lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-171/15

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 21.03.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-171/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
21.03.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1851
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PankrS § 23 lg 1, 3, 6TsMS § 477 lg 2Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleKarS § 121 lg 2Kehaline väärkohtlemineKarS § 209 lg 2KelmusPankrS § 173 lg 1PankrS § 29 lg 1KarS § 120 lg 1ÄhvardamineKarS § 199 lg 2VargusKarS § 200 lg 2Röövimine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Fred Fisker

Kohtujurist

Kadi Lossi

Määruse tegemise aeg ja koht

21. märts 2019, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-171

Tsiviilasi

N D avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata

Menetlusosalised ja nende

Avalduse esitaja-võlgnik: N D (isikukood XXX, viibimiskoht: Tallinna Vangla, Magasini 35, 10138 Tallinn) Ajutine pankrotihaldur: Martin Krupp (menetluspost: XXX)

esindajad, ajutine pankrotihaldur

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada N D (isikukood XXX) pankrotimenetlus, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.
2.Vabastada ajutine pankrotihaldur Martin Krupp ajutise halduri kohustuste täitmisest.
3.Jätta N D kohustustest vabastamise menetlus algatamata.
4.Määrata ajutise halduri Martin Krupp ́i töötasu S OÜ-le (a/a XXX Swedbank AS) summas 1260,00 eurot, millele lisandub käibemaks 20 % ehk 252 eurot, kokku 1512,00 ja vajalike kulutuste katteks 36,97 eurot.
5.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 14.08.20262-24-4208/24Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 12.08.20262-26-16861/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 11.08.20262-23-1915/20Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 11.08.20262-26-16862/2Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 11.08.20262-26-9325/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.08.20262-26-7940/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
KarS § 64 lg 1Liitkaristuse mõistmine
KarS § 65 lg 1Liitkaristuse hilisem mõistmine
KrK § 139 lg 2
PankrS § 171 lg 11
PankrS § 176 lg 2
PankrS § 30 lg 1
PankrS § 31 lg 4
TMS § 130 lg 4Sissetuleku arestimine
Hüvitada Martin Krupp ́i ajutise pankrotihalduri tasust ja kuludest 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot riigi vahenditest.
6.Riigi Tugiteenuste Keskusel kanda resolutsiooni punktis 5 nimetatud ajutise halduri tasu S OÜ arveldusarvele XXX Swedbank AS.
7.Teade pankrotimenetluse raugemise kohta avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded.
8.Kohtumäärus saata avaldajale, ajutisele pankrotihaldurile ja pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebe kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud ja menetluse käik

1.N D esitas 20.12.2018 Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks ja avalduse kohustustest vabastamiseks. Avalduse kohaselt võlgnik ei ole võimeline tasuma oma võlgnevusi enda tehtud otsuste tõttu, võlgnik on võtnud endale kohustusi, mida ei ole suutnud täita. Võlgniku maksejõuetus on püsiv ning lähiajal ei ole võlgnikul võimalik hakata täitma tekkinud kohustusi.
2.19.02.2019 esitas Martin Krupp ajutise halduri aruande. Aruandest selgub, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 9853,14 euro ulatuses, kuid vara võlgnikul puudub. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning võlgnik ei ole suuteline rahuldama võlausaldajate nõudeid.
3.Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik on korduvalt karistatud kriminaalkorras ning väärtegude toimepanemise eest. Ajutine pankrotihaldur osundab siinkohal osadele võlgnikuga seotud kohtumenetlustele: - 13.06.2002.a. Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 alusel karistatud vangistusega 5 kuud tingimisi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga; - 16.12.2003.a. Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 alusel karistatud vangistusega 3 kuud; - 29.09.2004.a. Lääne-Viru Maakohtu poolt KarS §199 lg 2 p 4, 8 alusel karistatud vangistusega 6 kuud; - 02.02.2006.a. Viru Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 alusel karistatud kriminaalasjas nr 1-06-1464 vangistusega 8 kuud tingimisi 18 kuulise katseajaga; - 23.05.2007.a. Viru Maakohtu poolt KarS § 121 ja § 199 lg 2 p 4, 8 alusel karistatud kriminaalasjas nr 1-07-6451 vangistusega 10 kuud, see liideti eelmises punktis nimetatud karistusega, saades liitkaristuseks 1 aasta ,5 kuud ja 18 päeva vangistust ja asendati ühiskondliku tööga 1056 tundi 18 kuu jooksul. 05.05.2008.a. pöörati vangistus täitmisele; - 16.10.2008.a. Harju Maakohtu poolt kriminaalasjas nr 1-08-11142 karistatud KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja mõistetud karistuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti karistusele eelmise, so Viru Maakohtu 23.05.2007.a. otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus, s.o 1 aasta 5 kuud ja 18 päeva vangistust, täies ulatuses ning loeti kergem karistus kaetuks raskemaga, KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel arvati liitkaristusest maha eelmise kohtuotsuse järgi ärakantud karistus,mis 08.10.2008.a. seisuga oli 5 kuud ja 8 päeva ning loeti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 1 aasta 2 kuud 22 päeva;

- 31.05.2017.a. Harju Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-17-3286 tunnistati N D süüdi KarS § 200 lg 2 p 4 järgi ja põhikaristuseks mõisteti vangistus 5 aastat, süüdi § 199 lg 2 p 5, 9 järgi ja põhikaristuseks mõisteti vangistus 2 aastat, süüdi § 121 (alates 01.01.2015 vastab KarS § 121 lg 2 p 2, 3 tunnustele) järgi ja põhikaristuseks mõisteti vangistus 5 kuud, süüdi § 120 (alates 01.01.2015 vastab KarS § 120 lg 1 tunnustele) järgi ja põhikaristuseks mõisteti vangistus 1 kuu. KarS § 64 lg 1 kohaselt mõisteti kuritegude kogumi eest N D liitkaristuseks vangistus 5 aastat ja 10 kuud; - Lisaks on võlgnikku korduvalt karistatud erinevate väärtegude eest, samuti on rahuldatud kriminaalasjades kannatanute poolt esitatud tsiviilhagid kahjusummade väljamõistmiseks.

4.Kohus määras 21.02.2019 pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2000 eurot ning tegi ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti 7 kalendripäeva jooksul kohtumääruse avaldamisest.

Kohtumääruse põhjendused

5.Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid kogumis, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.
6.Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
7.PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.
8.Arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara, on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku varaks on raha S AS-i arvelduskontol 534,64 eurot (laekumised S ), S laekuv sotsiaaltoetus 35, 80 eurot kuus, millele ei ole tulenevalt Täitemenetluse seadustiku § 131 võimalik sissenõuet pöörata, S OÜ osa (nimiväärtus 2500 eurot), millel turuväärtus eeldatavalt puudub ning kohustusliku kogumispensioni osakud, millele ei ole võimalik TMS § 130 lg 4 tulenevalt sissenõuet pöörata. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ning läbi viia pankrotimenetlus, võlgniku kohustuste maht on vähemalt 9 853,41 eurot.
9.Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku ebaseaduslik ning kuritegelik tegevus ja seadusliku sissetuleku puudumine pikema aja jooksul. Ebaseadusliku tegevuse tulemusena on võlgnik kohustatud hüvitama tema poolt tekitatud kahju ning sellega on täiendavalt kaasnenud menetluskulude ja ekspertiisitasude hüvitamise kohustus. Võlgnik viibib hetkel vangistuses ega teeni mitte mingisugust sissetulekut. Võlgnik on olnud makseraskustes vähemalt alates 2001 aastast, mil tema vastu alustati kohtutäiturite poolt esimesed täitemenetlused. Käesoleval hetkel menetluses olevatest täitemenetlustest, millest tulenevat kohustust ei ole võlgnik suutnud tasuda on varaseim algatatud 2004 aastal. Seoses suutmatusega tasuda kohustusi on sissenõudjad algatanud täitemenetlused ning sellega on kaasnenud võlgniku kohustuste mahu suurenemine kohtutäiturite tasu ja kulude nõuete näol.
10.PankrS § 31 lg 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse võlgniku maksejõuetust.
11.Vastavalt PankrS § 171 lg 11 kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid.
12.PankrS § 176 lg 2 kohaselt võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Suurem osa võlgniku kohustustest on õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustused. Seetõttu ei pruugi pankrotimenetlus ja sellele järgnev kohustustest vabastamise menetlus võlgniku poolt soovitud eesmärke täita.
13.Võlgnik on kohtule esitanud avalduse tema kohustustest vabastamiseks, avalduses võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada, ning ta kohustub täitma PankrS § 173 nimetatud kohustusi. Oma avalduses märgib võlgnik, et vanglas ta oma sissetulekut suurendada ei saa ning seetõttu ei ole võlgnevuste tasumine tõenäoline. PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohus nõustub ajutise halduri märgituga, et võlgniku senine käitumine ja eluviis ei veena, et võlgnik nimetatud kohustust täitma asub.
14.Kuigi võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, saab kohus võtta arvesse, et lähtudes võlgniku kohustuste iseloomust on pankrotimenetluse algatamine võlgniku pankrotiavalduse esitamise eesmärke silmas pidades käesoleval juhul perspektiivitu, kuna kohustustest vabastamise menetluse läbimisel võlgnik siiski ei vabaneks kohustustest, mis on tekitatud tema poolt õigusvastase käitumisega ja mis on jäänud täitmata pärast kohustustest vabastamise menetluse lõppemist. Seega antud

juhul ei täidaks pankrotimenetluse läbiviimine võlgniku suhtes tema poolt silmaspeetud eesmärki.

15.Kuna võlgnik viibib vangistuses tähtajaga kuni 21.10.2022.a, ei ole tõenäoline, et ta hakkab kohustustest vabastamise menetluse algatamise korral võlausaldajatele raha maksma. Riigikohus on leidnud oma lahendis 3-2-1-90-16, et kohustustest vabastamise menetluse üheks eesmärgiks on võimaldada uus majanduslik algus eriti raskes majanduslikus seisus võlgnikule, kes annab endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Antud juhul on võlgnik öelnud, et vangistuses viibides tal sissetulekud puuduvad ja võlgnevuste tasumine ei ole tõenäoline. Riigikohtu lahendi 3-2-1-92-15 kohaselt ei ole pankrotimenetluse eesmärgiga kooskõlas algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus üksnes selleks, et pikaaegses vangistuses olev võlgnik saaks vabaneda oma kohustusest hüvitada kriminaalkohtumenetluse kulud enne nõude aegumist karistuse kandmise ajal. Arvestades eeltoodut jätab kohus N D kohustustest vabastamise menetluse algatamata.
16.PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja.
17.Kohus määras 21.02.2019 pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2000 eurot ning tegi ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti 7 kalendripäeva jooksul kohtumääruse avaldamisest. Ettepanek on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 21.02.2019. Seisuga 19.03.2019 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud.
18.Kohus leiab, et N D pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.
19.Avaldaja soovib asja arutada kohtuistungil. Kohus selgitab, et võlgniku pankrotiavalduse läbivaatamine toimub hagita menetluses ja TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus, võib kohus lahendada asja kirjalikus menetluses. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja selle lisadega ning ajutise halduri aruandega ja sellele lisatud dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et kogutud tõendite pinnalt on kohtul võimalik kujundada seisukoht kirjalikus menetluses.
20.PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud

vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

21.PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
22.Martin Krupp on kohtule esitanud ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud 14 tundi (arvestusega 1 tund = 90 eurot). Kohus leiab, et ajutise halduri tasu 14 töötunni eest 1260,00 eurot, millele lisandub käibemaks 20 % ehk 252 eurot, kokku 1512,00 eurot on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile. Samuti on põhjendatud halduri vajalikud kulud 36, 97 eurot.
23.Kuivõrd võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, siis tuleb hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri Martin Krupp`i tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot S OÜ-le.

/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 07.08.20262-26-12873/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 06.08.20262-19-16695/89Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval