Muud › Muud hagiasjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 13.03.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-17-8198/34
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Muud › Muud hagiasjad
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 13.03.2019
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 5035

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.03.2019, Tallinna Kohtumaja tsiviilkantselei

Tsiviilasja number

2-17-8198

Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised esindajad

ja

Kohtuistungi aeg, osalenud isikud

S Ti hagi J Ui vastu seltsinguvara jagamiseks ja hüvitise saamiseks 3500 eurot nende Hageja: S T (ik xxxx, xxxx), esindaja A Y, xxxx Kostja: J U (ik xxxx, xxxx), esindaja T V, xxxx; xxxx 15.10.2018, Tallinna Kohtmaja, S T, esindaja A Y, J U, esindaja T V, esindaja v.adv. Vladimir Sadekov 16.01.2019, Tallinna Kohtmaja, S T, esindaja A Y, J U, esindaja T koht, Va,

RESOLUTSIOON

I Jätta rahuldamata S Ti hagi J Ui vastu, milles hageja palus J Uilt välja mõista

1.Koduse sisustuse ja tehnika eest 7500 eurot,

2.xxxx reg.m xxxx eest 7250 eurot,

3.xxxx eest 1250 eurot,

4.xxxx eest 3075 eurot,

5.xxxx osa eest 1250 eurot ja jätta see osa kostja ainuomandisse,

6.xxxx OÜ osa eest 1250 eurot ja jätta see osa kostja ainuomandisse. II Jätta S Ti ja J Ui menetluskulud S Ti kanda. III Jätta rahuldamata J Ui 21.01.19 taotlus 16.01.2019 istungi protokolli parandamiseks ja lisada need protokolli juurde. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast asjas tehtud lahendi jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Sarnased lahendid

Muud

3.2007.a suvel soetasid pooled xxxx reg.m xxxx (2002.a) ja müüsid 2008.a juulis 6150 euro eest. Kuna pooled olid kaasomanikud, siis 1⁄2 kuulub hagejale 3075 eurot. Kuna kostja on väitnud, et väidetava seltsingu ajal oli soetatud järgmine vara hageja nimele (lk 172, II kd), siis selle kohta tõi hageja esile järgmised väited, vastuväited: o xxxx reg m xxxx, 3400 eurot- kuna see polnud töökorras, on see müüdud 1000 euro eest, sellest oli kostja teadlik. o xxxx 300 (turbodiisel) 2200 eurot, seda pole kunagi hageja omandanud, o xxxx reg.m xxxx 4300 eurot, selle on hageja nõus kostjale üle andma 1000 euro eest, millest kostja saab kasu 3300 eurot, o xxxx reg. m xxxx 2500 eurot, mille ostis hageja 2006.a. ja seda ei saa jagada, o xxxx reg m xxxx väärtus 7300 eurot, ei ole õige. Selle jaoks võttis hageja 16.05.16 laenu ja hageja peab tagasi maksma pangale 10120 eurot 16.04.21, kuumakse 166,68 eurot. Hageja on nõus, et kostja võtab pool laenust enda kanda summas 5060 eurot. II Äriühingud xxxx OÜ (registrikood xxxx) osa nimiväärtus 2500 eurot, see on kaasomand, ning ühisvara ja tuleb jagada poolte vahel võrdselt. See tuleb jätta kostja ainuomandisse. Poole väärtus on 1250 eurot. xxxx (registrikood xxxx) osa nimiväärtus 2500 eurot, see on kaasoman ning ühisvara ja tuleb jagada poolte vahel võrdselt. See äriühing oli registreeritud hageja korterisse xxxx. See kinnitab seltsingulepingut. Need äriühingud on asutatud koos ja hageja töötas firmades ja tasu ei saanud, ta oli mõlemas autojuht ja ekspedeerija. Hageja vedas xxxx, xxxx, xxxx kaupa, mis oli pärast müüdud mõlemale äriühingule. Kostja kohustus oli maksta tasu töö eest ja komandeeringutasusid. Seega tegi hageja panuseid (finantsvara) äriühingutesse. Hageja maksis xxxx OÜ-le xxxx OÜ rendi eest: 21.11.08 - 4933,30 krooni ehk 315 eurot 21.11.0 – 5000 kr ehk 319 eurot 20.12.08 1500 kr ehk 96 eurot 31.12.08 – 5000 kr ehk 319 eurot kokku 1049 eurot. 2009.jaanuarist kuni 2015.a aprillini maksis hageja enda arvelt xxxx OÜ ja xxxx OÜ kauba eest, kokku 20710 eurot. III Garaažiboks tuleb jätta kostja ainuomandisse, kuid istungil ütles hageja, et selle eest ta hüvitist kostjalt ei nõua (16.05.18 istungi protokoll, II kd lk 34p, 15.10.2018 istungi protokoll II kd lk 56p) Hageja on soovinud välja mõista ka BREM-ile kantud kulud eest 1049 eurot, kuid 15.10.18 istungil kinnitas hageja, et hageja pole nõuet muutnud ja sellega kohus ei olnud ka nõus (15.10.18 istungi protokoll II kd lk 56, 56p). IV Kostja tehtud panuseid hagejale kuuluva korteri xxxx remondiks ja parendamiseks 2821,94 3 (12)

6.xxxx OÜ osa eest 1250 eurot ja jätta see osa kostja ainuomandisse. VI Menetluskulud palub jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUVÄITED (terviktekst, II kd lk 2, 29.03.18) VI Kostja hagi ei tunnista, palub jätta hagi rahuldamata. VII Hageja ei ole tõendanud seltsingulepingu olemasolu, seda poolte vahel ka pole, kooselust ei teki seltsingut. VIII ÄS § 138 lg 4 järgi peab asutamisleping ja põhikiri olema notariaalselt tõestatud ja nendele kirjutavad kõik osanikid alla. Sama nõue on ka osa võõrandamise lepingule. Seega peab osaühingu seltsinguleping olema notariaalselt tõestatud. Sellist lepingut pole hageja esitanud, osa pole soetatud ühisomandisse. Kostja on ainuosanik mõlema äriühingu osas ja seda pole soetatud seltsingusse, sellist lepingut pole kostja hagejaga sõlminud. xxxx OÜ asutas kostja 02.02.12 ja 2015.a. asutas ta xxxx OÜ, asutamise kulud ja sissemakse tegi kostja ainuisikuliselt. Hageja sissemakseid ei teinud ega panustanud neisse midagi. Hageja pole töötanud kummaski äriühingus ega teinud panuseid meisse. Viited päevarahale ja töötasule, on asjakohatud. Rendimaksete tasumise maksekorraldused 2008 ei puutu asjasse, sest sellel ajal polnud äriühinguid. IX Ka sõidukeid pole seltsingusse soetatud, leping pidanuks olema kirjalik. xxxx ja xxxx ei kuulu seltsingusse ja see on tõendamata. Need sõidukid on kostja ainuomand. Isegi kui oleks seltsingus, peaks hageja hoopis kostjale raha maksma 15 000 eurot. xxxx oli hageja oma ja tõendeid selle kohta pole. Kostja ostis xxxx ja seeoli registreeritud tema nimele 16.09.13- 17.04.15. Seda enam pole. Ta xxxx enda äri huvides, siis võõrandas selle ning ostis xxxx, mis oli registreeritud tema nimele 14.04.14-03.01.17. Ka xxxx oli kostja omand ning omandatud pärast kooselu lõppu. Hageja ei saa mitte mingit hüvitist nende eest nõuda, sj on xxxx väärtus 10600 eurot mitte 14500 eurot, xxxx väärtus on vaid 1800 eurot. Väärtustel ei ole vaidluses ka tähtust, sest mõlemad autod olid kostja omandid ja lisaks ei kuulund need enam hagi esitamise ajal ka kostjale. Sõidukite 4 (12)

soetamist seltsingusse polnud. Isegi kui oleks olnud, peaks sellisel juhul arvama seltsingusse hageja enda ostetud autod: xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, mille kõigi väärtus on kokku 21800 eurot. Sellisel juhul oleks kostja osa 10900 eurot, mille eest hageja võlgneb hoopis kostjale. Kui kohus peaks jõudma järeldusele, et tegemist on seltsinguvaraga, siis tasaarvestab kostja oma vastava xxxx parendamise kulude summa 2821,94 eurot hageja nõudega (lk 6, II kd). Nimelt on märgitud korteri remondi kuludesse panustanud kostja oma isiklikku raha. X HÜ Põhi liikmesuse pole seltsinguvara, hageja pole sinna panustanud. XI Et hageja võttis tuttavalt laenu auto ostuks, on tema enda kohustus, kostjale pole ta auto ostuks raha andnud. Hageja oli autoremondiluksepp, valmistas neid ette müügiks, tegeles uute ja kasutatud varuosade müügi ja kokkuostuga, käis neid välisriigist ostmas, viibis välismaal ja tõi vanematele kaupa. XII Hageja esitatud pangadokumendid ja sularaha väljavõtmine ei ole kuidagi seotud kostjaga, vaid hageja enda tegevusega. Hageja enda tõendid ei kinnita mingite panuste tegemist, seega ei saa vara kuulude nn seltsinguvarana ühisomandisse. Kostja ei ole sõlminud hagejaga mingit seltsingulepingut ei vallasvara ega kinnisvara puhul. Mingit panuste tegemist ühise majandusliku eesmärgi kohta ei ole, ei ole olnud juhtimist ega aruandlust ega kasumi joatust. Sellist tahet pooled ei avaldanud. Kostja pole tahet avaldanud, hageja pole ka panustanud midagi väidetavasse seltsingusse. Poolte kooselu ei tähenda automaatselt seltsingulepingu sõlmimist ega tekita õigusi, kohustusi, mingeid aruandeid pole esitatud. Pooled kasutasid oma raha oma äranägemise järgi, hageja ajas oma enda autoga soetud äri (ostis, võõrandas). Kostja pole omaks võtnud seda, et pooltel oli seltsing ja võtab sellise omaksvõtu tagasi. Teises vaidluses tehtud kompromiss, mis puudutas xxxx asuvate korterit ja vallasvara ja mida on nimetatud ühisvaraks, ei tähenda, et see oleks ühisvara, sh ei tõendanud hageja teises asjas seda, et xxxx korter oleks omandatud seltsinguvarasse. Lisaks arvas tollane kostja, et pooled olid abielus ja sellest eksitusest tulenevalt tegi viidatud kompromissi. XIII Hagis nimetatud koduse vallasvara omandas kostja enda rahaga. Hageja väited vallasvara väärtuse ja selle omandamise kohta ei ole tõendatud. Hageja pole neid ostnud. Kolme televiisorit pole olnud, kostja ostetud televiisor on xxxx korteris ja hageja käes, külmiku ostis kostja, lastetoa mööbli ostis samuti kostja 2015.a. kui ta elas kostjast lahus. Mikrolaineahi jäi xxxx korterisse, on hageja käes. Samuti on xxxx korteris hageja käes praeahi, mille koos mööbliga ostis kostja. Fotoaparaat on hageja käes ja seda kostjal pole, arvuti Asus ́i lõhkus hageja ära, seda pole alles. Zepteri veefiltri ja sööginõud ostis kostja. Lühter jäi xxxx korterisse, samuti jäi sinna garderoobikapp, mille mõlemad hageja demonteeris ja kostja ei tea neist midagi. Tööriistu pole kostja võtnud. Teekann, voodi ja madrats, diivan ja laud jäid xxxx korterisse, laudu oli vaid 1. Lisane box on kingitud kostja lastele, seda ei ostnud hageja. Kostja ostis 2007.a. Sony play station ́i, samuti ostis kostja 2009.a. akna eesriided, hageja pole midagi panustanud. Nimetatud asjade, mille kostja ostis pea 10 aastat tagasi, väärtus on null ja see, et hageja pole tõendanud väärtust ja on nimetanud varale ebamõistlikud hinnad, kinnitab, et ta pole neid ostnud ega midagi neisse panustanud, sest ta ei tea väärtustest midagi. XIV 2012. a oli hageja suhtes algatatud kriminaalasi ja sellest ajast pooled ei ela koos, alates 01.11.14 üüris kostja endale uue elukoha. 5 (12)

XV TsÜS § 67 lg 1 järgi on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldust ning lg 2 alusel on mitmepoolne tehing selline tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus, mitmepoolne tehing on leping. VÕS § 8 järgi on leping tehing kahe või mitme isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustavad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustust täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral nõude kohustuse täitmist. Hageja on väitnud, et poolte vahel oli seltsinguleping, mille eesmärgiks oli ühise pere ja majapidamise korraldamine ühise eluaseme kaudu, mille soetamiseks ja majandamiseks tegid mõlemad pooled panuseid. Kostja ei ole sellist asjaolu kinnitanud ja on vaielnud vastu, et pooltel oli hagetava vara osa seltsing, üldse seltsing. Hageja väide, et poolte kooselu, ühine pere ja majapidamise korraldamine, on vaadeldav seltsinguna, ei ole õige. Nimelt ei saa mehe ja naise püsivat ühise majapidamisega abieluvälist kooselu (vabaabielu) iseenesest lugeda seltsinguks TsÜS § 67 lg 1, 2, VÕS § 8 lg 1, § 580 lg 1 mõttes ja seega kohaldada sellele VÕS § 580 jj (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-129-16, 3-2-1109-14). Samas ei ole välistatud, et seltsingu sätteid (konkreetselt seltsingu likvideerimise sätteid) on võimalik osaliselt analoogia korras rakendada ühise majapidamisega abieluvälise kooselu kestel omandatud konkreetsete suurema väärtusega esemete (nt kinnisasi) jaotamisele (ja seda sõltumata eseme asjaõiguslikust kuuluvusest) tingimusel, kui a) mõlemad pooled on eseme omandamiseks või parendamiseks teinud olulised ja võrreldavad majanduslikud (rahaliselt hinnatavad) panused (VÕS § 581 mõttes) ja b) pooltel oli eset soetades või parendades ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-129-16, nr 3-2-1-12916). XVI Kooselu kestus Kuna hageja on väitnud, et kooselu ajal soetatud vara on seltsingu vara, vaatleb kohus, millal pooled koos elasid. Vaidlust ei olnud sellest, et pooled alustasid kooselu 2007. juulis ja kooselust sündis neil ühine laps. Hageja väitis, et koosleu lõppes 01.04.17 kui kostja kolis ära uue elukaaslase juurde. Kostja väitis, et alates 2014.a. novembrist pooled ei elanud koos, kuna kostja üüris 2014.a. novembrist alates teiste eluruumi. 2012.a. oli poolte vahel konfliktid ja kostja esitas avalduse hageja vastu kriminaalasja algatamiseks. Hageja on esitanud kohtule väljavõtte rahvastikuregistrist, mille järgi oli kostja elukoha registreering hageja juures xxxx 29.04.13-28.05.17. Kostja esitas tõenditena Politsei- ja Piirivalveameti protokollid, mille kohaselt oli kostja üle kuulatud seoses hageja vägivaldse käitumisega tema suhtes vastavalt 10.04.12 ja hageja on kahtlustatavana üle kuulatud sama asjaolu kohta 20.04.12 (lk 85-90). Protokollist nähtuvalt ei eitanud hageja vägivaldust kostja suhtes. Lisaks on kostja esitanud kohtule üürilepingu, mille järgi sõlmis ta 01.11.2014 xxxx 6 (12)

Hageja väited, et ta tööta nendes äriühingutes, vedas kaupa äriühingute jaoks, ei ole millegi tõendatud ja eelviidatud maksedokumendid seda ei kinnita. Hageja on esitanud maksekorraldused, mille kohaselt on ta tasunud xxxx OÜ-le 21.11.2008 xxxx OÜ eest (I kd lk 78-81) 4933,30 krooni, 5000 krooni, 20.12.2008 1500 krooni, 31.12.2008 5000 kr , kuid neist ei nähtu mingit seost ega panust xxxx OÜ-ss, mille asutas kostja 2015.a. pärast poolte kooselu lõppu (2014.a). Seega ei ole hageja esitatud tõenditega leidnud kinnitust, et pooltel oli tahe omandada äriühingute osad seltsingusse, pidada seda äriühingut majanduslikul eesmärgil. Kuivõrd xxxx OÜ on asutatud pärast kooselu lõppemist siis puudub lisaks igal juhul puudub alus arvata, et pärast kooselu lõppemist oleks kostja avaldanud hagejale tahet omandada xxxx OÜ osaühingu osa hagejaga seltsingusse. Vastupidiselt kinnitavad ülalpool kohtu hinnatud kostja esitatud registriandmete väljavõte (I kd lk 60-62), äriühingute registrisse kandmise avaldused (lk 114-122), AS Swedbank tõend 22.06.15, kostja maksekorraldused ja pangakonto väljavõtte (lk 160, I kd), et viidatud äriühingute asutamisega seotud toimingud tegi kostja ja rahalised kohustused kandis kostja ning hageja ei ole tõendanud, et ta on midagi panustanud nendesse äriühingutesse. Asjaolu, et äriühingute aadressid olid registrites hageja korteri (xxxx tn korteri) aadressile registreeritud, ei kinnita panuste panemist ega kokkuleppe olemasolu omandada vara seltsingusse. Ka Rahvastikuregistri andmed selle kohta, et kostja ema oli registreeritud hageja korterisse xxxx, ei tõenda poolte kokkulepet selles, et äriühingute osad olid soetatud seltsingusse. Lisaks ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et hageja oleks notariaalselt tõestatud lepinguga soetanud mõlema äriühingu osa kostjaga kaasomandisse ÄS § 149 lg 4 järgi. Seega ei ole hagejal võimalik tugineda VÕS 580 lg 1 ja vaidluses ei ole võimalik kohaldada ka analoogia alusel VÕS § 600 lg 1 tulenevalt seltsingu likvideerimise ja kaasomandi jagamise sätteid VÕS § 603 lg 1 järgi märgitud osaühingute osade jagamisele ja panuste tagastamistele ega ka kaasomandi jagamise sätteid AÕS § 77 järgi, mille järgi saaks äriühingute osade kaasomandit lõpetada ja jätta osad kostja ainuomandisse ja kostjalt välja mõista hüvitist. Kodune vara Nagu kohus märkis, ei saa mehe ja naise püsivat ühise majapidamisega abieluvälist kooselu (vabaabielu) iseenesest lugeda seltsinguks. Seega ei tulene kooselust endast, et sellel ajal soetatud hagis nimetatud koduse eseme vallasvara oleks poolte kaasomand või ühisomand. Samuti märkis kohus, et ühise majapidamisega abieluvälise kooselu kestel omandatud konkreetsete suurema väärtusega esemete jaotamisele võib kohaldada seltsingu likvideerimise sätteid analoogia alusel kui a) mõlemad pooled on eseme omandamiseks või parendamiseks teinud olulised ja võrreldavad majanduslikud (rahaliselt hinnatavad) panused (VÕS § 581 mõttes) ja b) pooltel oli eset soetades või parendades ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks. Seega ei saa kohtu hinganul poolte abieluvälise kooselu kestel soetatud igapäevase koduse elu tarbevara, mille eest hageja hagis hüvitist nõuab, olla objektiks, mille jaotamisele saaks kohaldada nn seltsingu likvideerimise sätteid. Siiski vaatleb kohus õigusrahu huvides, kas hageja on teinud panuseid ja kas üldse võis olla kokkulepe neid varasid soetada väidetavasse seltsingusse ühisvarana. Kohus leiab, et hageja pole tõendanud, et ta oleks mingil viisil sellesse vara soetamisse panustanud võrdselt kostjaga ja et nad oleksid kokku leppinud, et hagis loetletud koduse sisustuse esemed on omandanud seltsinguvarasse nn ühisel majanduslikul eesmärgil. Nimelt ei ole hageja tõendanud, et ta oleks panustanud nende soetamisse või ise soetanud 3 televiisorit 8 (12)

(Samsung 3 *850 eurot), külmutuskappi 650 eurot, mikrolaineahju 180 eurot, praeahju 550 eurot, fotoaparaati Canon 500 eurot, arvutit Asus 750 euro, veefiltrit Cepter 1100 eurot, lühtrit 450 eurot, garderoobikappi 450 eurot, instrumente 600 eurot, teekannu 60 eurot, kahte lauda 300 eurot ja 250 eurot, voodit ning madratsit 650 eurot, Lisane X-Box ́i 600 eurot, Sony play station ́it 3750 eurot, sööginõusid (taldrikud, kruusid, kahvlid, noad, pannid, kastrulid) 500 eurot, akna eesriideid 600 eurot, diivanit 800 eurot. Hageja arvamus sellest, et nende soetamine ja ühine kooselu iseenesest kinnitab seltsingu olemasolu ja seetõttu on need seltsingu ühisvara, ei ole õige. Kostja ei ole seda kinnitanud, et hagetava koduse sisustuse vara kohta oleks pooltel kokkulepe arvata need seltsinguvarasse. Seda ei kinnita ka hageja esitatud ja kostja tehtud ühisvara jagamise ettepanek (lk 22, I kd), milles oli seda vara nimetatud kompromissi ettepanekuks ühisvaraks väärtuses kokku 15 000 eurot. Nimelt selline teises asjas tehtud ettepanek kompromissiks ei ole omaksvõtt TsMS § 231 lg 2, 3 tähenduses käesolevas kohtumenetluses. Kohus on käesolevas menetluses pooltele selgitanud omaksvõtu sisu (määrus 14.11.2017, I kd lk 70, eriti lk 71, istungi 16.01.19 protokolli lk 5). Lisaks ei saa seltsingut ega sellesse kuuluvat vara kinnitada eelviidatud kompromissi ettepanek, sest esiteks ei ole keegi selle alla kirjutanud (seda pole keegi väitnud) ja teiseks tähendab kompromissi ettepanek soovi lõpetada vaidlus teatud viisil. Nimelt on VÕS § 578 lg 1 järgi kompromissileping leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel ja ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Lisaks loobuvad kompromissi korral VÕS § 578 lg 2 järgi lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Seda on kohus selgitanud pooltele käesolevas menetluses (istungil 16.01.19). Siinkohal on kostja tõendanud kohtule esitatud maksekorraldustega perioodist 2006 -2014 (I kd lk - 113, II kd lk 9-16), et tema ostis Zepteri filtri ja Zepteri sööginõud, Sony play station ́i, 2009.a. akna eesriided 2009.a. ja soetas lastetoa mööbli. Kuna 1) hageja ei ole tõendanud, et ta oleks panustanud nimetatud kodusesse varasse või need ise soetanud, 2) hageja ei ole tõendanud, et tal oleks olnud kostjaga kokkulepe neid asju soetades majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks ning 3) kuivõrd seltsingu puhul ei oleks olemuslikult sellised koduse sisutuse ja elu tarbevara seltsinguvara objekt, siis ei saa nende jaotamisele kohaldada seltsingu likvideerimise ja kaasomandi jagamise sätteid VÕS § 600 lg 1, VÕS § 603 lg 1 järgi. Mis puudutab hageja esitatud (lk 34, I kd) kriminaalmenetluse alustamata jätmise teadet 09.01.17, (vt istungi protokoll 16.05.18, II kd lk 33p), siis soovis hageja sellega tõendada, et hagis märgitud vallasvara oli olemas. Kohus leiab, et sellel tõendil ei ole tähtsust, sest kohus tuvastas, et asjas pole tõendatud, et pooltel oleks olnud kokkulepe koduseid asju soetades majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks ja et hageja oleks panustanud nende soetamisse või neid ise soetanud. Seega ei ole võimalik kohaldada ka AÕS § 77 tulenevat kaasomandi lõpetamise sätteid eelnimetatud asjade osas. Sõidukid Ka selleks, et sõidukit kuuluksid seltsingusse, on vajalik, et pooled on panustanud võrdselt nende soetamisse ja pooltel oleks kokkulepe arvata need seltsingusse majanduslikul eesmärgil. Kostja väitis, et need on ta omandanud enda tarbeks ja enda huvides ja mingit kokkulepet omandada vara seltsingusse, ei ole. Lisaks väitis, et sõiduki omaniku ja võimalikud ühisomaniku 9 (12)

andmed kantakse sõidukite registrisse, ja kuna ei xxxx ega xxxx kohta selliseid andmeid pole, siis ei saa rääkida seltsinguvarast. Iseenesest on õige kostja väide, et võimalikud sõiduki omanikud, ühisomanikud kantakse registrisse, kuid ei kinnita sõiduki kui vallasasja omandiõiguslikku kuuluvust, sest registriandmetel ei ole õiguslikku tähendust. Nimelt ei tulene see Liiklusseadusest. Vallasasja omandit tõendab selle valdus ja vallasomand tekib AÕS § 92 lg 1 järgi vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Nii ei välista kostja vastuväited ja viited sõidukite registri toimingutele ja ühtlasi sellele, et sõidukid xxxx ja xxxx olid tema nimele registreeritud sõidukiregistris, isikutevahelist kokkulepet omandada sõidukid seltsingusse või muul moel kaasomandisse. Samas ei saa sõidukite registriandmeid jätta tähelepanuta, kuivõrd koostoimes teiste tõenditega võivad need registriandmed kui informatiivsed tõendid kinnitada seda, kellele võiks sõiduk kuuluda. Kostja esitatud Maanteeameti vastusest 26.10.17 (I kd lk 63) nähtuvalt oli sõiduk xxxx reg.m xxxx registreeritud kostja nimele 16.09.13-17.04.15. Volvo müügilepingu järgi ostis selle sõiduki kostja 16.09.13 (lk 64, I kd). Mitte ühtegi tõendit pole hageja esitanud, kuidas ja kui palju ta on panustanud xxxx soetamisse ja millisel majanduslikul eesmärgil see xxxx poolte seltsingusse soetati. Ka seda, et oleks üldse olnud kokkulepe pooltel xxxx soetamiseks seltsingusse, ei ole hageja tõendanud. Üksnes sellest, et pooled koos elasid ja kostja ostis xxxx, ei tähenda, et märgitud sõiduk oli soetatud seltsingusse ja et see on seltsinguvarana ühisvara, samuti ei tähenda, et see oleks poolte kaasomandisse muul viisil soetatud. Seda, et hageja oleks olnud koos kostjaga xxxx ostja, ei kinnita müügileping ega ka sõiduki registriandmed kui informatiivsed andmed. Eeltoodu alusel leiab kohus, et tõendamata on hageja väited, et pooltel oli kokkulepe soetada xxxx seltsingusse majanduslikul eesmärgil ja et hageja oleks sinna panustanud või et hageja oleks ostnud märgitud sõiduki muul viisil kaasomandisse kostjaga. Seega ei ole võimalik kohaldada selle sõiduki suhtes seltsingu likvideerimise ja kaasomandi jagamise sätteid VÕS § 600 lg 1, VÕS § 603 lg 1 järgi ega muul viisil kohaldada AÕS § 77 tulenevat kaasomandi lõpetamise sätteid. Hageja tõi esile, et xxxx osteti 2015.a. veebruaris. Nii on see auto soetatud pärast poolte kooselu lõppemist ja seega ei ole võimalik hagejal tugineda sellele, et pooltel oli kooselust tulenevalt see auto soetatud seltsingusse ühisele majanduslikul eesmärgil ja nõuda seega panuste tagastamist ja hüvitist vastavalt seltsingu likvideerimise ja kaasomandi jagamise sätete VÕS § 600 lg 1, VÕS § 603 lg 1 ja AÕS § 77 järg. Teiseks. Kostja esitatud xxxx ostumüügilepingust 12.03.15 (II kd lk 50 tõlge eesti keelde) nähtuvalt ostis selle kostja ja lepingust nähtuvalt on tema ka auto eest müüjale maksnud 12700 eurot. Kostja esitatud Maanteeameti vastusest 26.10.17 (I kd lk 63) nähtuvalt oli xxxx reg xxxx kantud kostja nimele registrisse 14.04.15 ja oli tema nimele registreeritud kuni 03.01.17. Et tegemist on sama autoga, ei ole vaidluse all (Leedu registrimärgi number ei ole samane Eesti registrimärgi numbriga). Hinnates müügilepingut ja Maanteeameti andmeid, on võimalik pidada sõiduki omanikuks vaid kostjat ja seega ei ole võimalik Volkswagenit pidada muudel asjaoludel poolte kaasomandiks ega kohaldada AÕS § 77 tulenevat kaasomandi lõpetamise sätteid. Seda, et pooled oleksid omavahelisel kokkuleppel väljaspool kooselu soetanud nimetatud auto seltsinguvarasse ja et neil oleks siinkohal olnud mingi majanduslik ühine huvi, ei nähtu mitte kuskilt ja seda pole ka väidetud.