Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Kohtu põhjendused

-

-

-

-

tsiviilasjas nr 2-13-38167 jättis kohus kostja I hagi hageja vastu 12.06.2013 üldkoosoleku otsuse tühistamise nõudes TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Kohtumäärus on jõustunud 03.12.2015 (tl 11-11p); tsiviilasjas nr 2-13-34077 tunnistati kehtetuks hageja 24.05.2013 üldkoosoleku otsused. Otsus jõustus 29.10.2015 (tl 12-22); tsiviilasjas nr 2-14-54287 jättis kohus hageja liikme xx xxx hagi hageja vastu 18.06.2014 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamises rahuldamata. Kohtuotsus jõustus 31.10.2015 (tl 2325); 20.05.2014 esitasid kostjad hageja nimel hagi Xxx Xxx OÜ vastu hageja raamatupidamisdokumentatsiooni sissenõudmiseks ja raamatupidamisteenuste osutamise keelamiseks (tl 32-36); tsiviilasjas nr 2-14-19936 tegi kohus määruse, millega kinnitas hageja ja Xxx Xxx OÜ vahel sõlmitud kompromissi ja lõpetas tsiviilasjas nr 2-14-19936 menetluse. Kohtumäärusega kinnitatud kompromissi kohaselt hageja kohustus hüvitama kostjale tema poolt kantud menetluskulud 1 680 eurot. Kompromissimäärus on jõustunud (tl 37-39); 11.01.2016 tasus hageja Xxx Xxx OÜ-le 06.01.2016 kohtumääruse nr 2-14-19969 resolutsiooni punktis 3 märgitud summa 1 680 eurot xxx OÜ arveldusarvele (tl 59).

puudus käesoleva seaduse § 1018 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud õigustus asjaajamisele asumiseks ja kui soodustatu ei kiitnud asjaajamist heaks, peab asjaajaja kõrvaldama soodustatule asjaajamisest tulenenud tagajärjed ja hüvitama asjaajamisest tekkinud kahju. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-181-15 (p 38) välja toonud, et kui isik tegutseb faktilise ühingujuhina, olemata selleks lepingu järgi kohustatud, kuid ei esine ühtegi VÕS § 1018 lg 1 p-des 1-3 nimetatud eeldust, kuid faktiline ühingujuht siiski tegutses äriühingu soodustamise eesmärgil VÕS § 1018 lg 2 mõttes, on tegemist mittenõuetekohase ehk õigustamatu käsundita asjaajamisega VÕS § 1024 mõttes. Sellisel juhul vastutab faktiline ühingujuht käsundita asjaajamise käigus äriühingule tekitatud kahju eest sõltuvalt sellest, kas ta oli VÕS § 1018 lg 1 p-des 1-3 nimetatud eelduste mitteesinemise suhtes hea- või pahauskne, kas VÕS § 115 lg 1, § 1022 lg 4 ja § 1024 lg 1 (pahauskse asjaajaja vastutus) või VÕS § 115 lg 1 ja § 1024 lg 2 (heauskse asjaajaja vastutus) järgi. Kolleegiumi arvates tuleb VÕS § 1024 lg 2 esimeses lauses nimetatud hoolsusstandardi sisustamisel lähtuda ÄS § 187 lg-s 1 sätestatud juhatuse liikme hoolsusstandardist, kui faktiline ühingujuht juhtis asjaajamisel äriühingut nagu juhatuse liige. Hageja on tõenditena esitanud Harju Maakohtu 18.08.2017 otsuse tsiviilasjas nr 2-16-11030 (tl 47-58) ning Tallinna Ringkonnakohtu 23.03.2018 otsuse samas tsiviilasjas (tl 101-110). Eelviidatud kohtuvaidluses on nii maakohus kui ka ringkonnakohus andnud hinnangu asjaoludele, mis omavad ka käesolevas vaidluses tähtsust. Kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-16-11030 on jõustunud 19.06.2018 (tl 122). Tsiviilasjas nr 2-16-11030 tegi kohus otsuse, millega muuhulgas tuvastas, et kostja I ei olnud alates 12.06.2013 hageja juhatuse liige ning hageja ja kostja vaheline käsundussuhe lõppes 12.06.2013. Kostjal I puudus hageja esindusõigus alates 12.06.2013 (p 31, tl 50p). Kostja I tegutsemine hageja nimel ajavahemikus 12.06.2013 kuni 12.07.2014 on kvalifitseeritav käsundita asjaajamisena VÕS § 1018 mõttes (p 39, tl 52) ning kostja I oli ühingujuhina VÕS § 1018 lg 1 p-des 1-3 nimetatud eelduste mitteesinemise suhtes pahauskne (p 44, tl 52 p). Kostja I ei olnud heauskne asjaajaja seoses sellega, et oli kantud hageja registrikaardile juhatuse liikmena vaatamata enda volituste lõppemisele kuni 09.11.2015 seoses asjaoluga, et 12.06.2013 ja 18.06.2014 hageja üldkoosoleku otsuste vaidlustamisega kohtus peatas registriosakond nende otsuste alusel registrikande tegemise (p 45, tl 53). Kostjad on hagejale peale surunud xxx-ja hooldusteenuse lepingu OÜ-ga xxx (p 53 tl 54 p). Ringkonnakohus tõi samas vaidluses lisaks välja, et maakohus tuvastas ning apellatsioonimenetluses ei vaidlustata, et kostjal I puudus hageja esindusõigus alates 12.06.2013, kuna nimetatud ajal lõppes hageja ja kostja I vaheline käsundussuhe. Kostja I tegutses 12.06.2013-12.07.2014 hageja faktilise ühingujuhina (p 10, tl 106-106 p). Kostja I tegevust ei saa hinnata hageja huvile ja tegelikele või eeldatavale tahtele vastavana (p 15 tl 106 p-107). Hagejal puudus vajadus tellida raamatupidamisteenust OÜ-lt Xxx Xxx (p 18 tl 107). Raamatupidamisteenuse tellimine OÜ-lt Xxx Xxx ei vastanud hageja huvidele, kuna dubleeris varasema lepingupartneriga (Xxx Xxx OÜ) sõlmitud raamatupidamisteenuse osutamise lepingut. On tõendatud, et kostja I esitas OÜ-le Xxx Xxx avalduse lepingu lõpetamiseks, juhatuse liige kostja II nõudis raamatupidamisdokumentide üleandmist mh 05.01.2014, kuid OÜ Xxx Xxx keeldus 30.12.2013 segases olukorras neid üle andmast. Seejärel esitasid kostja I ja kostja II hageja nimel 20.05.2014 kohtusse hagi dokumentide väljanõudmiseks. Veel on tsiviilasjas nr 2-16-11030 tuvastatud, et uus raamatupidaja polnud vajalik, kuna Xxx Xxx OÜ-l polnud dokumentide üleandmise kohustust. Olukorra, kus Xxx Xxx OÜ ei saanud ligipääsu hageja kontole, oli loonud muuhulgas kostja ise (p 19, tl 107-107p). Kohus nõustub hageja seisukohaga, et nii Harju Maakohtu kui ka samas tsiviilasjas nr 2-16-11030 Tallinna Ringkonnakohtu otsustes tuvastatu on otseses seoses käesoleva tsiviilasjaga ning seega kohtule ka siduv. Lisaks ei ole kostjad tsiviilasjas nr 2-16-11030 jõustunud otsusega tuvastatut käesolevas menetluses esitatud tõenditega ümber lükanud. Harju Maakohus ja Tallinna Ringkonnakohus on tuvastanud tsiviilasjades nr 2-16-10959 (tl 40-43) ning nr 2-16-11030, et kostjate käsundussuhe (juhatuse liikme volitused) hagejaga lõppes 12.06.2013 ja et kostjad tegutsesid edaspidi hagejat esindades käsundita asjaajajana. Ka on kohtud eelnevalt tuvastanud, et kostjate asjaajamine oli õigustamatu ja pahauskne ning asjaajamisele asumise eelselt ei selgitanud kostjad välja hageja tegelikku tahet. Hageja on kinnitanud kõikides menetlustes, sh käesolevas menetluses, et hageja ei soovinud lepingu lõpetamist Xxx Xxx OÜga ning ei soovinud tema vastu kohtusse hagi esitada. Ka on kohus eelpool välja toodud menetlustes tuvastanud, et Xxx Xxx OÜ-l ei olnud mingit kohustust kostjatele dokumente üle anda, samuti puudus kostjatel õigus esitada hageja nimel hagi kohtusse dokumentide väljanõudmiseks Xxx Xxx OÜ-lt.

Kostjate tegutsemine hageja nimel alates 12.06.2013 on kvalifitseeritud käsundita asjaajamisena VÕS § 1018 mõttes. Kostjate tegutsemisel faktilise ühingujuhina oli tegemist mittenõuetekohase ehk õigustamatu asjaajamisega VÕS § 1024 mõttes, sest ei esinenud ühtegi VÕS § 1018 lg 1 p-des 1-3 nimetatud eeldust, st hageja ei ole kostjate poolt asjaajamist heaks kiitnud, kostjate poolt asjaajamine ei vastanud hageja huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele. On tõendatud, et kostja I ühingujuhina oli VÕS § 1018 lg 1 punktides 1-3 nimetatud eelduste mitteesinemise suhtes pahauskne. Käesolevas asjas ei ole kostjad esitanud ühtegi faktilist asjaolu ega tõendit, mille põhjal oleks kohtul tekkinud veendumus vajadusest tsiviilasjas nr 2-16-11030 jõustunud kohtuotsusega juba tuvastatu ümber hinnata. Kohus on seisukohal, et asjas hageja tõenditena esitatud kohtulahendid on tõenditeks, et alates 12.06.2013 ei olnud kostjad enam hageja juhatuse liikmed ja neil puudus hageja esindusõigus alates 12.06.2013. Tulenevalt sellest, et esindusõiguse puudumine on tuvastatud, ei analüüsi kohus kostja I paljasõnalisi vastuväiteid tema volituste väidetava kehtivuse osas hageja esindamiseks perioodil 09.11.2012-03.12.2015. Käsundita asjaajamise õigustatust tuleb hinnata objektiivselt ja asjaajamist ei muuda õigustatuks see, et asjaajaja pidas seda õigustatuks. Kohus on juba varasemates lahendites selgitanud, et juhatuse liikme volitused algavad vastava organi otsusega ja kehtivad sama otsusega määratud ajani või tagasiastumiseni ning esindusõigus ei sõltu sellest, kas isiku andmed on juhatuse liikmena registrisse kantud või registrist kustutatud või kas organi otsus on vaidlustatud. Vastava otsuse vaidlustamine kohtus ei tekita, ei muuda ega ei lõpeta juhatuse liikme volitusi. Eeltoodut on Riigikohus oma lahendites korduvat rõhutanud, sh tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05 tehtud otsuse punktis 15. Kohtu hinnangul on kostjate selgitustega ning hageja poolt esitatud lahenditega tõendatud, et Xxx Xxx OÜ-l polnud dokumentide üleandmise kohustust kostjatele ning kostjatel puudus õigus esitada hageja nimel Xxx Xxx OÜ vastu hagi, kuna kostjatel puudus hageja esindamise õigus alates 12.06.2013. Seega oli kostjate poolt hageja nimel kohtusse esitatud hagi alusetu. Hageja leiab, et kostja II poolt esitatud tõendid tuleb kostjale II tagastada kui asjassepuutumatud. Hageja toob välja, et kostja II poolt esitatud Xxx Xxx OÜ nimelt koostatud dokumendid koostas kostja II ise ning seejärel läks koos kostjaga I Xxx Xxx OÜ ruumidesse ning nõudis nende dokumentide vastuvõtmist või allkirjastamist. Sisuliselt saab neid dokumente fabritseerituks pidada ning sellised dokumendid ei sobi kohtusse tõendina, kuna need on ebausaldusväärsed. Kuigi kostjad ei ole hageja väitele vastu vaielnud ning hageja on teinud taotluse kostja II tõendite tagastamiseks, jätab kohus kostja II tõendid tagastamata. TsMS § 238 lg 5 kohaselt kui kohus on juba tõendi vastu võtnud, võib ta jätta asja lahendamisel arvestamata. Tõendi võib selle hindamise järel jätta arvestamata kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada. Kuivõrd on tõendatud, et Xxx Xxx OÜ ei pidanud kostjatele raamatupidamisdokumentatsiooni üle andma, ei ole asjas tähtsust, kas dokumentatsiooni üleandmisest keeldumine on tõendatud või mitte. Seetõttu hindab kohus kõnealused tõendid asjassepuutumatuteks ja jätab need tõenditena arvestamata. Kostja I on esitanud tõendina lahendi tsiviilasjas nr 2-14-2502 (tl 89-90), millega jäeti rahuldamata hageja avaldus juhatuse asendusliikme määramiseks. Lahendis kinnitas kohus, et hagejal puudus ajal, kui kostjad esindusõiguseta hageja nimel tegutsesid, ajutine või kestev võimetus oma kohustusi täita, mistõttu kohus hagejale juhatuse asendusliiget ei määranud. Siiski ei saa kostja I mainitud tõendist, samuti kostja I tõenditena esitatud kohtumäärustest tsiviilasjast nr 2-13-26148 (tl 152-154, 155-157) ega ka kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-17-18968 (tl 158-161) teha järeldusi, et kostja I tegutses hagejat esindades õigustatud käsundiga ning heauskselt. Kuigi kostja I on seisukohal, et kohtuotsusega nr 2-14-2502 on tõendatud asjaolu, et ta täitis juhatuse liikme kohustusi tavaliselt oodatava hoolsusega, märgib kohus, et antud otsuses ei anta hinnangut käesolevas asjas osundatud teole, milleks on hagiavalduse esitamine OÜ Xxx Xxx vastu ja sellest tulenevalt hagejale kahju tekkimine. Seega ei saa kostja I poolt viidatuga olla tõendatud, et hagiavalduse esitamine OÜ Xxx Xxx vastu oli hageja huvides. Kuivõrd on tõendatud, et kostjad ei olnud hagiavalduse esitamisel hageja juhatuse liikmed, on asjakohatud kostja I viited õigusnormidele seonduvalt juhatuse liikmelt oodatava hoolsusega. Hageja poolt esitatud nõue ei ole kostja I poolt viidatud kahju hüvitamise nõue tulenevalt korteriühistu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega.

VÕS § 1020 lg 1 sätestab, et enne asjaajamisele asumist peab käsundita asjaajaja soodustatule asjaajamisele asumise kavatsusest teatama ja ootama ära soodustatu edasise otsuse asjaajamise kohta, välja arvatud juhul kui eelnev teatamine ei ole võimalik soodustatud või avalikke huve kahjustamata või kui seda ei saa käsundita asjaajajalt mõistlikult oodata. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt asjaajamisele asumise korral soodustatule eelnevalt teatamata peab käsundita asjaajaja soodustatule asjaajamisest esimesel võimalusel teatama. Kui see on võimalik ja käsundita asjaajajalt mõistlikult oodatav, peab käsundita asjaajaja ootama ära soodustatu edasise otsuse asjaajamise kohta. Asjaajajat, kes rikub VÕS § 1020 lg-tes sätestatud kohustust selgitada välja soodustatu tahe asjaajamise suhtes, tuleb lugeda pahauskseks asjaajajaks VÕS § 1022 lg 4 ja § 1024 lg 1 mõttes. Esitatud tõendeid, faktilisi asjaolusid ning ärakuulamisel antud selgitusi kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et kostjad tegutsesid faktiliselt identselt ning ühiselt. Tsiviilasjas nr 2-16-10959 (jõustunud 25.01.2017) tegi kohus otsuse, milles muuhulgas tuvastati, et kostja II ei kuulunud hageja juhatusse alates 12.06.2013 (tl 40-43). Kostja II on käesolevas menetluses oma 19.02.2018 menetlusdokumendis ka omaks võtnud, et tegutses käsundita asjaajajana (tl 75 p-76). Kostjad tegutsesid kohtu hinnangul kokkuleppeliselt käsundita asjaajajana. Kostjad ka ei vaidle, et tegutsesid ühiselt. Kostjad olid mõlemad juhatuse liikmed ajal, kui hagejalt raamatupidamise dokumente nõudsid, tegid toiminguid koos ja kooskõlastatult (tl 162 p). Kostjad esitasid hagi koos (tl 166p). Kostjate tegevust ei saa hinnata hageja huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele vastavana. Kostjad on ühiselt tegutsenud oma isiklikes huvides, soovides allutada hageja kostjaga I seotud äriühingu teenindamisele. Tsiviilasjas nr 2-16-11030 on tuvastatud (p 53-54), et alates 2011 osutas hagejale raamatupidamisteenust OÜ Xxx Xxx ja kostjad on hagejale tema tahte vastaselt peale surunud xxx-ja hooldusteenuse lepingu OÜ-ga Xxx Xxx (tl 54p). Hageja on käesolevas asjas kinnitanud, et OÜ Xxx Xxx poolt osutati teenust nõuetekohaselt ning teenusega oldi väga rahul. Kostjad ei ole tõendanud, et hageja huvides oleks olnud OÜ Xxx Xxx vastu hagiavalduse esitamine. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, millest nähtuks hageja liikmete või juhatuse rahulolematus osutatud teenusega või otsuse vastuvõtmine nõude rahuldamiseks kohtu kaudu. Seega on kostjad hageja tahte vastaselt esitanud OÜ Xxx Xxx vastu hagi. Riigikohus on oma otsuses tsiviilasja nr 3-2-1-23-16 leidnud, et käsundita asjaajamise sätted ei võimalda isikule peale suruda soovimatuid teenuseid ja kohustada nende eest maksma, st luua sisuliselt leping, mida isik ei ole soovinud. Kohtule ei ole samuti esitatud tõendeid, et enne hagiavalduse esitamist oleksid kostjad teavitanud sellest VÕS § 1020 lg 1 mõistes hagejat. Mõlema kostja õigustamatu käsundita asjaajamine tuleb liigitada pahauskseks, kuna kostjad rikkusid VÕS § 1020 lg-tes 1 ja 2 sätestatud kohustust selgitada välja soodustatu tahe asjaajamise suhtes ning kostjate tegevust ei saa hinnata hageja huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele vastavana. Seega on kostjad hageja tahte vastaselt hageja nimel esitanud kohtusse hagi xxx OÜ vastu. Kuigi mõlemad kostjad on selgitanud, et OÜ Xxx Xxx ei väljastanud kostjatele hageja raamatupidamisdokumentatsiooni, mistõttu kostjad otsustasid pöörduda kohtu poole, märgib kohus, et on tõendatud, et OÜ-l Xxx Xxx ei olnudki õigust ega kohustust kostjatele hageja raamatupidamisdokumentatsiooni edastada, kuivõrd kostjatel puudus hageja suhtes esindusõigus. Kohus leiab mõlema kostja toimingute suhtes, et kostjad pidid teadma, et asjaajamine ei vasta soodustatud isiku tahtele ja soodustatu tahe ei olnud vastuolus seadusega, tegemist oli mittenõuetekohase ehk õigustamatu käsundita asjaajamisega VÕS § 1024 mõttes.

pidanud Xxx Xxx OÜ-le tema poolt kantud menetluskulusid hüvitama. 1680 eurot on summa, mille Xxx Xxx OÜ pidi alusetu hagi tõttu tasuma õigusteenuse eest xxx OÜ-le. Hagejale tekkis kahju, kuna tema rahalised vahendid vähenesid 1680 euro võrra ning hageja üldkoosolek ei ole tehingut tagantjärele heaks kiitnud. Kostjad pidid ette nägema, et kui nad esitavad hageja esindusõigust omamata alusetu hagi, kaasnevad sellega kulutused nii hagejale kui ka Xxx Xxx OÜ-le. Hageja on selgitanud, et hageja nimel alusetult esitatud hagist vabanemiseks tuli hagejal kanda Xxx Xxx OÜ poolt kantud menetluskulud (kulutused õigusabile) seoses alusetu hagi menetlemisega kohtus. Seega tekitasid kostjad hagejale varalise kahju summas 1680 eurot. Kostjad leiavad, et kahju ei ole tõendatud ning kahju suurus on ülepaisutatud. Kostja I leiab, et ei ole võimalik, et ühe kolme leheküljelise vastuse koostamine läks maksma 1680 eurot. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostjad ei saa vaidlustada Xxx Xxx OÜ poolt kantud menetluskulude suurust ja nende põhjendatust. Hageja on siiski ärakuulamisel selgitanud, et see summa koosneb: nõupidamine kliendiga, hagiavalduse analüüs, vastuse koostamine, olukorra kaardistamine ja kliendile selgitamine, sh venekeelsele kliendile, see kõik võttis kaua aega. 1680 eurot oli töö 14 tunni eest, see on 1 400 eurot + käibemaks, kõik toimingud olid antud tsiviilasja jaoks tehtud vajalikud toimingud (tl 166 p). Kohtu hinnangul ei ole märgitud kulud ülepaisutatud. Saab nõustuda hageja seisukohaga, et hagist vabanemiseks tuli sõlmida Xxx Xxx OÜ-ga kompromiss tingimustel, millistega Xxx Xxx OÜ nõustus. Kompromissiga kaasnes hagejale kohustus kanda Xxx Xxx OÜ menetluskulud, kuivõrd Xxx Xxx OÜ ei olnud nõus neid kulutusi ise tasuma. Hageja on märkinud, et siinkohal omab tähtsust ka see, et Xxx Xxx OÜ on kauaaegne hageja lepingupartner ning on osutanud hagejale kvaliteetset teenust. Asjassepuutumatud on kostja II vastuväited, et ta ei saa aru, kuidas puutub asjasse xxx ning et kostja II arvamuse järgi tegeles asjaga E. B. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus leiab, et kostjad on oma toimingutega tekitanud hagejale otsest varalist kahju summas 1680 eurot. Hagejale tekitatud kahju seisneb kostjate poolt hageja nimel alusetult algatatud tsiviilasjast nr 2-14-19936 (KÜ xxx hagi Xxx Xxx OÜ vastu raamatupidamisdokumentatsiooni sissenõudmiseks ja raamatupidamisteenuse osutamise keelamiseks, tl 32-36, 37-39, 59) tulenenud menetluskuludest, s.t kostjate tegevuse tõttu tuli hagejal tasuda Xxx Xxx OÜ-le viimase poolt kantud õigusabikulud. Hagejale on tekkinud kahju kuna hageja rahalised vahendid on vastava summa ulatuses vähenenud. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjatelt solidaarselt välja hageja kasuks kahjuhüvitise summas 1 680 eurot. Menetluskulud

Kohtu hinnangul on riigilõivu näol tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga. Lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja toimingute vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi. Kohus nõustub üksnes kostjate seisukohaga selles, et hageja poolt koostatud ja 05.11.2018 esitatud menetlusdokument (kulutatud aeg 3,5 tundi), on suures ulatuses dubleeriv, mistõttu kohus peab märgitud menetlusdokumendi koostamise põhjendatud ajakuluks 50 minutit. Kohtu hinnangul on muus osas hagejale osutatud õigusabi raames tehtud toimingud põhjendatud ning kohus nõustub ka toimingutele kulunud aja ning tunnitasu määraga, mis ei ületa keskmist sarnast õigusteenuse turuhinda. Põhjendatud ajakuluks kokku on seega 15 tundi ja 20 minutit. TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Eeltoodut on kinnitanud ka Riigikohus lahendi nr 3-2-1-65-13 p-s 16. Hageja on kinnitanud, et hageja ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb õigusabikulu hüvitada koos käibemaksuga. Kohus rahuldab hageja nõude kostjatelt menetluskulude solidaarselt väljamõistmiseks. Hageja põhjendatud kuluks õigusabi osutamisel on 1840 eurot ning põhjendatud menetluskulude suuruseks on 2 065 eurot (1840+225). Kostjatel tuleb hagejale solidaarselt hüvitada hageja menetluskulu koos käibemaksuga kokku summas 2 065 eurot. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.