17-9287) sundtäitmine. Hagiavalduse kohaselt rahuldas Viru Maakohus 22.12.2017 a. otsusega tsiviilasjas nr 2-17-9287 S S hagi elatise vähendamise nõudes ja vähendas Viru Maakohtu 18.06.2013. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-13-22928 S Slt J S kasuks välja mõistetud elatist 145 euroni kuus, alates 14.06.2017. a kuni J S täisealiseks saamiseni (s.o 26.09.2025. a või kuni poolte varalise seisundi või lapse vajaduste muutmiseni. Vaatamata sellele, et hageja täitis vabatahtlikult täitis oma ülalpidamiskohustused alaealise lapse ees, pöördus tema ema L M pöördus kohtutäitur Andrei Kreku poole täitmisavaldusega. Elatise võlgnevuse osas esitas ta kohtutäiturile ebaõiged andmed sellest, et elatise võlg on 397,11 euro. Hageja selgitab, et alates 2017. a juunikuust hakkas ta vabatahtlikult elatist tasuma. Ajavahemikul alates hagi esitamise päevast kuni kohtuotsuse tegemiseni maksis S S vähem kui kohus talle määras ning kohtuotsuse jõustumisega tekkis tal võlg tagasiulatuvalt. Pärast kohtulahendi tegemist on hageja tasunud elatist korralikult. Alates hagi esitamise päevast pidi S S tasuma kokku 802,33 eurot, aga tasus tegelikult 655 eurot. Seega elatise ei saa võlgnevus olla 397,11 eurot, vaid 147,33 euro. Hageja avaldab ja kinnitab, et täitmisele pööratud elatise võlgnevust ei ole. Pärast täitmisteade saamist pöördus hageja kaebusega kohtutäituri poole palus kohtutäiturit teha elatise võlgnevuse ümberarvestuse, koostada uus täitmisteade ümberarvestatud võlgnevusega ja täitekuludega ning pikendada uut täitmisteadet vabatahtliku täitmisega 30 päevani. Otsust kohtutäitur kaebuses ei teinud ja hagejale ei saatnud. Küll aga arestis kohtutäitur hageja sissetulekud. Vastavalt arestimisaktile suurenes võlgnevuse summa kahekordselt vaatamata sellele, et hageja
2-18-8027 oli tasunud elatist igas kuus. Arestimise akti koostamise aja seisuga on elatise võlg 687,11 euro. Ülaltoodu alusel leiab hageja, et Viru Maakohtu 22.12.2017 a. otsuse tsiviilasjas nr. 2-17-9287 sundtäitmine elatise võlgnevuse osas on lubamatu esiteks põhjusel, et võlgnevuse summa ei vasta tegelikkuse ning teiseks ei ole see õiglane hageja suhtes.
Kostja seisukohad Kostja teatas 06.03.2019. a istungil, et poolte vahel on saavutatud kokkulepe, mille hageja palus täitemenetluse peatada ja lubas kanda elatise vahetult kostja kontole, mida ta on ka kolm kuud teinud. 20.03.2019 istungil, millel kostja osales telefoni vahendusel tunnistas kostja hagi. Menetluse käik 24.05.2018 esitas hageja riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse. 13.06.2018 määrusega rahuldas kohus taotluse ja vabastas hageja 175 euro riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. 13.06. 2018. a määrusega rahuldas kohus ka S S hagi tagamise taotluse ja peatas täitemenetluse kohtutäitur Andrei Kreki menetluses olevas täiteasjas nr 066/2018/4956. 13.06.2018. a määrusega võttis kohus asja menetlusse. Asjas toimusid istungid 07.09.2018, 08.11.2018, 06.03.2019 ja 20.03.2019.
Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Viru Maakohus mõistis 18.06.2013. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-13-22928 S Slt J S kasuks välja 145 eurot elatist kuus alates 14.06.2017. a kuni J S täisealiseks saamiseni (s.o 26.09.2025. a või kuni poolte varalise seisundi või lapse vajaduste muutmiseni. Kostja esitas kohtutäiturile avalduse kohtuotsuse täitmiseks täitemenetluse algatamiseks. Täitur algatas täitemenetluse. Hageja pidas täituri poole pöördumist alusetuks, kuna avalduse esitamise ajal hagejal kostja ees elatisevõlga ei olnud. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. 20.03.2019 istungil kostja tunnistas hagi.
Menetluskulud
2-18-8027 Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lg 4 alusel võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Käesoleval juhul on kostjaks alaealine laps, kellelt kohtukulude väljamõistmine oleks ebaõiglane. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Kohus andis hagejale tema taotlusel menetlusabi ja vabastas hageja 175 euro riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. TsMS § 190 lg 7 alusel vabastab kohus hageja riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest, kuivõrd tema majanduslik seisund ei ole muutnud.
(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.