1.Mitte menetleda YY 25.11.2020 esitatud seisukohta ja jätta see tähelepanuta.
2.Hagi rahuldada osaliselt.
3.Välja mõista kostjalt YYlt hageja XX kasuks kasutuseelised perioodil 03.01.201831.03.2020 summas 8669,28 eurot.
4.Välja mõista kostjalt YYlt hageja XX kasuks kasutuseelised alates 01.04.2020 summas 200 eurot kuus kuni PPP, Tallinn korteri võõrandamiseni või kaasomandi lõpetamiseni.
Jätta rahuldamata hageja XX nõue mõista kostjalt YYlt välja kasutuseelised perioodil 14.11.2016 kuni 02.01.2018 summas 3789,72 eurot. Menetluskulude jaotus
6.Jätta XX menetluskuludest 70 % YY kanda ja YY menetluskuludest 30 % XX kanda.
7.Kohus määrab XX menetluskulud rahaliselt kindlaks peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Menetlusabi taotlemise selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel
ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud
1.XX (hageja) esitas tsiviilasjas nr 2-17-14115 kohtule 15.11.2019 hagi YY (kostja) vastu kasutuseelise nõudes. 20.01.2020 määrusega määras kohus anda Harju Maakohtu kantseleile registreerimiseks ja jagamiseks uue tsiviilasjana üldises korras XX 15.11.2019 hagi. Tsiviilasja numbriks sai 2-20-1053. 03.04.2020 esitas hageja kohtule hagi tervikteksti. Hagi (tl 18-20) kohaselt omandasid hageja ja kostja 27.06.2007 kaasomandisse elamiseks korteri aadressil PPP, Tallinn. Korteri reaalosaks on 3-toaline korter üldpinnaga 65,9 m2. Seoses sellega, et kostja tihtipeale kuritarvitas alkoholi ja seetõttu tihti korraldas skandaale ja käitus ebaadekvaatselt ning tõi korterisse jooma teisi alkoholi kuritarvitavaid isikuid, ei saanud hageja kasutada talle kuuluvat korterit elamiseks ja oli 01.11.2014 sunnitud ära minema elama koos lastega teise elukohta. Peale nimetatud kuupäeva vahetas kostja korteris lukud, paigaldas signalisatsiooni ja ei lase hagejal kasutada talle kuuluvat korteri 1/2 mõttelist osa. Hageja pöördus korduvalt kostja poole selleks, et kostja võimaldaks hagejale korteri kasutamist hagejale kuuluva osa ulatuses, kuid kostja keeldus sellest. Kostja kasutab ainuisikuliselt korterit ja ei tasu ka korteri kommunaalteenuse eest. Kostja poolt tarvitatavate kommunaalteenuste eest koguneb võlgnevus, mis seisuga 10.01.2020 oli 3028,62 eurot. Hageja ja kostja on korteri kaasomanikud ning igaühele nendest kuulub 1/2 mõtteline osa kaasomandist. Kostja kahjustab hageja kui korteri kaasomaniku õiguseid takistades hagejal pika aja jooksul korterit kasutada ja sellest kasu saada. Seega vastutab kostja hageja õiguste rikkumise eest. Hageja soovib saada kostjalt hüvitise kaasomaniku õiguste ja korteri kasutamise takistamise eest alates 14.11.2016. Kostja rikkumine seisneb kosja takistamises hagejal korterit kasutada ja saada sellest kasu. Hüvitise määramisel tuleb lähtuda korterite keskmisest üürihinnast. Kui hageja saaks korterit kasutada talle vastava mõttelise osas ulatuses, siis saaks ta seda anda üürile ning saada sellest üüritasu (kasu) ja lisaks kõrvalkuluna kommunaalteenuste tasu. Ajavahemiku 14.11.2016-31.12.2016 eest oli ühe kuu keskmine üüritasu Tallinnas, Lasnamäe linnaosas 1 m2 kohta 8,2 eurot/m2. Seega korteri üüritasu moodustaks ühes kuus 8,2 x 65,9 m2= 540 eurot. Sellest hageja 1/2 mõttelise osa eest ühe kuu keskmine üüritasu oleks 270 eurot (540 eurot : 2). Järelikult ajavahemiku 14.11.2016-31.12.2016 eest hüvitise suurus on: 14.11.2016-30.11.2016 eest 144 eurot (270 eurot : 30 päeva x16 päeva), 2016 detsembri eest 270 eurot. Kokku 2016. aasta 1,5 kuu eest hüvitise summa oleks 414 eurot (144 eurot + 270 eurot). Ajavahemiku 01.01.2017-31.12.2017 eest ühe kuu keskmine üüritasu 1 m2 kohta oli 8,65 eurot [(8,2 + 9,1) : 2]. Seega korteri üüritasu moodustaks ühes kuus keskmiselt 8,65 x 65,9 m2= 570 eurot. Sellest hageja 1/2 mõttelise osa eest ühe kuu keskmine üüritasu oleks 285 eurot (570 eurot : 2). Järelikult ajavahemiku 01.01.2017-31.12.2017 eest hüvitise suurus on 3420 eurot (285 eurot x 12 kuud). Ajavahemiku 01.01.2018-31.12.2018 eest ühe kuu keskmine üüritasu 1 m2 kohta oli 9,3 eurot [9 (jaanuar 2018) + 9,6 (detsember 2018) : 2]. Seega korteri üüritasu moodustaks ühes kuus keskmiselt 9,3 x 65,9 m2 = 612 eurot. Sellest hageja 1/2 mõttelise osa eest ühe kuu keskmine üüritasu oleks 306 eurot (612 eurot : 2). Järelikult ajavahemiku 01.01.2018-31.12.2018 eest hüvitise suurus on 3672 eurot (306 eurot x 12 kuud). Ajavahemiku 01.01.2019-31.12.2019 eest ühe kuu keskmine üüritasu 1 m2 kohta oli 9,9 eurot [9,6 (jaanuar 2019) + 10,2 (detsember 2019) : 2]. Seega korteri üüritasu moodustaks ühes kuus keskmiselt 9,9 x 65,9 m2= 652 eurot. Sellest hageja 1/2 mõttelise osa eest ühe kuu keskmine üüritasu oleks 326
eurot (652 eurot : 2). Järelikult ajavahemiku 01.01.2019-31.12.2019 eest hüvitise suurus on 3912 eurot (326 eurot x 12 kuud). Ajavahemiku 01.01.2020-31.03.2020 eest ühe kuu keskmine üüritasu 1 m2 kohta oli 10,55 eurot [10,6 (jaanuar 2020) + 10,5 (märts 2020) : 2]. Seega korteri üüritasu moodustaks ühes kuus keskmiselt 10,55 x 65,9 m2= 695 eurot. Sellest hageja 1/2 mõttelise osa eest ühe kuu keskmine üüritasu oleks 347 eurot (695 eurot : 2). Järelikult ajavahemiku 01.01.2019-31.12.2019 eest hüvitise suurus on 1041 eurot (347 eurot x 3 kuud). Ajavahemiku 14.11.2016-31.03.2020 eest kostjalt kasutuseelise eest väljamõistmisele kuuluv hüvitis on 12 459 eurot (414 + 3420 + 3672 + 3912 + 1041). Edaspidi kostja poolt hagejale kuuluva kaasomandi osa kasutamise eest nõuab hageja kostjalt igakuiselt tasumisele kuuluva hüvitise summas 200 eurot kuus. Hageja palub: − välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis kasutuseeliste eest summas 12 459 eurot ja edaspidi kostja poolt korteri kasutamise eest (kasutuseelis) igakuiselt summas 200 eurot kuus kuni korteri võõrandamiseni või kaasomandi lõppemiseni. − menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja on vastuses (tl 115-117) märkinud, et väär ja paljasõnaline on hageja väide, et kostja tihtipeale kuritarvitas alkoholi ja seetõttu tihti korraldas skandaale ja käitus ebaadekvaatselt ning tõi korterisse jooma teisi alkoholi kuritarvitavaid isikuid. Hageja ei esitanud ühtegi tõendit oma väite kinnitamiseks. Lahkumineku põhjuseks oli see, et hagejal tekkisid uued suhted ja ta lahkus oma elukohast selleks, et alustada uut kooselu uue mehega. Väär on hageja väide, et ta pöördus korduvalt kostja poole selleks, et kostja võimaldaks hagejale korteri kasutamist hagejale kuuluva osa ulatuses, kuid kostja keeldus sellest. Tegelikult ei pöördunud hageja kostja poole nõudega võimaldada just nimelt hagejale korteri kasutamist hagejale kuuluva osa ulatuses. Hageja soovis, et korteris elaks tasuta tema poeg koos oma perekonnaga. Sisuliselt soovis hageja anda üürile korteri osa teise kaasomaniku nõusolekut selleks omamata. Hagejal aga ise vajadust korteri kasutamiseks ei olnud ja tema ise seal elada ei kavatsenud. Sellest lähtuvalt ei ole asjakohane hageja väide, et kostja ilmselt kahjustas hageja kui korteri kaasomaniku õigusi takistades hagejal pika aja jooksul korterit kasutada ja sellest kasu saada. Hageja on ise kolinud teise kohta ja sellega vaikimisi nõustunud, et kaasomandit saab ainuisikuliselt kasutada kostja. Kuna pooltel ei olnud kokkulepet kaasomandi kasutamise kohta, siis lähtuski kostja eeldusest, et ta saab ainuisikuliselt ja tasuta kasutada kaasomandit. Tõele ei vasta ka hageja väide, et kostja ainuisikuliselt kasutab korterit ja ei tasu ka korteri kommunaalteenuste eest. Kostja töökoht on seotud lähetustega, mistõttu kostja elab tihti välismaal. Etteheide, et kostja ei tasu kommunaalteenuste eest, ei ole asjakohane, sest hageja olles korteri kaasomanik ei tasu kommunaalteenuste eest. Kostja on kindel, et olukorras, kus kaasomanik keeldub oma osa kommunaalteenustest maksmisest, ei ole temal õigust nõuda kasutuseelise hüvitise tasumist kostjalt. Hageja käitumine oli alati ultimatiivne kostja suhtes. Hageja on teavitanud kostjat mitte sellest, et soovib kasutada ise oma osa kaasomandist, vaid teatas, et ta hakkab andma 1⁄2 kaasomandist üürile kolmandale isikule. Hageja soovis anda 1⁄2 kaasomandist üürile tasuta. Kuna poolte vahel ei olnud sõlmitud kaasomandi kasutuskorra kokkulepet, siis ilma teise kaasomaniku nõusolekuta ei saa midagi üürile anda. Hageja ei ole pöördunud kohtu poole avaldusega nõusoleku saamiseks. Sellest lähtuvalt hageja teade, et ta hakkab andma üürile 1⁄2 korterist, oli algusest peale õigustühine ja eluliselt mittetäidetav. Hageja küll 2018. aasta e-kirjas mainis kasutuseelist, kuid seda saab pigem käsitleda
ähvardusena selle eest, et kostja ei lase üürnikku korterisse. Kostja on seisukohal, et ta ei pidanud andma oma nõusolekut üürniku korterisse laskmiseks. Kostja rõhutab, et kirjavahetus poolte vahel lõppes 2018. aasta alguses nulltulemusega ja reaalselt 2018 ega 2019 ei pöördunud hageja kostja vastu nõudega kasutuseelise hüvitise maksmiseks. Hageja soovib saada kostjalt hüvitist kaasomaniku õiguste ja korteri kasutamise takistamise eest alates 14.11.2016. Kostja leiab, et ei ole alust nõuda hüvitist nii pika perioodi eest. Oluline on ka, et takistamisest ei saa juttu olla, sest hageja ei soovinud ise korterit kasutada. Hageja on 15.11.2019 esitanud kohtule tsiviilasja nr 2-17-14115 raames hagiavalduse täienduse, milles esitas täiendavalt kostja vastu kasutuseeliste hüvitamise nõude. Enne seda ei ole hageja vastava nõudega kostja poole pöördunud. Seega perioodi eest, mis eelneb hagi esitamisele on kostja hinnangul vastuolus hea usu põhimõttega. Korterit kasutanud kostja võis mõistlikult võttes teise kaasomaniku käitumisest aru saada, et kaasomanikel on vaikiv kokkulepe, et ainukasutuse eest hüvitist ei nõuta. Kostja ei nõustu, et tasu kindlaksmääramisel korteri kasutamise eest tuleb lähtuda samasuguste korterite samas rajoonis rendi keskmisest maksumusest. Kostja leiab, et üüritasu arvestamisel tuleb lähtuda konkreetsest olukorrast, et nn üüritav korter pole teistest elanikest vaba, st üüritasu määramisel tuleb arvestada asustatusega nimetatud kinnistu igapäevasel kasutamisel, et korteris elab kostja ja võimalik üürnik peab seda taluma ja kasutama WС, dušši ja kööki koos teise elanikuga, kes ei pruugi olla tolerantne üürniku suhtes. Antud asjaolud mõjutavad üürihinda. Hagejal ja kostjal võib olla erinev arusaam, milline ruum kellele peab kuuluma ja kuidas peavad olema kasutatud ühiskasutuses olevad ruumid (wc, dušš, esik ja köök). Ilma selleta pole võimalik oma osa üürile anda, sest ei ole tegelikult teada, mis osa kellele kuulub. Kostja leiab, et hageja eksib, et korteri keskmine üüritasu on ca 500 eurot kuus. Hageja lähtub ekslikult eeldusest, et tegemist on tühja korteriga, mida saab üürida näiteks terve perekond ainukasutuseks. Antud juhul tuleb üüritasu suurust määrates arvestada, et vaidlusaluses korteris elab igapäevaselt kostja, mis kostja hinnangul mõjutab korteri üüritasu suurust. Käeoleval juhul ei ole tegemist üürnike ainukasutuses oleva tühja korteriga. Antud juhul saab rääkida vaid ühe toa üürimisest, mitte aga terve korteri üürimisest. Kostja leiab, et sellise kaasomandis oleva asustatud korteri reaalne üüritasu võiks olla 100 eurot kuus (1⁄2 sellest on 50 eurot). Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused
3.06.11.2020 määrusega teatas kohus, et eelmenetlus lõpeb 06.11.2020. Kohus määras hagi menetleda kirjalikus menetluses. Lisaks andis kohus pooltele tähtaja lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja esitamiseks hiljemalt 20.11.2020 ning vastaspoole menetluskulude nimekirjale vastuse esitamiseks hiljemalt 27.11.2020. Kohus teatas, et kohtuotsus tehakse teatavaks 07.12.20120 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu ja avaldatakse avalikus e-toimikus.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Määruses tuleb märkida ka asja lahendav kohtunik. 25.11.2020 esitas kostja kohtule seisukoha hageja 20.11.2020 lõplikule seisukohale. Kohus leiab, et tegemist on uue seisukoha esitamisega olukorras, kus kohus on pooltele määranud lõplike seisukohtade esitamise aja ja otsuse avalikult teatavaks tegemise aja. Kohus ei ole määranud kostjale tähtaega arvamuse esitamiseks hageja lõplikule seisukohale. Kohus selgitab, et kirjalikus menetluses avalduste ja dokumentide esitamiseks määratud lõplik tähtaeg on samaväärne suulises menetluses asja arutamise lõpetamisega. Pärast lõpptähtaja möödumist peab kohus nö minema otsust
tegema ning poolte hilinemisega esitatud avaldused tuleks TsMS § 331 lg 1 järgi eelduslikult tagasi lükata (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Kõve. V, Järvekülg. I, Ots. J, Torga. M. Tallinn 2017, lk 787). Lisaks ei ole kostja piisavalt selgitanud, miks tal ei olnud võimalik ülamärgitud seisukohta varem esitada. Hinnates kostja uut seisukohta, ei nähtu sellest, et antud seisukohta ei oleks saanud varem esitada. Lähtudes eeltoodust ja arvestades asjaolu, et kohus on pooltele teatanud kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja, ei menetle kohus TsMS § 331 lg-st 1 tulenevalt kostja 25.11.2020 esitatud seisukohta ja jätab selle tähelepanuta.
5.Kohus, tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
6.TsMS § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 438 lg 1 kohaselt kohus otsustab otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-41-05 jõudnud seisukohale, et kohus ei ole seotud hageja poolt õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles eelnevalt tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. Seega on kohus asja lahendamisel seotud küll hageja esitatud asjaoludega, kuid mitte tema antud õigusliku kvalifikatsiooniga (lisaks Riigikohtu lahend 3-2-1-8004).
7.Käesolevas asjas on tuvastatud, et hageja ja kostja omandasid 27.06.2007 kaasomandisse korteri asukohaga PPP, Tallinn (tl 21-22). Hagejale ja kostjale kummalegi kuulub korterist 1⁄2 mõttelist osa. Tegemist on 3-toalise korteriga, mille üldpind on 65,9 m2 (tl 23-24). Hageja kolis eeltoodud korterist ära ja elas alates 01.11.2014 aadressil xxx xx-xx, Tallinn (tl 25-26, 170).
8.Hageja nõuab kostjalt kaasomandi eseme (korter) ainukasutamisest tulenevalt võlgnevuse 12 459 euro ja edaspidi kostja poolt korteri kasutamise eest igakuiselt 200 euro tasumist kuni korteri võõrandamiseni või kaasomandi lõppemiseni.
9.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 71 lg 2 kohaselt kuulub kaasomanikule tema osale vastav osa ühisest asjast saadavast kasust, kui kaasomanike kokkuleppega ei nähta ette teisiti. AÕS § 72 lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. AÕS § 72 lg 3 järgi on kaasomanikul õigus ühist asja vallata ja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaasvaldust ja -kasutust. Üks kaasomanik ei või seega ühise ruumi või selle osa kasutamiseks teisele kaasomanikule takistusi teha, kui ei ole sõlmitud kasutuskorra kokkulepet, mis annab kaasomanikule sellise ainukasutusõiguse. Antud juhul poolte vahel kokkulepet kaasomandi eseme kasutamise osas sõlmitud ei olnud. Kaasomaniku valduse rikkumise korral on hüvitise nõude asjakohaseks alusnormiks hüvitamise nõue AÕS § 71 lg 2 alusel. Samuti võlaõigusseaduse (VÕS) § 115, kus kahjuks on kaotatud kasutuseelised ning alusetust rikastumisest tulenev nõue VÕS §-de 1037-1039 alusel, mille esemeks võib mh olla alusetult saadud kasutueelised (vt Riigikohtu 15. juuni 2011 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-51-11, p-d 19, 23, 22 ja 26-28; Riigikohtu 24. märts 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-175-15, p 12). 12. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lg 1 kohaselt on esemest saadav kasu eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised). Kaasomanikul on AÕS § 71 lg 2 ja TsÜS § 62 lg 1 koostoimes õigus nõuda teiselt kaasomanikult kasutuseelise hüvitamist. TsÜS § 62 lg 1 järgi võib kaotatud kasutuseeliste eest saadava kahjuhüvitise arvestamisel olla lähtekohaks olla kasu, mida hüvitise nõudja võinuks saada, arvestades ka kulutusi, mida ta kasu saamiseks pidi tegema (vt
Riigikohtu 21. detsembri 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-05, p 13; 30. novembri 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-05, p 28; 13. juuni 2005. a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-05, p-d 15, 16 ja 19). Samu kasutueelistega seonduvaid hüvitise arvestamise põhimõtteid tuleb kolleegiumi arvates kohaldada ka VÕS §-de 1037-1039 alusel esitatava nõude puhul ning ka AÕS § 71 lg 2 alusel hüvitatavaks kasuks võib olla saadud kasutuseelised (Riigikohtu 24. märts 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-175-15, p 12).
10.Kohus leiab, et võimalike erinevate nõudealuste puhul saab hagejal olla kasutuseeliste hüvitamise nõue kostja vastu ainult juhul, kui kostja on hagejat takistanud kaasomandi kasutamisel ehk kostja on rikkunud hageja õigust kaasomandi kaaskasutamiseks. Seega on vajalik käesolevas asjas hageja kasutuseeliste hüvitise nõude puhul tuvastada, kas kostja käitumine takistas hagejat oma kasutusõigust teostada. Kostja kasutab korterit ainuisikuliselt. Eeltoodut ei väära kostja poolt esiletoodu, et kostja viibib seoses töölähetusega tihti välismaal (tl 118). Kostja ei ole esile toonud, et kellelgi teisel peale kostja oleks ligipääs korterisse. Kohus leiab, et pelgalt see, et üks kaasomanik elab korteris sees, ei saa olla aluseks teise kaasomaniku kasuks kasutuseeliste väljamõistmiseks. Tuvastatud peab olema reaalne takistatus kaasomandi eseme kasutamiseks.
11.Hageja on selgitanud, et kuna kostja tihtipeale tarvitas alkoholi, korraldas skandaale, käitus ebaadekvaatselt ning tõi korterisse jooma teisi alkoholi kuritarvitajaid, ei saanud kostja kasutada talle kuuluvat korterit elamiseks ja oli sunnitud 01.11.2014 sealt ära kolima. Peale nimetatud kuupäeva vahetas kostja korteris lukud, paigaldas signalisatsiooni ja ei lase hagejal kasutada talle kuuluva korteri 1⁄2 mõttelist osa. Hageja soovib saada kostjalt hüvitist kaasomaniku õiguste korteri kasutamise takistamise eest alates 14.11.2016. Kostja rikkumine seisneb kostja takistamises hagejal korterit kasutada ja saada sellest kasu. Kui hageja oleks saanud korterit kasutada talle kuuluva mõttelise osa ulatuses, oleks hageja saanud anda selle üürile, saada üüritasu ja ka kommunaalteenuste tasu. Hageja on korduvalt pöördunud kostja poole, et kostja võimaldaks hagejale korteri kasutamist hagejale kuuluva osas ulatuses. Kostja on vastuses hagile märkinud, et väär ja paljasõnaline on hageja väide, et kostja kuritarvitas alkoholi. Kostja teatas, et lahkumineku põhjuseks oli see, et hagejal tekkis uus suhe ja ta lahkus oma elukohast selleks, et alustada uut kooselu uue mehega. Hageja ei ole pöördunud kostja poole nõudega võimaldada hagejal korterit kasutada hagejale kuuluvas osas. Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud kohtule kriminaalasjas nr 12230104637 kahtlustatava 20.04.2012 ülekuulamise protokolli (tl 126-128, pöördel), 10.04.2012 isiku läbivaatuse protokolli (tl 129-130, pöördel), 10.04.2012 patsiendikaardi (tl 131), Balneom erakliiniku 10.04.2012 tõendi (tl 132) ja kannatanu 03.05.2012 ülekuulamise protokolli (tl 133-135, pöördel). Eeltoodud tõendid pärinevad aprillist 2012. Hageja on esile toonud, et kostja käitumise tõttu pidi hageja koos lastega korterist ära kolima 01.11.2014 ja peale nimetatud kuupäeva ei ole hageja korterit kasutada saanud. Kohus leiab, et antud tõenditega ei ole hageja tõendanud kostja poolt korteri kasutamise takistamist alates 14.11.2016. Lisaks on hageja 16.07.2020 esitanud kohtule helisalvestise hageja ja kostja telefonikõnest, milles hageja soovib kasutada ja anda üürile korter või kostja poolt saada hüvitist hageja kaasomandi kasutamise eest ning kostja keeldub hagejale korteri kasutusse andmisest. Kohus märgib, et hageja viidatud kõneväljavõte ei ole kohtule esitatud seaduses sätestatud protsessivormis ning ei tõenda hageja väiteid. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks
lahendamiseks tähtsad asjaolud. TsMS § 56 lg-s 2 sätestatust tulenevalt peab kohus toimikut kirjalike dokumentide kogumina. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohtule edastatud või kohtu koostatud elektroonilist dokumenti säilitatakse toimikus väljatrükina koos andmetega dokumendi koostaja ja väljatrüki tegija ning dokumendi koostamise ja kohtule edastamise ja väljatrüki tegemise aja kohta. Hageja oleks saanud eeltoodud kõneväljavõtte esitada kooskõlas TsMS § 32 lg-ga 1 ja TsMS § 33 lgga 1 eestikeelse stenogrammina, välja printida ning kohtule esitada kas paberkandjal või elektrooniliselt pdf-failina. Hageja eeltoodut teinud ei ole. Täiendavalt on hageja kohtule esitanud tsiviilasjas nr 2-17-8198 kohtu 13.03.2019 otsuse (tl 136-142), Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2020 otsuse tsiviilasjas nr 2-17-8198 (tl 143-146), kostja vastuhagi 10.02.2020 täpsustuse tsiviilasjas nr 2-17-14115 (tl 149-151), 16.01.2019 kohtuistungi protokolli tsiviilasjas nr 2-17-8198 (tl 152-156), 25.10.2017 määruse hagi menetlusse võtmise kohta tsiviilasjas nr 2-17-14115 (tl 157-158) ja 16.01.2019 kohtuistungi helisalvestise tsiviilasjas nr 2-17-8198. Hageja soovib eeltoodud tõenditega tõendada, et kostjal ei ole mingit õigust ega õiguslikku alust saada kasu hagejale kuuluvast omandi osast, kuigi kostja seda nõuab nii tsiviilasjas nr 2-17-8198 kui ka 2-17-14115. Hageja on selgitanud, et 16.01.2019 istungil väljendas kostja, et hageja peab tasuma hüvitist kooselatud aastate eest. Lisaks oli hageja hagi kostja vastu kaasomandi lõpetamiseks menetlusse võetud juba 25.10.217. Seega oli ilmne, et hageja ei ole nõus tema kaasomandi osa kasutamisega kostja poolt. Kohus märgib, et tsiviilasjas nr 2-17-8198 menetles kohus kostja hagi seltsinguvara jagamiseks ja tsiviilasjas nr 2-17-14115 hageja hagi kaasomandi lõpetamiseks. Eeltoodud tõenditega ei ole tõendatud antud tsiviilasjas see, et kostja oleks teinud hagejale takistusi korteri kasutamiseks või eeldada, et kostja oli teadlik sellest, et hageja kavatseb kostjalt kasutuseeliseid nõuda. Kohtule on esitatud poolte kirjavahetus perioodil 03.01.2018-18.01.2018 (tl 27, 28-29, 30, 171, 172173) ja 18.12.2019 (tl 174). Kirjavahetusega soovib hageja tõendada asjaolu, et hageja pöördus korduvalt kostja poole, et kostja võimaldaks hagejale korteri kasutamist hagejale kuuluva osa ulatuses, kuid kostja keeldus sellest. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole kostjat teavitanud sellest, et ta soovib ise kasutada oma osa kaasomandist, vaid hageja teatas, et ta hakkab andma 1⁄2 kaasomandist üürile kolmandale isikule. Kirjavahetusest nähtuvalt on poolte vahel erimeelsused selles, kas hageja tohib temale kuuluva mõttelise osa kaasomandist välja üürida. Kostja on hageja väljaüürimise soovile vastu vaielnud. Samuti nähtub kirjavahetusest, et kostja ei luba ka hagejal endal korterit kasutada. 04.01.2018, 08.01.2018 ja 18.12.2019 kirjavahetusest nähtuvalt on kostja hageja pöördumistele vastanud, kasutades muuhulgas järgmiseid fraase: „Teil ja XXil ei ole õigust eeltoodud korteri (mõlemale poolele kuulub mõtteline osa omandist) jagamiseks ega kasutamiseks“ (tl 173), „Soovin märkida, et ei näe mitte mingit seaduslikku alust Teie ettepanekute arutamiseks...//...Teie nõude sisuks on vara või õiguse varale üleandmine nõude esitajale, s.o X või muudele isikutele (üürnikele)“ (tl 172, pöördel) ning „Vastates teie palvele anda teile võtmed, et teie poeg saaks kolida Korterisse aadressil PPP, Tallinn, teatan teile – mina olen vastu!“ (tl 174). Kohus leiab, et eeltooduga on tõendatud, et kostja ei nõustunud hagejale võtmeid üle andma ega teda korterisse laskma. Kostja on teinud hagejale takistusi kaasomandi eseme kasutamiseks. Kohus märgib, et ka juhul kui poolte vahel kaasomandi kasutuskorra kokkulepe puudub, ei saa kostja teha takistusi hagejale tema kaasomandi osa kasutamiseks, sh korterisse sisenemiseks ja selle kasutamiseks.
12.Kuna antud juhul tuvastas kohus, et hagejal oli takistatud kaasomandi eseme valdamine ja kasutamine, peab kohus järgnevalt hindama, kas, millise ajavahemiku eest ja millises summas on hageja nõue kasutuseeliste hüvitamiseks põhjendatud. Kasutuseeliste osas selgitab kohus, et AÕS § 71 lg 2 on nõude aluseks olev norm, millele tuginedes saab üks kaasomanik nõuda teiselt kaasomanikult tema osale vastava vilja väljaandmist või kasutuseelise hüvitamist. Kasutuseelise so asja kasutamisest saadava eelise väärtuse selgitamisel tuleb
lähtuda TsÜS §-ist 65, mille kohaselt eseme väärtuseks on selle harilik väärtus, milleks on kohalik keskmine müügihind (turuhind). Kasutuseelise hüvitamise nõuet tuleb hinnata hea usu põhimõttest lähtudes. Nii näiteks on Riigikohus leidnud, et kasutuseelise hüvitamise nõue on vastuolus hea usu põhimõttega, juhul kui üks kaasomanik nõuab hüvitist tagantjärele olukorras, kus teine kaasomanik võis mõistlikult võttes hüvitisnõude esitanud kaasomaniku käitumisest aru saada, et kaasomanikud on sõlminud vaikimisi kokkuleppe, mille järgi hüvitist ei nõuta või et kaasomanik ei kavatse hüvitisenõuet esitada (vt RKTKm 3-2-1-149-10, p 13). Hageja on märkinud, et ta soovib saada kostjalt hüvitist kaasomaniku õiguste ja korteri kasutamise takistamise eest alates 14.11.2016 kuni 31.03.2020. Kostja on seisukohal, et hageja 2018. aasta e-kirjas küll mainis kasutuseelist, kuid seda saab pigem käsitleda ähvardusena selle eest, et kostja ei lase üürnikku korterisse. Kostja leiab, et ei esine alust nõuda hüvitist nii pika perioodi eest. Hageja on esitanud 15.11.2019 kohtule tsiviilasja nr 2-17-14115 raames hagiavalduse täienduse, milles esitas kostja vastu kasutuseeliste hüvitamise nõude. Enne seda ei ole hageja vastava nõudega kostja poole pöördunud. Seega peab kohus kindlaks tegema, kas ja millise perioodi eest saaks hageja nõuda kostjalt kasutuseeliseid. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja saatnud kostjale 03.01.2018 e-kirja, milles on esile toonud muuhulgas järgmist: „XX ei saa kasutada oma korteriosa teie ebaadekvaatse ja agressiivse käitumise tõttu ja tal on teine korter“ ja „ Samuti teatan, et kui takistate XX korteriosa üürile andmist, siis vastavalt seadusele olete kohustatud talle tema korteriosa kasutamiseõiguse eest maksma 1⁄2 keskmisest üüritasust, mis käesoleval ajal on 200 eurot kuus, ja 1⁄2 kommunaalteenuste tasust“. Hageja on kostjale 04.01.2018 edastatud e-kirjas märkinud „Nähtuvalt teie vastusest ei ole te nõus sellega, et XX annaks korteris aadressil PPP, Tallinn, üürile toa, mis vastaks tema 1⁄2 osale korteriomandist ning nagu te vestluses XXga olete ise kinnitanud paigaldasite korterisse valvesignalisatsiooni. Selle eelise eest tuleb maksta“. Hageja 18.01.2018 e-kirjast nähtub järgnev: „Kinnitan teile, et XX nõudmised teilt hüvitise saamise kohta tema korteriosa aadressil PPP, Tallinn, kasutamise eest on täiesti seaduslikud ja õiguspärased“. 18.12.2019 on hageja edastanud kostjale e-kirja, milles on märkinud muuhulgas „Palun üle anda mulle võtmed sissekolimiseks ja elamaasumiseks mitte hiljem kui 21.12.2019“. Kohus leiab, et eeltoodud kirjavahetustest nähtub, et hageja on kostjalt palunud ligipääsu korterisse, et hageja saaks talle kuuluvat osa kasutada. Kostja on olnud sellele vastu, mille peale on hageja teatanud, et sellisel juhul tuleb kostjal hagejale maksta hagejale kuuluva osa kasutamise eest. Kohus selgitab, et ähvarduseks on mis tahes kahjulikule tagajärjele viitamine, mille saabumine või tekkimine on ähvardaja väitel tema kontrolli all. Õiguspärase vahendiga ähvardamine iseenesest õiguspärase eesmärgi saavutamiseks on õigusvastane juhul, kui valitud vahendi kasutamine soovitud eesmärgi saavutamiseks ei ole kooskõlas heade kommete või hea usu põhimõttega. Kohus leiab, et poolte kirjavahetusega on tõendatud, et hageja soovis temale kuuluvat osa korterist kasutada. Kostja ei saanud seetõttu eeldada, et kaasomanikud on sõlminud vaikimisi kokkuleppe, mille järgi hageja temalt hüvitist ei nõua või et hageja ei kavatse hüvitisenõuet esitada. Kohus leiab, et kasutuseeliste nõudmine hageja poolt ei kvalifitseeru kostja ähvardamiseks. Kasutuseeliste nõudmine kostjalt ei ole vastuolus heade kommete ega hea usu põhimõttega. Küll aga leiab kohus, et hageja kasutuseeliste hüvitamise nõue ei ole põhjendatud alates 14.11.2016. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et hageja oleks kostjalt nõudnud hüvitist alates 14.11.2016. Hageja kasutuseeliste hüvitamise nõue on põhjendatud perioodi 03.01.2018 kuni 31.03.2020 eest.
13.Järgnevalt peab kohus kindlaks tegema, kui suur on hageja kasutuseeliste hüvitamise nõue. Hüvitise arvutamisel on hageja tuginenud kv.ee hinnastatistikale keskmisest üüritasust 1 m2 kohta Tallinnas, Lasnamäe linnaosas (tl 34-35, pöördel). Hagejale kuuluva keskmise üüritasu suuruseks ühes kuus oleks 2016. aastal 270 eurot, 2017. aastal 285 eurot, 2018. aastal 306 eurot, 2019. aastal 326 eurot ja 2020. aastal 347 eurot.
Kostja leiab, et sellise kaasomandis oleva asustatud korteri reaalne üüritasu oleks 100 eurot kuus (1/2 sellest on 50 eurot). 21.08.2020 kohtunõude selgitas kohus, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1). Kohus palus kostjal selgitada, kas kostja esitab ise kohtule asjatundja/eksperdi arvamuse või taotleb kohtult ekspertiisi määramist, et selgitada välja üüritasu. Kostja kohtule ekspertiisi taotlust ega tõendeid korteri üüritasu suuruse osas esitanud ei ole. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-69-13 p-s 21 asunud seisukohale, et korteri kasutuseelise väärtuse saab TsÜS § 65 vastavalt kohaldades määrata kindlaks eluruumi kasutamisest saadava eelise kohaliku keskmise turuhinna järgi, s.o eluruumi üürimisel saadava üüri järgi (vt ka Riigikohtu 26. septembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-12, p-d 20-21). 2018. aastal oli keskmiseks üüritasu suuruseks 1 m2 kohta 9,3 eurot [(9 + 8,9 + 9,2 + 9,3 + 9,2 + 9,4 + 9,6 + 9,3 + 9,7 + 9,4 + 9,5 + 9,6) : 12 kuud]. Korteri üüritasu suuruseks kujuneb ühes kuus 612,87 eurot (9,3 x 65,9 m2). Hagejale kuuluva osa suuruseks üüritasust oleks pool ehk 306,44 eurot. 03.01.2018-31.01.2018 üüritasu suuruseks kujuneb 286,67 eurot (306,44 eurot : 31 päeva x 29 päeva). Ajavahemiku 01.02.2018-31.12.2018 kujuneb hüvitise suuruseks 3370,84 eurot (306,44 eurot x 11 kuud). Ajavahemiku 03.01.2018-31.12.2018 hageja kasutuseeliste nõude suuruseks on 3657,51 eurot (286,67 + 3370,84). 2019. aastal oli keskmiseks üüritasu suuruseks 11 kuu osas 1 m2 kohta 9,9 eurot [(9,6 + 9,7 + 9,6 + 9,7 + 9,6 + 9,9 + 10 + 10 + 10,6 + 10,3 + 10,2) : 11 kuud]. Hageja esitatud tõendist ei nähtu, kui suur oli juunikuu 2019 keskmine üüritasu 1 m2 kohta. Kohus leiab, et juunikuu 2019 keskmiseks üüritasu suuruseks on põhjendatud lugeda ülejäänud kuude üüritasude aritmeetiline keskmine ehk 9,9 eurot. 2019. aastal oli keskmiseks üüritasu suuruseks 1 m2 kohta 9,9 eurot [(9,6 + 9,7 + 9,6 + 9,7 + 9,6 + 9,9 + 9,9 + 10 + 10 + 10,6 + 10,3 + 10,2) : 12 kuud]. Korteri üüritasu suuruseks kujuneb ühes kuus 652,41 eurot (9,9 x 65,9 m2). Hagejale kuuluva osa suuruseks üüritasust oleks 326,21 eurot. 01.01.201931.12.2019 üüritasu suuruseks kujuneb 3914,52 eurot (326,21 eurot x 12 kuud). 2020. aastal oli keskmiseks üüritasu suuruseks 1 m2 kohta 11,1 eurot [(10,6 + 12,3 + 10,5) : 3 kuud]. Korteri üüritasu suuruseks kujuneb ühes kuus 731,49 eurot (11,1 x 65,9 m2). Hagejale kuuluva osa suuruseks üüritasust oleks 365,75 eurot. 01.01.2020-31.03.2020 üüritasu suuruseks kujuneb 1097,25 eurot (365,75 eurot x 3 kuud). Hageja kasutuseeliste nõude suuruseks perioodil 03.01.2018-31.03.2020 on 8669,28 eurot (3657,51 + 3914,52 + 1097,25).
14.Kuna hageja on taotlenud perioodil 14.11.2016-31.03.2020 kasutuseeliste 12 459 eurot väljamõistmist kostjalt ning kohus on rahuldanud hageja nõude osaliselt summas 8669,28 eurot perioodi 03.01.2018-31.03.2020 osas, peab kohus vajalikuks kindlaks teha, kas hageja nõue rahuldamata osas (periood 14.11.2016 kuni 02.01.2018) võiks kuuluda alternatiivselt rahuldamisele VÕS § 1037 lg 1 alusel või VÕS § 115 lg 1 alusel. VÕS § 1037 lg 1 kohaselt peab õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud harilikku väärtust hinnatakse rikkumise aja seisuga. Tasulise käsutuse korral loetakse harilikuks väärtuseks kokkulepitud
tasu, kui õigustatud isik ei tõenda, et eseme väärtus oli sellest suurem või kui rikkuja ei tõenda, et eseme väärtus oli sellest väiksem. VÕS § 1037 lg 1 kohaldamise eeldused on: 1) võlgnik rikub võlausaldaja õigust, omandit või valdust; 2) puudub õigustatud isiku nõusolek; 3) võlgnik rikastub rikkumise tagajärjel. Kohus on käesolevas otsuses tuvastanud, et kostja on teinud hagejale takistusi kaasomandi eseme kasutamiseks. Kostja on alusetult saanud kasutuseeliseid seetõttu, et takistas hagejal kasutamast hagejale kuuluvat mõttelist osa korterist. Kostja sai ise üksinda kasutada tervet korterit. Samas on kohus käesolevas otsuses tuvastanud, et hageja kasutuseeliste hüvitamise nõue on põhjendatud ja tõendatud alates 03.01.2018. Kohus leiab, et hageja kasutuseeliste hüvitamise nõue perioodi 14.11.2016 kuni 02.01.2018 ei kuulu rahuldamisele VÕS § 1037 lg 1 alusel. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kahju hüvitamise nõude eeldused on järgmised: 1) kohustust on rikutud; 2) vastutus kohustuse rikkumise eest; 3) tekkinud on kahju; 4) kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga; 5) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Kohus on käesolevas otsuses tuvastanud, et kostja on teinud hagejale takistusi kaasomandi eseme kasutamiseks. Hageja on kaotanud kasutuseelised, kuna kostja takistas hagejal kasutamast hagejale kuuluvat mõttelist osa korterist. Kostja sai ise seetõttu üksinda kasutada tervet korterit. Hagejale on tekkinud seetõttu kahju. Samas on kohus käesolevas otsuses tuvastanud, et hageja kasutuseeliste hüvitamise nõue on põhjendatud ja tõendatud alates 03.01.2018. Kohus leiab, et hageja kasutuseeliste hüvitamise nõue perioodi 14.11.2016 kuni 02.01.2018 ei kuulu rahuldamisele VÕS § 115 lg 1 alusel.
15.Täiendavalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kasutuseelisted alates 01.04.2020 kuni korteri võõrandamiseni või kaasomandi lõpetamiseni. TsMS §-st 369 tulenevalt võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Hageja on kasutuseeliste suuruseks märkinud 200 eurot kuus (tl 171). Kohus on seisukohal, et lähtuvalt TsMS §-ist 369 saab hageja nõuda kostjalt kasutuseeliste summas 200 eurot kuus hüvitamist alates 01.04.2020 kuni korteri võõrandamiseni või kaasomandi lõpetamiseni.
16.Lisaks on hageja esile toonud, et korteriga seonduv kommunaalteenuste võlgnevus on seisuga 10.01.2020 3028,62 eurot (tl 31). Kostja on märkinud, et hageja on ise samuti korteri kaasomanik ja ei tasu kommunaalteenuste eest. Kohus selgitab, et kommunaalteenuste võlgnevusega seotud asjaolud ei ole käesoleval juhul asjassepuutuvad. Korteriomanikud vastutavad korteriomandist tulenevate kohustuste täitmise ees korteriühistu ees solidaarselt (KrtS § 15 lg 2). VÕS § 65 lg 1 näeb ette, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Solidaarvõlgnike omavahelisi suhteid kohustuse täitmisel reguleerib VÕS § 69. Kostja ei ole esile toonud, et tema oleks ainuisikuliselt korteriga seonduvad kommunaalteenused tasunud ega esitanud hagejale langevas osas hageja nõudele tasaarvestuse vastuväidet.
17.Ülalmärgitud põhjendustel on kohus kokkuvõtvalt kõiki eelmärgitud asjaolusid arvestades seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kasutuseelised perioodil 03.01.2018-31.03.2020 summas 8669,28 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks kasutuseelised alates 01.04.2020 summas 200 eurot kuus kuni korteri
võõrandamiseni või kaasomandi lõpetamiseni. Hageja kasutuseeliste nõue jääb rahuldamata perioodil 14.11.2016 kuni 02.01.2018 summas 3789,72 eurot (12 459 – 8669,28). Tõendid, mida kohus kohtuotsuse tegemisel ei arvesta
18.Juhindudes TsMS § 238 lg-st 5 jätab kohus kohtuotsuse tegemisel arvestamata: − üürikuulutused (tl 4-16), kuna tegemist ei ole asjakohaste tõenditega. Hageja on hagi tervikteksti kohaselt hüvitise arvutamisel tuginenud kv.ee hinnastatistikale keskmisest üüritasust 1 m2 kohta Tallinnas, Lasnamäe linnaosas. Menetluskulude jaotus
19.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
20.TsMS § 163 lg 1 järgi võib kohus hagi osalisel rahuldamisel muu hulgas jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja palus hagiavalduses kostjalt välja mõista kasutuseelised summas 12 459 eurot ja kasutuseelised alates 01.04.2020 summas 200 eurot kuus. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks käesoleva kohtuotsusega välja kasutuseelised summas 8669,28 eurot ja kasutuseelised alates 01.04.2020 summas 200 eurot kuus. Seega rahuldas kohus hagi 70 % ulatuses ning jättis 30 % ulatuses rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega hageja menetluskuludest 70 % kostja kanda ja 30 % kostja menetluskuludest hageja kanda. Kohus määras käesoleva otsusega mitte menetleda kostja 25.11.2020 esitatud seisukohta, milles sisaldusid ka kostja menetluskulud. Kuna kostja esitas menetluskulude nimekirja kohtule hilinenult, ei määra kohus kostja menetluskulusid rahaliselt kindlaks. Kohus määrab hageja menetluskulud rahaliselt kindlaks peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2, TsMS § 177 lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/
Anu Vismann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.