Välja mõista A H’ilt Zsaca Yameogo OÜ (pankrotis) kasuks 30 000 eurot. Menetluskulude jaotus
4.Menetluskulud jätta täies ulatuses A H’i kanda.
5.Välja mõista A H’ilt menetluskulud summas 1 050 eurot Zsaca Yameogo OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Raivo Piirla kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue 1.Kohtule 20.04.2018. a esitatud hagiavalduse kohaselt Zsaca Yameogo OÜ (registrikood 10264444 endine nimi Päikesemaak-Kardinad OÜ) pankrotimenetlus alustati 07.02.2018.a. (määrati ajutine haldur) ja võlgniku pankrot kuulutati välja 01.03.2018.a ja pankrotihalduriks määrati Raivo Piirla. Zsaca Yameogo OÜ juhatuse liikmeks oli 03.01.2001.a. kuni 27.02.2017.a. A H (ik. x) ja osanikuks oli 11.08.2009.a. kuni 22.02.2017.a. A H (ik. x). 20.10.2017.a. esitas X X (võlausaldaja) avalduse Zsaca Yameogo OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Võlausaldaja nõue tekkis Harju Maakohtu otsusest tsiviilasi nr. 2-15- 116821 04.07.2016. a ja Tallinna Ringkonnakohtu otsusest samas asjas tsiviilasi nr 2-15-116821 19.12.2016. a. Kohus mõistis X Xe kasuks põhinõude summas 2 441,50 eurot ja viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt (2 441, 50 eurot) alates 04.07.2016 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kokku moodustab võlausaldaja nõue pankrotiavalduse esitamise seisuga 6 606,39 eurot. Pankrotimenetluse käigus on haldur veendunud olemasolevate dokumentide põhjal, et võlgniku makseraskused tekkisid juba detsembri kuus 2016. a. 13.01.-16.01.2017.a. võõrandas võlgnik sisuliselt kogu oma vara ja 22.02.2017. a on ettevõttes vahetunud osanik, kelleks on alates 27.02.20167. a Panama äriühing x xle (x), uueks juhatuse liikmeks määrati X X kelle volitused lõppesid 22.03.2017. a. 13.01.2017. a võõrandas võlgnik kinnistu korteriomandi asukohaga A. x, mille reaalosaks oli ruum x, kinnistusraamatust nähtuva üldpinnaga 138,1 ruutmeetrit koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Lepingu ese on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr. x all. Võõrandatud sõidukid: 1. mootorratas Ducati Reg.märk x VIN kood x Sõiduki omanikuvahetus e- teeninduses on toimunud 16.01.2017.a. uus omanik OÜ x registrikood x (juhatuse liige A H, isikukood x); 2. sõiduk BMV Reg.märk: x Vin-kood: x Sõiduki omanikuvahetus e- teeninduses on toimunud 16.01.2017. a uus omanik x reg. kood x (juhatuse liige A H, isikukood x); 3. sõiduk BMV Reg.märk: x Vin-kood: x Sõiduki omanikuvahetus e- teeninduses on toimunud 16.01.2017. a uus omanik x reg. kood x (juhatuse liige A H, isikukood x); 4. sõiduk BMV Reg.märk: x Vin-kood: x Sõiduki omanikuvahetus eteeninduses on toimunud 16.01.2017. a uus omanik x reg. kood x (juhatuse liige A H, isikukood x). Võlgniku pangakontodel korteriomandi ja sõidukite vöörandamise tehingutest raha laekunud ei ole. Võlgnik tasus 18.01.2017. a võla kostjale A H’ile summas 30 000 eurot selgitusena laenu tagastamine (vaata pangakonto väljavõte lisad 11-12). Kostja on võlgniku lähikondne, kuna võlgniku tehingute tegemise ajal oli võlgniku juhtorgani liikmeks kostja. Tuginedes eeltoodud asjaoludele on hageja seisukohal, et võlgniku juhatuse liige A H (kostja) ei ole pidanud vajalikuks ettevõtte majandustegevusega tegeleda ja ettevõtte ees olevaid kohustusi täita vaid on tegelenud ettevõtte varade võõrandamisega, mille tulemusel on ettevõte muutunud maksejõuetuks. Võlgniku poolt kostjale teostatud rahaülekanne seostub võlgniku tahteavaldusega teha kostja kasuks rahaline sooritus tagastada laen 30 000 eurot. Vastavalt PankrS § 117 lg 2 p-le 1 on juriidilisest isikust võlgniku lähikondseks juhtorgani liige. Lähikondsuse üle vaidlust pole ja seega on olemas ka seadusest tulenev eeldus, et kostja maksejõuetusest teadis (PanrS§ 113 lg 2). Samuti ei saa olla vaidlust selle üle, et võlg tasuti kahe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. Võlgnikule oli teada asjaolud, et tema suhtes on tehtud Tallinna Ringkonnakohtu otsus 19.12.2016.a. tsiviilasi nr. 2-15-116821 ja peale seda on võlgnik võõrandanud kõik oma varad ja tasunud laenu kostjale kes on võlgniku lähikondne (juhatuse liige), vähendades oluliselt oma maksevõimet ja muutudes maksejõuetuks.
Hageja palub kohtul tunnistada kehtetuks PankrS § 113 lg 1 p 3 alusel Võlgniku rahalise kohustuse täitmine kostjale summas 30 000 eurot. Kostja vastus
2.Kohtule 27.07.2018. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Hageja väitel tekkisid võlgniku makseraskused 2016. a detsembrikuus ja hageja seostab makseraskuste tekkimist Tallinna Ringkonnakohtu 19.12.2016.a otsusega tsiviilasjas nr 2-15-116821, millega kohus mõistis võlgnikult X Xe kasuks välja 2441,50 eurot ja viivise alates kohtuotsuse tegemisest (04.07.2016.a) kuni põhinõude tasumiseni. Hageja on jätnud märkimata, et nimetatud otsus jõustus alles 22.02.2017.a Riigikohtu määrusega, millega Riigikohus jättis võlgniku kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Kostja on kindlal seisukohal, et nimetatud kohtuotsusest tulenevalt ei sattunud võlgnik makseraskustesse, kuna võlgnikul oli ajal, mil kostja oma osa võõrandas, piisavalt rahalisi vahendeid oma kohustuste täitmiseks. Hageja on võlgniku makseraskused seostanud otseselt kohtuotsusega ning kui teoreetiliselt eeldada, et kohtuotsusest tulenevalt tekkisid makseraskused, siis ei saanud makseraskused tekkida enne otsuse jõustumist, st mitte enne 23.02.2017.a. Kuna selleks ajaks oli kostja võlgniku osa juba võõrandanud ja ta oli ka juhatusest tagasi kutsutud, siis ei saanud kostja kuidagi mõjutada võlgniku tekkivate kohustuste täitmist või mittetäitmist. Hagi lisadena esitatud kohtuotsustest ning käesoleva menetlusdokumendi lisast 1 nähtub ka, et Tallinna Ringkonnakohtu otsuse jõustumise ajal oli võlgniku ainsa võlausaldaja nõue 2 441,50 eurot koos viivisega, mis ei saanud VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määra arvestades olla suurem kui 100 eurot (alates 01.07.2016.a oli viivise määraks 8% aastas ning aastane viivis X Xe põhinõudelt on 195,32 eurot, seega 6 kuu viivis (04.07.2016.a kuni 22.02.2017.a) on ligikaudu 100 eurot). Seega on hageja eksitavalt märkinud, nagu oleks võlausaldaja nõue olnud kohtuotsustest tulenevalt kokku 6 606,39 eurot. Ülejäänud osa võlausaldaja nõudest moodustavad ilmselt menetluskulud, kuid neid ei olnud kindlaks määratud veel ka aprillis 2017. a, mil kostja meiliaadressile laekus Harju Maakohtult kiri, et võlgnik esitaks menetluskulude nimekirja. Ajal, mil võlgnik tasus kostjale laenu tagastamiseks 30 000 eurot, ei olnud kohtuotsusest tulenevat nõuet veel tekkinud ja kuna otsus oli edasi kaevatud, siis ei olnud ka teada, kas nõue üldse tekib, mistõttu ei saa hageja väita, et võlgnik oleks eelistanud oma lähikondlasest võlausaldajat teistele võlausaldajatele. Seevastu oli võlgnikul laenulepingust tulenevaid kohustusi kostja ees juba pikaajaliselt ja see nähtub ka 2015. a majandusaasta aruandest, mille lisas 7 on märgitud, et võlgnikul on pikaajalised kohustused seotud isikute (kostja) ees summas 89 886 eurot ja lühiajalisi kohustusi summas 7 500 eurot. Kuivõrd jaanuaris 2017. a laekus võlgnikule varade müügist piisavalt rahalisi vahendeid, siis oli võimalik kostjale tagasi maksta ka osa laenust. Kostjale teadaolevalt ei olnud võlgnikul laenu tagasimaksmise ajal teisi võlausaldajaid, kelle ees oleks võlgnikul olnud täitmata nõudeid ning hageja ei ole ka vastupidist tõendanud. Hageja ei ole tõendanud, et tehinguga oleks kahjustatud võlausaldajate huve. Laenumakse tagastamise ajal ei olnudki võlgnikul teisi võlausaldajaid peale kostja, rääkimata sellest, et oleks olnud võlausaldajaid, kelle nõue oli muutunud sissenõutavaks. Käesolevas hagivastuses on kostja esitanud tõendid, mis tõendavad, et võlgnik oli 18.01.2017.a maksejõuline. Seega ei esine alust ka PankrS § 113 lg 1 p 3 kohaldamiseks. Nagu nähtub hagi lisast 3, on alates 22.02.2017. a võlgniku osanik x. ning kostja ei ole registrikande kohaselt alates 27.02.2017. a võlgniku juhatuse liige. Tegelikult kutsuti kostja võlgniku juhatusest tagasi juba 22.02.2017. a, kuid kuna avaldusele ei olnud lisatud võlgniku osaniku esindaja volikirja, anti võlgnikule tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks ja kanne tehti alles
27.02.2017. a. Eelneva alusel on ilmne, et pärast kohtuotsuse jõustumist tekkinud kohustuse täitmise eest ei saanud enam vastutada kostja ja kostja ei ole väidetavat maksejõuetust ka põhjustanud. Väär on hageja väide, nagu ei oleks võlgnikule laekunud raha korteriomandi ja sõidukite võõrandamisest ning et varade võõrandamise tõttu on võlgnik muutunud maksejõuetuks. Hagis toodud korteri ja sõidukite võõrandamise tehingud leidsid aset ning nende müügist saadud raha tasuti võlgnikule sularahas, see peab olema võlgniku kassas, mille kostja uuele osanikule üle andis. Võlgniku esindaja palus 23.02.2017.a e-kirjas saata endale kõik võlgnikku puudutavad dokumendid ning kostja saatis kõik võlgnikku puudutavad dokumendid 25.02.2017.a osaniku aadressile. Nimetatud asjaolu on tõendatud postisaadetise kviitungiga. Võlgnik väljastas sõidukite ostjatele arved ja nende alusel on raha tasutud. Raha laekumine on kajastanud ka võlgniku raamatupidamises, kuid kuna dokumendid ei asu enam kostja valduses, siis ei ole neid võimalik esitada. Siiski on arvetega tõendatud, et sõidukite võõrandamisel on ostjatel tekkinud tasumise kohustus ja kostjale teadaolevalt on raha ka laekunud. Seega, kuna sõidukite ja korteri võõrandamine toimus jaanuaris 2017. a ja raha laekus võlgnikule, siis ei olnud võlgnik 18.01.2017. a laenumakse kostjale tasumise ajal maksejõuetu ja ei muutunud maksejõuetuks ka sellest, et laen kostjale tagastati. Sõidukite müügist laekus võlgnikule 14 396,40 eurot ja ilmselgelt laekus korteri võõrandamisest piisavalt raha, et tasuda kostjale laenu tagasimaksena 30 000 eurot ilma, et võlgnik satuks seetõttu makseraskustesse. Seega on ilmne, et kostjale laenu tagastamine ei muutnud võlgnikku maksejõuetuks ega tekitanud makseraskusi. Ka teiste võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõuded täitis võlgnik kostja juhatuse liikmeks oleku ajal vara võõrandamisest laekunud rahast. Hageja on väitnud, et kostja ei ole pidanud vajalikuks tegeleda ettevõtte majandustegevusega ja ettevõtte ees olevaid kohustusi täita. Taoline väide ei vasta tõele. Ka äriühingu vara võõrandamine ja saadud rahaliste vahendite arvelt äriühingu kohustuste täitmine, nagu kostja on teinud, on äriühingu majandustegevusega tegelemine. Sellega ei tekkinud võlgnikule makseraskusi. Kostja juhib tähelepanu, et sel ajal, kui tema oli võlgniku juhatuse liige, ei olnud võlgnik kordagi võlgnevuses oma kohustuste täitmisega ei riigiasutuste ees ega ka oma koostööpartnerite ees. Esitatud olid kõik majandusaasta aruanded ning kostja täitis oma juhatuse liikme kohustusi vajaliku hoolsusega. Kõike ülaltoodut arvestades on kostja seisukohal, et hageja ei ole tõendanud võlgniku makseraskusi laenu tagastamise ajal, rääkimata sellest, et oleks tõendatud, et makseraskused tekkisid laenu tagastamise tõttu ning et selle tehinguga kahjustati teiste võlausaldajate huve. Lisaks on hageja eksitanud kohut, jättes esitamata Riigikohtu 22.02.2017.a määruse, millest nähtub, et Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustus alles 22.02.2017.a ja 18.01.2017.a ei olnud võlgnikul veel kohtuotsusest tulenevat kohustust. Kohtu põhjendused
3.Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindaja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
4.Kohus on tuvastanud, et Tallinna Ringkonnakohus tegi 19.12.2016. a tsiviilasjas nr 2-15116821 otsuse, millega mõistis Päikesemaak-Kardinad OÜ-lt X Xe kasuks välja põhinõude summas 2 441,50 eurot, intressi 13,75 eurot ja viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt (2 441,50 eurot) alates 04.07.2016 kuni põhinõude täieliku tasumiseni (tl 2327). Kohtuotsus jõustus 22.02.2017. a (tl 64). Päikesemaak-Kardinad OÜ kohtuotsust ei täitnud.
20.10.2017.a. esitas X X avalduse Zsaca Yameogo OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Võlausaldaja nõue moodustas pankrotiavalduse esitamise seisuga 6 606,39 eurot. Harju Maakohtu 7. veebruari 2018. a määrusega nimetati Zsaca Yameogo OÜ (pankrotis) ajutine pankrotihaldur. Harju Maakohtu 1. märtsi 2018. a määrusega kuulutati välja Zsaca Yameogo OÜ (pankrotis) pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Raivo Piirla. 18.01.2017. a teostas Zsaca Yameogo OÜ (pankrotis) võlgniku arvelduskontolt laenu tagastamiseks ülekande A H’ile summas 30 000 eurot (tl 33-34).
5.Hageja hinnangul kahjustati pikaajalise laenu (tagastamise tähtaeg 31.12.2022. a) ennetähtaegse tagastamise maksega võlgniku võlausaldaja huve. A H oli Zsaca Yameogo OÜ juhatuse liige 03.01.2001. a kuni 27.02.2017. a ja osanikuks perioodil 11.08.2009. a kuni 22.02.2017. a. Kuivõrd maksega täideti kohustust lähikondsele, kahjustati sellega võlausaldaja huve, kelle nõuet pankrotimenetluses tunnustati ning kelle nõude rahuldamine maksest tulenevalt võimatuks muudeti.
6.Kostja ei eita 18.01.2017. a võlgnikult 30 000 euro saamist, kuid leiab, et Zsaca Yameogo (pankrotis) oli kohustuste täitmiseks piisavalt rahalisi vahendeid, laenu tagastamine ei muutnud võlgnikku maksejõuetuks. Laenu tagastamisel ei olnud kohtuotsusest tulenevat nõuet veel tekkinud, kuna kohtuotsus ei olnud jõustunud. Kostja ei vastuta pärast kohtuotsuse jõustumist tekkinud kohustuse täitmise eest, kuivõrd kostja oli juba 22.02.2017. a võlgniku juhatusest tagasi kutsutud (tl 61-62).
7.PankrS § 109 lg 1 sätestab, et tagasivõitmisel tunnistab kohus sama seaduse §-des 110-114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. PankrS § 113 lg 1 p 3 järgi kohus tunnistab kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti kahe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist võlgniku lähikondsele, kui lähikondne ega võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli sel ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kohustuse täitmise tõttu. PankrS § 113 lg 2 järgi võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta võlgniku maksejõuetusest teadis.
8.Kohus on seisukohal, et Zsaca Yameogo OÜ (pankrotis) poolt 18.01.2017. a Zsaca Yameogo OÜ (pankrotis) arvelduskontolt teostatud rahalise kohustuse täitmine A H’ile summas 30 000 eurot kuulub PankrS § 113 lg 1 p 3 sätestatust tulenevalt tagasivõitmisele, kuna rahalise kohustuse täitmine on tehtud kahe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, sellega kahjustati Zsaca Yameogo OÜ (pankrotis) võlausaldajate huve, kostjat kui lähikondset eelistati teisele võlausaldajale. Rahalise kohustuse täitmine tingis võlgniku maksejõuetuse ning kostja teadis seda.
9.Võlgnik kahjustab teadlikult võlausaldajate huve, kui ta huvide kahjustamist oma õiguslike toimingutega soovis või oma käitumise võimaliku tagajärjena ette nägi, isegi kui huvide kahjustamine on mõne teise õigusliku eelise saamisele suunatud tegevuse kõrvaltagajärg, mille saabumist võlgnik ette nägi ning üldjuhul saab võlausaldajate huvide teadlikku kahjustamist eeldada, kui võlgnik oli teadlik oma maksejõuetuse saabumisest ja tegi tehingu, mis tõi hiljem kaasa tulevaste võlausaldajate kahjustamise (Riigikohtu 2. juuni 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-39-08). Oluline ei ole, et võlausaldajate huvide kahjustamine oleks olnud tehingu tegemise põhiliseks eesmärgiks, võlausaldajate huvid on teadlikult kahjustatud ka siis, kui tehingust tulenev negatiivne mõju võlausaldajate huvidele pidi olema võlgnikule tehingu sõlmimise ajal äratuntav (Riigikohtu 21. mai 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-12). Kui võlgnik võib tehingu sõlmimisel arvestada sellega, et võlausaldajate vara võib tehingu tulemusel väheneda, kuid
vaatamata sellele tehingu siiski teeb, on tegemist võlausaldajate huvide teadliku kahjustamisega (vt Riigikohtu 21. mai 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-12).
10.Vaatamata kostja poolt käesolevas menetluses väidetule, et kostjale laenu tagastamise järgselt oli võlgniku kassas piisavalt vahendeid X Xe ees kohustuse täitmiseks, kuid kahjuks ei olnud see enam kostja otsustada, kuivõrd tema oli kassajäägi ja raamatupidamisdokumendid 22.02.2017. a üle andnud uuele osanikule x.-le (tl 74-75, 107-108), on kohtu hinnangul tegemist siiski kostja eelistamisega, kuna täitmata jäeti kohustus, mis oli vähemalt sama oluline ning võlgnik ja kostja olid täitmata kohustusest teadlikud. VÕS § 3 p 1 kohaselt tekib võlasuhe lepingust. Võlgniku ja X Xe võlasuhe tekkis 04.03.2014. a üürilepingust (tl 23-26). Kohtu hinnangul ei saa kostja seega väita, et kohustus tekkis Riigikohtu lahendist alles 22.02.2017. a. Kuivõrd nii Harju Maakohus oma 04.07.2016. a (tl 15) kui Tallinna Ringkonnakohus oma 19.12.2016. a otsuses olid X Xe hagi rahuldanud, pidi võlgnikule ning ka kostjale juhatuse liikmena olema äratuntav, et võlgnikul on potentsiaalne kohustus X Xe ees. Sellist kohustust pidanuks võlgnik ka raamatupidamises kajastama. Pankroti väljakuulutamisel oli võlgnikul kohustus X Xe ees summas 6 606,39 eurot. X Xe nõue on pankrotimenetluses tunnustatud. Kostja eelistamine sellises olukorras oli kohtu hinnangul põhjendamatu ning kostjale rahalise kohustuse täitmist tuleb lugeda teist võlausaldajat kahjustavaks. Ajutine haldur on Zsaca Yameogo OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses tuvastanud, et võlgniku osanik ja juhatuse liige A H ei ole vajalikuks pidanud ettevõtte majandustegevusega tegeleda ja ettevõtte ees olevaid kohustusi täita, vaid pidanud õigeks ettevõtte varad võõrandada ja oma osa välismaal resideeruvale ühingule võõrandada, kes pole edasise tegevuse käigus ühingu majandustegevuse vastu mingit huvi tundnud (tl 9-10). Võlgniku raamatupidamisdokumente ega väidetavat sularahakassat ei ole haldurile üle antud. Hageja on seisukohal, et A Hi tegevus oli suunatud võlgniku tahtlikult maksejõuetuks muutmisele (tl 117118).
11.Kostja hinnangul ei olnud Zsaca Yameogo OÜ (pankrotis) vaidlusaluse makse tegemisel maksejõuetu. Võlgniku vara võõrandamisest tekkis piisavalt vahendeid kohustuste täitmiseks. Võlgniku kassa jäägi andis A H üle uuele osanikule (tl 107-108).
12.TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja on oma väidete tõendamiseks esitanud kassakviitungite ärakirjad, mis peaksid tõendama, et ajal mil kostja oma osa võõrandas, ei olnud võlgnik maksejõuetu (tl 111-113). Käesolevas menetluses ning hageja kinnitusel ka Zsaca Yameogo OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses puuduvad tõendid selle kohta, et võlgniku kassajääk ja raamatupidamisdokumendid oleks tegelikkuses 27.02.2017. a uuele juhatuse liikmele (kuni 22.03.2017. a) X X’ile või Panama äriühingule x.-le üle antud. TsMS § 328 lg 1 kohaselt menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad olema tõesed. Kohtu hinnangul kostja käesoleval juhul võlgniku raamatupidamisdokumentide ja kassajäägi kohta tõeseid andmeid esitanud ei ole. Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub kohtu hinnangul, et mingit kassajääki tegelikkuses ei eksisteerinud ning makseraskuste ilmnemisel detsembris 2016. a (tl 90-91), ei olnud juhatuse liikme ja osaniku A Hi prioriteediks tegutseda Zsaca Yameogo OÜ (pankrotis) majanduslikes huvides, vaid Zsaca Yameogo OÜ-st (pankrotis) vara väljaviimisel üksnes enda huvides.
13.PankrS § 113 lg 2 kohaselt võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta võlgniku maksejõuetusest teadis. Kostja on käesolevas menetluses väitnud, et tema alates 27.02.2017. a võlgnikuga mingit puutumust ei oma, ega saanud kuidagi mõjutada kohustuste täitmist või mittetäitmist (tl 61). PankrS § 117 lg 2 p.-de 1-6 järgi on juriidilisest isikust võlgniku lähikondsed: 1)juriidilise isiku juhtorgani liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik; 2) juriidilise isiku aktsionär või osanik, kellele kuulub rohkem kui 1/10 aktsiate või
osadega määratud häältest; 3) juriidilise isiku osanik või liige, kes vastutab võlgniku kohustuste eest täiendavalt oma varaga; 4) äriühingu tütarettevõtja ja selle juhtorgani liige; 5) füüsiline või juriidiline isik, kellel on võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi; 6) PankrS § 117 lg 2 punktides 1–4 nimetatud isikute PankrS § 117 lõikes 1 loetletud lähikondsed. Äriregistri B-kaardi väljatrükilt nähtub, et Zsaca Yameogo OÜ juhatuse liige oli 03.01.2001. a kuni 27.02.2017. a A H. Zsaca Yameogo OÜ osanikuks oli 11.08.2009. a kuni 22.02.2017. a A H (tl 13-14). Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et rahalise kohustuse täitmisel kostjale 18.01.2017. a oli kostja Zsaca Yameogo OÜ (pankrotis) lähikondsena teadlik Zsaca Yameogo OÜ (pankrotis) maksejõuetusest ja täitmata kohustusest X Xe ees ning asjaolust, et pärast endale makse teostamist, ei olnud võlgnikul piisavalt vara X Xe nõude rahuldamiseks ning maksega kahjustati võlausaldaja huve.
14.PankrS § 119 lg 1 kohaselt kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud tagastama tehingu alusel saadu koos viljade ja muu kasuga pankrotivarasse ning lg 11 järgi käesolevas paragrahvis tehingu tagasivõitmise tagajärgede kohta sätestatut kohaldatakse ka vastavalt kohustuse täitmise tagasivõitmise tagajärgede suhtes. Eeltoodust tulenevalt on A H kohustatud tagastama Zsaca Yameogo OÜ (pankrotis) pankrotivarasse 30 000 eurot. Menetluskulud
15.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 1 050 eurot (st asjas tasutud riigilõiv hagiavalduselt 1 000 eurot ja hagi tagamise avalduselt 50 eurot).
16.Hageja taotlus kuulub rahuldamisele. Hageja tasus hagiavalduselt riigilõivu 1 000 eurot ja hagi tagamise avalduselt 50 eurot. Nimetatud summad tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.