Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta eksperdi hindamiskulud Aivar Laivilt välja mõistmata.
5.Jätta määruskaebuse lahendamisega seotud menetluskulud kohtutäitur Oksana Kutšmei ja sissenõudja AS SEB Pank kanda.
esindajad
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei esitas 31. augustil 2018 avalduse Aivar Laivile (võlgnik) kuuluva 1⁄2 mõttelise kaasomandiosa kinnistust asukohaga XXX hindamise korraldamiseks eksperdi määramiseks täiteasjas nr 084/2015/2902. Maakohus kohustas puudutatud isikuid esitama kirjalik ettepanek eksperdi isiku kohta koos eksperdi kirjaliku nõusoleku ning andmetega prognoositava tasu suuruse kohta (tl 17). Sissenõudja AS SEB Pank esitas ettepaneku määrata eksperdiks riiklikult tunnustatud ekspert Eduard Elbrecht koos eksperdi kirjaliku nõusoleku ning andmetega prognoositava tasu suuruse kohta (tl 20–21). Võlgnik A. Laiv ettepanekut ei esitanud, leides, et eksperdi isik tuleb määrata kohtu poolt tagamaks eksperdi erapooletus ning eksperdi tasu määramisel on prevaleerivaks ekspertiisiteenuse maksumus (tl 23).
2.Maakohus kohustas 24. septembri 2018 määrusega A. Laivi tasuma hindamiskulude katteks 780 eurot 14 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. A. Laiv esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Tartu Ringkonnakohus tühistas 15. novembri 2018 määrusega maakohtu 24. septembri 2018 määruse. Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt ei analüüsinud maakohus piisavalt kulude põhjendatud suurust. Kuna hindaja nõusolekust nähtub, et tavapärasest suurem kulu on põhjustatud kinnisasja kaugusest eksperdi tavalisest tööpiirkonnast, tuleb asja uuel otsustamisel anda puudutatud isikule võimalus küsida muuhulgas ka kinnisasjale lähemal asuvate ekspertide pakkumisi (tl 42–43).
3.Maakohus andis võlgnikule uuesti võimaluse esitada oma seisukoht ekspertiisi tegeva(te) eksperdi (ekspertide) osas. 17. detsembril 2018 edastatud seisukohas märkis võlgnik, et tuginedes väljakujunenud praktikale ning vajadusega tagada eksperdi erapooletus tuleb eksperdi isik määrata kohtu poolt, eksperdi tasu määramisel on prevaleerivaks ekspertiisiteenuse maksumus. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtul määrata eksperdiks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirjast ekspert, kelle poolt nõutav ekspertiisitasu on madalaim (tl 46–47). Omapoolset eksperdikandidaati võlgnik ei nimetanud.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Tartu Maakohus kohustas 9. jaanuari 2019 määrusega A. Laivi tasuma hindamiskulude katteks 780 eurot 14 päeva jooksul määruse jõustumisest alates.
Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 74 lg 9 järgi kannab kohtu määratud eksperdi hindamiskulud isik, kes hindamise on vaidlustanud. Hindamise vaidlustanud isik tasub hindamiskulud ette. Kui ta ei tasu kulusid kohtu määratud ajaks, loetakse, et ta ei ole hindamist vaidlustanud. Kuna hindamise on vaidlustanud A. Laiv, tuleb tal hindamiskulud kohtule ette tasuda. Maakohus, lähtudes asjaolust, et vaidlusaluse kinnistu asukoht on XXX, küsis kinnisasjale kõige lähemal asuvalt riiklikult tunnustatud eksperdilt Karin Lappilt andmeid prognoositava tasu suuruse kohta ning nõusolekut ekspertiisi tegemiseks. Ekspert K. Lapp edastas kohtule info, millest nähtub, et ekspertiisitasu suuruseks oleks 850 eurot (sisaldab km). Maakohus, võrreldes esitatud ekspertiisitasude kohustas A. Laivi tasuma hindamiskulude katteks ekspertiisitasu summas 780 eurot (sh käibemaks), kuna ekspert E. Elbrechti poolt välja pakutud eksperthinnangu maksumus summas 780 eurot on väiksem kui ekspert K. Lappi poolt pakutud maksumus.
MÄÄRUSKAEBUS
5.Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub peatada kohtumenetlus antud tsiviilasjas kuni kohtulahendi tsiviilasjas nr 2-18-12615 jõustumiseni, tühistada täies ulatuses maakohtu 9. jaanuari 2019 määrus ning saata tsiviilasi uueks lahendamiseks tagasi maakohule ning jätta menetluskulud täies ulatuses kohtutäitur Oksana Kutšmei kanda. Määruskaebuse kohaselt jättis maakohus järgimata Tartu Ringkonnakohtu 15. novembri 2018 määruses toodud juhised. Ringkonnakohus märkis viidatud määruses, et maakohus ei ole analüüsinud piisavalt kulude põhjendatud suurust. TsMS § 148 lg 1 alusel saab kulude ettemakse määrata vaid asja läbivaatamise põhjendatud kuludele. Määruskaebuse kohaselt on maakohus jätnud analüüsimata, millest koosneb märgitud kauguse lisatasu ja millest koosnevad muud kulutused. Vara, mille väärtuseks hindas kohtutäitur 2500 eurot, hindamiskulu 750 eurot on ülepaisutatud. Tartu Maakohus rahuldas 17. oktoobri 2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-12615 võlgniku kaebuse kohtutäituri otsuse peale täiteasjas nr 084/2015/2902 täitemenetluse lõpetamiseks. Tartu Ringkonnakohus jättis 2. jaanuari 2019 määrusega kohtutäituri määruskaebuse maakohtu määruse peale rahuldamata. Seega on nii maa- kui ka ringkonnakohus leidnud, et täiteasja nr 084/2015/2902 menetlus tuleb lõpetada. Eelneva tulemusel ei ole võimalik jätkata eksperdi määramisega, kuna täiteasi nr 084/2015/2902, mille raames on eksperdi määramise taotlus esitatud, kuulub lõpetamisele. Kohtutäitur on esitanud Riigikohtule määruskaebuse tsiviilasjas nr 2-18-12615. Seega ei ole kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-18-12615 jõustunud. Võlgnik palus peatada käesolevas asjas menetluse TsMS § 356 lg 1 alusel kuni tsiviilasjas nr 2-18-12615 lahendi jõustumiseni.
EDASPIDINE MENETLUS
6.Tartu Ringkonnakohus peatas 13. veebruari 2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-13113 menetluse kuni tsiviilasjas nr 2-18-12615 lõpplahendi jõustumiseni. Tartu Ringkonnakohtu
2.jaanuari 2019 määrus tsiviilasjas nr 2-18-12615 jõustus Riigikohtu 25. veebruari 2019 määrusega, millega Riigikohus jättis kohtutäituri määruskaebuse menetlusse võtmata.
7.Kohtutäitur edastas 28. veebruari 2019 e-kirjaga 27. veebruari 2019 täitemenetluse lõpetamise otsuse täiteasjas nr 084/2015/2902. Täitemenetluse lõpetamise aluseks on TMS § 48 lg 1 p 4, mille kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine. Kohtutäituri
e-kirja kohaselt on täitemenetluse lõpetamisega seoses vara täitemenetluses arestist vabastatud ning on ära langenud hindamise korraldamise vajadus.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et võlgniku määruskaebus tuleb rahuldada ning maakohtu määrus tühistada (TsMS § 657 lg 1 p 2, § 659). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab eksperdikulud Aivar Laivilt välja mõistmata. Ringkonnakohus leidis eespool, et täitemenetluse täiteasjas nr 084/2015/2902 algatamiseks puudus seaduslik alus. Käesoleva määruse tegemise seisuga on täitemenetlus täiteasjas nr 084/2015/2902 lõpetatud. Kohtutäitur on kinnitanud, et vara on aresti alt vabastatud ning hindamise korraldamise vajadus on ära langenud. Maakohus mõistis avaldajalt välja hindamiskulud TMS § 74 lg 9 järgi. TMS § 74 lg 9 esimese ja teise lause kohaselt kohtu määratud eksperdi hindamiskulud kannab isik, kes hindamise on vaidlustanud. Hindamise vaidlustanud isik tasub hindamiskulud ette. Kuivõrd täitemenetlus on lõppenud ning kinnisvara hindamist täiteasjas ei toimu, ei ole ka hindamiskulude väljamõistmine võlgnikult põhjendatud.
9.Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, kuid kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, mh siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Riigikohus on selgitanud, et viidatud sätte järgi on mitme menetlusosalise korral üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (Riigikohtu 2. juuni 2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 18), samuti saab kohus arvestada avalduse rahuldamise ulatust (Riigikohtu 15. märtsi 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-1-17, p 21). Seega on kohtul hagita kohtuasjas ulatuslik kaalutlusõigus, lähtudes õigluse põhimõttest, kuid mitme menetlusosalisega menetluses peab kohus eelkõige juhinduma sarnaselt hagimenetlusele sellest, milline on avalduse alusel lahendatud kohtuasja tulemus. Praegusel juhul oli võlgniku suhtes põhjendamatult algatatud täitemenetlus, mis tõi kaasa praeguse kohtuvaidluse. Kuivõrd täitemenetlus algatati sissenõudja avalduse alusel kohtutäituri poolt põhjendamatult, siis on kohtuvaidluse tulemust arvestades õiglane jätta menetluskulud sissenõudja ja kohtutäituri kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp
Üllar Roostoja
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.