Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX apellatsioonkaebus Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
nende Hageja (apellant) XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja (vastustaja) YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta XX 6. märtsi 2019. a apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 6. märtsi 2019. a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-18-2463 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
3.Jätta apellatsioonimenetluse kulud XX kanda. YY-l ei ole praeguses menetlusetapis tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Tsiviilasi nr 2-18-2463 Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas kohtule hagi YY (kostja) vastu kahju 231.48 euro hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt varastas kostja 29.09.2016 hageja pangakaardi. Kostja võttis hageja pangakaardilt välja sularaha 200 euro, millega tekitas lisaks 200 eurole teenustasudega täiendavalt kahju 7 eurot. Samuti tasus kostja hageja pangakaardiga poes kaupade eest summas 24.48 eurot. Seega on kostja tekitanud hagejale kahju. Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja kasutas hageja pangakaarti, kuid seda hageja soovil ja nõusolekul. Esimese astme kohtu lahend
3.Harju Maakohus jättis hagi 06.03.2019 otsusega rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda märkides, et kostjal puuduvad menetluskulud, mida hagejalt välja mõista. Kohus lähtus asja lahendamisel VÕS §-st 1043 ja § 1045 lg-test 7 ja 8. Kohus analüüsis tõendina kohtule esitatud 09.02.2018 prokuratuuri loal kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrust ning leidis, et poolte ühisest pidutsemisest ja alkoholi tarvitamisest tulenevalt ei ole välistatud, et hageja võis kostjale pangakaardi poes käimiseks ja raha väljavõtmiseks anda vabatahtlikult. Kohtu hinnangul ei ole esitatud tõenditest võimalik teha ühest järeldust selle kohta, et kostja poolt hageja pangakaardi kasutamine oleks olnud lubamatu. Samuti ei saa kohus teha ühest järeldust selle kohta, millises ulatuses kasutati pangakaarti ühise peo jaoks ja millises ulatuses võidi seda kasutada kostja või kellegi teise isiklikes huvides. Seega on selgusetu ja tõendamata, mida tehti lõpuks hageja pangakaardiga ostetud kaupadega ja väljavõetud sularahaga ning kas seda saab käsitleda täies ulatuses hagejale tekkinud kahjuna. Kohus märkis, et ei võta arvesse PP poolt allkirjastatud seletuskirja, kuna tegemist ei ole nõutavas menetluslikus vormis tõendiga. Ütluste andmiseks tunnistaja poolt on ette nähtud kindel kord, hageja ei ole tunnistaja ülekuulamiseks taotlust esitanud. Apellatsioonkaebus
4.Harju Maakohtu 06.03.2019 otsusele esitas hageja 06.03.2019 apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse kohaselt on kostja nii kohtule kui politseile valetanud, mistõttu on hageja hinnangul nii kohus kui politsei eksiteele viidud. Lisaks on kohus põhjendamatult jätnud arvestamata hageja esitatud PP seletuskirjadega kui tõenditega. Hageja ei olnud teadlik, et esitatud tõendid ei ole esitatud nõuetekohases vormis. Ringkonnakohtu põhjendused
5.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka
2(4)
Tsiviilasi nr 2-18-2463 seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
6.Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus).
7.Hageja palus hagis mõista kostjalt välja summa 231.48 eurot, seega esitas hageja rahalise nõude, mille hagihind ei ületa 2000 eurot, ja tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
8.Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
9.Maakohus ei ole otsuses TsMS § 442 lg 10 kohaselt märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks (tl 128-129). Asjaolu, et maakohus lisas otsusele TsMS § 442 lg 6 järgi lahendi peale edasikaebamise korda ja tähtaega puudutava selgituse, ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses, nagu on korduvalt leidnud ka Riigikohus. Seega ei ole maakohus andnud asjas edasikaebamiseks luba.
10.Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes ka selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Hageja hinnangul on maakohus jätnud ebaõigesti arvestamata PP seletuskirjades avaldatud ütlustega ning kohus jättis selgitamata, et tõend ei ole nõutavas vormis.
11.Kuigi vastavalt TsMS § 405 lg 1 p-ile 5 võib kohus muuhulgas lihtmenetluses hagi menetlemisel kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all, ei ole TsMS § 405 lg 1 II lauses punktidena sätestatud loetelu kohtule siduv (vrdl V. Kõve jt, Tsiviilkohtumenetluse seadustik II Kommenteeritud väljaanne 2017, lk 794, p 3.3.1). Isegi kui Pille Talv oleks seletuskirjades avaldatu kohta andnud tunnistajana ütlusi (tl 59 ja 118), ei võimalda PP avaldatu teha maakohtust erinevat lõppjäreldust. PP on seletuskirjades avaldanud, mida ta olevat hageja pangakaardi kadumise kohta kolmandalt isikult, LL, kuulnud. Kolleegiumi hinnangul ei saa olukorras, kus on võimalik üle kuulata asjaolu kohta vahetut teadmist omav isik, tuvastada vaidlusaluseid asjaolusid kuulduste alusel.
12.Eeltoodut arvestades ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul kohaldanud selgelt ebaõigesti materiaalõigust ega rikkunud selgelt menetlusõiguse normi, mistõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebus TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse võtmata.
13.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
14.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus 3(4)
Tsiviilasi nr 2-18-2463 tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kohtumäärus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.