Otsuse tegemise koht ja aeg Tsiviilasi (number ja avaldus)
Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 13. märts 2019 nr 2-18-14275 M. V. hagi A. V. vastu täiteasja nr 171/2018/699 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks kirjalik hagimenetlus
Hagihind
3500 eurot
Kohtunik
Kadi Aavik
Hageja
M. V. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
Hagejate lepinguline esindaja
vandeadvokaat B. M. (e-post: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele ja nende esindajatele. Edasikaebe kord Kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise
taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
HAGEJA NÕUE JA
SEISUKOHTADELE
SELLE
PÕHJENDUSED
NING
VASTUVÄITED
KOSTJA
1.Hageja on esitanud kostja vastu 24.09.2018 hagiavalduse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks (tl 1-6).
2.Hagiavalduse kohaselt tegi kohus 26.11.2015 tsiviilasjas nr 2-15-5502 kohtumääruse, millega lõpetas menetluse kompromissi kinnitamisega. Kompromissiga jäeti kinnisasi asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxx) hagejale, kohustusega tasuda kostjale igakuiselt 111,11 eurot kolme aasta jooksul. Kompromissi kohaselt pidi kostja mh vabastama kinnisasja asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxx) hiljemalt 24.11.2016, andes üle kinnistul asuva elamu võtmed hageja poolt volitatud isikule. Ajavahemikul kompromissilepingu sõlmimisest kuni kinnistu vabastamiseni kohustus kostja säilitama kinnistut ja kinnistul asuvat elamut elamiskõlbulikus olukorras. Kostja rikkus oluliselt ja korduvalt kohtumäärust ja tekitas hagejale kahju sellega, et ei vabastanud kokkulepitud ajal kinnisasja. Hageja pidi oma õiguste kaitseks ehk kostja väljatõstmiseks pöörduma uue hagiga kohtu poole. Vastava asjaolu tõttu katkestas hageja ka rahalise hüvitise tasumise, kuna kostja ei andnud hagejale vabatahtlikult temale määratud kinnistut tagasi.
3.Tsiviilasjas nr 2-17-165 tehti lahend hageja kasuks, lahendit asus aga täitma kohtutäitur. Kostja poolt puudus igasugune tahe täita juba kahte kohtulahendit. Kostja pole hagejale siiani üle andnud xxxxxxxxxxxxx kinnisasja originaaldokumente. Kui kohtutäituri vahendusel kinnistu vabastamine viimaks õnnestus, selgus, et kostja oli rikkunud ka 26.11.2015 kohtumääruse punkti, mis kohustas kostjal säilitama kinnistut ja sellel asuvat elamut elamiskõlblikus olukorras. Kinnisasi oli kostja poolt valdamise ajal muudetud põhimõtteliselt elamiskõlbmatuks. Kostja tegevuse järgselt ähvardas pank laenulepingu üles öelda, kuna tagatise väärtus on oluliselt vähenenud. Kindlustus lõpetas maja kindlustamise lepingu, kuna kindlustatav objekt oli sellel määral kahjustatud, et kindlustus ei saanud pidada võimalikuks kindlustuskaitset ükskõik mis summa eest jätkata. Kuna laenulepingu tingimuseks on kohustus laenuobjekti kindlustada, siis pank esitas hagejale nõudmise, et hageja peab hakkama maksma trahvi iga kuu, kui objektil kindlustus puudub. Trahv oleks määratud ajani, millal hageja oleks uuesti saanud objekti kindlustatud. Pärast kuu-pikkuseid läbirääkimisi pangaga sai hageja lõpuks panga nõusoleku vabastada teda kindlustamiskohustusest kuni november 2018. Sellest ajast tänaseni, on hageja oma palgast üritanud elamut remontida, et saavutada elamu tase, millisel juhul kindlustus on nõus uuesti seda objekti kindlustama. Lisaks sellele, et kostja oli elamut oluliselt kahjustanud, tekitas tema käitumine hagejale ka moraalset kahju, kuna teda ähvardas laenulepingu ülesütlemine.
4.Hageja hindab otseselt materiaalselt tekkinud kahjuks 3140,64 eurot. Vastava summa on hinnanud kahjuks kindlustusseltsi tellitud OÜ Xxxxxxxxxx. See kahju on otseses põhjuslikus seoses kostja poolse kohustuste rikkumisega.
5.Pärast kinnisasja vabastamist kostja kadus ega suhelnud enam hagejaga ega avaldanud oma kontaktandmeid, kuna oli teadlik, et oli hagejale kahju tekitanud ning hageja sooviks kahju sisse nõuda. Hageja soovis tasaarvestada enda poolt tasumata rahalise hüvitise tekitatud kahjuga ning kaalus ka täiendava kahjunõude esitamist. Hageja pöördus esindaja poole, kes koostas tasaarvestusavalduse ja nii hageja ise kui ka esindaja tegid kõik endast võimaliku, et teada saada kostjakontaktandmed, et tasaarvestusavaldus kätte toimetada. Järelepäringud tehti nii politseile,
kohalikule omavalitsusele, kui sotsiaalkindlustusametile, kes aga ei teadnud isiku tegelikku aadressi. Viimaks sai hageja informatsiooni Eesti Energiast.
6.Hagejale ei ole teada, kas kostja sai talle aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx saadetud tasaarveldusavalduse füüsiliselt kätte. Hageja on seisukohal, et nõude, mille kostja on täitemenetluses esitanud, on hageja tasaarvestanud tema poolse nõudega kostja vastu ning kostja pidi olema teadlik, et tema tegevus kinnistul xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, on hagejale ulatuslikku kahju tekitanud. Pealegi märgib hageja, et kostja on nõudest, mis on antud kohtutäiturile, ka ise maha arvestanud summa 1000 eurot (st menetluskulud, mis mõisteti temalt välja hageja kasuks), seega peab ta olema tasaarvestusest teadlik ja seda ka kasvõi osaliselt aktsepteerinud.
7.Hageja on oma nõude kostja vastu kogusummas 4140,64 eurot tasaarvestanud kostja nõudega summas 1555,58 eurot. Vastav summa oli hageja poolt 15.05.2018 tasaarvestusavalduse esitamise seisuga 26.11.2015 kohtumääruse alusel kostjale tasumata. Ülejäänud summat, s.o. 2585,06 eurot, tookord hageja kostjalt sisse ei nõudnud, kuid käesolevaga kaalub hageja tõsiselt ka vastava nõude esitamist kostja vastu. Kuni kohtutäiturilt täitmisteate saamiseni ei olnud kostja kordagi korrektselt pöördunud hageja poole, ei hüvitise võlgnevuse nõudes ega ettepanekutega enda poolt tekitatud kahjude hüvitamiseks.
8.Kohtutäitur J. P. on 17.08.2018 koostanud täitmisteate hagejale, seda kostja 17.08 täitmisavalduse ja täitedokumendi, s.o. 26.11.2015 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-15-5502, alusel ja kohtuäituri tasu väljamõistmise otsuse. Nõude sisuks on rahalise hüvitise jääk kinnisasja ainuomandisse saamise eest summas 1333,32 eurot.
9.Hageja tugineb oma nõudes TMS §-le 221. Kostja on hageja suhtes pahatahtlikult käitunud ning hagejale kahju tekitanud, mitte täites just sama kohtulahendit, mille on esitanud käesolevas täiteasjas alusdokumendina, hageja on oma nõude 15.05.2018 tasaarvestanud kostja nõudega, mille ta on esitanud täitemenetluse algatamiseks. Tasaarveldusavaldus on esitatud kostjale nii tähitud kirja kui lihtkirjaga. Poolte vahel eksisteerivad vastastikkused samaliigilised rahalised nõuded. Kõik tasaarvestusavalduse esitamise eeldused on täidetud; esitatud tasaarvestusavaldus on VÕS §-dest 197 ja 198 lähtudes lubatav ning ei esine VÕS §-st 200 tulenevaid piiranguid. Eeldades, et kostja esitab vastuses vastuväite, et ta pole tasaarveldusavaldust kätte saanud (kuigi ta on seda osaliselt aktsepteerinud), esitab hageja vastava tasaarveldusavalduse käesolevas menetluses uuesti.
10.Hagiavalduses on hageja taotlenud ka hagi tagamist ning täitemenetluse peatamist.
11.Oma 02.11.2018.a vastuses kostjale (tl 93-103) märgib hageja, et allkirjastamata e-kirjad ei vasta hagi vastusele esitatavatele nõuetele. Kostja vastuse ei ole hageja hinnangul sisuline, seal ei märgita hagi tunnistamist ega seisukohta tasaarvestusavaldusele. Vastus sisaldab menetlusse mittepuutuvaid asjaolusid, vastuväited on tõendamata. Kostja on võtnud eesmärgiks hagejat võimalikult halvas valguses näidata.
12.Xxxxxxxxxxxx kinnisasi osteti hageja ning kostja abielu ajal 2007.a., pangalaen vormistati hageja nimele. Laenu tagastamise tähtaeg on 2033.a. ning pangalaenu maksed võetakse maha hageja kontolt tänaseni. Kostja ei ole kordagi laenumakseid tasunud ning hageja ei ole päevagi xxxxxxxxxxxxxx kinnisasjal elanud. Enne kostja kinnisasjale kolimist oli hageja seal käinud mõned üksikud korrad üldse, et kontrollida, kas kõik on korras ja terve. Hageja lahkus poolte ühisest elukohast xxxxxxxxxxxx veebruaris 2009.a. Kostja palus hagejalt telefoni teel luba kolida xxxxxxxxxxxxxxxxx kinnisasjale. Hageja ei saanud keelduda, sest nad mõlemad olid maja omanikud ning kostja käes olid kinnisasja dokumendid ja ainuke komplekt võtmeid. Telefoni teel lubas kostja
hagejale, et teeb majas remondi ära ja hoolitseb maja eest oma võimaluste ja võimete kohaselt. Hagejal ei tulnud mõttessegi, et kostja kinnisasjal üldse remonti ei tee. Olles elanud 6 aastat üksi tundus hagejale ebanormaalsena, et maksab üks laenu objekti eest, mida ise kasutatagi ei saa, sest kostja ei lasknud hagejat krundile. Hageja on saanud ka xxxxxxxxxxxxx linnavalitsuselt hoolitsemata krundi tõttu trahvihoiatusi. Xxxxxxxxxxxxxxx kinnisasjal ei ole tehtud mingit remondi, vastupidi, kõik on viimseni ära laastatud. Hageja on käinud ajal, mil kostja kinnisasjal elas, kolmel korral tunnistajatega kohapeal, aga sisse ei ole saanud. Ei vasta tõele, et kostja kolis kinnisasjale 2011.a. veebruaris., kostja pidi majja kolima varem, juba krooniajal. Ei ole eluliselt usutav, et majas oli remondiks mõeldud materjal. Hageja pojad nägid esmalt maja olukorda alles siis, kui mindi kohtutäituri poolt vabastatud maja vastu võtmas, varem ei pääsenud nad isegi krundile.
13.Hagejale on raske ette kujutada, kuidas kostja üldse xxxxxxxxxxxxxx majas elas – nii abihoonetest kui saunast on kadunud kõik puitmaterjal, majast osaliselt ka trepialune puitkonstruktsioon. Samuti on kadunud pikka aega planguna kasutatud puit koos osaga puitlippidest aiast endast. Hageja arvates kasutas kostja eelkirjeldatud materjali kütmiseks. Krunt on ära laastatud, maha on võetud klaaskasvuhoone, lõigatud õunapuid, mille oksad on mööda krunti siiani laiali. Seega ei ole elamut heaperemehelikult ega elamiskõlbulikult hoitud. Hageja sõlmis 2018.a mais lepingu, et maja remontida tasemeni, et oleks tagatud kindlustus. Remonditasu on kordades suurem kui hageja võlg kostjale. Ettenägematud kulutused on põhjustanud kostja. Kostja vastus hagejale on hageja hinnangul 100 % muinasjutt.
KOSTJA VASTUVÄITED
14.Kostja avaldab 16.10.2018 vastuses hagile (tl 88-88p) mh, et ei ole midagi halba hagejale teinud. Kostja kirjeldab vastuses enda elulugu. Vaidlusalusele kinnisasjale xxxxxxxxxxxxxxx on kostja võetud laenueest tehtud sanitaarremonti. Kostja panus hagejasse ja tema lastesse on 96 000 eurot. Kostja sõnul kolis ta xxxxxxxxxxxxxx kinnisasjale elama 2011.a veebruaris (enne ei olnud ta seal mitmel aastal käinud) – majast oli ära viidud eelmisest omanikust mööbel ja laelambid, kadunud oli sanitaarremondiks ostetud materjal. Kostja 204 eurose pensioniga polnud võimalik remondiks vajalikku uuesti osta. Hageja esitatud fotodega on üritatud jätta drastilisem mulje. Vana tapeet sai talgute korras koos hageja poegadega maha võetud. Üles tuli võtta mädanenud sauna põrand. Xxxxxxxxxxxxxxx originaaldokumendid on kostja sõnul hageja käes.
KOHTU PÕHJENDUSED
15.Kohus on hagi 27.09.2018 menetlusse võtnud. Samal päeval on kohus hagi ka taganud ning peatanud täitemenetluse nr 171/2018/699 kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Tsiviilasja hinna määramisel tuleb kohtul juhinduda TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind. TsMS § 132 lg 5 alusel loetakse hagihinna tähenduses mittevaraliseks ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet. Kohus ei või määrata sellise nõudega hagi hinnaks enam kui 6 000 eurot. Kohtu hinnangul on sarnaselt TsMS § 132 lg-ga 1 õige lähtuda mittevaralise hagi eeldatavast hinnast ning määrata käesoleva tsiviilasja hinnaks 3 500 eurot, milliselt summalt on hagejal tasutud ka riigilõiv.
16.Pooltel on tsiviilmenetluses võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Hageja ja kostja määravad ise, mis asjaolud nad oma nõuete ja vastuväidete põhjendamiseks esitavad ja milliste tõenditega neid enda kirjeldatud asjaolusid tõendavad. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Hagi tuleb menetleda poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.
17.Tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ning hinnanud TsMS § 232 lg 1 kohaselt esitatud olulisi tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada, põhjendades seda alljärgnevalt.
18.Käesoleva vaidluse peamine õiguslik küsimus taandub asjaolule, kas hagejal on kostja vastu nõue ning kas tal on õigus see täitemenetluse raames tasaarvestada.
19.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, mh põhjusel, et nõue tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu.
20.Käesolevas vaidluses on täitedokumendiks (TMS § 2 lg 1 p 1) Tartu Maakohtu jõustunud määrus tsiviilasjas nr 2-15-5502 (tl 7-8). Määruse alusel on tuvastatav, et hageja pidi kostjale tasuma kolme aasta jooksul 111,11 eurot kuus. Kostja ei ole vaidlustanud, et nimetatud lahendi alusel on hagejal kostjale veel tasumata 1555,58 eurot. Kostja pidi määruse kohaselt vabastama kinnisasja alates 24.11.2016 ning säilitama kinnistut ja kinnistul asuvat elamut elamiskõlbulikus olukorras. Kohtu hinnangul on hageja esitatud tõendite alusel tuvastatav, et kostja ei ole vastavat kohustust nõuetekohaselt täitnud. XXXX Kinnisvara 07.08.2008 koostatud eksperthinnangu nr 1308-07-08 (tl 30-35p) alusel on tuvastatav xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnisasja seisukord vahetult enne kinnisasja ostmist. Kuigi vastava akti piltidelt nähtub ka mööbli olemasolu kinnisasjal, nendib kohus hinnangu põhjal, et objekt oli ostes rahuldavas/keskmises seisukorras – elamu seinad on tapetseeritud, põrandatel värvitud ehituspapp, saunas laudispõrandaga seinad ja lagi ja savipottidest puuküttel katel.
21.Kohus nõustub hagejaga, et kostja ei ole sisuliselt vastu väitnud ühelegi hagiavalduses toodud väitele kinnisasja kahjustamise kohta. Vastav nähtub ka hageja poolt kohtule esitatud fotodest, mis on tehtud pärast valduse vabastamist kostja poolt (tl 40-75) ning kinnisasja vastuvõtmise aktist (tl 28). Samuti ei ole kostja vastu vaielnud ka hageja väitele, et kostja on ainuisikuliselt kinnisasjalt pikemalt elanud, jättes selle vabastamata kohtumääruses sätestatud ajal, mistõttu tuli hagejal algatada uus tsiviilasja menetlus kostja väljatõstmiseks kinnisasjalt. Kostja väitis vastuses, et tapeet on maha võetud koos hageja poegadega. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväited. Hageja väitel ei ole teda ja tema poegi, ajal, mil kostja kinnisasja valdas, kinnisasjale üldse lastud ning kohtu hinnangul on vastav kostja väide tõendamata. Samas on e-kirjadega (tl 100-102) tõendatud, et kinnisasi oli valduse üleandmise järgselt sellises seisukorras, et kindlustusseltsid keeldusid seda kindlustamast ning laenuandjast krediidiasutus lubas rakendada hagejale lepingujärgset trahvi objekti mittekindlustamise eest. Eeltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et kinnisasjal ei olnud pärast kostja lahkumist võimalik ilma sanitaarremonti teostamata elada. Seega on hageja tõendanud asjaolu, et kostja ei ole täitnud kohtumäärusega talle pandud kohustust säilitada kinnisasi elamiskõlbulik.
22.Järgnevalt analüüsib kohus hageja tasaarvestusnõude õiguspärasust.
23.Kohus leiab, et hagejale kostja poolt tekitatud kahju on tõendatud. XXXXXXX OÜ 19.10.2017 hinnapakkumise alusel (tl 25) on tuvastatav, et kinnisasja elamiskõlbulikuks muutmiseks tuleb hagejal kulutada remondile 3140,64 eurot. Kostjapoolse kinnisasja kahjustava tegevuse ning hagejale tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 järgi teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi ja vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati mh kannatanu omandi rikkumisega. Seega on hagejal kui omanikul kahjunõue kostja kui valdaja vastu ning kostjal omakorda kohtulahendist tulenev rahaline nõue hageja vastu summas 1555,58 eurot.
24.VÕS § 197 lg 1 järgi kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 198 esimese lause kohaselt tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele.
25.Kohus on seisukohal, et kostjale esitatud tasaarvestusavaldus (tl 12-12p) on vormiliselt korrektne. Hageja on menetluses avaldanud, et leiab, et tasaarvestusavaldus on kostjale kätte toimetatud, nii tähitud kui lihtkirjaga. Kostja ei ole esitanud vastuväidet, et pole tasaarvestusavaldust kätte saanud. Seega on kohus seisukohal, et tasaarvestusavalduse kättetoimetamine on tõendatud.
26.Kokkuvõtlikult loeb kohus hageja kahju hüvitamise nõude kostja vastu summas 3140,64 euro tasaarvestatuks kostja nõudega hageja vastu täitemenetluses nr 171/2018/699 summas 1555,58 eurot ning tunnistab sundtäitmise vastavas täiteasjas lubamatuks.
27.Menetluses esitatud muud dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad, mis on otsuse põhjendavas osas kajastamata, ei omanud kohtu hinnangul tsiviilasja lahendamisel sisulist tähtsust, mistõttu kohus neid täiendavalt ei analüüsinud.
28.TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kohus on seisukohal, et kohaldatud hagi tagamise abinõu, täitemenetluse peatamine, ei ole hagi rahuldava kohtuotsuse täitmise tagamiseks vajalik ning seega tuleb tagamine käesoleva kohtuotsuse jõustumisel tühistada.
MENETLUSKULUD
29.TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja (tl 111-113), mille kohaselt on ta kandnud tsiviilasjas menetluskulusid summas kokku 1000 eurot, s.h riigilõiv 350 eurot ja õigusabikulu 650 eurot ja mille hageja palub menetluskuludena hageja kasuks välja mõista. Kostja hageja menetluskuludele vastu vaielnud ei ole
30.Kohus on seisukohal, et hageja menetluskuluks on riigilõiv 350 eurot. Õigusabikulud on põhjendatud osaliselt. Hageja on märkinud õigusabikulude spetsifikatsioonis, et hagiavalduse koostamisele (s.h kliendiga suhtlemine, alusdokumentidega tutvumine, lisade komplekteerimine) on kulunud 5,5 h, kostja seisukohtade ja kirjalike vastuväidetega tutvumisele on kulunud 0,5 h ning seisukoha koostamisele kostja vastusele 0,5 h – kokku 6,5 h.
31.Kohus märgib, et menetlusosalise ja tema lepingulise esindaja omavahelise suhtlemise ning dokumentidega tutvumise tulemus peaks kajastuma kohtule esitatud kirjalikes menetlusdokumentides ja sellise suhtlemisaja või tutvumise tasu ei saa sisse nõuda teiselt menetlusosaliselt. Nimetatud toimingud ei ole kohtu poolt kontrollitavad ega hinnatavad ning seega ei ole põhjendatud ka kostjalt hageja õigusabikuluna väljamõistmiseks. Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuluks: hagiavalduse koostamine 4 h ja kirjaliku vastuse koostamine 0,5 h, – s.o kokku 4,5 tundi. Advokaadi tunnihind 100 eurot on aktsepteeritav. Seega on põhjendatud menetluskulud kokku summas 800 eurot, sh riigilõiv 350 eurot ja põhjendatud õigusabikulu 450 eurot. Kostjal tuleb hagejale menetluskuluna hüvitada 800 eurot.
32.Kohus selgitab, et menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadi Aavik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.