Otsuse tegemise aeg ja koht 18. märts 2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-18-2444
Tsiviilasi
Champagne Louis Roederer (CLR) hagi AS Mediato vastu kaubamärgitaotluse nr XXX 'Jaume Serra Cristalino' õiguskaitset välistava asjaolu tuvastamiseks hagi hind 7000 eurot
Tsiviilasja hind
Menetlusosalised ja nende Hageja: Champagne Louis Roederer (registrikood xxx, 21 Boulevard Lundy, 51000 Reim, Prantsuse Vabariik); esindajad Hageja lepinguline esindaja: patendivolinik Anneli Kapp (Patendibüroo Käosaar OÜ, Tähe 94, 50107 Tartu; tel: 738 3051; e-post: [email protected]); Kostja: AS Mediato (registrikood xxx, J. Vilmsi tn 6, 10126 Tallinn); Kostja lepinguline esindaja: patendivolinik Kaie Puur (Patendibüroo RestMark Metida OÜ, Kompanii tn 1c, 51004 Tartu; tel: 655 9803; e-post: [email protected]). Menetluse liik
Jätta menetluskulud hageja Champagne Louis Roederer (registrikood xxx) kanda.
2.Mõista hagejalt Champagne Louis Roedererilt (registrikood xxx) kostja AS Mediato (registrikood xxx) kasuks menetluskuludena välja 4350 (neli tuhat kolmsada viiskümmend) eurot.
3.Mõista hagejalt Champagne Louis Roedererilt (registrikood xxx) kostja AS Mediato (registrikood xxx) välja viivis menetluskulude summalt 4350 eurolt alates käesoleva
lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus esimesena kohtule esitatud hagiavalduses tuvastas kaubamärgitaotluse nr XXX „JAUME SERRA CRISTALINO“ õiguskaitset välistava asjaolu esinemise. Hagiavalduse kohaselt esitas kostja 08.08.2013 Patendiametile taotluse nr XXX sõnalise kaubamärgi JAUME SERRA CRISTALINO registreerimiseks kauba- ja teenindusmärkide registris klassis nr 33 alkoholijookidele ehk veinile ja vahuveinile. Patendiamet tegi positiivse registreerimise otsuse ning kostja kaubamärk avaldati 01.09.2014. 27.04.2015 tegi kostja muudatuse kaubamärgitaotluse loetelus ja palus kaubamärgile JAUME SERRA CRISTALINO õiguskaitset klassis 33 kaitstud päritolunimetusega „cava“ tähistatud alkoholijookidele ehk veinidele ja vahuvenidele.
2.Hageja ei olnud Patendiameti otsusega nõus ning vaidlustas selle Tööstusomandi apellatsioonikomisjonis. Hageja vaidlustusavaldus põhines tema varasemal Eesti siseriiklikul registreeringul nr xxx CRISTAL, mis on registreeritud klassis 33 veinide, vahuveinide ja šampanja tähistamiseks ning varasemal Euroopa Liidu kaubamärgi registreeringul nr xxx CRISTAL, mis on õiguskaitse saanud klassis 33 veinide, vahuveinide ning prantsuse päritoluga veinide, nimelt registreeritud päritolunimetusega Champagne veinid tähistamiseks. TOAK hageja vaidlustusavaldust 14.11.2017 otsusega nr 1560-o ei rahuldanud.
3.Hageja viitas KaMS § 41 lõikele 5, mille alusel ta jätkas vaidlust hagimenetluses. Hageja taotles kohtult kaubamärgitaotluse nr XXX JAUME SERRA CRISTALINO osas õiguskaitset välistavate asjaolude kindlakstegemist taotluses sisalduvate kõikide kaupade osas KaMS § 10 lg 1 p-de 2 ja 3 alusel. Hageja leidis, et tema kaubamärgi CRISTAL ning kostja kaubamärgi JAUME SERRA CRISTALINO vahel esineb äravahetamise tõenäosus, mistõttu eksisteerivad õiguskaitset välistavad asjaolud KaMS § 10 lg 1 p 2 mõttes. Esinevad ka KaMS § 10 lg 1 p-s 3 toodud asjaolud, mille kohaselt kostja hilisem kaubamärk JAUME SERRA CRISTALINO on sarnane varasema hageja kaubamärgiga CRISTAL, kui hilisema kostja kaubamärgiga võidakse ebaausalt ära kasutada või kahjustada hageja varasema kaubamärgi mainet või eristusvõimet.
4.Hageja viitas KaMS § 10 lg 1 punktile 2. Kaupade ja teenuste kaubandusliku päritolu segiajamise hindamisel tuleb arvesse võtta kõiki asjakohaseid faktoreid, sealhulgas visuaalset, foneetilist ja semantilist sarnasust ning nimetatud hinnang peab tuginema üldisele avalikkusel tekkivale kujutluspildile, arvestades eriti võrreldavate kaubamärkide eristusvõimelisi ja
domineerivaid elemente. Kaubamärkide äravahetamise tõenäosuse hindamisel tuleb arvestada, et mida sarnasemad on võrreldavad märgid, seda erinevamad peavad olema nende kaupade ja teenuste loetelud ning vastupidi. Kaubamärk on varasema kaubamärgiga äravahetamiseni sarnane, kui seda kasutatakse sarnaste kaupade tähistamiseks ning see meenutab varasemat märki sedavõrd lähedaselt, et tekib tõenäosus, et tarbijaid eksitatakse kaupade päritolu osas. Tarbija ei analüüsi kaubamärke detailselt, kuna tarbijal puudub üldjuhul võimalus märke samaaegselt vaadelda ning nad peavad usaldama oma mällu sööbinud pilti tajutud märgist. Meelde jääb aga eelkõige märgi domineerivam ja eristusvõimelisem osa. Seetõttu on kaubamärkide sarnasused (mällu talletuv ühine element) olulisemad kui nende erinevused.
5.Kontrollides, kas KaMS § 10 lg 1 p-s 2 märgitud õiguskaitset välistav asjaolu esineb või mitte, ei saa seetõttu pöörata tähelepanu mitte kaubamärkide reaalsele kasutamisele mingite kaupade tähistamisel. Kaubamärkide võrdlemisel omab rolli varasema kaubamärgi eristusvõime. Kuigi sõna CRISTAL võib viidata eesti keeles tähendusele kristall (kristall sõna inglisekeelne vaste on crystal), ei näita see sõna kaupade omandusi ega kirjelda neid. Veini, vahuveini, šampanja jt sarnased tooted ei ole oma omadustelt kristalsed ehk antud kontekstis keskmise tarbija arusaamade kohaselt läbipaistvad. Seetõttu ei saa hageja hinnangul pidada sõna CRISTAL, kõnealuseid kaupu silmas pidades, omadusi näitavaks või kirjeldavaks, sest antud sõna tähendus ei anna keskmisele tarbijale informatsiooni antud kaupade kohta.
6.Hageja ainuõigust tema sõnalistele kaubamärkidele CRISTAL ei ole tühistatud ega ainuõigust lõppenuks tunnistatud, mistõttu tuleb lähtuda hageja kaubamärkide kehtivuse eeldusest. Hageja esitatud väljavõte kinnitab, et sõna CRISTAL ei ole Patendiameti poolt määratud mittekaitstavaks osas ning seega pole tegemist kirjeldava või muul moel eristusvõimetu sõnaga. Kostja kaubamärgi JAUME SERRA CRISTALINO algusosas on toodud tootja, müügikoha ja veinitehase nimi JAUME SERRA. Hageja hinnangul ei muuda JAUME SERRA lisamine kostja kaubamärgitaotlusesse kostja märki eristatavaks, kuna sõnadel JAUME SERRA on kirjeldav funktsioon, viidates tootjale, müügikohale ja veinitehase nimele ning see esineb paljudel toodetel.
7.Arvestades, et JAUME SERRA on sisuliselt geograafilise tähendusega kohanimi, on tarbijate jaoks ainus eristuv ning domineeriv element sõna CRISTALINO. See on ainus osa tähisest, mis annab edasi, millise toote kaubamärgiga on tegemist. Hageja rõhutab, et JAUME SERRA lisamine ei muuda märki tervikuna eristatavaks, vaid sellel on pigem kirjeldav funktsioon, viidates tootjale või müügikohale, mis valmistab kaubamärki CRISTALINO kandvat cava (vahu)veini. Nõrga eristusvõimega sõnade JAUME SERRA paiknemine kaubamärgi alguses ei too kaasa sellist mõju, nagu TOAK oma otsuses on märkinud. JAUME SERRA algusega tähistatud tooteid on väga palju ning need ei eristu muidu üksteisest, kui poleks lisatud domineerivat, kergesti meeldejäävat tähist – antud juhul sõna CRISTALINO. Kaubamärgi algus ei ole automaatselt määratud domineerivaks ega eristuvaks osaks, mistõttu ei pea tarbijad sõnade algust JAUME SERRA domineerivaks ega eristusvõimeliseks osaks. CRISTALINO sõna seostub tarbijatele sõnaga CRISTAL või kristall, mistõttu jääb see osa kostja kaubamärgist kõige lihtsamini keskmisele tarbijale meelde. Hageja leidis, et seega on Eesti tarbija jaoks ainsaks eristavaks ning domineerivaks osaks sõna CRISTALINO.
8.Hageja on samas analüüsinud kaubamärke tervikuna. Kuivõrd JAUME SERRA on kirjeldav, geograafilise tähendusega kohanimi ning sõna CRISTALINO on äravahetamiseni sarnane hageja varasema kaubamärgiga CRISTAL, on hageja hinnangul õige järeldus, et JAUME SERRA CRISTALINO on äravahetamiseni sarnane varasemate hageja kaubamärkidega CRISTAL. Hilisem kaubamärk sisaldab tervikuna varasemate, registreeritud kaubamärkide sõnalist osa CRISTAL. Ühise identse sõna CRISTAL olemasolu võrreldavate kaubamärkide koosseisus võib tekitada tarbijas assotsiatsiooni talle juba tuntud, teise ettevõtja poolt kasutatava kaubamärgiga.
9.Tarbijal võib kaubamärgi JAUME SERRA CRISTALINO nägemisel tekkida ekslik arusaam ning tarbija võib leida, et JAUME SERRA CRISTALINO tähisega markeeritud alkoholijookide, sh vahuveinide näol on tegemist hageja uue kaubaga ehk näiteks senise šampanja CRISTAL odavama versiooniga, mida tähistatakse sarnase kaubamärgiga. Tarbijal võib tekkida ekslik arusaam, et JAUME SERRA CRISTALINO tähisega markeeritud alkoholijoogid, sh vahuveinid pärinevad hagejaga seotud firmalt ning selle tähisega markeeritud alkoholijooke, sh vahuveine pakutakse ja/või kauba kvaliteet on tagatud hageja poolt. Tarbijal võib tekkida ekslik arusaam, et tähisega JAUME SERRA CRISTALINO markeeritud alkoholijookidele omistatakse selliseid omadusi, mis on seotud hageja CRISTAL kaubamärgi all pakutava šampanjaga.
10.Hageja kaubamärkide ainsaks ja ühtlasi eristavaks osaks on sõna CRISTAL, mis omab eristusvõimet ning on domineeriv osa hageja varasemate kaubamärkide puhul. Kaubamärke CRISTAL ja JAUME SERRA CRISTALINO visuaalselt võrreldes jääb Eesti tarbija jaoks kõige lihtsamini meelde osa CRISTALINO. Tulenevalt kohtupraktikast on võrreldavad kaubamärgid sarnased, kui need on asjaomase avalikkuse silmis ühest või mitmest olulisest aspektist vähemalt osaliselt samased. Varasem kaubamärk CRISTAL on kostja taotletavasse kaubamärki JAUME SERRA CRISTALINO tervikuna üle võetud. Seega on tähised visuaalselt sarnased.
11.Sõnalisi kaubamärke CRISTA' ja JAUME SERRA CRISTALINO foneetiliselt võrreldes ilmneb, et tähiseid hääldades jääb kõlama nende ühine lõpuosa _ _ CRISTAL_. Kokku langev osa moodustab märkimisväärse osa kaubamärkide kogupikkusest, mistõttu tuleb jaatada tähiste foneetilist sarnasust.
12.Tähiste semantilisel võrdlemisel on Eesti tarbija jaoks ainus tähendusega sõna CRISTALINO, mis seostub eestikeelse sõnaga kristall. Ka hispaaniakeelne sõna CRISTALINO tähendab eesti keeles kristallselge, kristalliline, läbipaistev. Eesti tarbija jaoks tähendab JAUME SERRA geograafilist kohta, veinitehase nime ega aita eristada ühte toodet teisest. Hageja varasem kaubamärk CRISTAL seostub Eesti tarbija jaoks samuti sõnaga kristall. Järelikult jäävad tarbijatele enam meelde sõnas CRISTAL ja CRISTALINO, kuna tarbijad saavad neid seostada sõnaga kristall. Tähised ei eristu semantiliselt.
13.Kostja kaubamärk JAUME SERRA CRISTALINO on eksitavalt sarnane hageja registreeritud kaubamärkidega CRISTAL. Kostja kaubamärk meenutab hageja varasemaid tähiseid sedavõrd, et tekib tarbijate eksitamine kaupade päritolu suhtes, sealhulgas kaubamärk assotsieerub varasemate kaubamärkidega.
14.Võrreldavate kaubamärkide klassi 33 loeteludes olevad kaubad on identsed ja samaliigilised. Kostja soovis registreerida kaubamärki JAUME SERRA CRISTALINO klassis 33 kaitstud päritolunimetusega „cava“ tähistatud alkoholijookidele, veinidele ja vahuveinidele. Eelnimetatud kaubad on identsed ja osaliselt väga samaliigilised hageja kaubamärkide CRISTAL loeteludes nimetatud kaupadega veinid, vahuveinid, šampanja; prantsuse päritoluga veinid, nimelt registreeritud päritolunimetusega Champagne veinid. Cava näol on tegemist traditsioonilise šampanja meetodi järgi valmistatava vahuveiniga, mis on hispaanlaste vaste prantslaste šampanjale. Keskmise tarbija jaoks on mõlemad alkohoolsed joogid.
15.Üldtunnustatud praktika kohaselt on märkide sarnasus ning kaupade samaliigilisus omavahelises seoses selliselt, et mida sarnasemad on kaubamärgid, seda erinevamad peavad olema nendega tähistatud kaubad ning vastupidi. Äravahetamise tõenäosus tuleneb eriti võimalusest, et tarbijaid võidakse eksida taotletava kaubamärgiga kaetud kaupade päritolu ja selle kvaliteedi osas või tarbija võib ekslikult arvata, et kostja märk JAUME SERRA CRISTALINO kuulub hageja tähisega CRISTAL ühte märkide perekonda või seeriasse. Arvestades asjaolu, et kaubad on osalt identsed ja osalt samaliigilised, ei ole hageja hinnangul kostja kaubamärgi koosseisu kuuluvad sõnad JAUME ja SERRA piisavad muutmaks taotletavat
kaubamärki selgelt eristuvaks varasematest tähistest. Seega on võrreldavad kaubamärgid äravahetamiseni sarnased ja assotsieeruvad ning nendega tähistatavad kaubad on identsed ja samaliigilised, mistõttu on tõenäoline tähiste äravahetamine, sh assotsieerumine.
16.Keskmine tarbija ei pruugi midagi teada šampanja ja cava erinevustest ega sellest, milline on vastav hinnaklass nimetatud toodete puhul. Hageja rõhutas, et mõned inimesed seostavad sõna CRISTAL tootega šampanjaga, mida nad pole tõenäoliselt kunagi ostnud või maitsnud. Seega tekib kaudne assotsieerumine – üldsus seostab võrreldavate tähiste omanikke ja vahetab need ära, kuna kaudse assotsieerumise tuvastamisel ei ole niivõrd oluline kaubamärkide üldmulje, kuivõrd see, kas mingi elemendi olemasolu tähiste kombinatsioonis võiks tekitada tarbijas assotsiatsiooni talle juba tuntud teise omaniku poolt pakutavate kaupadega ja kaubamärkidega.
17.Hageja viitas KaMS § 10 lg 1 punktile 3 ja leidis, et antud säte ei näe ette, et kaubamärkide sarnasus esineks määral, mis võiks kaasa tuua kaubamärkide äravahetamise tõenäosuse, vaid oluline on lihtsalt kaubamärkide sarnasus. Sarnasuse hindamisel pole oluline äravahetamiseni tõenäosuse kindlakstegemine varasema ning hilisema märgi vahel, vaid piisavaks saab lugeda juba asjaolu, et tarbija loob seose antud märkide vahel. KaMS § 10 lg 1 p 3 kohaldamise eelduseks ei ole tingimata kaupade või teenuste eriliigilisus.
18.KaMS § 10 lg 1 p 3 kohaldamise üheks eelduseks on, et varasemal kaubamärgil on omandatud maine või eristusvõime. Hagejale kuuluvad varasemad kaubamärgid CRISTAL on eristusvõimelised tähised, mis omavad head mainet maailmas, sest nendega tähistatakse väga kvaliteetset ning kuulsat šampanjat, mis pärineb Champagne maakonnast. Kuna hagi on muuhulgas esitatud Euroopa Liidu kaubamärgi nr xxx CRISTAL alusel, tuleb arvestada kaubamärgi mainet ja tuntust Euroopa Liidus. Maine ja tuntus on olemas, kui see on olemas Euroopa Liidu kaubamärgil vähemalt ühenduse territooriumi olulises osas. Hageja kaubamärgil on maine ja tuntus kogu Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa ja Ühendkuningriigi territooriumil.
19.Hageja asutati 1776. aastal ning tema tegevusvaldkonnaks on šampanja tootmine. Kaubamärk CRISTAL loodi Vene tsaari Aleksander II jaoks 1876. a ning tegemist on pika traditsiooniga tootega, mis kvalifitseerub luksuskaubaks. Hageja esitas kaubamärgi maine ja tuntuse tõendamiseks foto Andre Agassist ning CRISTAL šampanjast, artikli „Special Occasions“ ajakirjast Business Plus 2003, väljavõtted ajalehtede artiklitest Itaalias CRISTAL šampanja kohta, foto Jack Nicholsonist ja CRISTAL šampanjast, foto Bill Clintonist ja CRISTAL šampanjast, väljavõte menüüst 1969. a, mida pakuti kuninganna Elisabeth II-le, fotod Paris Hiltonist ja CRISTAL šampanjast, väljavõtted ajalehtede artiklitest 2005. a CRISTAL šampanja kohta, väljavõtted ajalehtede artiklitest 2006. a CRISTAL šampanja kohta, kaanefoto ajakirjast Wine& Spirit 2009 ning väljavõtte edetabelist ajakirjast Wine& Spirit 2009.
20.Hageja esitatud erinevates kohtuotsustes on hageja kaubamärki peetud tuntuks ja mainekaks. Muuhulgas on leitud, et kaubamärk CRISTAL on suure eristusvõimega, kuna see pole kontseptuaalselt seotud tootega, mida see eristab ja eristusvõime on laialdaselt dokumenteeritud. Tõendid tõendavad, et sõnal CRISTAL on üksinda kasutatuna maine ning see pole piiratud sõnadega Louis Roederer või šampanja koos kasutamisega. Sõna CRISTAL ei viita vahuveinile ega šampanjale. Maine ja tuntuse hindamisel tuleb arvestada varasemaid kohtuotsuseid.
21.KaMS § 10 lg 1 p 3 kohaldamisel tuleb hinnata, kas varasema kaubamärgi eristusvõime võib kahjustada saada või kas hageja kaubamärkide mainet kasutatakse ebaõiglaselt ära. Esimene risk ehk kaubamärgi eristusvõime kahjustamine tähendab kaubamärgi „lahjendamist” või „järkjärgulist õõnestamist”. Maine kahjustamine väljendub juhul, kui avalikkus võib taotletava kaubamärgiga hõlmatud kaupu või teenuseid tajuda nii, et varasema kaubamärgi atraktiivsus väheneb. Maine kahju risk võib tekkida, kui neil kaupadel või teenustel on selline omadus või kvaliteet, millel võib olla negatiivne mõju maineka kaubamärgi kuvandile. Maine ebaõiglaseks
ärakasutamiseks on tuntud kaubamärgi kasutamine ja parasiitlus või selle maine ärakasutamine, kus ettekujutus mainekast kaubamärgist või selle omadustest kantakse üle taotletava kaubamärgiga tähistatavatele kaupadele. Hageja leidis, et kõik eelviidatud riskid esinevad.
22.Euroopa Kohtu praktika kohaselt võib kaubamärgi eristusvõime või maine ärakasutamisega all mõista juhtumeid, kui ärakasutamine on ilmselt tõenäoline või alles katse staadiumis. Varasem kaubamärk CRISTAL ei pruugi enam luua vahetut seost šampanjaga, vaid turule tekivad erinevad CRISTAL tähised või selle modifikatsioonid nagu näiteks CRISTALINO või JAUME SERRA CRISTALINO ning seeläbi varasema tuntud ning maineka kaubamärgi CRISTAL identiteet ja mõju avalikkusele hajuvad. Kuivõrd hageja on oma kaupu järjepidevalt tähistanud tähisega CRISTAL, toob kaubamärgi JAUME SERRA CRISTALINO turule tulek kaasa varasema kaubamärgi eristusvõime vähenemise ning lahjenemise ning maine kahjustamise.
23.Tarbija, nähes eksklusiivse kaubamärgiga CRISTAL äravahetamiseni sarnase tähisega JAUME SERRA CRISTALINO markeeritud samaliigilist toodet, loob tahes-tahtmata seoseid varasema tuntud kaubamärgiga ning originaaltootega, lootes kasvõi ligilähedaselt saada aimu maailmakuulsast tootest, selle omadustest ning sedalaadset toodet tarbida. Tegu on maine ja eristusvõime ärakasutamisega, sest kui tarbija ei pruugi koheselt segi ajada kaubamärke, on seose ning assotsiatsioonide loomise soov varasema kaubamärgi ning sellega tähistatud toodete vahel ilmne. Maineka kaubamärgiga kaasnev eksklusiivsus võib saada kahjustada ka siis, kui tarbijad ei aja küll segamini maineka kaubamärgiga tähistatud originaaltoodet ning märkimisväärselt odavamat koopiat, sest tuntud tähise maine ning eristusvõime on taolises olukorras juba vähenenud. Kostja soovib oma kaubamärke registreerida eelkõige segaduse tekitamiseks.
24.Hageja pidas tõenäoliseks, et kaubamärgi CRISTAL maine kahjustamine leiab aset, kui muidu šampanja tähistamiseks kasutusel olev tähis kantakse tervikuna üle kaubamärki JAUME SERRA CRISTALINO ning sellega ei tähistata mitte šampanjat, vaid muid odavamasse hinnaklassi kuuluvaid alkohoolseid jooke, sh vahuveine. Tarbijad, olles märganud alkohoolsete jookide valdkonda kuuluvat kaupa tähistatult JAUME SERRA CRISTALINO, võivad eksida taotletava kaubamärgiga kaetud kaupade päritolu ja selle kvaliteedi osas või tarbija võib ekslikult arvata, et kõnealune märk kuulub hageja kaubamärkide CRISTAL märkide seeriasse. Kokkuvõttes palus hageja tuvastada kostja kaubamärgi taotluse nr XXX suhtes õiguskaitset välistavate asjaolude esinemine.
25.Teises hagiavalduses palus hageja tuvastada kostja kaubamärgitaotluse nr XXX JAUME SERRA CRISTALINO + kuju õiguskaitset välistava asjaolu esinemise. Hagiavalduse kohaselt esitas kostja 08.08.2013 Patendiametile taotluse nr XXX kombineeritud kaubamärgi JAUME SERRA CRISTALINO + kuju registreerimiseks kauba- ja teenindusmärkide registris klassis nr 33 kaitstud päritolunimetusega „cava“ tähistatud alkoholijookidele, veinidele ja vahuveinidele. Patendiamet tegi positiivse registreerimise otsuse ning kostja kaubamärk avaldati 01.09.2014. Hageja ei olnud Patendiameti otsusega nõus ning vaidlustas selle TOAK-is. TOAK ei rahuldanud hageja vaidlustusavaldust 15.12.2017 otsusega nr 1562-o. Hageja soovis jätkata vaidlust hagimenetluses KaMS § 41 lg 5 alusel.
26.Hageja tugines KaMS § 10 lg 1 punktidele 2 ja 3 ning leidis, et tema kaubamärgi CRISTAL ning kostja kaubamärgi JAUME SERRA CRISTALINO + kuju vahel esineb äravahetamise tõenäosus. Lisaks esinevad KaMS § 10 lg 1 p-s 3 toodud asjaolud, mille kohaselt kostja hilisem kaubamärk JAUME SERRA CRISTALINO + kuju on sarnane varasema hageja kaubamärgiga CRISTAL, kui hilisema kostja kaubamärgiga võidakse ebaausalt ära kasutada või kahjustada hageja varasema kaubamärgi mainet või eristusvõimet.
27.Analoogiliselt esimese hagiavaldusega leidis hageja, et kaubamärkide võrdlemisel omab tähtsust varasema kaubamärgi eristusvõime. Sõna CRISTAL ei kirjelda kaupade omadusi. Hageja varasem kaubamärk on registreeritud ja kehtiv, sellel puuduvad mittekaitstavad osad. Kostja kaubamärgile lisatud sõnad JAUME SERRA ei muuda märki eristatavaks, sest nendel sõnadel on kirjeldav funktsioon, sest sõnad viitavad tootjale, müügikohale ja veinitehasele. Ainus eristuv ja domineeriv element on sõna CRISTALINO.
28.Nõrga eristusvõimega sõnade JAUME SERRA paiknemine kaubamärgi alguses ei muuda tähiseid eristusvõimelisteks. CRISTALINO sõna seostub tarbijatele sõnaga CRISTAL või kristall, mistõttu jääb see osa kostja kaubamärgist kõige lihtsamini keskmisele tarbijale meelde. Arvestades kaubamärgi erinevat ja domineerivat osa, on kostja kaubamärk hageja kaubamärkidega äravahetmiseni sarnane. Võrreldavad tähised on sarnased ning on tõenäoline tarbijate poolt nende äravahetamine või nende assotsieerumine.
29.Tarbijatel võib tekkida ekslik mulje, et kostja kaubamärgiga tähistatud tooted pärinevad hagejalt ja on hageja senise toote odavam versioon või pärinevad tooted hagejaga seotud ettevõttelt. Tarbijatel võib tekkida ekslik mulje, et kostja tähisega tähistatud toodete kvaliteet on hageja poolt tagatud ning nendele toodetele saab omistada hageja toodete omadusi. Tähiste visuaalsel võrdlemisel jääb Eesti tarbija jaoks kõige lihtsamini meelde osa CRISTALINO. Varasem kaubamärk CRISTAL on kostja taotletavasse kaubamärki JAUME SERRA CRISTALINO + kuju tervikuna üle võetud, mis viitab selgelt vastandatud kaubamärkide sarnasusele.
30.Kostja kaubamärgi kujunduses ei ole midagi originaalset ning visuaalses mõttes ei oma eristusvõimelist ega domineerivat tähendust. Vaidlusalusel kaubamärgil olevad viited, nagu näiteks 17 TH CENTURY SPANISH CASTLE, SPARKLING WINE, FERMENTED IN THIS BOTTLE, TRADITIONAL METHOD, CAVA, omavad üksnes informatiivset ning kirjeldavat tähendust. JAUME SERRA nn vapikujutis on vähemärgatav ega ole keskse sõnalise osaga JAUME SERRA CRISTALINO võrreldes domineeriv. Keskmine tarbija ei eristaks samaliigilisi tooteid ega teeks või kordaks ostuotsust lähtuvalt JAUME SERRA nn vapikujutisest lähtuvalt, vaid tulenevalt sõnalisest osast CRISTALINO. JAUME SERRA ei oleks samuti määrav ostuotsuse tegemisel seetõttu, et tegemist on kirjeldava ning vahuveini tootmise kohta näitava osaga ning JAUME SERRA tooteid on Eesti turul hulganisti.
31.Tähised on sarnased foneetiliselt. Kaubamärke CRISTA' ja JAUME SERRA CRISTALINO + kuju foneetiliselt võrreldes jääb kõlama nende ühine lõpuosa _ _ CRISTAL_. Kuna kokkulangev osa _ _ CRISTAL_ moodustab märkimisväärse osa kaubamärkide kogupikkusest, tuleb jaatada tähiste foneetilist sarnasust. Kaubamärgid on sarnased semantiliselt. Eesti tarbija jaoks seostub sõna CRISTALINO sõnaga kristall. Eesti tarbija jaoks tähendab JAUME SERRA geograafilist kohta, veinitehase nime ega aita eristada ühte toodet teisest. Hageja varasem kaubamärk CRISTAL seostub Eesti tarbija jaoks samuti sõnaga kristall.
32.Kuna kaubamärgid on eksitavalt sarnased, tekib tõenäosus, et tarbijaid eksitatakse kaupade päritolu suhtes, sealhulgas kaubamärk assotsieerub varasemate kaubamärkidega. Kuna kaubamärkide kõige rohkem meeldejäävamad osad vastavalt CRISTAL ja CRISTALINO on suures osas kokkulangevad, ei ole nende minimaalsed erinevused piisavad muutmaks kaubamärki JAUME SERRA CRISTALINO + kuju selgelt eristuvaks kaubamärgist CRISTAL.
33.Analoogiliselt esimese hagiavaldusega leidis hageja, et võrreldavad kaubad klassis 33 on identsed ja samaliigilised. Kostja soovib registreerida oma kaubamärki JAUME SERRA CRISTALINO + kuju klassis 33 kaitstud päritolunimetusega „cava“ tähistatud alkoholijookidele (v.a õlu), veinidele ja vahuveinidele. Eelnimetatud kaubad on osalt identsed ja osaliselt samaliigilised hageja kaubamärkide CRISTAL loeteludes nimetatud kaupadega: veinid,
vahuveinid, šampanja; prantsuse päritoluga veinid, registreeritud päritolunimetusega Champagne veinid.
34.Hageja hinnangul esines vähemalt kaudne assotsieerumine kaubamärkide ning nendega tähistatud toodete vahel keskmise tarbija jaoks, kes ei pruugi teada midagi cava ja šampanja erinevustest või sellest, milline on hinnaklass nimetatud toodete puhul. Tarbijal võib kostja kaubamärki nähes tekkida arvamus, et tegemist on hageja tootega. Assotsiatsiooni tekkimist soodustab asjaolu, et varasemate märkide näol on tegemist pikka aega kasutusel olnud ja kahtlemata küllalt tuntud kaubamärkidega.
35.Hageja leidis, et kostja kaubamärgi JAUME SERRA CRISTALINO + kuju registreerimine klassis 33 on vastuolus KaMS § 10 lg 1 punktiga 3. Hagejale kuuluvad varasemad kaubamärgid CRISTAL on eristusvõimelised tähised, mis omavad head mainet maailmas, sest nendega tähistatakse väga kvaliteetset ning kuulsat šampanjat, mis pärineb Champagne maakonnast. Hageja kaubamärgil on maine ja tuntus kindlasti kogu Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa ja Ühendkuningriigi territooriumil. Kaubamärgi maine ja tuntuse osas viitas hageja samadele tõenditele, millistele ta viitas esimese hagi puhul.
36.Hageja viitas KaMS § 10 lg 1 punktile 3 ja leidis, et tema kaubamärgi eristusvõimet kasutatakse ära. Varasem kaubamärk CRISTAL ei pruugi enam luua vahetut seost šampanjaga, vaid tähist CRISTAL nn lahjendatakse, tekivad turule erinevad CRISTAL tähised või selle modifikatsioonid nagu näiteks CRISTALINO või JAUME SERRA CRISTALINO + kuju ning seeläbi varasema tuntud ning maineka kaubamärgi CRISTAL identiteet ja mõju avalikkusele hajuvad. Maine ärakasutamiseks piisab, et tarbija loob seose kaubamärkide vahel. Ainuüksi assotsiatsiooni tekkimisel kahjustub hageja kaubamärgi maine isegi siis, kui tarbija kaubamärke segi ei aja.
37.Maine kahjustamist kinnitab asjaolu, et kostja toode on müügil kui CRISTALINO JAUME SERRA – sõna CRISTALINO on toodud algusesse esimesse ritta ning JAUME SERRA on toodud väiksemas kirjas teisel real. Eeltoodust lähtudes palus hageja tuvastada kostja kaubamärgi JAUME SERRA CRISTALLINO + kuju (taotlus nr XXX) suhtes õiguskaitset välistava asjaolu esinemine.
38.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja on nõustunud, et hageja kaubamärk CRISTAL tekitab tarbijates assotsiatsioone sõnadega kristall, kristalne ja kristallselge, mis kirjeldavad asjaomaseid kaupu. Hageja leidis, et sõna kristall ei oma seost veini ega šampanjaga, vaid see viitab tavaliselt kivimi, klaasi või vee selgusele, puhtusele ja sädelusele. Kõige rohkem sarnaneb sõna cristal inglisekeelsele sõnale crystal nii kirjapildilt kui häälduselt, kuid inglisekeelse tarbija osas pole leitud, et sõna cristal näol oleks tegemist kirjeldava tähisega klassi 33 kuuluvate kaupade osas. Olukorras, kus inglisekeelse tarbija jaoks tähendust omavat kaubamärki on peetud registreeritavaks inglise keelt kõnelevates maades, peaks tähis olema kirjeldav ka Eestis. Kostja ei ole esitanud ühtegi mõjuvat põhjust, millest tulenevalt tuleks Eestis kaubamärk CRISTAL lugeda kirjeldavaks.
39.Kostja on kinnitanud, et JAUME SERRA näol on tegemist veinitehase nimega ja ta on möönnud, et tegu on geograafilise kohanimega. Kostja ei ole tõendanud, et tähis JAUME SERRA toimib kaubamärgina. Geograafilist päritolu näitavad tähiseid ei registreerita kaubamärgina absoluutse õiguskaitset välistava asjaolu esinemise tõttu KaMS § 9 lg 1 p 3 alusel. Hageja ei nõustunud, et tähis JAUME SERRA kannab päritolufunktsiooni, mis viitaks kaubamärgiomanikule või kaubamärgiomanikuga seotud asjaolule, sest kaubamärkide omanikuks saaks kostja AS Mediato. Hagejale teadaolevalt on JAUME SERRA CRISTALINO kaubamärkidega tähistatud toodete tootja Hispaania ettevõte J. Garcia Carrión, S.A. Ei esine asjaolusid, mis lubaks JAUME SERRA osas täheldada päritolufunktsiooni, sest see sõnade kombinatsioon ei seostu kuidagi võimaliku tulevase kaubamärgiomanikuga ega kauba tootjaga.
Tegemist on üksnes geograafilist kohanime kandva tähisega, mis tulenevalt KaMS § 9 lg 1 p-st 3 eristusvõimet ei oma.
40.Kuna JAUME SERRA on sisuliselt geograafilise tähendusega kohanimi, on tarbijate jaoks ainus eristuv ning domineeriv element kostja kaubamärgis sõna CRISTALINO. Sõnadel JAUME SERRA on kirjeldav funktsioon, mistõttu keskmine tarbija peaks kaubamärgi JAUME SERRA CRISTALINO põhielemendiks sõna CRISTALINO. Isegi kui sõnad JAUME SERRA tähistavad väikest veinitehast, mille geograafilist asukohta ei pruugi Eesti tarbijad teada, on Eesti tarbijate jaoks kaubamärgist kõige eristusvõimelisem sõna CRISTALINO, kuna see seostub mingil määral konkreetsema tähendusega. See sõna seostub Eesti tarbijatele sõnaga kristall, mistõttu see jääb kergemini meelde.
41.Hageja on analüüsinud kaubamärke tervikuna. Alati ei saa lähtuda eeldusest, et sõnaline algusosa on tugevama eristusvõimega ja jääb paremini meelde. Arvestada tuleb tähistest jäävat tervikmuljet ning selle eristuvaid ning domineerivaid elemente. Kostja on nõustunud, et võrreldavate kaubamärkidega tähistatud kaubad on osalt identsed, osalt samaliigilised. Hageja samas leidis, et kaupade võrdlemisel ei oma nende hind tähendust, sest see on kaupade samaliigilisuse hindamisel asjasse puutumatu.
42.Hageja ei nõustunud, et sõnad JAUME SERRA oleksid eristusvõimelised ja domineerivad põhjusel, et need asuvad kaubamärgi algusosas või kirjeldavad toote päritolu. JAUME SERRA ei viita kaubamärgiomanikule AS-le Mediato ega temaga seotud asjaoludele ega kauba tootjale, kelleks on J. Garcia Carrión, S.A. JAUME SERRA on geograafilist päritolu näitav tähis või siis mõne tarbija jaoks on tegemist võõrsõnadega, mida on keeruline meelde jätta.
43.Kaudne assotsieerumine on aktsepteeritav ühe võimaliku assotsieerumise viisina ning kaudse assotsieerumise tuvastamiseks on põhjendatud kaubamärkide domineerivate elementide võrdlemine. Kaudse assotsieerumise tuvastamisel tuleb leida, kas tarbijal võiks tekkida mulje, et võrreldavad tähised kuuluvad ühele omanikule. Kaudse assotsieerumise tuvastamisel ei ole niivõrd oluline kaubamärkide üldmulje, kuivõrd see, kas mingi elemendi olemasolu kaubamärgi koosseisus võiks tekitada tarbijas assotsiatsiooni. Hageja leidis, et nn second vin praktikas on kaubamärkide segiajamine veinitööstuses tavaline. Praktika sai populaarseks 1980.ndatel aastatel, kui tarbijad said teadlikuks võimalusest juua tunnustatud veinimõisate tooteid ilma, et peaks maksma etiketi ja klassifikatsiooni eest. Usutakse, et teisese kvaliteediga veinide müümine tunnustatud veinitootja nimel, mitte anonüümselt on veinitootjale kasulikum. Näiteks on Moët & Chandon on rohkem kui 30 aastat valmistanud vahuveini Napa oru viinamarjaistanduse viinamarjadest ning kasutanud nime „Chandon“. See loob seose šampanjamaja ja selle Ameerika tütarettevõtte vahel. Chandoni tooteid turustatakse oluliselt madala hinnaga võrreldes kallima Moët & Chandoni šampanjaga.
44.Hageja leidis, et keskmine tarbija ostab CRISTALINO cavat eeldades, et tegu on hageja odavama vahuveiniga. Hageja kaubamärgile on lisatud sufiks „ino“, mille tulemusena näib kostja kaubamärk olevat hageja kaubamärgi deminutiiv. Kostja kaubamärgi domineeriv element CRISTALINO on nii visuaalselt, foneetiliselt kui ka kontseptuaalselt seotud sõnaga CRISTAL ning tundub olevat CRISTALi deminutiiv kontekstis, kus veinitootjad on kasutanud deminutiive, et tähistada vahuveini, mis on nende juhtiva toote odavam versioon.
45.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et tema kaubamärk ei ole omandanud mainet ega eristusvõimet Eestis või Euroopa Liidus seisuga 08.08.2013. Hagid on esitatud Euroopa Liidu kaubamärgi nr xxx CRISTAL kui varasema õiguse alusel. Euroopa Liidu kaubamärgi mõju on ühetaoline kogu Euroopa Liidus ning selle geograafilist kaitseulatust ei ole võimalik piirata üksikute liikmesriikidega. Seetõttu ei ole võimalik piirata ka kaubamärgi CRISTAL tuntust ja mainet ühe Euroopa Liidu liikmesriigiga või Eestiga. Euroopa Liidus on oluline omada mainet kasvõi selle territooriumi olulises osas. Hageja kaubamärgil on maine ja tuntus kindlasti kogu Prantsusmaal, Itaalias, Saksamaal ja Ühendkuningriigis.
46.Kaubamärgi üldtuntuse hindamisel Eestis tuleks arvestada kaubamärgi registreerimist, kasutamist ja üldtuntust teistes riikides KaMS § 7 lg 3 p 3 alusel isegi juhul, kui Eesti elatustaseme tõttu ei kasutata siin kaubamärki nii intensiivselt. Kaubamärgi vähene kasutamine Eestis ei peaks olema põhjuseks, mis õigustab Eestis sarnaste tähiste registreerimist. Kaubamärgi maine ainult elitaarsete šampanjade osas ei ole õigustuseks sarnase kaubamärgi registreerimiseks cava osas.
47.Kostja soovi kasutada hageja kaubamärki müügiedendusel kinnitab asjaolu, et kostja toodetel on sõna CRISTALINO on toodud algusesse esimesse ritta ning JAUME SERRA on väiksemas kirjas teisel real. Kostja esitatud uuringud Leedus 2015. aastal ei ole asjakohased, sest need ei kajasta Eesti tarbijate hinnanguid. Ei saa eeldada, et Eesti tarbijate hinnangud oleksid samasugused, sest tegu on keeleliselt, kultuuriliselt ja sotsiaalselt erinevate territooriumitega. Kostja esitatud Euroopa Liidu Intellektuaalomand Ameti otsus tuleb jätta tähelepanuta, sest kaubamärk CRISTALINO JAUME SERRA registreerimisnumbriga 005178538, mille suhtes otsus tehti, on tühistatud. Kostja esitatud Leedu ja Läti otsused tuleb jätta tähelepanuta, sest tegu pole nõustunud lahenditega ning nende alusel ei saa hinnata kaubamärkide registreerimistaotlusi Eestis.
48.03.09.2018 seisukohtades leidis hageja, et tarbija ei analüüsi kaubamärke detailselt, sest tarbijal puudub üldjuhul võimalus märke samaaegselt vaadelda ning nad peavad usaldama oma mällu sööbinud pilti. Meelde jääb eelkõige märgi domineerivam ja eristusvõimelisem osa. Seetõttu on kaubamärkide sarnasused (mällu talletuv ühine element) olulisemad kui nende erinevused. Hageja pidas üldtunnustatuks põhimõtet, et kui kaubamärk sisaldab kujunduselemente ja selgesti tajutavat sõnalist osa, annab just sõnaline osa kogu kaubamärgile tarbijatele koheselt tajutava identiteedi. Kohtupraktikas on rõhutatud, et kaubamärgi sõnaline osa eristusvõimelisem kui selle kujunduslik osa.
49.Hageja on tellinud Socio uuringukeskuselt uuringu, milles uuriti, kuidas Eesti keskmine tarbija tajub kostja kaubamärke JAUME SERRA CRISTALINO ning JAUME SERRA CRISTALINO + kuju ning millisel kujul suudavad tarbijad neid tähised meelde jätta. Uuringus näidati esmalt tarbijale kaubamärki ning seejärel paluti uuringus osalejatel kirja panna mälu järgi, millist tähist neile näidati. Uuring näitas, et Eesti tarbija jaoks kõige meeldejäävaim element kaubamärgist JAUME SERRA CRISTALINO on sõna CRISTALINO, mille järgi meenutaks seda tähist 42% sihtrühmast. Konkreetsemalt suurim osakaal vastajatest (34%), märkis vahuveini nimeks CRISTALINO või sellesarnase sõna (CHRISTAL, KRISTALINO, CRISTALINE vmt) ja lisaks 8% vastajaist kirjutas mõne teise C tähega algava sõna, mis on kõlalt lähedane CRISTALINO’le. Kui tarbijale näidati kaubamärki JAUME SERRA CRISTALINO ning küsiti, milline sõna sellest kombinatsioonist neile kõige meeldejäävam tundub, siis 70% - 80% vastajatest märkis, et selleks on sõna CRISTALINO. Järelikult on Eesti tarbija jaoks kaubamärgi domineerivam osa sõna CRISTALINO.
50.EUIPO apellatsioonikomisjoni 17.10.2017 otsuse nr R 1307/2006-1 kohaselt on kaubamärgid CRISTAL ja CRISTALINO klassis 33 on äravahetamiseni sarnased tähised. Tegu on seega sarnaste tähistega ja on tõenäoline kaubamärkide äravahetamine tarbijate poolt või kaubamärkide assotsieerumine. Piisab kaubamärkide äravahetamise tõenäosusest, see ei pea olema reaalselt toimunud. Seetõttu leidis hageja, et ta ei pea oma väiteid tõendama, vaid äravahetamise tõenäosuse või kaubamärkide assotsieeruvuse hindamisel piisab üksnes tema põhistustest. Kaupade kaubandusliku päritolu segiajamise tõenäosust tuleb hinnata igakülgselt, vastavalt asjaomase avalikkuse muljele asjaomastest tähistest ja kaupadest ning võttes arvesse kõiki vastavat juhtumit iseloomustavaid asjaolusid.
51.Tarbijate käitumine teistes riikides viitab sellele, et JAUME SERRA CRISTALINO vahuveini peetakse CRISTAL šampanja nn väikeseks vennaks: sageli poseeritakse JAUME
SERRA CRISTALINO vahuveini pudeliga nii, et varjatakse tähise –INO lõpp, et jätta vahuveinist mulje, nagu tegemist oleks CRISTAL šampanjaga. Kaubamärkide sarnasuse ja kaupade samaliigilisuse tõttu võib Eesti tarbijatel tekkida mulje, et hageja kaubamärgi CRISTAL ning kostja sõnalise kaubamärgi JAUME SERRA CRISTALINO ning kombineeritud kaubamärgi JAUME SERRA CRISTALINO näol on tegemist sama tootja toodetega. Hageja leidis, et tema ning kostja toodete hinnaerinevus tähtsust ei oma. KaMS § 10 lg 1 p 2 alusel ei pea tähelepanu pöörama kaubamärkide reaalsele kasutamisele kaupade tähistamisel.
52.Hageja nõuded kuuluvad rahuldamisele ainuüksi KaMS § 10 lg 1 p 2 alusel, kuid alternatiivselt saab nõuet vaadelda KaMS § 10 lg 1 p 3 alusel. Toodete olulised hinnaerinevused on omased olukorrale, kus on tegu maineka kaubamärgi lahjendamise või ärakasutamisega.
53.Hageja esitas väljavõtte Google Maps rakendusest, mille kohaselt „Jaume Serra“ on geograafiline asukoht. Hageja esitatud uuringust nähtub, et sihtrühmas puudus arusaam sellest, mida tähendab sõnaühend “Jaume Serra”. Suurim osakaal vastajaid (40%) arvas, et tegemist on geograafilise tähendusega kohanimega. Sõnade JAUME SERRA lisamine kostja kaubamärgitaotlustesse ei muuda märki eristatavaks, kuna sõnadel JAUME SERRA on geograafiliselt kirjeldav funktsioon.
54.Hageja viitas KaMS § 10 lg 1 punktile 3 ja § 11 lg 1 punktile 6 ja leidis, et tema Euroopa Liidu kaubamärk nr xxx CRISTAL varasem kaubamärk Eesti kaubamärgiõiguse alusel. KaMS § 10 lg 1 punktist 3 ei tulene, et varasem registreeritud kaubamärk peaks olema valdavale enamusele Eesti elanikkonnast tuntud kaubamärk. Varasema kaubamärgi maine või eristusvõime ei pea olema seotud Eestiga, vaid piisab sellest, kui varasemal kaubamärgil on maine või eristusvõime sellel territooriumil, kus õiguskaitse on saadud. Kuna hageja kaubamärk on omandanud maine Euroopa Liidus, ei saa temalt nõuda maine olemasolu tõendamist Eestis.
55.Hageja on tõendanud, et tema kaubamärk CRISTAL on mainekas ning eristusvõimeline tähis Euroopa Liidus. Hageja eraldi ei reklaami oma tooteid ja hageja on üks väheseid allesjäänud perekondi, kes toodavad šampanjat ning kasutavad viinamarju, mis kasvavad neile kuuluvates istandustes. Euroopas tuntud inimesed tarbivad hageja šampanjat. Isegi, kui mõnel fotol pole tähis CRISTAL selgelt väljaloetav, on selge, et fotodel on kujutatud hageja toodetud CRISTAL šampanja. KaMS § 10 lg 1 p 3 ei eelda, et hilisema kaubamärgiga oleks juba varasema kaubamärgi mainet või eristusvõimet kahjustatud, vaid piisav on, kui on ette arvata, et hilisema kaubamärgi kasutamine võib tulevikus kahju tekitada.
56.Hageja esitas väljavõtte Eesti Patendiameti kaubamärkide andmebaasist ning kinnitas, et hageja Eesti siseriikliku registreeringu nr xxx CRISTAL kehtivusaega on pikendatud, uus kehtivuse lõppemise kuupäev on 13.05.2028.
57.Lõplikes seisukohtades jäi hageja varasemate väidete juurde. Hageja ei nõustunud kostja väidetega hageja uuringu kohta. Uuringus kasutati üksnes esimese spontaanse meenutamise puhul kostja toodet. Muude küsimuste puhul kasutati kostja sõnalise ning kombineeritud kaubamärkide reproduktsioone. Sellele viitavad sõnade järjekord ja kostja kaubamärgitaotluse reproduktsioon uuringutulemuste leheküljel 8. Kostja märkused tuleb jätta tähelepanuta.
58.Hageja ei nõustunud, et keskmine tarbija ei jaga kaubamärki osadeks. Euroopa Kohus on leidnud, et ta seda teeb. Keskmine tarbija püüab kaubamärki meelde jätta sõnade kaudu, mida ta teab ja tähtsust ei oma see, milliseid tooteid või kaubamärke talle eelnevalt on näidatud. Kuigi uuringus näidati küsitletutele kaubamärgitaotluses nr XXX toodud kujundust, ei erine taotluses toodud kombinatsioon JAUME SERRA CRISTALINO ja turul olev versioon CRISTALINO JAUME SERRA oma sõnade poolest.
59.Hageja ei nõustunud kostja väidetega, et tema toodetel kasutatud vana sildi ja kostja kombineeritud kaubamärgitaotluse reproduktsioonides on suured erinevused. Ainus erinevus seisneb selles, et sõnad CRISTALINO ning JAUME SERRA on omavahel kohad vahetanud. Kõik elemendid, mis esinevad vanas sildis, on ka kaubamärgitaotluses nr XXX. Kaubamärgipraktikas loetakse sellist muudatust väheoluliseks. Vana ja uue sildi vahel on ilmselged kattuvused, mistõttu on kohatu väita, nagu tegemist oleks suurte erinevustega.
60.Eksitav on kostja väide nagu poleks kostjaga seotud turunduskanalid, mille kaudu turustatakse vana sildiga tooteid. Kostja on ise väitnud, et ta on ainus JAUME SERRA toodete turustaja ning kostja nimi on väidetavalt märgitud JAUME SERRA veinipudelitele. Kostjal oli alates 2013. aastast, mil kaubamärgitaotlused esitati, aega asendada CRISTALINO JAUME SERRA silt kaubamärgitaotluse nr XXX reproduktsioonis tooduga. Kostja ei ole seda enam kui 5 aasta jooksul teinud.
61.Kostja ei ole tõendanud, et Eesti tarbijate hinnangud on sarnased Leedu tarbijate omadega. Eestit arvatakse sageli Põhjamaade hulka, samas kui Leedu puhul tõmmatakse rohkem paralleele slaavlaste ning poolakatega. Kostja on kinnitanud, et ta on JAUME SERRA CRISTALINO toodete edasimüüja ja turustaja, kuid ei ole tõendanud ega selgitanud, kas üldse ja kui, siis kuidas Eesti tarbijad seostavad JAUME SERRA tooteid kostjaga. Hageja hinnangul keskmine tarbija ei tea, kes on ühe või teise toote maaletooja või turustaja. Hageja ei tuvastanud JAUME SERRA vahuveinide puhul, et kostja nimi oleks toodud toodete siltidel.
62.Hinnates kaubamärkide visuaalset, foneetilist või kontseptuaalset sarnasust, peab hinnang tuginema vaadeldavate kaubamärkide üldisele muljele, arvestades võrreldavate kaubamärkide eristusvõimelisi ja domineerivaid komponente. Kaubamärgid on sarnased, kui need on asjaomase avalikkuse silmis ühest või mitmest olulisest aspektist vähemalt osaliselt samased. Hageja kordas varasemaid väiteid kaubamärkide sarnasuse osas.
63.Hageja viitas TsMS § 144 punktile 4. Kuna TOAK jättis 14.11.2017 otsusega nr 1560-o ja 15.12.2017 otsusega nr 1562-o hageja vaidlustusavaldused rahuldamata, esitab hageja taotluse hüvitada ka kohtueelse menetluse kulud. Hageja palus kostjalt menetluskuludena välja mõista 11 643,51 eurot, millest ta kandis kohtukuludena 600 eurot ning kohtuväliste kuludena 11043,51 eurot. Viimati märgitust olid kohtueelse menetluse kulud 8408,5 eurot koos riigilõivudega summas 327,54 eurot, tõlkekuludega summas 1682,47 ja turu-uuringuga summas 625 eurot. Hageja esindaja on osutanud õigusabi 53,49 tunni ulatuses, mis teeb keskmiseks tunnitasuks 157,20 eurot. Summad ning tunnitasu on ilma käibemaksuta.
64.28.11.2014 kulus TOAK vaidlusega seoses analüüsile, kirjavahetusele kliendiga ja vaidlustusavalduse koostamisele 9,33 tundi. 30.09.2015 kulus TOAK menetluses täiendavate seisukohtade koostamiseks 5 tundi. 22.12.2015 kulus TOAK menetluses täiendavate seisukohtade koostamisele 2,5 tundi. 07.09.2016 kulus TOAK menetluses täiendavate seisukohtade koostamisele 3,92 tundi. 09.12.2016 kulus TOAK menetluses kirjavahetusele kliendiga ning täiendavate seisukohtade koostamisele ja esitamisele 2,25 tundi. 18.07.2017 kulus kirjavahetusele kliendiga ning lõplike seisukohtade esitamisele 2,15 tundi. 16.02.2018 kulus TOAK otsuse nr 1560 edasikaebamiseks Patendiametis toimikuga tutvumisele 0,5 tundi ja otsuse analüüsile ning kliendiga kirjavahetusele 1,17 tundi. Samal päeval kulus TOAK otsuse nr 1560 asjas hagiavalduse koostamisele 8,75 tundi.
65.16.03.2018 kulud TOAK otsuse nr 1560 edasikaebamise osas kirjavahetusele kliendiga 0,25 tundi. 11.04.2018 kulus TAOK otsuse nr 1562 analüüsiks ja kirjavahetuseks kliendiga 0,5 tundi. TOAK otsuse nr 1562 edasikaebamiseks hagiavalduse koostamisele kulus 1,5 tundi. 30.07.2018 kulus liidetud tsiviilasjades kostja ettepanekuga tutvumiseks 0,33 tundi ning kostjale vastuse koostamiseks 4,75 tundi. 28.09.2018 kulus kliendi konsultatsiooniks ja hageja täiendavate
seisukohtade esitamiseks 4,67 tundi. 07.01.2019 kulus tähtaja pikendamise taotluse esitamiseks 0,25 tundi ja kirjavahetuseks kliendiga, kostja vastuse analüüsiks ning lõplike seisukohtade esitamiseks 5,67 tundi. Kokku kulus õigusabi osutamiseks 53,49 tundi. Hageja palus kostjalt menetluskuludena välja mõista 11 643,51 eurot ning viivise seaduses sätestatud määras.
66.Kostja menetluskuludele vaidles hageja vastu. Kostja ei ole menetluskulude nimekirjas viidanud ühelegi arvele ning puudub informatsioon, milliste dokumentide alusel kostja on menetluskulusid kandnud. Seega puuduvad andmed menetluskulusid tõendavate dokumentide kohta. Kostja täiendav menetluskulu seisukohtadele vastamise tähtaja pikendamiseks tuleks jätta kostja kanda, sõltumata sellest, millise lahendi kohus hageja ja kostja nõuete osas teeb.
KOSTJA VASTUVÄITED
67.Kostja vaidles mõlemale hagile vastu ja palus need jätta rahuldamata. Kostja ei vaielnud vastu hageja esitatud faktilistele asjaoludele. Kostja vaidles vastu hageja väidetele kaubamärkide CRISTAL ja JAUME SERRA CRISTALINO äravahetamise tõenäosuse kohta. Kaubamärgid CRISTAL ja JAUME SERRA CRISTALINO ei ole sarnased, mistõttu ei eksisteeri kaubamärkide äravahetamise tõenäosust KaMS § 10 lg 1 p 2 mõistes.
68.Kaubamärkide sarnasuse ja sellest tuleneva äravahetamise hindamisel tuleb aluseks võtta tähiste visuaalseid, foneetilisi ja semantilisi aspekte, kusjuures tähiste hindamine peab põhinema tähistest tekkival üldmuljel, võttes arvesse eriti nende eristavaid ja domineerivaid osi. Otsustav tähtsus on sellel, kuidas asjaomase kauba või teenuse keskmine tarbija tähiseid tajub. Keskmine tarbija tajub tähist tervikuna ja ei analüüsi selle erinevaid detaile. Tarbijatele jääb tavaliselt tähise algus paremini meelde kui lõpp ning seda nii visuaalselt kui ka foneetiliselt.
69.Hageja on kaubamärkide võrdlemisel tuginenud suures osas sõnade CRISTAL ja CRISTALINO sarnasuse analüüsile, kuid vastavalt Euroopa Kohtu praktikale ei tohi kahe kaubamärgi analüüs seisneda pelgalt selles, et võetakse mitmest elemendist koosneva kaubamärgi üks element ja võrreldakse seda teise kaubamärgiga. Analüüsida tuleb märke kui tervikuid. Kostja ei pidanud õigeks kaubamärkide sarnasuse hindamist ainult ühe elemendi pinnalt.
70.Hageja ei nõustunud, et sõnal CRISTAL puudub toodete suhtes kirjeldav mõju. Sõnaga CRISTAL assotsieeruvad tarbijatele eestikeelsed sõnad kristall, kristalne ja kristallselge, mis kirjeldavad asjaomaseid kaupu, kuivõrd šampanja, cava, vahuvein jne on sisuliselt mittehägused ehk läbipaistvad joogid. Eelnimetatud sõnu kasutatakse tegelikkuses vastavate kaupade kirjeldamisel, mida illustreerivad nii eesti- kui ingliskeelses kontekstis kostja esitatud tõendid. Kostja ei käsitle kaubamärki CRISTAL eristusvõimetuna, vaid möönab, et tähis tekitab tarbijates semantilisi assotsiatsioone, mis asjaomaste kaupade suhtes on kirjeldavad.
71.Kostja ei nõustunud, et sõnadel JAUME SERRA on kirjeldav funktsioon. Kaubamärgi JAUME SERRA CRISTALINO kõik osad on võrdse eristusvõimega, kusjuures kaubamärgi esimest osa JAUME SERRA võib tarbija tajuda isegi eristusvõimelisemana. Sõnade kombinatsioon JAUME SERRA tähistab nime, mida kannab pisike veinitehas, mis asub Vilanova I La Geltrús Hispaanias. Brändi JAUME SERRA all turustatakse üksnes JAUME SERRA veinitehases toodetavaid cavasid. Isegi, kui käsitleda veinitehase nime kohanimena, ei välista see sõnakombinatsiooni JAUME SERRA edukat funktsioneerimist eristusvõimelise kaubamärgina. Euroopa Kohtu hinnangul võib ka geograafiline kohanimi teatud juhtudel edukalt toimida kaubamärgina ehk kui tarbijad tajuvad kohanime pigem viitena kaubamärgiomanikule kui geograafilisele kohanimele, millega on seotud asjaomaste kaupade või teenuste omadused.
72.Praktikas on tavaline, et veinide tootja, veinitehase nimi ning brändi nimi kattuvad, kuivõrd see loob tarbijate jaoks tugeva päritolufunktsiooni valitud nimega ning toimib efektiivselt kaubamärgina. Siinkohal võib näitena esile tuua hageja enda, kuivõrd Loui Roederer on üheaegselt hageja šampanjamaja ehk tootja nimi, hageja ärinime eristusvõimeline osa ning registreeritud kaubamärk. Kui veinide tähistamiseks kasutusel olevad kaubamärgid seostuvad tarbijatele konkreetse veinitehase, tootja või muu selgelt kaubamärgiomanikuga seostatava asjaoluga, ei saa eelnimetatud seoseid käsitleda kirjeldavana viisil, mis vähendaks eristusvõimet.
73.Kostja leidis, et KaMS § 3 kohaselt on kõige eristusvõimelisemad need tähised, mis kannavad tugevat päritolufunktsiooni. Kaubamärkidest viitavad kaubamärgiomanikuga seotud asjaoludele näiteks ADIDAS (omanik ADIDAS AG), NIKE (omanik NIKE Innovate C.V.) jne. Seega olukorras, kus keskmine tarbija seostab kaubamärki selgelt tootja või muu kaubamärgiomanikuga seotud asjaoluga, on kaubamärk keskmise tarbija silmis tugevalt eristusvõimeline ega assotsieeru teiste kaubamärkidega. Kostja samas leidis, et keskmise Eesti tarbija jaoks sõnapaar JAUME SERRA ilmselt tähendust ei oma ja tarbija tajub seda üksnes kaubamärgi osana.
74.Isegi juhul, kui sõna CRISTALINO peaks tarbijatele seostuma sõnadega kristall, kristallselge, läbipaistev, ei tähenda see, et tarbijad vastavat osa domineerivana või meeldejäävana käsitlevad. Pigem on tarbijate jaoks eristusvõimelisem kaubamärgi see osa, mis ei kanna endas asjaomaseid kaupu kirjeldavat tähendust. Seega on kostja kaubamärgi tugevalt eristusvõimeline osa JAUME SERRA, mis kannab endas kas selget päritolufunktsiooni viitena kaubamärgiomanikuga seotud asjaoludele või on tarbijate jaoks meeldejääv tulenevalt paiknevusest kaubamärgi alguses ning mittekirjeldavusest kaupade osas. Ka sõna CRISTALINO on eristusvõimeline, kuivõrd lõpuosa –INO tõttu on ebatõenäoline, et tarbijad tajuvad seda viitena sõnadele kristall, kristalne, kristallselge. Kostja kaubamärk on eristusvõimeline.
75.Visuaalselt on hageja kaubamärk ühesõnaline tähis CRISTAL, mis koosneb seitsmest tähemärgist. Kostja kaubamärk on silmnähtavalt pikem kolmesõnaline tähis JAUME SERRA CRISTALINO, mis koosneb kahekümnest tähemärgist. Kaubamärk CRISTAL sisaldub kostja kaubamärgi viimases sõnas CRISTALINO. Eelnimetatud asjaolu ei muuda kaubamärke visuaalselt sarnasteks, kuivõrd tarbija ei analüüsi kaubamärkide erinevaid osi ning tajub kaubamärke tervikuna. Asjaolu, et kostja kaubamärgi üks kolmest sõnast kattub osaliselt hageja kaubamärgiga, ei muuda kaubamärki JAUME SERRA CRISTALINO tervikuna visuaalselt sarnaseks hageja kaubamärgiga.
76.Kaubamärgi JAUME SERRA CRISTALINO kõik osad on võrdselt eristusvõimelised või on sõnad JAUME SERRA isegi tugevama eristusvõimega kui CRISTALINO. Kokkulangev osa moodustab marginaalse osa kostja kaubamärgist ehk 35%. Eesti keskmise tarbija lugemissuund on vasakult paremale, mistõttu märkab tarbija ühtlasi esmalt sõnu JAUME ja SERRA, mille tõttu jääb kokkulangev osa tarbija jaoks veelgi rohkem tahaplaanile. Kostja kaubamärgis ei sisaldu tähis CRISTAL eraldi elemendina, vaid üksnes sisaldub ühes sõnas.
77.Foneetiliselt on kaubamärgid erinevad, sest kokku langev osa on marginaalne ega ole kostja kaubamärgis foneetiliselt domineeriv. Tarbijatele jääb kaubamärgi algus tavaliselt foneetiliselt paremini meelde. Kui võrrelda üksnes sõnade CRISTAL ja CRISTALINO hääldust, on täheldatavad olulised erinevused. Sõna CRISTALINO hääldusel on rõhk eelviimasel silbil (-li-), mis muudab vastava silbi foneetiliselt pikemaks ja domineerivamaks. Hageja kaubamärgi häälduses on rõhk kindlalt esimesel silbil. Sõnade erinev pikkus, tähtede ja silpide arv ning foneetiline erinevus rõhkudel põhjustab sõnade CRISTAL ja CRISTALINO hääldamisel tuntavalt erineva rütmi.
78.Semantiliselt on märgid tervikuna erinevad. Mõlemal kaubamärgil puudub selge ja ühemõtteline eestikeelne tähendus. Tarbijad võivad tajuda kostja kaubamärgi esimest kahte sõna JAUME SERRA semantilise viitena kaubamärgiomanikule, kauba tootjale või veinitehasele. Sõna CRISTAL seondub ilmselt keskmisele tarbijale sõnadega kristall, kristalne, kristallselge, kuivõrd see on äärmiselt sarnane ingliskeelsele sõnale crystal, samuti on tähise hääldus sarnane eestikeelsele sõnale kristall. Sõna CRISTALINO võib, kuid ei pruugi keskmisele tarbijale sõnadega kristall, kristalne, kristallselge seostuda. Sõna algus on sarnane ingliskeelsele sõnale crystal, kuid lõpuosa –INO muudab sõna kui terviku nii visuaalselt kui ka foneetiliselt teistsuguseks. Samadele järeldustele jõudis TOAK oma otsuses.
79.Kui tarbijad peaksid seostama kaubamärgi JAUME SERRA CRISTALINO viimast osa sõnadega kristall, kristalne, kristallselge, ei tähenda see, et kostja kaubamärki seostatakse hageja kaubamärgiga. Assotsiatsioonid tekiksid kirjeldavate sõnade vahel, sest tervikuna on kaubamärgid erinevad. Kostja esitas tõendid, mis tõendasid, et keskmise tarbija jaoks ei olnud kaubamärgid sarnased. Tegu oli kahe Leedus 2015. aastal läbi viidud uuringuga. Mõlema uuringu valimiks oli 1002 inimest. Esimeses uuringus sooviti teada, kas osalejatele võrdlemiseks esitatud sõnamärgid CRISTAL ja JAUME SERRA CRISTALINO on erinevad. 85,3% osalenutest vastas, et kaubamärgid on erinevad. Teises uuringus küsiti, kas kahe näidatud tähisega tähistatud tooted pärinevad samalt tootjalt. 75,4% osalejatest vastas, et tegemist on erinevate mitteseotud tootjatega. Kostja leidis, et kuigi uuringud tehti Leedus, võib analoogilisi tulemusi eeldada Eestis, sest Eesti ja Leedu tarbijad on lähtuvalt kultuurilisest ja ajaloolisest taustast ning geograafilisest paiknevusest väga sarnased.
80.Kostja leidis, et tema esitatud tõendite kohaselt ei arva tarbija, et tähised on sarnased või eksitavalt sarnased. See tähendab omakorda, et sarnasust ei esine ei KaMS § 10 lg 1 p 2 kui ka p 3 kontekstis. Keskmine tarbija ei arva, et CRISTAL ja JAUME SERRA CRISTALINO oleksid toodetud sama tootja või omavahel seotud tootjate poolt.
81.Kostja nõustus, et kaubad, milliste suhtes on hageja kaubamärk registreeritud, on osaliselt identsed ja samaliigilised kaupadega, milliste suhtes soovis kostja oma kaubamärke registreerida. Hageja on enda sõnul tuntud eksklusiivse šampanja tootjana. Šampanjat toodetakse ainult Prantsusmaal ning selle keskmine hind on Eesti tarbija jaoks märkimisväärselt kõrge. Kaubamärgiga CRISTAL tähistatud Cristal Louis Roederer 2006 75cl 12% oli 16. veebruari 2015 seisuga veebipoes http://winestore.ee müügil hinnaga 296,10 eurot. Kostja kaubamärgiga JAUME SERRA CRISTALINO tähistatakse oluliselt odavamat Hispaania päritoluga cavat, mis on kergesti kättesaadav jaemüügist ning seda toodetakse oluliselt suuremal hulgal. Kostja toote hind on ligikaudu 7 eurot.
82.Kostja leidis, et kaubamärk JAUME SERRA CRISTALINO on piisavalt eristusvõimeline tähis, et funktsioneerida edukalt asjaomaste kaupade turul koos kaubamärgiga CRISTAL. Arvestades kaubamärkide erinevust ning Leedus läbiviidud uuringute tulemusi on ebatõenäoline, et tarbijad usuksid, et kaubamärgid pärinevad samadest või seotud ettevõtetest. Kaubamärgiga CRISTAL kokkupuudet omavatel tarbijatel pole alust arvata, et JAUME SERRA CRISTALINO kaubamärk kuulub samasse perekonda või seeriasse CRISTAL märkidega, kuivõrd kaubamärkide CRISTAL perekonda ega seeriat ei eksisteeri. Hagejal pole kasutusel ühtegi modifikatsiooni CRISTAL kaubamärgist.
83.Eriti vähetõenäoline on äravahetamine või assotsieerimine arvestades kostja toodetava cava ning hageja toodetava šampanja päritolu ning hinda. Kuigi alkoholikaupade kaupade keskmine tarbija on antud juhul üle 18-aastane Eesti turul ostlev tarbija, kes on piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja arukas, siis šampanja tegelike tarbijate grupp on oluliselt piiratum. Lähtudes šampanja eksklusiivsusest, kättesaadavusest ning hinnast, on šampanja tegelike tarbijate grupp Eestis marginaalne. JAUME SERRA CRISTALINO cava ja CRISTAL šampanja
ei ole üksteist asendavad ega üksteisega konkureerivad tooted. Ei ole tõenäoline, et tarbija ostab ühe puudumisel teise, kuna tegu on sedavõrd erineva hinna ning erinevate omadustega kaupadega. Kui tarbija soovib osta šampanjat, siis ühe šampanja ostmisvõimaluse puudumisel valib tarbija suurema tõenäosusega teise šampanja, mitte kordades odavama cava. Teadlik tarbija oskab eristada šampanjat ning cavat nende päritolu poolest ega arva, et nad pärinevad samast või seotud allikast. Kostja pidas ebatõenäoliseks, et 7-eurose hinnaga cavat ostma minnes valib tavatarbija selle puudumisel kas või ekslikult rohkem kui 40 korda kallima šampanja.
84.Kostja leidis, et Eesti elatustaset arvestades ei osta ükski tarbija ligi 300 eurot šampanjat juhuslikult või hooletult. Tegu on sedavõrd kallisse hinnaklassi kuuluva joogiga, et selle sihtgrupp tarbib seda teadliku valikuna. Võib eeldada, et see sihtgrupp on Eesti tarbijate seas arvuliselt väga piiratud. Eeltoodust tulenevalt on veelgi vähem tõenäoline kaubamärkide äravahetamine tarbijate poolt.
85.Kostja ei nõustunud, et hageja kaubamärgi mainet kasutatakse ebaausalt ära ja et seda kahjustatakse. Kuna kaubamärgid ei ole sarnased, on välistatud kaubamärgi CRISTAL maine või eristusvõime ärakasutamine ega kahjustamine. KaMS § 10 lg 1 punktile 3 tuginemiseks tuli hagejal tõendada, et kaubamärgil CRISTAL oli seisuga 08.08.2013 omandatud eristusvõime või maine Eestis. Hageja seda tõendanud ei ole, mistõttu ei ole võimalik kaubamärgi maine või eristusvõime kahjustamine. Hageja ei ole tõendanud kaubamärgi CRISTAL mainet ega eristusvõimet Euroopa Liidus, mistõttu ei ole võimalik selle kahjustamine või ärakasutamine Eestis. Isegi juhul, kui hageja kaubamärgil on maine või eristusvõime, eksisteerib see üksnes elitaarsete šampanjade osas.
86.Kostja leidis, et hageja ei ole tegelikult tõendanud oma kaubamärgi maine ja eristusvõime olemasolus Euroopa Liidus seisuga 08.08.2013. Kostja nõustus, et Euroopa Liidu kaubamärgi õiguskaitse on ühetaoline kogu liidu territooriumil, kuid õiguskaitse ei ole samastatav maine ning eristusvõimega. Õiguskaitse tekib Euroopa Liidu kaubamärgi registreerimisel automaatselt üleliiduliselt, kuid maine ning eristusvõime omandab kaubamärk läbi kasutamise. Kaubamärgi maine ning eristusvõime eeldavad tarbijate teadlikkust kaubamärgist, mis ei teki automaatselt.
87.Hageja ei ole tõendanud oma kaubamärgi mainet ja tuntust Prantsusmaal, Itaalias, Saksamaal ja Ühendkuningriigis seisuga 08.08.2013. Hageja esitatud kohtuotsused on kõik hilisemad võrreldes kaubamärgi JAUME SERRA CRISTALINO registreerimistaotluse esitamise kuupäevaga 08.08.2013. Veneetsia kohtu otsus on tehtud 19.09.2014, kuningliku kohtu otsus 06.10.2015 ning Düsseldorfi ringkonnakohtu otsus 08.05.2015.
88.Hageja esitatud fotodest ja artiklitest ei nähtu, milline tõend peaks tõendama tarbijate teadlikkust. Tõendeid ei ole võimalik seostada konkreetse liikmesriigiga. Mitmed tõendid on väljavõtted ajakirjadest/ajalehtedest, mille päritolu ei ole kas võimalik tuvastada või mis ei avaldatud Euroopa Liidus, vaid Ameerika Ühendriikides.
89.Kui hageja kaubamärgil on maine ja tuntus, eksisteerib see vaid eksklusiivsete šampanjade osas. Isegi juhul, kui hageja kaubamärgil on maine või eristusvõime Prantsusmaal ning sellest tulenevalt loetakse kaubamärk Liidu mõistes mainekaks, ei tähenda see omakorda, et Eestis kaubamärgil faktiliselt üldse mingi maine või eristusvõime on. Elitaarsus, päritolu, hinnaklass ja kättesaadavus eristavad hageja šampanjat selgelt kaupadest, mille osas on kostja taotlenud enda kaubamärgi registreerimist. Hageja turundab ennast ning tähist CRISTAL luksusbrändina, kes on tootnud aastasadu üksnes šampanjat, mis on seejuures selge päritoluga ning väga kõrge hinnaga. Odavamad pudelid šampanjat CRISTAL on hinnaklassis 300 eurot ja enam.
90.Tarbijad, kes reaalselt teavad hagejat ning hageja kaubamärki CRISTAL, ei eeldaks kunagi, et kaubamärgid CRISTAL ning JAUME SERRA CRISTALINO on seotud. Sellest tulenevalt on
olematu oht, et kaubamärgi CRISTAL mainet või eristusvõimet elitaarse šampanjana kahjustatakse või ebaausalt ära kasutatakse.
91.Hageja esitatud kohtuotsused on tehtud praegusest erinevate vaidluse poolte vahel ja teistes riikides teistsuguste tõendite alusel. Isegi kaupade loetelud on erinevad. Tegu ei ole asjakohaste tõenditega. Kui neid arvestada, tuleb arvestada ka Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametis tehtud otsust kaubamärgi CRISTALINO JAUME SERRA suhtes.
92.Kostja ise esitas kohtule Leedu Riikliku Patendiameti Apellatsiooniosakonna 31.05.2016, mis toetab kostja seisukohti. Kostja esitas ka Läti Patendiameti juures tegutseva Apellatsiooninõukogu 15.07.2016 otsuse, mis toetas kostja seisukohti. Kuigi otsused ei olnud jõustunud, sest hageja kaebas need edasi, pidas kostja neid asjakohasteks. Erinevalt hageja esitatud otsustest toimuvad need vaidlused samade poolte vahel ja sarnases kultuuriruumis.
93.16.04.2018 seisukohtades esitas kostja hageja teisele hagiavaldusele analoogilised vastuväited. Kaubamärkide sarnasust ei saa hinnata ainult ühe elemendi pinnalt. Kuna kaubamärk JAUME SERRA CRISTALINO + kuju on kombineeritud kaubamärk, mängivad selle tajumises olulist rolli kujunduselemendid. Visuaalselt koosneb kostja kaubamärk erinevalt hageja sõnaliselt märgist ka kujundusest. Kujunduses on üleval kitsam ja heledam horisontaalne joon ning all laiem ja tumedam horisontaalne joon. Joonte vahel on kujutatud kaubamärgi ülemises osas vappi ning vapi all on tekst 17 TH CENTURY SPANISH CASTLE. Eelnimetatud tekstiosa all on suuremas kirjas JAUME SERRA CRISTALINO, mis on paigutatud kahele reale, seejuures eraldab ridu peene joonega kujunduselement. Kaubamärgi allosas on väiksemas kirjas vasakul SPARKLING WINE FERMENTED IN THIS BOTTLE, keskel TRADITIONAL METHOD ja paremal CAVA. Kostja kaubamärgil on tugevalt eristusvõimeline kujundus.
94.Kostja kaubamärgi domineeriv sõnaline osa on JAUME SERRA CRISTALINO, kusjuures võrreldes kaubamärgiga CRISTAL on tegemist silmnähtavalt pikema sõnalise osaga, mis koosneb kahekümnest tähemärgist. Kaubamärk CRISTAL sisaldub kostja kaubamärgi sõnalise osa viimases sõnas CRISTALINO, mis ei muuda kaubamärke visuaalselt sarnasteks, kuivõrd tarbija ei analüüsi kaubamärkide erinevaid osi ning tajub kaubamärke tervikuna. Kokkulangev osa moodustab marginaalse osa kostja kaubamärgist. Kaubamärkide foneetiliste ja semantiliste erinevuste osas kordas kostja vastuväiteid, mis ta oli esitanud hageja esimesele hagile. Muus osas kordas kostja samuti hageja esimesele hagile esitatud vastuväiteid.
95.05.12.2018 seisukohtades jäi kostja varasemate väidete juurde. Hageja ei ole põhistanud, kuidas esineb äravahetamise tõenäosus Eesti tarbijate poolt hageja ja kostja kaubamärkide vahel. Kostja ei nõustunud hageja väitega, et kostja kaubamärgis domineerib sõna CRISTALINO vaid seetõttu, et sõnad JAUME SERRA on geograafilise tähendusega ning seetõttu tarbijate silmis kirjeldavad. Hageja esitatud uuring ei tõenda tema väiteid. Uuringus on hinnatud tarbijate tajukaubamärgi osas, mis ei ole käesolevas vaidluses asjakohane, mistõttu on tulemused kallutatud. Kostja pidas ka uuringu läbiviimise metoodikat problemaatiliseks.
96.Uuringu teisel slaidil, kus on kirjeldatud uuringu osa „spontaanne meenumine“ läbiviimise metoodikat, on märgitud: „Vastajatele näidati fotot Jaume Serra Cristalino veini pudelist ning seejärel paluti neil oma sõnadega kirjutada, mis oli nähtud vahuveini nimi.“ Käesoleval ajal turul kättesaadavad pudelid ei kanna mitte kostja kaubamärke JAUME SERRA CRISTALINO ja JAUME SERRA CRISTALINO + kuju, vaid kaubamärki CRISTALINO JAUME SERRA + kuju, mis ei kuulu ega ole kunagi kuulunud Kostjale. Tegemist on vana kujundusega sildiga, mis on kasutusel ajast, mil kostja tooteid Eestis turustama hakkas. Tarbijatele näidatud pudeli sildilt nähtuv kaubamärk ning selle sarnasus hageja kaubamärgiga ei ole käesoleva vaidluse esemeks.
97.Eelmise sildi ja kostja kaubamärgitaotlustes kujutatud tähiste vahel on suured erinevused, mis mõjutavad tarbijate taju. Kuigi tarbijad võivad tajuda vana sildi disainis selle suuruse ja paigutuse tõttu sõna „CRISTALINO“ domineerivamana kui kaubamärgi muid osi, ei ole see asjakohane. Vana kaubamärgi kujunduses on sõna CRISTALINO paigutatud prominentsemale kohale ehk asus ülalpool ja oli suuremas, kergemini märgatavas kirjas võrreldes ülejäänud tekstiga. Samuti võis tarbijatele sõna CRISTALINO jääda kergemini meelde, kuivõrd see meenutab eestikeelseid sõnu kristall, kristalne ja kristallselge, mis kirjeldavad asjaomaseid kaupu.
98.Samas isegi olukorras, kus sõna CRISTALINO oli sildi kujunduses paigutatud selgelt prominentsemale positsioonile, märkis üksnes 34% vastajatest cava nimeks Cristalino. Järelikult oluliselt suurem osa tarbijatest tajus nimena midagi muud. Käesoleva vaidluse kaubamärgid on täiesti teise kujunduse ja sõnade järjekorraga, mistõttu pidas kostja tõenäoliseks, et nende tähiste hindamisel oluliselt väiksem osa tarbijatest sõna CRISTALINO kõige meeldejäävamana.
99.Uuringus toodud hinnangut meeldejäävusele pidas kostja kallutatuks, sest tarbijatele näidati vana kujundusega silti. Kostja pidas ka eksitavaks küsimust selle kohta, milline sõna on kõige meeldejäävam. JAUME SERRA CRISTALINO on terviklik kaubamärk ning keskmine tarbija ei jaota kaubamärki osadeks, vaid tajub kaubamärki tervikuna ega analüüsi selle detaile.
100.Uuringu viimases osas küsiti tarbijatelt sõnade JAUME SERRA tähendust, kuid uuringust ei ole nähtav, millist tähist uuringus osalejatele näidati. Kui näidati sama vana silti, on uuringu tulemused asjakohatud. Tarbijate esmamulje kujunes ilmselt ebaõige sildi alusel. Küsimuses on palutud tarbijatel analüüsida kaubamärgi ühte osa ja leida sellele tähendus, kuid selline küsimus on vastuolus kaubamärgiõiguse põhimõttega, mille kohaselt ei hinda tarbijad turusituatsioonis kaubamärke detailselt.
101.Kostja pidas ka eksitavaks, et vastusevariandid olid ette antud ning tegemist ei olnud avatud küsimusega. Kui üks vähestest vastusevariantidest oli „see on geograafilise tähendusega kohanimi (nt veini päritolupiirkond)“, on tõenäoline, et vastajad just sellise vastuse valivad. Tarbijad said valida vaid ühe vastuse, kuid vastuse variandid „see on geograafilise tähendusega kohanimi (nt veini päritolupiirkond)“ ning „see on konkreetse vahuveini väljamõeldud brändinimi/kaubamärk“ olid üksteist välistavad vastused. Kui tarbija märkis, et tegu on veini päritolupiirkonnaga, ei olnud tal enam võimalik vastata, et tegu on kaubamärgiga. Samas võib geograafiline kohanimi toimida kaubamärgina. Kui tarbijad ka tajuvad sõnu JAUME SERRA toote päritolule viitavatena, ei vähenda see nende sõnade ega kaubamärgi eristusvõimet.
102.Kostja leidis, et hageja esitatud uuring ei tõenda hageja väiteid. Vaidlusaluste kaubamärkide esimene osa „JAUME SERRA“ on kaubamärkide JAUME SERRA CRISTALINO ja JAUME SERRA CRISTALINO + kuju koosseisus tugevalt eristusvõimeline ning aitab seetõttu kaubamärke veenvalt eristada hageja kaubamärgist. Kostja ei nõustunud hageja väitega, et need kaks sõna viitavad geograafilisele päritolule ja on seetõttu kirjeldavad.
103.Sõnad JAUME SERRA viitavad Vilanova I La Geltrús Hispaanias asuvale veinimõisale. Üksnes veinid/vahuveinid, mis on pärit sellest konkreetsest veinimõisast, võivad olla tähistatud sõnadega JAUME SERRA. Kuivõrd vastav kohanimi on sisuliselt veinimõisa nimi ning kasutuses vaid ühe veinimõisa veinide tähistamisel (seostub vaid ühe tootja veinidega), ei ole sõnad JAUME SERRA kostja kaubamärkide koosseisus KaMS § 9 lg 1 p 3 mõistes kaupu kirjeldavad, vaid kannavad endas päritolufunktsiooni. Kirjeldavus KaMS § 9 lg 1 p 3 mõistes eeldaks seda, et tegemist on veiniregiooniga, kust pärinevad mitmed veinid. Käesoleval juhul ei kata geograafiline kohanimi mitte veiniregiooni, vaid identifitseerib ühe konkreetse veinimõisa.
104.Kostja on aastaid Eestis turustanud Jaume Serra veinimõisast pärinevaid veine ja vahuveine, mis on tähistatud kaubamärgiga JAUME SERRA, kusjuures veinipudelitele on märgitud kostja ärinimi ja informatsioon. Kostja esitas tõendina väljavõtte alkoholiregistrist. Seega seostavad tarbijad kaubamärki JAUME SERRA ja JAUME SERRA CRISTALINO kostjaga. Tootjaga sõlmitud kokkulepete alusel on kostjal Eesti territooriumil õigus kaubamärgile JAUME SERRA CRISTALINO, mistõttu kaubamärkide registreerimisel muutub vastav seos tarbijate silmis veel selgemaks.
105.Kostja leidis, et uuringu tulemused Leedus oleksid olnud analoogilised tulemustega Eestis. Ühelgi vaidlusalusel kaubamärgil ei ole Eestis ega Leedus selget tähendust ning tarbijate taju peaks seetõttu olema sama. Väiteid tähiste sarnasuse kohta peaks esmalt tõendama hageja. Hageja on viidanud nn second wine praktikale, kuid ei ole seda rohkem selgitanud ega väiteid või nende asjakohasust tõendanud. Hageja on väitnud, et keskmine tarbija peab JAUME SERRA CRISTALINO vahuveini CRISTAL šampanja nn väikeseks vennaks ja et selle pudeliga sageli poseeritakse viisil, kus varjatakse tähise -INO lõpp. Hageja ei ole oma väite kohta esitanud mitte ühtegi tõendit.
106.Kostja leidis, et äravahetamise tõenäosust tuleb hinnata igakülgselt, mistõttu on kaupade hinna arvestamine oluline. Hageja ja kostja tooted ei ole tegelikkuses üksteist asendavad või konkureerivad tooted, mistõttu on ebatõenäoline, et tarbijad arvaksid tooteid pärinevat ühest allikast. Erinevad on toodete hinnad ja päritolu piirkonnad. Hageja võrdlus võltskaubandusega on kohatu. Tegu ei ole kaubamärgiga CRISTAL tähistatud kaupade kopeerimisega ega kaubamärgi CRISTAL kopeerimisega.
107.Kuna hageja ja kostja kaubamärgid on erinevad, ei kasuta kostja hageja kaubamärgi eristusvõimet ära ega kahjusta seda. Hageja ei ole tõendanud oma kaubamärgi maine ja eristusvõime olemasolu Eestis. Hageja peaks olukorras, kus on tõendatud tema kaubamärgi maine mõnes liikmesriigis, aga mitte Eestis, tõendama, et vähemalt Eesti avalikkuse ärilises mõttes märkimisväärne osa teab tema kaubamärki ning loob selle ja kostja märgi vahel seose. Hageja vastavaid tõendeid esitanud ei ole.
108.Kostja ei ole uue kujundusega silte kasutusele võtnud, sest tema kaubamärgid (sh uue sildi kujundus kujundkaubamärgi kujul) ei ole Eestis veel saanud lõplikku õiguskaitset ning uue sildi kasutuselevõtt on protseduuriliselt ajamahukas ja materiaalselt kulukas. Vana sildi kasutamine ei ole pahauskne ega suunatud hageja kaubamärgi maine ärakasutamisele.
109.Lõplikes seisukohtades jäi kostja varasemate vastuväidete juurde. Kostja leidis, et mitte tema ei pidanud tõendama kaubamärkide erinevusi, vaid hagejal lasus kohustus tõendada nende sarnasust tarbijate silmis. Hageja ei ole seda teinud ning hageja uuring ei ole usaldusväärne. Kostja esitatud otsused on asjakohased ning nii Lätis kui ka Leedus on tehtud teise astme kohtute otsused, mis on kostja kasuks.
110.Hageja on üheaegselt väitnud, et sõnad JAUME SERRA on kirjeldavad ehk viitavad geograafilisele kohanimele ning et sõnad JAUME SERRA on Eesti tarbija jaoks võõrsõnad, mida tarbijad ei saa millegagi seostada. Tegu on vastuoluliste väidetega. Selleks, et tähis oleks kirjeldav, peaks ta tarbijatele olema arusaadav. Kui tähis on tarbijatele võõras, ei saa ta olla kirjeldav. Eesti tarbijad peavad sõnu JAUME SERRA väljamõeldud sõnadeks, mis on eristusvõimelised. Isegi juhul, kui tarbijad tajuvad neid sõnu viitena geograafilisele kohale, ei välista see nende kasutamist kaubamärgina. KaMS § 10 lg 1 p 3 kohaldamiseks peab hageja tõendama vastaval territooriumil maine olemasolu ning objektiivselt, et eksisteerib vastava maine kahjustamise või ärakasutamise oht. Hageja ei ole tõendanud isegi maine olemasolu.
111.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kohtueelse ja kohtuliku menetluse õigusabikulud. TOAK menetluses kulus 19.02.2015 otsuse nr 1560 menetluses vastuse koostamisele 2 tundi ja 190 eurot. Otsuse nr 1562 menetluses kulus vastuse esitamiseks 190.2015 4 tundi ja 380 eurot. Täiendavate tõendite ja seisukohtade esitamiseks kulus mõlemas menetluses 30.09.2015 3 tundi ehk 285 eurot. 13.01.2016 kulus mõlemas menetluses täiendavate tõendite ja seisukohtade esitamiseks samuti 3 tundi ehk 285 eurot.
112.Mõlemas menetluses kulus 10.08.2016 täiendavate tõendite ja seisukohtade esitamiseks 2,5 tundi ehk 237,50 eurot ja 13.09.2016 0,5 tundi ehk 47,50 eurot. Lõplike seisukohtade esitamiseks kulus otsuse nr 1560 menetluses 14.06.2017 3 tundi ehk 285 eurot ja otsuse nr 1562 menetluses 19.07.2017 üks tund ehk 95 eurot. Leedu Riikliku Patendiameti Apellatsiooniosakonna 31.05.2016 otsuse tõlkimisele leedu keelest eesti keelde (3039 sõna) kulus 315 eurot ja Läti Patendiameti Apellatsiooninõukogu otsuse tõlkimiseks läti keelest eesti keelde (7327 sõna) kulus 520 eurot.
113.Kohtumenetluses kulus sõnamärki puudutava hagiga tutvumiseks ja sellele vastamiseks 28.03.2018 5,5 tundi ehk 522,50 eurot ning kujunduslikku kaubamärki puudutava hagiga tutvumiseks ja selle vastamiseks 16.04.2018 3 tundi ehk 285 eurot. Hagide liitmise taotluse koostamiseks kulus 03.04.2018 0,5 tundi ehk 47,50 eurot. Kostja täiendavate seisukohtade esitamiseks 05.12.2018 kulus 4 tundi ehk 380 eurot. Hageja lõplike seisukohtade analüüsile ja kostja lõplike seisukohtade esitamisele kulus 5 tundi ja 475 eurot. Kokku kulus 4 350 eurot. Kostja lepinguline esindaja osutas õigusabi hinnaga 95 eurot tunnis ja kulud on esitatud ilma käibemaksuta. Kostja palus hagejalt menetluskuludena välja mõista 4 350 eurot ning viivise seadusjärgses määras menetluskulude summalt.
KOHTU PÕHJENDUSED
114.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et kumbki hageja nõue ei kuulu rahuldamisele.
115.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hagejale kuulub Eesti siseriiklik sõnaline kaubamärk CRISTAL (registreeringu number xxx) ning kaubamärk on registreeritud klassis 33 veinide, vahuveinide ning prantsuse päritoluga veinide, nimelt registreeritud päritolunimetusega Champagne veinid tähistamiseks; 2) kostja esitas Patendiametile 08.08.2013 taotluse nr XXX sõnalise kaubamärgi JAUME SERRA CRISTALINO registreerimiseks kauba- ja teenindusmärkide registris klassis nr 33 alkoholijookidele ehk veinile ja vahuveinile; 3) 27.04.2015 tegi kostja muudatuse kaubamärgitaotluse loetelus ja palus kaubamärgile JAUME SERRA CRISTALINO õiguskaitset klassis 33 kaitstud päritolunimetusega „cava“ tähistatud alkoholijookidele ehk veinidele ja vahuvenidele; 4) kostja esitas Patendiametile ka 08.08.2013 taotluse nr XXX kombineeritud kaubamärgi JAUME SERRA CRISTALINO + kuju registreerimiseks kauba- ja teenindusmärkide registris klassis nr 33 kaitstud päritolunimetusega „cava“ tähistatud alkoholijookidele, veinidele ja vahuveinidele; 5) Patendiamet rahuldas mõlemad kostja taotlused ja tegi otsuse kahe kaubamärgi registreerimiseks; 6) hageja vaidlustas mõlemad Patendiameti otsused, kuid TOAK ei rahuldanud hageja vaidlustusavaldusi 14.11.2017 tehtud otsusega nr 1560-o ja 15.12.2017 tehtud otsusega nr 1562-o;
7) hageja siseriiklik kaubamärk CRISTAL on ajaliselt varasem võrreldes kostja kahe kaubamärgitaotlusega; 8) hagejale kuulub lisaks ajaliselt varasem Euroopa Liidu sõnaline kaubamärk CRISTAL; 9) kostja soovis oma kaubamärke registreerida osaliselt samaliigilistele ja osaliselt identsete kaupade suhtes võrreldes hageja registreeritud kaubamärkides toodud kaupade loeteluga.
116.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja taotletud kaubamärgid kuuluvad registreerimisele suhteliste keeldumise aluste ehk KaMS § 10 lg 1 punktides 2 ja 3 toodud asjaolude esinemise tõttu.
117.Hageja esitas kahes hagiavalduses kaks nõuet. Esimese nõudena palus hageja tuvastada kostja kaubamärgitaotluse nr XXX JAUME SERRA CRISTALINO õiguskaitset välistava asjaolu esinemise ning teise nõudena kostja kaubamärgitaotluse nr XXX JAUME SERRA CRISTALINO + kuju õiguskaitset välistava asjaolu esinemise. Hageja tugines oma nõuete esitamisel esmalt KaMS § 10 lg 1 punktile 2 ning alternatiivselt KaMS § 10 lg 1 punktile 3. Hageja leidis, et kostja kaubamärgid on tema sõnalise kaubamärgiga äravahetamiseni sarnased. Hageja kaubamärk CRISTAL viitab eestikeelsele sõnale „kristall“, mis ei kirjelda asjaomaste kaupade omadusi. Kostja kaubamärkides olev sõna CRISTALINO sisaldab sõna CRISTAL. Sõnad JAUME SERRA ei muuda kostja kaubamärke eristusvõimelisteks, sest need viitavad veinitehase nimele ja geograafilisele asukohale, mis ei saa olla kaubamärgina kaitstud. Lisaks on kostjal palju selle nimega tooteid. Domineeriva elemendina jääb tarbijatele meelde sõna CRISTALINO, mis seondub tarbijatele sõnaga „kristall“. Toodete hinnaerinevus ei oma tähtsust, sest seaduse järgi ei oma kaubamärkide reaalne kasutamine tähtsust.
118.Foneetiliselt on tähised sarnased, sest jääb kõlama lõpuosa _CRISTAL_, mis moodustab märkimisväärse osa kaubamärkide kogupikkusest. Semantiliselt omab tähendust sõna CRISTALINO, mis seondub eestikeelsele tarbijale sõnaga „kristall“. Sõnale CRISTAL oli lisatud sufiks „-ino“, mis jätab mulje, et tegu on hageja kaubamärgi deminutiiviga. Veinitootjad on kasutanud deminutiive, et tähistada oma odavamaid tooteid. Tarbijatel võib tekkida ekslik arusaam, et kostja kaubamärkidega tähistatud tooted pärinevad hagejalt võit temaga seotud ettevõtetelt. Kostja ei ole tõendanud, et sõnad JAUME SERRA toimuvad kaubamärgina ning need ei saa kanda päritolufunktsiooni, sest kostja ei ole tootjaks. Kaubad, milliste suhtes soovib kostja oma kaubamärke registreerida, on identsed ja samaliigilised. Mida sarnasemad on kaubad, seda erinevamad peavad olema kaubamärgid. Kostja kujutisliku kaubamärgi kujunduses ei ole midagi originaalset ning sellel olevad muud sõnad omavad üksnes informatiivset või kirjeldavat tähendust.
119.Alternatiivse nõude esitamisel KaMS § 10 lg 1 p 3 alusel leidis hageja, et tema kaubamärk on väga mainekas, sest hageja toodab kvaliteetset ja kuulsat šampanjat. Kuna hagi esitamisel on muuhulgas tuginetud hageja ühenduse kaubamärgile, tuleb arvestada hageja ühenduse kaubamärgi tuntust vähemalt Prantsusmaal, Itaalias, Saksamaal ja Ühendkuningriigis. Hageja kaubamärki on erinevates kohtuotsustes peetud mainekaks. Kostja kasutab ebaõiglaselt ära hageja kaubamärgi mainet.
120.Kostja vaidles mõlemale hageja nõudele vastu. Keskmine tarbija tajub tähiseid tervikuna ega analüüsi selle detaile. Hageja ei ole võrrelnud tähiseid tervikuna. Tarbijatele jääb tavaliselt paremini meelde tähise algus. Sõna CRISTAL assotsieerub eesti tarbijale sõnadega „kristall“, „kristallselge“ või „kristalne“, mida kasutatakse veinide kirjeldamisel. Seega tekitab tähis tarbijates kirjeldavaid assotsiatsioone. Kostja kaubamärgis on sõnad JAUME SERRA, mis ei tähista geograafilist asukohta, vaid on tootja veinitehase nimi. Selline kohanimi saab edukalt toimida kaubamärgina ning kohanime või tootja nime kasutamine kaubamärgina on veinide puhul tavaline. Visuaalselt on tähised erinevad, kuna hageja kaubamärk koosneb vaid ühest sõnast ja kostja kaubamärk on palju pikem. Ainuüksi sõna CRISTAL sisaldumine kostja
kaubamärgis ei muuda kaubamärke sarnasteks, sest kokkulangev osa moodustab alla 35%. Eesti tarbija alustab lugemist sõnadest JAUME SERRA. Tähis CRISTAL ei ole kostja kaubamärgis eraldi domineerivaks osaks. Foneetiliselt on kaubamärgid erinevad. Sõnal CRISTALINO hääldusel on rõhk eelviimasel silbil, kuid hageja kaubamärgis on rõhk esimesel silbil. Semantiliselt on tähised erinevad ja mõlemal puudub selge eestikeelne tähendus.
121.Kostja nõustus, et kaubad on osaliselt identsed ja osaliselt samaliigilised. Samas on hageja eksklusiivsete kaupade tootja, kelle toodete hinnad on Eesti tarbija jaoks märkimisväärselt kõrged. Hageja šampanjat müüakse hinnaga 296,10 eurot ja kostja tooteid hinnaga ligikaudu 7 eurot. Tarbijatel ei teki arvamust, et hageja ja kostja tooted pärineksid samadelt ettevõtetelt või üksteisega seotud ettevõtetelt. Šampanjat ostvate tarbijate hulk on piiratud ja Eestis marginaalne. Hageja toodet ei osta ükski tarbija juhuslikult või hooletult ning teades kauba päritolu, ei aja seda kostja toodetega segi. Kuna kaubamärgid on erinevad, on hageja kaubamärgi maine ärakasutamine või kahjustamine Eestis välistatud. Hageja ei ole tõendanud oma kaubamärgi maine või kõrge eristusvõime olemasolu seisuga 08.08.2013, mil kostja esitas kaubamärgitaotlused.
122.Kohus ei nõustu esmalt hageja väidetega, et tema ning kostja kaubamärgid on äravahetamiseni sarnased. KaMS § 10 lg 1 p 2 kohaselt ei saa õiguskaitse kaubamärk, mis on identne või sarnane varasema kaubamärgiga, mis on saanud õiguskaitse identsete või samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks, kui on tõenäoline kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas assotsieerumine varasema kaubamärgiga. KaMS § 11 lg 1 p 2 kohaselt loetakse varasemaks kaubamärgiks registreeritud kaubamärki, kui taotluse esitamise kuupäev või prioriteedikuupäev on varasem. Samuti loetakse KaMS § 11 lg 1 p 6 kohaselt varasemaks kaubamärgiks Ühenduse kaubamärgi määruse alusel registreeritud ühenduse kaubamärki, kui taotluse esitamise kuupäev, prioriteedikuupäev või Eesti registreeringu alusel omandatud vanemusekuupäev on varasem.
123.Käesolevas asjas on hageja viidanud oma varem registreeritud siseriiklikule ja ühenduse kaubamärgile. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hagejale kuulub siseriiklik sõnaline kaubamärk CRISTAL (toimiku 1. kd, lk 11, toimiku 3. kd, lk 127), mille registreerimise taotlus esitati 08.03.1996. Kaubamärk on registreeritud klassis 33 kaupadele veinid, vahuveinid ja šampanja. Samuti kuulub hagejale Euroopa Liidu sõnaline kaubamärk CRISTAL (toimiku 1. kd, lk 12-13) klassis 33 veinidele, prantsuse päritoluga veinidele, nimelt registreeritud päritolunimetusega Champagne veinidele. Selle kaubamärgi taotlus oli esitatud 27.08.2009. Seega kuuluvad hagejale varasema kuupäevaga registreeritud kaubamärgid, millega kostja on ka nõustunud.
124.Kostja esitas 08.08.2013 Patendiametile taotluse (toimiku 1 kd, lk 9) registreerida sõnaline kaubamärk JAUME SERRA CRISTALINO klassis 33 alkoholjookidele (v. a õlu), veinidele ja vahuveinidele. Kostja täiendas taotlust ja lisas sinna hiljem klassis 33 kaitstud päritolutähisega „cava“ tähistatud alkoholjoogid (toimiku 1. kd, lk 10). Samal päeval 08.08.2013 esitas kostja kujundusliku kaubamärgi 17TH CENTURY SPANISH CASTLE JAUME SERRA CRISTALINO TRADITIONAL METHOD registreerimise taotluse (toimiku 2. kd, lk 32). Kaubamärki soovis kostja registreerida klassis 33 kaitstud päritolunimetusega „Cava“ tähistatud alkoholjookidele (v a õlu), veinidele ja vahuveinidele. Kostja sõnaline ja kujunduslik kaubamärk avaldati mõlemad Eesti Kaubamärgilehes 9/2014 (toimiku 2 kd, lk 34).
125.Kohus nõustub mõlema poole väidetega, et hageja kaubamärk on registreeritud osaliselt identsetele (veinid) ja osaliselt samaliigilistele kaupadele (vahuveinid, šampanja ja cava) võrreldes kaupadega, milliste suhtes soovis kostja oma kaubamärke registreerida. Seega on täidetud üks KaMS § 10 lg 1 p 2 kohaldamise eeldusi. Lisaks kaupade identsusele või samaliigilisusele peaksid aga vaidlusalused tähised olema identsed või sarnased viisil, et see
tooks kaasa tarbijate poolt kaubamärkide tõenäolise äravahetamise või vähemalt kostja tähiste assotsieerumise hageja varasemate sõnaliste kaubamärkidega. Seda, et vaidlusalused tähised oleksid identsed, ei ole hageja väitnud. Seega tuleb hinnata, kas hageja kaubamärgid on kostja taotletud tähistega äravahetamiseni sarnased. Kohus nõustub poolte väidetega, et siseriikliku kaubamärgiseaduse tõlgendamisel saab muuhulgas aluseks võtta Euroopa Kohtu kaubamärgiõigust puudutavaid kohtulahendeid.
126.Eesti Riigikohus on kaubamärkide sarnasuse hindamisel viidanud Euroopa Kohtu lahenditele ja on leidnud, et tähiste sarnasuse ja sellest tuleneva äravahetamise hindamisel tuleb aluseks võtta tähiste visuaalseid, foneetilisi ja semantilisi aspekte ning tähiste hindamine peab põhinema nendest tuleneval üldmuljel, võttes arvesse nende eristatavaid ja domineerivaid osi. Otsustav tähtsus on asjaolul, kuidas asjaomase kauba või teenuse tarbija tähiseid tervikuna tajub. Keskmine tarbija tajub tähist tervikuna ega analüüsi selle erinevaid osi (RK TKo 3-2-1-77-10, p 11).
127.Euroopa Kohus on seisukohal, et verbaalselt märki tajudes võib tarbija jagada märgi osadeks arvestades sõnu, millel on tähendus või mis on sarnased sõnadele, mida ta teab. Seejuures tuleb aga alati arvestada konkreetset keelekeskkonda, kus kaubamärki registreerida soovitakse (T-356/02, p 51, 52, 56, T-6/01, p 38). Märkide võrdlemisel tuleb hinnata, millise üldmulje nad jätavad, arvestades nende eristuvaid ja domineerivaid komponente. Kui kaubamärk koosneb mitmest elemendist, ei saa teda pidada teise kaubamärgiga sarnaseks või identseks ainult seetõttu, et ta sisaldab mõnda teise kaubamärgi elementi, vaid tuleb hinnata, kas see element moodustab domineeriva mõju kaubamärgi üldmuljes (T-6/01, p 32, p 33). Kaubamärkide segiajamise tõenäosus on seda suurem, mida suurem on varasema kaubamärgi eristusvõime (T-168/04, p 99).
128.Tähiste võrdlemisel tuleb arvestada, kuidas asjaomaste kaupade või teenuste keskmine tarbija kaubamärke tajub ning see on määrav segiajamise tõenäosuse igakülgsel hindamisel. Keskmine tarbija käsitleb tavaliselt kaubamärki tervikuna ning tal on harva võimalus erinevaid kaubamärke vahetult võrrelda, mistõttu ta peab selle asemel usaldama ebatäiuslikku mälupilti nendest. Tarbija tähelepanu tase võib sõltuda asjaomaste kaupade või teenuste liigist (liidetud asjad T-81/03, T-82/03, T-103/03, p 75, C-342/97, p 25, 26). Kui kaubamärk koosneb sõnalisest ja kujutuslikust osast, tuleb esimest pidada eristusvõimelisemaks kui viimast, kuna keskmisel tarbijal on kaubale lihtsam viidata selle nime välja öeldes, kui selle kujutisosa kirjeldades (T312/03, 37). Samuti on Euroopa Kohus leidnud, et Ühenduse kaubamärgiõigus ei välista põhimõtteliselt geograafiliste nimede registreerimist kaubamärkidena, kui tarbijad eeldavad, et kaubad võivad sellest kohast pärineda (liidetud asjad C-108/97, C-109/97, p 33).
129.Kohus selgitas hagejale 21.06.2018 pöördumises (toimiku 3. kd, lk 81-82) vajadust oma väiteid täiendavalt põhistada ja tõendada. Kohus selgitas hagejale vajadust põhistada ja tõendada oma väiteid kaubamärkide segiajamise tõenäosuse kohta. Vaatamata kohtu selgitustele ei põhistanud hageja oma väiteid täiendavalt. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja ei ole kaubamärkide võrdlemisel lähtunud nende terviklikust üldmuljest, domineerivatest elementidest ega sellest, kuidas asjaomased tarbijad võiksid märke tajuda.
130.Kohus ei nõustu hageja seisukohtadega, et võrreldavad märgid on omavahel äravahetamiseni sarnased visuaalselt, foneetiliselt ja semantiliselt. Hageja sõnaline kaubamärk koosneb ainult ühest sõnast CRISTAL. Kostja sõnaline kaubamärk koosneb kolmest sõnast JAUME SERRA CRISTALINO. Kokku langev sõnaline osa CRISTAL moodustab kostja kaubamärgist väikese osa ega ole kuidagi eraldiseisvalt või domineerivalt esile toodud. Kostja kujunduslikus kaubamärgis lisanduvad eeltoodud sõnadele täiendavalt sõnad 17th CENTURY SPANIS CASTLE ning TRADITIONAL METHOD CAVA. Sõna CRISTALINO või hageja kaubamärk CRISTAL ei ole ka selles kaubamärgis eraldi visuaalselt ega domineerivalt esile
toodud. Seega on võrreldavad kaubamärgid visuaalselt erinevad vaatamata sellele, et kujunduslik osa ei moodusta kostja viimase kaubamärgi puhul domineerivat osa.
131.Foneetiliselt ehk häälduspäraselt on võrreldavad tähised erinevad. Kohus nõustub kostja väidetega, et hageja kaubamärgis toodud sõna CRISTAL rõhk on esimesel silbil. Tegu on kahesilbilise sõnaga. Kostja kaubamärgis kasutatud sõna CRISTALINO puhul on rõhk eelviimasel silbil, lisaks on suurem silpide arv. Kuna sõna CRISTALINO ei ole eraldi domineerivalt esile tõstetud, ei saa foneetilise sarnasuse hindamisel arvestada vaid kahte eeltoodud sõna, vaid hageja kaubamärki CRISTAL tuleb võrrelda tervikuna mõlema kostja kaubamärgi sõnalise osaga. Kuna kostja mõlema kaubamärgi sõnaline osa on oluliselt pikem ja koosneb palju rohkematest sõnadest, ei ole nad foneetiliselt ehk häälduslikult sarnased.
132.Tähiste semantilisel võrdlemisel tuleb arvestada territooriumi, millise suhtes on kostja soovinud oma kaubamärke registreerida. Kostja on soovinud kaubamärke registreerida Eestis. Eesti keelekeskkonnas ei oma ei sõna CRISTAL ega sõnad JAUME SERRA CRISTALINO selget iseseisvat tähendust. Sõna CRISTAL võib tõepoolest tarbijatele tekitada assotsiatsioone eestikeelsete sõnadega „kristall“ või „kristallselge“. Kostja esitas kohtule väljavõtted veebilehtedelt www.bestwine.ee ja www.altia.ee, www.maakodu.delfi.ee, www.koduvein.ee, www.terviseleht.ee ja www.itiltrading.ee (toimiku 1. kd, lk 201-206, toimiku 3. kd, lk 12-17), kust nähtuvalt on veine korduvalt iseloomustatud väljendiga „kristallselge“. Seega on hageja kaubamärgis kasutatud sõna asjaomaseid kaupu kirjeldav ega saa seetõttu kohtu hinnangul olla tavapärasest kõrgema eristusvõimega, millest tulenevalt ainult antud sõna kasutamise tõttu kostjate kaubamärkides saaks võrreldavaid tähiseid lugeda äravahetamiseni sarnasteks.
133.Hageja on väitnud, et ka kostjate kaubamärgis kasutatud sõna CRISTALINO seondub Eesti tarbijatele sõnadega „kristall“ või „läbipaistev“, mistõttu see sõna jääb tarbijatele paremini meelde ning on seetõttu kostjate kaubamärkides domineeriv. Kohus ei nõustu selle hageja väitega. Eesti keeles puudub tähendus sõnal CRISTALINO ning häälduslikult ja kirjapildi poolest erineb see sõnast „kristall“. Õige ei ole hageja väide, et lõpu „-ino“ lisamise tõttu tajuvad tarbijad tähist kui tähise CRISTAL deminutiivi ehk tuletist. Eesti keeles ei moodustata sõnadest tuletisi lõpu „-ino“ lisamise teel. Vastava lõpu lisamisel moodustub eraldiseisev uus sõna. Kohus nõustub kostja väitega, et tarbijatele jääb enamasti paremini meelde sõnalise kaubamärgi algus ning kostja kaubamärkide sõnaline osa ei alga sõnast CRISTALINO.
134.Kokkuvõttes leiab kohus, et võrreldavad tähised ei ole omavahel äravahetamiseni sarnased visuaalselt, foneetiliselt ega semantiliselt. Kui võrrelda hageja sõnalist kaubamärki kostja kujundusliku kaubamärgiga JAUME SERRA CRISTALINO + kuju, on semantilised erinevused veelgi suuremad. Kostja kaubamärkide eristusvõimet ei vähenda sõnade JAUME SERRA lisamine, vaid kohtu hinnangul need sõnad suurendavad eristusvõimet. Kostja kaubamärgid ei ole hageja kaubamärgiga äravahetamiseni sarnased ainuüksi seetõttu, et sisaldavad muuhulgas tähist CRISTAL.
135.KaMS § 9 lg 1 p 3 kohaselt ei saa õiguskaitset tähis, mis muuhulgas koosneb üksnes kaupade või teenuste geograafilist päritolu kirjeldavatest tähistest või andmetest, mida ei ole oluliselt muudetud. Kohtu hinnangul teeb hageja antud sättest ebaõige järelduse, et kostja kaubamärkide koosseisus ei saa olla toodete päritolule viitavaid sõnu. Hageja esitas kohtule väljavõtte Google.map keskkonnast (toimiku 3. kd, lk 126). Väljavõttest nähtub, et tegemist on veinitööstuse nimega ehk Bodega Jaume Serra veinitööstuse nimega, mitte lihtsalt geograafilise kohanimega. Kohus loeb põhjendatuks ja üldteadaolevaks kostja väidet, et veinitööstuses kasutatakse sageli kaubamärkide osana kas veinimõisate nimesid või veinimõisate omanike nimesid. Seega näitavad sõnad JAUME SERRA toodete päritolu ning aitavad tarbijatel seostada tooteid konkreetse tootjaga, mida ei muuda asjaolu, et kostja ise ei ole tootjaks, vaid talle on Eestis tootja poolt antud õigus registreerida kaubamärke. Asjasse puutumatu on hageja väide, et
nimetust JAUME SERRA kasutatakse paljude kostja müüdavate toodete puhul. See, kui palju tooteid ettevõte kaubamärgi all toodab ja müüb või kas ta kasutab samu tähiseid mitmes kaubamärgis, ei ole KaMS § 10 lg 1 p 2 mõistes tähiste sarnasuse hindamisel asjakohane.
136.Kohus ei nõustu hageja seisukohtadega, et vaidlusaluste tähiste äravahetamiseni sarnasust tõendab hageja esitatud uuring. Hageja nimelt esitas kohtule Eestis 2018. aasta augustis läbi viidud kaubamärkide võrdlusuuringu (toimiku 3. kd, lk 121-125). Uuringu kohaselt ei esitatud selles osalejatele võrdlemiseks mitte vaidlusaluseid kaubamärke või nende reproduktsioone, vaid neile näidati fotot Jaume Serra Cristalino veini pudelist ja paluti seejärel mälu järgi oma sõnadega kirjutada, mis oli neile näidatud veini nimi. Kuigi uuringutulemuste kokkuvõttesse on lisatud kostja kombineeritud kaubamärgi reproduktsioon (toimiku 3. kd, lk 124 pöördel), ei saa uuringust endast järeldada, et seda osalejatele näidati.
137.Vastuste kohaselt märkis 34% osalejatest veini nimeks Cristalino või muu sellesarnase sõna, mistõttu leiti uuringu tulemustes, et kaubamärgist kõige meeldejäävam osa oli sõna Cristalino. Lisaks arvas 40% vastanutest, et sõnad Jaume Serra tähendavad geograafilise tähendusega kohanime. Samas pidas 29% vastanutest seda kaubamärgiks.
138.Kohus leiab, et küsimus, milline oli uuringus osalejatele näidatud veini nimi, on eksitav ega ole kooskõlas uuringu järeldusega, et meeldejäävaim element kaubamärgist oli sõna CRISTALINO. Nimelt ei palutud uuringus osalejatel märkida selgesõnaliselt, milline kaubamärgis toodud sõnadest neile kõige paremini meelde jäi. Esitatud küsimusest võis selle osalejatele jääda mulje, et neile näidatust tähistas vaid üks sõna veini nimetust ning nad pidid vastama, milline see nimi võis olla.
139.Viimase küsimuse osas anti vastanutele ette vastuste variandid: „see on geograafilise tähendusega kohanimi (n veini päritolupiirkond)“, „see on konkreetse vahuveini väljamõeldud brändinimi/kaubamärk“, „midagi muud“ ja „ei oska öelda“. Kohus nõustub kostja väitega, et ette antud vastused olid suunavad. Uuringus osalejatele ei antud võimalust vastata, et geograafilise tähendusega kohanimele lisaks võib tegemist olla kaubamärgi osaga, sest üks küsimus on esitatud teist välistavana. Kaubamärki puudutava küsimuse osas on lähtutud ekslikust eeldusest, et kaubamärk peab olema alati välja mõeldud ning kui tegemist ei ole välja mõeldud nimega, ei saa see olla kaubamärk.
140.Kohus nõustub kokkuvõttes kostja väidetega, et uuring ei tõenda asjakohaselt hageja ja kostja kaubamärkide omavahelist sarnasust ega assotsiatsioonide teket, sest uuringus osalejatel ei palutud hinnata vaidlusaluseid kostja kaubamärke ega võrrelda neid hageja kaubamärgiga. Uuringus sooviti, et tarbijad analüüsiksid tähise eri osi (valiksid välja kõige meeldejäävama), mis on vastuolus kohtupraktikas kujunenud põhimõttega, mille kohaselt tuleb kaubamärke võrrelda tervikuna ja arvestada nende üldmuljet.
141.Kohus ei pea hageja väiteid tema ning kostja kaubamärkide äravahetamise tõenäosuses kohta põhjendatuteks ka seetõttu, et kuigi tegu on samaliigiliste toodetega, on nad hinnaklassilt äärmiselt erinevad ja suunatud erinevatele tarbijagruppidele. Kohus ei nõustu hageja väitega, et tema toodete hinnaklass ja võimalik vähene müük Eestis ei ole KaMS § 10 lg 1 p 2 mõistes äravahetamise tõenäosuse hindamisel üldse asjakohane. Eelviidatud Euroopa Kohtu seisukohti arvestades tuleb kaubamärkide äravahetamise tõenäosuse hindamisel lähtuda asjaomaseid kaupu tarbivate isikute seisukohtadest ning see on tähiste võrdlemisel lõppastmes kõige olulisem.
142.Kostja esitas kohtule väljavõtted kodulehtedelt www.winestore.ee ja www.mediato.ee (toimiku 1. kd, lk 221-222, toimiku 3. kd, lk 32-33), milliste kohaselt müüakse Eestis hageja kaubamärgiga tähistatud toodet hinnaga 296,10 eurot 75 cl pudeli kohta. Kostja kaubamärgiga tähistatud tooteid müüakse hinnaga 7,08 eurot 75 cl pudeli kohta. Hageja on ise rõhutanud, et
tema šampanja näol on tegemist eksklusiivse luksuskaubaga. Kohus nõustub kostja väidetega, et hageja toodete ostja näol on tegemist keskmisest hoolikama ja teadlikuma tarbijaga, kes teab hageja toodete eripära ning päritolu ning oskab hageja tooteid päritolu järgi eristada Hispaania cavadest ehk kostja toodetest. Teadlikkus hageja toodetest välistab segiajamise tõenäosuse kordades odavama ning teise päritoluga tootega.
143.Kostja esitas kohtule 2015. aastal Leedus läbi viidud uuringud (toimiku 1. kd, lk 207-210, tõlge eesti keelde lk 210 pöördel -213 ja lk 214-217, tõlge eesti keelde lk 217 pöördel – 220, toimiku 3. kd, lk 18-21, tõlge lk 21 pöördel – 24, lk 25-28, tõlge lk 28 pöördel - 31). Esimeses uuringus küsiti osalejatelt, kas neile esitatud kaartidel kujutatud kaubamärgid on sarnased või erinevad. Kaartidel olid kajastatud kaubamärgid CRISTAL ja JAUME SERRA CRISTALINO. 85,3% uuringus osalejatest vastas, et kaubamärgid ei ole sarnased. Teises uuringus küsiti osalejatelt, kes nende arvates toodab šampanjat, vahuveini või veini seoses neile näidatud kaubamärkidega. Taas näidati uuringus osalejatele kaubamärke CRISTAL ja JAUME SERRA CRISTALINO. 74,5% vastanutest arvas, et tegemist on erinevate mitteseotud tootjatega. 18,1% arvas, et tegu on omavahel seotud tootjatega ning 5,7% arvas, et tegu on sama tootjaga. Kohus nõustub kostja väidetega, et tänu kultuurilistele ja elatustasemest tulenevatele sarnasustele võib analoogilisi uurimistulemusi eeldada ka Eestis. Hageja ei ole tõendanud väiteid selle kohta, et Eesti tarbijad oleksid analoogilises uuringus andnud täiesti teistsuguseid vastuseid. Hageja väited on jäänud sisulise põhistuseta. Seega on kostja tõendanud, et tarbijad ei pea vaidlusaluseid tähiseid äravahetamiseni sarnasteks ega pea JAUME SERRA CRISTALINO kaubamärke kandvaid tooteid hageja või temaga seotud isikute toodanguks.
144.Kohus leiab, et ka ülejäänud asjas kogutud tõendid hageja väiteid ei tõenda. Hageja esitas kohtule Itaalia Veneetsia kohtu otsuse (toimiku 1. kd, lk 150-154, tõlge eesti keelde lk 155-158, toimiku 2. kd, lk 172-176, tõlge lk 177-180) 19.09.2014. Otsuse kohaselt oli hageja esitanud hagiavalduse, tuginedes oma kaubamärgile CRISTAL. Hageja heitis menetluse vastaspoolele ette cavade müümist etikettidega, milliste siltidel olid sõnad CRISTALINO ja CRISTALINO JAUME SERRA. Itaalia kohus leidis, et hageja kaubamärgi ning etikettidel kasutatud tähiste vahel esines segiajamise tõenäosus. Otsuses on viidatud tõenditele, milliste kohaselt luges kohus hageja kaubamärgil olevat Itaalias kõrge eristusvõime. Kohtu hinnangul sisaldus hageja kaubamärk sõnas CRISTALINO ning sufiksi „-ino“ lisamise tulemusena näis kostja kaubamärk olevat hageja kaubamärgi tuletis. Lisaks võeti arvesse pudelite etiketti, kuid millist täpselt, otsusest ei nähtu.
145.Kohus nõustub kostja väitega, et tegemist ei ole kohtulahendiga, mis oleks kostjale siduv, sest kostja ei olnud viidatud asjas menetlusosaline. Kohus leiab, et ka muus osas ei tõenda esitatud Itaalia otsus hageja ja kostja kaubamärkide äravahetamiseni sarnasust Eestis. Itaalia kohus hindas kaubamärkide eristusvõimet ja segiajamise tõenäosust lähtuvalt nendest tõenditest, mis viidatud asjas kohtule esitatud olid. Samuti lähtus kohus Itaalia kultuuri- ja keelekeskkonnast ning Itaalia tarbijatest, keda ei saa samastada Eesti tarbijatega.
146.Hageja esitas kohtule Saksamaa Düsseldorfi kohtu otsuse (toimiku 1. kd, lk 159-164, tõlge eesti keelde lk 165-170, toimiku 2. kd, lk 181-186, tõlge lk 187-192). Hageja esitas menetluse vastaspoole vastu nõude tuginedes oma kaubamärkidele CRISTAL ja LR CRISTAL CHAMPAGNE BRUT. Vastaspool kasutas tähist CRISTALINO JAUME SERRA. Otsuses on viidatud varasemale Kölni kohtu lahendile, mida hageja antud menetluses pole esitanud. Düsseldorfi kohus leidis, et võrreldavatel tähistel oli keskmisest suurem sarnasus. Samas on viidatud otsuses, et menetluse vastaspool ei kasutanud sõnu CRISTALINO JAUME SERRA ei toote esi- ega tagaküljel nii, et need moodustaksid terviku, vaid sõna CRISTALINO oli graafiliselt esile tõstetud. Seega erinesid Saksamaa kohtuvaidluse asjaolud oluliselt käesoleva vaidluse asjaoludest. Lisaks ei olnud kostja viidatud vaidluses pooleks. Eeltoodud asjaoludel ei saa otsus tõendada hageja väiteid käesolevas asjas.
147.Hageja esitas kohtule Ühendkuningriigi Kõrgema Kohtu 06.10.2015 otsuse (toimiku 1. kd, lk 255-270, tõlge eesti keelde lk 271-285, toimiku 3. kd, lk 83-98, tõlge lk 99-113). Hageja vaidlustas Ühendkuningriigis kaubamärgi CRISTALINO JAUME SERRA registreerimise, tuginedes enda varasemale kaubamärgile. Asjas kogutud tõendeid hinnates leidis kohus, et hageja kaubamärgil on Ühendkuningriigis hea maine. Hageja kaubamärki peeti kostja tähisega äravahetamiseni sarnasteks. Kohtule esitatud tõendite pinnalt leiti, et hageja kaubamärgi maine ärakasutamine võib aset leida. Kohus leiab, et ka antud vaidluses hinnati tähiste äravahetamiseni sarnasust Suurbritannia keele- ning kultuurikeskkonnas, arvestades vaidluses kohtule esitatud tõendeid. Kostja ei olnud vaidluses pooleks. Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja esitatud kohtulahendid ei tõenda hageja hageja ja kostja kaubamärkide äravahetamiseni sarnasust Eestis.
148.Kostja esitas omalt poolt kohtule lahendid, kus hageja kaubamärki ei ole loetud äravahetamiseni sarnasteks kaubamärgiga CRISTALINO JAUME SERRA või kostja kaubamärkidega. Nimelt esitas kostja kohtule EUIPO 13.05.2009 otsuse (toimiku 1. kd, lk 223226, tõlge eesti keelde lk 227-230, toimiku 3. kd, lk 34-37, tõlge lk 38-41), kus lahendati hageja vastulauset kaubamärgi CRISTALINO JAUME SERRA registreerimisele. Otsuses on muuhulgas leitud, et tähised CRISTAL ja CRISTALINO on mõnevõrra sarnased graafiliselt, kuigi nad on erinevad kontseptuaalselt. EUIPO leidis, et hageja kaubamärk ei ole mitte eriti äratuntav, vaid see äratuntav tavapärasel tasemel. Tähiste visuaalseid, foneetilisi ja kontseptuaalseid erinevusi peeti piisavateks selleks, et neutraliseerida sarnasusi, mistõttu leiti, et tarbijatele ei eksisteeri segiajamise riski. Iseenesest on asjakohane hageja viide, et lahend puudutab tänaseks kehtivuse kaotanud kaubamärki CRISTALINI JAUME SERRA, mistõttu lahendil ei ole käesolevas vaidluses siduvat iseloomu. Samas võib lahendist järeldada, et EUIPO on käesolevas vaidluses hinnatava kaubamärgiga sarnase kaubamärgi puhul sisuliselt leidnud, et see on hageja kaubamärgist erinev.
149.Kostja esitas kohtule Leedu Patendiameti Apellatsiooniosakonna 31.05.2016 otsuse (toimiku 1. kd, lk 231-234, tõlge eesti keelde lk 235-238, toimiku 3. kd, lk 42-45, tõlge lk 4649). Otsusest nähtuvalt vaidlustas hageja Leedus kostjale kuuluvate kaubamärkide JAUME SERRA CRISTALINO registreeringud, tuginedes oma varasemale kaubamärgile CRISTAL. Leedu Patendiamet võrdles hageja ja kostja kaubamärke ega pidanud neid äravahetamiseni sarnasteks. Samuti viidati asjaolule, et kaubamärkides kasutatud sõnadel puudus selge leedukeelne tähendus. Vilniuse Maakohtu 05.01.2018 otsusega (toimiku 3. kd, lk 65-74, tõlge eesti keelde lk 75—76) jäeti eelviidatud Leedu Patendiameti otsus jõusse. Kohus nõustub iseenesest hageja väitega, et viidatud vaidlus ei ole lõplikult lõppenud jõustunud lahendiga, ei ole otsus hagejale siduv. Samas nähtub otsusest, et Eestiga sarnases elatustaseme- ja kultuurikeskkonnas ei ole hageja kaubamärki loetud kostja kaubamärkidega äravahetamiseni sarnasteks.
150.Kostja esitas kohtule samuti Läti Patendiameti Apellatsiooninõukogu 15.07.2016 otsuse (toimiku 1. kd, lk 239-246, tõlge eesti keelde lk 246 pöördel – 253, toimiku 3. kd, lk 50-57, tõlge lk 57 pöördel - 64). Lätis vaidlustas hageja kostja kahe kaubamärgi registreerimise, tuginedes oma varasemale kaubamärgile CRISTAL. Otsuses tõusetus muuhulgas küsimus selle kohta, kui palju on hageja oma Ühenduse kaubamärki kasutanud viie aasta jooksul pärast selle registreerimist. Hageja esitatud tõendite alusel jõudis Läti Patendiameti Apellatsiooninõukogu järeldusele, et hageja on oma kaubamärki pärast registreerimist mingil määral kasutanud Ühendkuningriigis elitaarsetel üritustel ja esitlustel ning kõrgema klassi hotellide ja restoranide joogivalikus. Kaubamärkide võrdlemisel ei nõustunud apellatsiooninõukogu hageja väitega, et sõnad JAUME SERRA on selgitavad või kirjeldavad ning sõna CRISTAL on sõna CRISTALINO osaks. Lõpu „ino“ lisamine andis tähisele sedavõrd erineva kõla, et muutus sõna tajumine. Apellatsiooninõukogu ei pidanud tõenäoliseks et suurem osa tarbijatest näeb tähises CRISTALINO tähist CRISTAL. Otsuses leiti, et hageja ei tõendanud oma kaubamärgi tuntust ja
mainet Lätis enne vaidlustatud kaubamärkide registreerimist. Sarnaselt Leedus tehtud lahendiga nõustub kohus, et kuivõrd tegu ei ole jõustunud lahendiga, ei ole see hagejale ega kostjale siduv. Lahendist võib siiski järeldada, et Eestiga sarnase elatustaseme ja kultuurikeskkonnaga riigis ei ole kostja kaubamärke loetud hageja kaubamärgiga äravahetamiseni sarnaseks.
151.Käesolevale kohtuvaidlusele eelnevalt tegi TOAK 4.11.2017 otsuse nr 1560-o (toimiku 1. kd, lk 14-31), milles ta ei rahuldanud hageja vaidlustusavaldust Patendiameti otsusele registreerida kostja sõnaline kaubamärk JAUME SERRA CRISTALINO. TOAK leidis, et kaubamärke tuleb võrrelda üldiselt, arvestades kõiki asjakohaseid tegureid. TOAK ei nõustunud hageja väidetega, et sõnad JAUME SERRA on kostja kaubamärgis selgitavaks või kirjeldavaks elemendiks. TOAK ei nõustunud, et alati tekib segiajamise tõenäosus, kui üks kaubamärk või selle osa esineb teise kaubamärgi osana. Komisjoni hinnangul ei tekkinud segiajamise tõenäosust, sest tarbijad tajuvad sõna CRISTALINO erinevalt ja selle kõla erineb tähise CRISTAL kõlast. TOAK pidas kostja kaubamärki tervikuna kõrgelt eristusvõimeliseks. Suurema mõju omistas komisjon asjaolule, et sõnad JAUME SERRA olid paigutatud tähise algusesse. TOAK omistas tähtsust ka võrreldavate kaupade hinnaerinevustele ja leidis, et tarbija, kes ostab hageja toodet, uurib kindlasti hoolikalt selle päritolu. Ühtlasi leidis TOAK, et hageja ei olnud tõendanud, et tema kaubamärk oli Eestis laialt tuntud ajal, mil kostja esitas kaubamärgi registreerimise taotluse. Maakohus nõustub nende TOAK lahendis toodud järeldustega.
152.15.12.2017 tegi TOAK otsuse nr 1562-o (toimiku 2. kd, lk 38-53). Ka selles otsuses ei loetud kostja kombineeritud kaubamärgis sisalduvaid sõnu JAUME SERRA selgitavateks ega kirjeldavateks. TOAK pidas kõiki kaubamärgi koosseisu kuuluvaid sõnu sarnase eristusvõime astmega sõnadeks. Segiajamise tõenäosust ei tekkinud TOAK hinnangul ka seetõttu, et ühine element kahes kaubamärgis ei olnud eraldi eristatav ja teiste elementide lisamine muutis taotletud kaubamärgi kontseptuaalselt erinevaks. Tarbijad tajuvad sõna CRISTALINO piisavalt erinevana. Lõpu „-ino“ lisamine annab sõnale erineva kõla ning tegu ei ole sellise sõna lõpuga eesti keeles, mille abil moodustataks sõnast uusi vorme. Kostja kaubamärgis esinesid veel teisedki sõnad. Kokkuvõttes on TOAK lugenud kostja kaubamärgi kõrge eristusvõimega tähiseks ning hageja ja kostja kaubamärke ei loetud omavahel sarnasteks. TOAK osundas, et kõrge hinna tõttu uurib tarbija ka kindlasti hageja toote päritolu. Maakohus nõustub ka nende TOAK otsuses toodud järeldustega.
153.Kõike eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et kumbki hageja nõuetest ei kuulu rahuldamisele. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude tuvastada kostja kaubamärgitaotluse nr XXX JAUME SERRA CRISTALINO õiguskaitset välistava asjaolu esinemine. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude tuvastada kostja kaubamärgitaotluse nr XXX JAUME SERRA CRISTALINO + kuju õiguskaitset välistava asjaolu esinemine.
154.Kohus leiab, et kumbagi nõuet ei saa rahuldada ka hageja viidatud alternatiivsel õiguslikul alusel. Hageja viidatud KaMS § 10 lg 1 p 3 kohaselt ei saa õiguskaitset kaubamärk, mis on identne või sarnane varasema registreeritud või registreerimiseks esitatud kaubamärgi või valdavale enamusele Eesti elanikkonnast tuntud kaubamärgiga, millel on õiguskaitse teist liiki kaupade või teenuste tähistamiseks, kui hilisema kaubamärgiga võidakse ebaausalt ära kasutada või kahjustada varasema kaubamärgi mainet või eristusvõimet, mis oli omandatud hilisema kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise kuupäevaks või prioriteedikuupäevaks.
155.Eelviidatud säte kuulub kohaldamisele siis, kui vaidlusaluste kaubamärkide kaubad või teenused on eriliigilised, millist olukorda käesolevas asjas ei esine. Lisaks kuulub säte kohaldamisele siis, kui vaidlusalused kaubamärgid on identsed või sarnased. Ühtlasi peab esinema varasema kaubamärgi maine või eristusvõime ebaaus kahjustamine, kusjuures maine või eristusvõime peab olema omandatud vaidlustatud kaubamärgitaotluse esitamise kuupäevaks.
156.Nõude rahuldamiseks KaMS § 10 lg 1 p 3 alusel pidi hageja seega täiendavalt välja tooma ja tõendama, et tema varasemad kaubamärgid on kostja kaubamärkidega identsed või sarnased. Kohus on käesolevas asjas juba tuvastanud, et hageja ja kostja kaubamärgid ei ole identsed ega äravahetamiseni sarnased. Hageja pidi järgmisena tõendama, et koostoimes eelviidatud asjaoludega toimub kostja kaubamärkide registreerimisel tema kaubamärgi maine või eristusvõime ebaaus kahjustamine, kusjuures maine ja eristusvõime on omandatud hiljemalt 08.08.2013. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud oma kaubamärgi maine ja eristusvõime olemasolu seisuga 08.08.2013.
157.Kostja on esitanud kaks siseriiklikku kaubamärgi registreerimise taotlust. Nende taotluste õiguspärasust tuleb hinnata Eesti kaubamärgiseaduse alusel. Eesti kaubamärgiseadus näeb ette, et suhtelised õiguskaitset välistavad asjaolud võivad esineda siis, kui kaubamärgi registreerimist vaidlustab varasema kaubamärgi omanik. Muuhulgas võib varasemaks kaubamärgiks olla ühenduse kaubamärk. Asjaolust, et hageja on tuginenud ka oma varasemale ühenduse kaubamärgile, ei tulene, et kohus peaks jätma täielikult arvestamata, kas või millisel määral seostavad hageja kaubamärki kostja kaubamärkidega Eesti tarbijad.
158.Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2008/95 kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta artikkel 4 lg 3 näeb ette, et kaubamärki ei registreerita ja kui see on registreeritud, võib selle tühiseks tunnistada, kui see on identne või sarnane varasema ühenduse kaubamärgiga lõike 2 tähenduses ja kui selle registreerimise taotlus on esitatud või see on registreeritud kaupade või teenuste jaoks, mis ei ole sarnased nende kaupade või teenustega, mille jaoks on registreeritud varasem ühenduse kaubamärk, juhul kui varasem ühenduse kaubamärk on omandanud ühenduses maine ning hilisema kaubamärgi põhjuseta kasutamine kasutaks ebaõiglaselt ära või kahjustaks varasema ühenduse kaubamärgi eristatavust või mainet.
159.Euroopa Kohus on leidnud, et eelviidatud direktiivi artikkel 4 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et kui varasema ühenduse kaubamärgi maine on tõendatud liidu olulises osas, mis võib vastavalt olukorrale ühtida üheainsa liikmesriigi territooriumiga, mis ei pea tingimata olema see liikmesriik, kus on esitatud hilisema siseriikliku kaubamärgi registreerimise taotlus, tuleb järeldada, et see kaubamärk on omandanud maine liidus (C-125/14, p 25). Teisalt on Euroopa Kohus leidnud, et kui asjaomane avalikkus ei seosta varasemat ühenduse kaubamärki hilisema siseriikliku kaubamärgiga, see tähendab ei loo nende vahel seost, siis ei kasuta hilisem kaubamärk varasemat direktiivi 2008/95 artikli 4 lõike 3 mõttes ebaõiglaselt ära ega kahjusta varasema kaubamärgi eristusvõimet või mainet (C-125/14, p 28, C-252/07, punktid 30 ja 31).
160.Eeltoodu valguses oleks hagejal olnud vajalik tõendada oma ühenduse kaubamärgi maine olemasolu seisuga 08.08.2013 ehk kaubamärgitaotluste esitamisel ajal vähemalt ühe liikmesriigi territooriumil. Lisaks oleks hagejal tulnud tõendada, et Eesti tarbijad seostavad tema ühenduse kaubamärki kostja taotletud kaubamärkidega. Neid asjaolusid ei ole hageja kohtu hinnangul tõendanud. Maine või eristusvõime ebaausat kasutamist ei saa kohtu hinnangul ainult eeldada, kui ei ole tõendatud, et Eesti tarbijad hageja ja kostja kaubamärkide vahel seoseid ei loo.
161.Kohus selgitas hagejale 21.06.2018 pöördumises (toimiku 3. kd, lk 81-82) vajadust oma väiteid täiendavalt põhistada ja tõendada. Kohus selgitas hagejale vajadust põhistada ja tõendada oma kaubamärgi mainet. Kohus juhtis tähelepanu, et hageja seni esitatud tõendid tema väiteid ei tõendanud.
162.Hageja esitas kohtule foto Andre Agassist (toimiku 1. kd, lk 32, 2. kd, lk 54) koos šampanja pudeliga, mis võib olla hageja toode, kuid kaubamärki fotolt ei nähtu. Foto tegemise aeg ja koht ei ole kohtule teada. Hageja esitas kohtule fotod Paris Hiltonist koos šampanja pudeliga (toimiku
1.kd, lk 98-99, lk 129-130). Seda, millise kaubamärgiga tähistatud šampanjaga tegu on, fotodelt selgelt tuvastada ei saa. Foto tegemise aega ja kohta ei ole võimalik tuvastada. Hageja esitas
kohtule fotod Jack Nicholsonist ja Bill Clintonist koos oma šampanja pudelitega (toimiku 1. kd, lk 102-103, 2. kd, lk 125, 126), kuid ka nendest ei ole võimalik tuvastada konkreetset kaubamärki, fotode tegemise aega ega kohta. Kõik fotodel kujutatud isikud on ameeriklased, mistõttu ei saa kohus eeldada, et fotod on tehtud mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis ning tõendavad ainuüksi seetõttu hageja kaubamärki mainet Euroopas. Kohus ei nõustu hageja väitega, et kuna fotodel on ilmselt kasutatud hageja šampanjat, on tõendatud hageja kaubamärgi maine ja eristusvõime Prantsusmaal, Itaalias, Saksamaal ja Ühendkuningriigis.
163.Hageja esitas kohtule artikli pealkirjaga „Erilised sündmused“ (koos tõlkega toimiku 1. kd, lk 33-34, 2. kd, lk 55, tõlge lk 120), mille ilmumise kohta ega aega artiklist endast tuvastada ei ole võimalik. Hageja on tõendile ise peale märkinud, et artikkel ilmus ajakirjas „Business Pluss“ aprillis 2003 ning tegemist on Iiri ajakirjaga. Artiklis on kirjeldatud erinevaid šampanjasid ning on märgitud, et Roedederi šampanjamaja ikoonveiniks on Cristal. Artiklis märgitu kohaselt on antud šampanja USA-s muutunud fenomeniks. Kohtu hinnangul ei saa artiklist teha järeldusi hageja kaubamärgi eristusvõime ja maine kohta Euroopa Liidu mõnes liikmesriigis või Eestis seisuga 08.08.2013.
164.Hageja esitas kohtule väljalõiked ajalehtede artiklitest, mis on ilmunud itaalia keeles (toimiku 1. kd, lk 35-97, tõlked eesti keelde lk 104-108, toimiku 2. kd, lk 56-119, tõlge lk 121124). Kõigist väljavõtetest ei ole võimalik tuvastada nende ilmumise aega ega kohta. Osade väljavõtete juurde on ilmumise aja ja koha kohta lisanud märke hageja. Artiklites on viidatud hageja šampanjale Cristal. Hageja tehtud märgete kohaselt on artiklid ilmunud alates 1992. aastast kuni 2010. aastani. Ainuüksi artiklite pinnalt ei ole võimalik teha järeldusi selle kohta, kas või kui tuntud oli hageja kaubamärk Itaalias, sest väljalõigetest ei saa tuvastada, millistes väljaannetes need avaldatud olid ja milline oli vastavate väljaannete lugejaskond ning mõju. Hageja kaubamärgi tuntust artiklid ei kajasta, sest valdav osa on keskendunud hageja šampanja tutvustamisele. Tõendid ei tõenda hageja kaubamärgi mainet ja eristusvõimet seisuga 08.08.2013.
165.Hageja esitas kohtule menüü koos tõlkega (toimik 1. kd, lk 100-101, 2. kd, lk 127-128), kus on väidetavalt kuninganna Elizabeth II ja tema abikaasale pakutud Viinis hommikusööki 1969. aastal koos hageja kaubamärki kandva šampanjaga. Menüüst ei saa teha järeldusi hageja kaubamärgi maine või tuntuse kohta. Hageja mõlemad kaubamärgid, millistele ta hagi esitamisel tugineb, omandasid õiguskaitse oluliselt hiljem. Ka kostja vaidlusalused kaubamärkide taotlused esitati oluliselt hiljem.
166.Hageja esitas kohtule 2005. aastal erinevates väljaannetes ilmunud artiklid (toimiku 1. kd, 109-119, tõlked Eesti keelde, lk 120-128, 2. kd, lk 131-141, tõlge lk 142-150). Enamik artikleid ei ole ilmunud mitte Euroopa Liidus, vaid erinevates USA osariikides ja linnades (New Yorgis, Phoenixis, Philadephias, Los Angeleses, Oklahomas, Palm Beachil, Californias ja Floridas), mistõttu ei saa nendest teha mistahes järeldusi hageja kaubamärgi tuntuse või maine kohta Euroopa Liidu mõnes liikmesriigis. Hageja toodete mainet eliidi hulgas puudutavad vaid osad artiklid ning hageja kaubamärgi maine või eristusvõime kohta laiemalt nendest artiklitest järeldusi teha ei saa. Artiklite hulgas on ka kaks prantsuskeelset ja üks saksakeelne artikkel, kuid nende tõlkeid ei ole hageja esitanud. Artiklid ei tõenda hageja kaubamärgi maine või eristusvõime olemasolu seisuga 08.08.2013.
167.Hageja esitas kohtule 2006. aastal ilmunud artiklid (toimiku 1. kd, lk 129-137, tõlked eesti keelde lk 138-145, 2. kd, lk 151-159, tõlge lk 160-167). Artiklid on valdavalt prantsuse või saksa keeles. Mõned ingliskeelsed artiklid on taas avaldatud USA-s. Valdavalt kirjeldavad artiklid USA popkultuuri valdkonnas tuntud isikute seoseid hageja šampanjaga ning seda, kuidas USA tunnustatud räppar Jay-Z hageja toodete tarbimisest loobus ja neile boikoti kuulutas. Artiklitest
ei saa teha järeldusi hageja kaubamärgi maine ja tuntuse kohta mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis.
168.Hageja esitas kohtule ajakirjas Wine & Spirits 2009. aastal ilmunud kaanefoto (toimiku 1. kd, lk 146, 2. kd, lk 168), millel on kujutatud hageja kaubamärki kandev šampanjapudel. Hageja ei ole selgitanud, kus antud ajakiri ilmub ja milline on selle auditoorium. Ajakirjal on toodete hinnad märgitud USA ja Kanada dollarites, millest võib järeldada, et tegemist ei ole Euroopa Liidus ilmuva ajakirjaga, mistõttu see ei saa tõendada hageja kaubamärgi maine või eristusvõime olemasolu mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis seisuga 08.08.2013. Sama ajakirja 2009. aasta edetabelis (toimiku 1. kd, lk 147, tõlge lk 148-149, toimiku 2. kd, lk 171, tõlge lk 169-170) on kirjeldatud hageja tegevust ning tema tooteid, sealhulgas toodet nimega Cristal. Toodete hinnad on märgitud USA dollarites, millest võib järeldada, et tegu on Ameerika Ühendriikide turule suunatud tekstiga. Edetabelist ei saa teha järeldusi hageja kaubamärgi tuntuse või maine kohta Euroopa Liidus.
169.Hageja esitatud Itaalia Veneetsia kohtu otsuses (toimiku 1. kd, lk 150-154, tõlge eesti keelde lk 155-158, toimiku 2. kd, lk 172-176, tõlge lk 177-180) on leitud, et hageja kaubamärgil on Itaalias kõrge eristusvõime. Otsus aga pärineb 19.09.2014 ehk on hilisem võrreldes kostja kaubamärgitaotlustega, mis esitati 08.08.2013. Hageja esitatud Ühendkuningriigi Kõrgema Kohtu otsuses (toimiku 1. kd, lk 255-270, tõlge eesti keelde lk 271-285, toimiku 3. kd, lk 83-98, tõlge lk 99-113) on leitud, et hageja kaubamärgil on Ühendkuningriigis hea maine. Samas pärineb ka see otsus 06.10.2015 ega tõenda seetõttu hageja kaubamärgi maine ja eristusvõime olemasolu seisuga 08.08.2013.
170.Lisaks esitas hageja kohtle Saksamaa Düsseldorfi kohtu 05.06.2015 otsuse (toimiku 1. kd, lk 159-164, tõlge eesti keelde lk 165-170, toimiku 2. kd, lk 181-186, tõlge lk 187-192), kuid viidatud otsus ei sisalda põhistusi hageja kaubamärgi maine või eristusvõime kohta. Otsuses on pelgalt sedastatud, et hagejal oli kehtiv registreeritud kaubamärk.
171.Eeltoodut kokku võttes ei ole hageja tõendanud alternatiivse nõude rahuldamise eeldusi KaMS § 10 lg 1 p 3 alusel. Hageja ei ole tõendanud oma kaubamärgi maine ja kõrge eristusvõime olemasolu mõnes liikmesriigis seisuga 08.08.2013. Hageja ei ole tõendanud, et Eesti tarbijad loovad mistahes seoseid tema kaubamärgi ning kostja kaubamärkide vahel, mistõttu toimub hageja kaubamärgi maine ebaaus ärakasutamine või maine kahjustamine. Kõik hageja väited maine kahjustamise või ärakasutamise kohta on jäänud paljasõnalisteks. Hageja väited maine kahjustamise või ärakasutamise teoreetilise võimalikkuse kohta ei ole kohtu hinnangul põhistatud ega eluliselt usutavad, arvestades hageja toodete kõrget hinda ja eksklusiivust võrreldes kostja toodete hinnaga. Eesti tarbijate elatustaseme ja kultuuritausta tõttu ei saa kohus pidada põhistatuks hageja väiteid, et Eesti tarbijad loeksid kostja tooteid pärinevat hagejalt või hagejaga seotud ettevõtetelt. Kokkuvõttes ei rahulda kohus kumbagi hageja nõuet ka alternatiivsel alusel.
172.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
173.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kohtueelse ja kohtuliku menetluse õigusabikulud. TOAK menetluses kulus 19.02.2015 otsuse nr 1560 menetluses vastuse koostamisele 2 tundi ja 190 eurot. Otsuse nr 1562 menetluses kulus vastuse esitamiseks 190.2015 4 tundi ja 380 eurot. Täiendavate tõendite ja seisukohtade esitamiseks kulus mõlemas menetluses 30.09.2015 3 tundi ehk 285 eurot. 13.01.2016 kulus mõlemas menetluses täiendavate tõendite ja seisukohtade esitamiseks samuti 3 tundi ehk 285 eurot.
174.Kostjal kulus 10.08.2016 täiendavate tõendite ja seisukohtade esitamiseks 2,5 tundi ehk 237,50 eurot ja 13.09.2016 0,5 tundi ehk 47,50 eurot. Lõplike seisukohtade esitamiseks kulus otsuse nr 1560 menetluses 14.06.2017 3 tundi ehk 285 eurot ja otsuse nr 1562 menetluses 19.07.2017 üks tund ehk 95 eurot. Leedu Riikliku Patendiameti Apellatsiooniosakonna 31.05.2016 otsuse tõlkimisele leedu keelest eesti keelde (3039 sõna) kulus 315 eurot ja Läti Patendiameti Apellatsiooninõukogu otsuse tõlkimiseks läti keelest eesti keelde (7327 sõna) kulus 520 eurot.
175.Kohtumenetluses kulus sõnamärki puudutava hagiga tutvumiseks ja sellele vastamiseks 28.03.2018 5,5 tundi ehk 522,50 eurot ning kujunduslikku kaubamärki puudutava hagiga tutvumiseks ja selle vastamiseks 16.04.2018 3 tundi ehk 285 eurot. Hagide liitmise taotluse koostamiseks kulus 03.04.2018 0,5 tundi ehk 47,50 eurot. Kostja täiendavate seisukohtade esitamiseks 05.12.2018 kulus 4 tundi ehk 380 eurot. Hageja lõplike seisukohtade analüüsile ja kostja lõplike seisukohtade esitamisele kulus 5 tundi ja 475 eurot. Kokku kulus 4 350 eurot. Kostja lepinguline esindaja osutas õigusabi hinnaga 95 eurot tunnis ja kulud on esitatud ilma käibemaksuta. Kostja palus hagejalt menetluskuludena välja mõista 4 350 eurot ning viivise seadusjärgses määras menetluskulude summalt.
176.Hageja pidas kostja menetluskulusid põhjendamatuteks põhjusel, et kostja ei ole esitanud kohtule menetluskulusid puudutavaid arveid ja muid dokumente. Kohus nende hageja seisukohtadega ei nõustu. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kooskõlas TsMS § 176 lõigetega 1 ja 2 peab menetlusosaline esitama kohtule menetluskulude nimekirja, milles on detailselt märgitud kulude koosseis. Kostja on vastava detailse nimekirja kohtule esitanud. TsMS § 176 lg 6 näeb ette, et kohus võib menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Seega ei lasu menetlusosalisel kohustust esitada omal algatusel kulusid tõendavaid dokumente ning kohtul on õigus asjas kogutud materjalide ja esitatud menetluskulude nimekirja alusel kindlaks määrata hüvitamisele kuuluvate kulude suurus.
177.Kohus leiab, et kostja menetluskulude nimekirjas toodud kulud, sealhulgas õigusabi osutamiseks kulunud aeg, on kooskõlas kohtumenetluses esitatud seisukohtade sisu ja mahuga. Kostja esindaja tunnitasu suurus 95 eurot ilma käibemaksuta on mõistlik ning põhjendatud. TsMS § 144 p 4 alusel on põhjendatud ka kohtueelse kohustusliku menetluse kulud. Kostja menetluskulude nimekirjas toodud toimingutele kulunud aeg on kooskõlas TOAK otsestes toodud menetluse ja poolte seisukohtade kirjeldustega.
178.Kokkuvõttes kuulub kostja menetluskulude taotlus rahuldamisele. Hagejalt tuleb kostja kasuks menetluskuludena välja mõista 4 350 eurot. Kooskõlas kostja taotlusega tuleb hagejalt kostja kasuks TsMS § 177 lg 4 alusel välja mõista viivis menetluskulude summalt 4350 eurolt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.