KOREA MARINE SUPPLY CO.LTD hagi GLOBAL STOCKS OÜ vastu 55 070 USA ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22. oktoobri 2018. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik KOREA MARINE SUPPLY CO.LTD apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
0 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellant) KOREA MARINE SUPPLY CO.LTD (registreerimisnumber 601-81-19373), tehingulised esindajad Indrek Nuut ja Leelia Kirs Kostja (vastustaja) GLOBAL STOCKS OÜ (registrikood 12985610), tehinguline esindaja Marina Smirnova
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 22. oktoobri 2018. a otsus menetluskulude jaotuse osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta menetluskulud GLOBAL STOCKS OÜ kanda.
2.2.Jätta rahuldamata KOREA MARINE SUPPLY CO.LTD hagi GLOBAL STOCKS OÜ vastu 55 070 USD nõudes.
2.3.Välja mõista GLOBAL STOCKS OÜ-lt KOREA MARINE SUPPLY CO.LTD kasuks sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 20.02.2018 kuni 15.09.2018 eest summas 1 608.60 USD. 1(4)
4.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta GLOBAL STOCKS OÜ kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluse käik
1.KOREA MARINE SUPPLY CO.LTD (hageja) esitas kohtule hagi GLOBAL STOCKS OÜ (kostja) vastu 55 070 USD ja viivise väljamõistmiseks.
Kostja võttis hagi kohe õigeks. Kostja selgitas, et võlgnevuse tagastamise põhjuseks on asjaolu, et kostja ei ole saanud hageja poolt loobutud kauba tagastamise eest müüjalt raha tagasi, mistõttu tagastab kostja hagejale võlgnevuse käesolevalt enda võimaluste piires. Kostja tegi samas kompromissi ettepaneku, mille kohaselt tagastab võlgnevuse 9 kuu jooksul.
Pooled pidasid kompromissi läbirääkimisi, kuid kompromissini ei jõudnud.
18.09.2018 menetlusdokumendis teatas hageja, et kostja on kohtumenetluse jooksul tasunud põhivõlgnevuse. Hageja palus välja mõista kostjalt viivised 1 608.60 USD ja jätta menetluskulud kostja kanda.
Esimese astme kohtu otsus
5.Harju Maakohus rahuldas 22.10.2018 otsusega hagi osaliselt, jättes põhivõlgnevuse osas hagi rahuldamata, kuna selles osas on kostja võlgnevuse tasunud, ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivised 1 608.60 USD. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Kohus põhjendas menetluskulude jaotuse otsustust sellega, et kuna kostja võttis hagi kohe õigeks ja tasus põhivõlgnevuse kohtumenetluse ajal ning hagi rahuldati osaliselt, on põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 163 lg 1 alusel. Apellatsioonkaebus
6.Hageja esitas maakohtu 22.10.2018 otsusele apellatsioonkaebuse menetluskulude jaotuse osas. Hageja hinnangul on kohus põhjendamatult jätnud menetluskulud poolte endi kanda, sest hagi esitamine oli tingitud kostjast, kes venitas võlgnevuse tasumisega. Ilmselt aitas hagi esitamine põhivõlgnevuse kiiremale tasumisele kaasa. Seega on hageja suhtes ebaõige jätta menetluskulud poolte endi kanda.
2(4)
Tsiviilasi nr 2-18-2781 Vastus apellatsioonkaebusele
7.Kostja apellatsioonkaebusega ei nõustu, paludes jätta maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas muutmata. Pooltel oli suuline kokkulepe võlgnevuse ositi tasumiseks. Seega ei andnud kostja põhjust hagi esitamiseks. Lisaks on kostja tasunud ära ka viivise võlgnevuse, mis tõendab veel kord, et kostja ei ole andnud põhjust hagi esitamiseks, vaid on teinud endast kõik, et võlgnevus esimesel võimalusel likvideerida. Ringkonnakohtu seisukoht
8.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus saab teha asjas tühistatud osas ise uue otsuse, millega jätab menetluskulud kostja kanda. Osas, millega maakohus jättis hagi 55 070 USD väljamõistmiseks rahuldamata ja rahuldas hagi sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 20.02.2018 kuni 15.09.2018 eest summas 1 608.60 USD, ei ole maakohtu otsust vaidlustatud, mistõttu ei kontrolli ringkonnakohus selles osas maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust.
TsMS § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses. Menetluskulude jaotuse määramine on kohtu kaalutlusotsustus (vt nt RKTKo 04.12.2013, 3-2-1-136-13, p 18). Madalama astme kohtu kaalutlusotsustusse võib kõrgema astme kohus sekkuda vaid siis, kui eelmise astme kohus on ületanud diskretsioonipiire ja eelkõige juhul, kui kohus jättis tähtsust omavad asjaolud kaalumata või tegi seda ebapiisavalt. Vaidlustatud otsusest nähtub, et maakohus on küll arvestanud sellega, et kostja on võtnud hagi kohe õigeks, kuid siiski sidunud menetluskulude jaotuse otsustuse hagi osalise rahuldamisega. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vastava kaalutlusotsustuse tegemisel ületanud diskretsioonipiire, hinnates ebapiisavalt tähtsust omavaid asjaolusid ja sidunud menetluskulude jaotuse määramise ebaõigete kaalutlustega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus piisavalt arvestanud sellega, et kuigi kostja on hagi võtnud kohe õigeks ning asunud kohtumenetluse ajal võlgnevust tasuma, mistõttu rahuldati hagi vaid osaliselt (st viivisenõude osas), oli siiski kostja see, kelle käitumise tõttu hageja kohtu poole pöördus.
10.Vaidlusaluses asjas võttis kostja hagi kohe õigeks (14.05.2018 vastus hagiavaldusele, tl 31). Õigeksvõtu puhul kohaldub menetluskulude jaotuse osas TsMS § 168 lg 6, mille kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Osundatud erinormi sisulise kohaldamise kriteeriumina tuleb seega hinnata, kas kostja andis või ei andnud oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks.
11.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja 14.05.2018 hagivastuses avaldanud, et ta tunnistab hagi ja leiab, et antud asi on võimalik lahendada kompromissiga ning tugines asjaolule, justkui olnuks pooltel kokkulepe, et kostja tagastab raha vastavalt oma rahalistele võimalustele, millega hageja oli nõus. Osundatud menetlusdokumendis teatab kostja ka, et on osa võlga tasunud ja ülejäänud osas teeb kompromissettepaneku tasuda võlg 9 kuu jooksul (tl 32). Kuigi hageja nõustus läbirääkimiste pidamisega kompromissi sõlmimise eesmärgil (23.05.2018 menetlusdokument, tl 46), selgub kohtule esitatud järgnevatest menetlusdokumentidest (07.06.2018, tl 50 ja 08.06.2018, tl 54), et pooled kompromissini ei jõudnud. Toimiku materjalidest nähtub, et kostja täitis kohtumenetluse ajal kuue 3(4)
Tsiviilasi nr 2-18-2781 osamaksena, st perioodil 14.05.-15.09.2018 küll hageja põhinõude (18.09.2018 menetlusdokument, tl 74-76), samas viivisenõue jäi täitmata. Eelnevast saab kolleegiumi hinnangul järeldada, et hageja ei saavutanud pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena eesmärki, milleks ta kohtusse pöördus ning kostja ei ole usutavaks teinud, et nõue oleks rahuldatud kohtuvaidluseta. Kuna tõendeid poolte suulise kokkuleppe kohta, et võlg tasutakse vastavalt kostja rahalistele võimalustele, asjas esitatud ei ole, kinnitavad kostja esitatud kompromissi ettepanek ja põhinõude kohtumenetluse ajal ositi täitmine, et kostja vastav tegevus oli initsieeritud hagi esitamisest. Ka ei olnud lõpplahendi tegemise seisuga täidetud viivisenõue. Eelnevast ei saa kolleegiumi arvates järeldada, et hageja oleks kohtusse asjatult pöördunud.
12.Kolleegium leiab, et kuigi hagi rahuldati osaliselt, ei saa praegusel juhul lähtuda TsMS § 163 lg-st 1, sest hagi osalise rahuldamise tingis see, et kostja maksis pärast hagi esitamist kohtumenetluse ajal osamaksetena põhivõla ära.
13.Kolleegiumi hinnangul tuleb kohaldada üldnormi ning menetluskulud tuleb seega jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda, sest hageja kohtusse pöördumine oli tingitud kostja käitumisest.
14.Apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Kuna maakohtus puudus vajadus menetluskulude kindlaksmääramiseks, ei ole maakohus hageja menetluskulusid analüüsinud, mistõttu ei saa ringkonnakohus menetluskulusid kindlaks määrata. Seega määratakse menetluskulud kindlaks pärast lõpplahendi jõustumist maakohtu poolt vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2.
15.Lisaks peab kolleegium vajalikuks selgitada hagejale, et tulenevalt TsMS § 150 lg 1 p-st 1 koosmõjus lg-ga 4, on hagejal õigus esitada avaldus apellatsioonkaebuselt enamtasutud riigilõivu, s.o 400 eurot tagastamiseks, sest hageja on tasunud riigilõivu 450 eurot (tl 90), kuid menetluskulude jaotuse vaidlustamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot (analoogia RLS § 59 lg-st 16).
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.