lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-17941/18

Ühinguõigus › Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 12.03.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-17941/18
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
12.03.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1575
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Avaldus
Põhja Ringkonnaprokuratuur · Sissetulev kiri · 2019-04-23

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 172 lg 6, 7Menetluskulud hagita menetlusesVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 174Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 177Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamiselTsMS § 659Apellatsioonimenetluse sätete kohaldamineTsMS § 663 lg 5

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-19-13292/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja26.03.2020

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Kimbutaja Inkassoteenused OÜ11536979(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

12.03.2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-17941

Tsiviilasi

Kimbutaja Inkassoteenused OÜ avaldus OÜ Estconde-E sundlõpetamiseks, likvideerimismenetluse algatamiseks ja likvideerija määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10.01.2019 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Estconde-E määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja Kimbutaja Inkassoteenused OÜ (registrikood 11536979), lepinguline esindaja v/adv Kaimo Räppo Puudutatud isik OÜ Estconde-E (registrikood 10363695), lepinguline esindaja v/adv Raul Talts

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Harju Maakohtu 10.01.2019 määruse resolutsioon jätta muutmata, kuid muuta osaliselt määruse põhjendusi.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta kaebuse esitaja OÜ EstcondeE kanda.
4.Määrata kindlaks määruskaebuse menetlemisega seotud Kimbutaja Inkassoteenused OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude rahaline suurus ning mõista OÜ-lt Estconde-E Kimbutaja Inkassoteenused OÜ kasuks välja menetlusekulude hüvitis 168 eurot, sealhulgas käibemaks.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 17.08.20262-25-6084/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20262-26-10703/5Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 12.08.20262-24-17076/19Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 12.08.20262-24-4648/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 12.08.20262-24-8928/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 12.08.20262-25-10376/15Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Määruskaebuse menetlemine maakohtus
5.Mõista OÜ-lt Estconde-E Kimbutaja Inkassoteenused OÜ kasuks välja viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude hüvitise 168 eurot tasumisega viivitamise korral alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

Edasikaebamise kord ja tähtajad Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja maakohtu määrus

1.27.11.2018 esitas avaldaja maakohtule avalduse puudutatud isiku likvideerimismenetluse algatamiseks. Tartu Maakohtu registriosakond avaldas 19.10.2018 teate, et puudutatud isik ei ole esitanud 2016.a majandusaasta aruannet ega teatanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruande esitamist 6 kuu jooksul alates kustutamishoiatuse tegemisest. Avaldajal on puudutatud isiku vastu nõue 7899.46 eurot, mis tuleneb Harju Maakohtu 01.10.2012 otsusest tsiviilasjas nr 212-26511.
2.Puudutatud isik palus jätta avalduse rahuldamata. Puudutatud isik on registripidaja nõude, mille tõttu tehti kustutamishoiatus, täitnud 14.11.2018, esitades registriosakonnale 2016.a majandusaasta aruande. 19.12.2018 kustutati väljaandest Ametlikud Teadaanded puudutatud isiku kustutamishoiatuse teade. Samuti on kustutamishoiatuse märge eemaldatud äriregistri andmetest ja 20.12.2018 teavitas Tartu Maakohtu registriosakond puudutatud isikut, et puudused on kõrvaldatud ja menetlus on lõpetatud.
3.Harju Maakohus jättis 10.01.2019 määrusega avalduse rahuldamata ja menetluskulud puudutatud isiku kanda ning mõistis viimaselt avaldajale välja menetluskulud 386 eurot. Kohus viitas TsMS § 172 lõikele 1. Puudutatud isiku lepingulise esindaja 18.12.2018 e-kirjast registriosakonnale nähtub, et seisuga 18.12.2018 ei olnud äriregistris puudutatud isiku registrikaardile tehtud märget kustutamishoiatuse kohta veel kustutatud. Kuigi puudutatud isik on 2016.a majandusaasta aruande registriosakonnale esitanud 14.11.2018, s.o enne avaldaja avalduse kohtusse esitamist, ei saanud avaldaja äriregistris kajastatud andmetest lähtudes veenduda, et kustutamishoiatuse aluseks olevad asjaolud on kõrvaldatud, kuna selleks ajaks ei olnud kustutamishoiatust puudutatud isiku registrikaardilt veel kustutatud. Asjaolu, et menetlus puudutatud isiku osas on lõpetatud, nähtub Tartu Maakohtu registriosakonna 20.12.2018 e-kirjast. Seega ei saa asuda seisukohale, et avaldaja on kohtule esitanud põhjendamatu avalduse. Kohus pidas avaldaja lepingulise esindaja kulusid põhjendatuks 2h õigusabi eest tunnitasuga 140 eurot, s.o kokku 280 eurot, millele lisandub käibemaks 56 eurot. Samuti pidas kohus põhjendatud kuluks riigilõivu 50 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistis kohus puudutatud isikult välja avaldaja menetluskulud kokku 386 eurot.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

4.25.01.2019 kaebuses vaidlustab puudutatud isik maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas ja palub teha selles osas uue määruse, millega jätta menetluskulud avaldaja kanda. Kaebuse põhjenduste kohaselt oleks pidanud kohus menetluskulude jaotamisel kohaldama TsMS § 172 lõiget 7. Antud juhul esinevad mõlemad nimetatud normis sätestatud alused, kuid kohus on analüüsinud ainult ühte neist – menetluse põhjustamine raske hooletuse tõttu. Avaldus on esitatud vähemalt raske hooletuse tõttu, sest hoolsa käitumise korral oleks avaldaja pidanud enne avalduse esitamist kontrollima, kas kustutamishoiatuse aluseks olev majandusaasta aruanne on jätkuvalt esitamata. Antud asjaolu kontrollimine ei ole keeruline ega tasuline. Väär on viide registriosakonna tegemata jätmisele – kaebaja ei saanud kuidagi seda mõjutada. Lisaks ei tulene antud märkest, et majandusaasta aruanne on jätkuvalt esitamata. Väär on, et kustutamishoiatus oli puudutatud isiku registrikaardil. Sellesisulist tõendit ei ole kohtule esitatud ja registrikaardil ei ole kustutamishoiatust kunagi avaldatud. Tegemist oli elektroonilise märkega, mis ilmnes äriühingu otsingu tulemustes. Teine alus, mille kohus on jätnud analüüsimata, on asjaolu, et likvideerimist saab taotleda üksnes võlausaldaja, seega on tegemist menetlusega, mida võib algatada üksnes avalduse alusel. TsMS § 172 lõike 7 on erisäte ning TsMS-ist ei tulene teistsugust regulatsiooni antud juhtumi osas.
5.Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
7.TsMS § 659 ja § 651 lõike 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Puudutatud isik vaidlustab maakohtu määrust osas, milles kohus jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda. Seega ülejäänud osas, s.o avalduse sisulise lahendamise osas, on määrus jõustunud. Vastavalt TsMS § 657 lõike 1 punktile 21 ja §-le 659 tuleb Harju Maakohtu 10.01.2019 määruse resolutsioon jätta vaidlustatud osas muutmata, kuid muuta tuleb lahendi õiguslikku põhjendust. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Seega jääb määruskaebus rahuldamata.
8.Hagita asjas menetluskulude jaotuse otsustamine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Maakohus ei ole vaidlustatud kaalutlusotsuse tegemisel kolleegiumi hinnangul lõppjärelduses kaalumispiire ületanud. Kolleegium nõustub maakohtuga, et antud juhul tuleb menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda, kuid leiab, et praegusel juhul reguleerib menetluskulude jaotamist erinorm, mille maakohus on jätnud tähelepanuta. Seega tuleb ringkonnakohtul muuta menetluskulude jaotuse õiguslikku alust.
9.Maakohus on kohaldanud TsMS § 172 lõiget 1, mis on hagita asjades menetluskulude jaotamisel nn üldnorm, kuid antud avalduse puhul reguleerib menetluskulude jaotust erinormina TsMS § 172 lõige 6. Nimetatud sättest tuleneb, et juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Seega tuleneb

nimetatud normist käesoleva avalduse puhul üldreegel, et menetluskulud jäävad juriidilise isiku kanda (nagu leidis ka maakohus) ning kohtul tuleb põhjendada üksnes otsustust, kui ta soovib jätta kulud avaldaja või muu isiku kanda. Praegusel juhul on maakohus tegelikkuses ka põhjendanud, miks ei ole õiglane jätta kulusid avaldaja kanda ning ringkonnakohus nõustub vastavate põhjendustega. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-158-15 punktis 20 selgitanud, et TsMS § 172 lõike 6 teise lause alusel on võimalik jätta menetluskulud avaldaja kanda eelkõige nt juhul, kui avaldaja oli avalduse esitamisel pahauskne, st teadis, et tegelikult ei ole alust avaldust esitada. Käesoleva asja materjalidest avaldaja pahausksust ei nähtu. Avaldaja kasutas oma seadusest tulenevat õigust esitada avaldus puudutatud isiku likvideerimismenetluse läbiviimiseks olukorras, kus registriosakond oli puudutatud isiku suhtes avaldanud kustutamishoiatuse teate ja andnud võlausaldajatele tähtaja nõuetest teatamiseks ja likvideerimismenetluse algatamiseks (t lk 11). Asja materjalidest nähtuvalt kajastus kustutamishoiatuse märge avalduse esitamise ajal (27.11.2018) äriregistris. Maakohus viitas määruses õigesti, et nähtuvalt puudutatud isiku enda 18.12.2018 e-kirjast registriosakonnale ei olnud nimetatud kuupäeval äriregistrist veel märget kustutamishoiatuse kohta kustutatud. Seega ei saanud ega pidanud avaldaja olema teadlik asjaolust, et puudutatud isik on tegelikkuses kustutamishoiatuse aluseks oleva puuduse juba 14.11.2018 kõrvaldanud. Seoses määruskaebuses viidatud TsMS § 172 lõikega 7 selgitab ringkonnakohus, et nimetatud säte on küll erinorm lõike 6 suhtes, kuid nõustuda tuleb maakohtuga, et praegusel juhul ei saa asuda seisukohale, et avaldaja on tahtlikult või raske hooletuse tõttu algatanud põhjendamatu menetluse TsMS § 172 lõike 7 esimese lause mõistes. Nagu eelnevalt märgitud, siis 18.12.2018 kuupäeva seisuga kajastus veel äriregistris märge puudutatud isiku kustutamishoiatuse kohta. Avaldaja poolt enne avalduse esitamist kustutamishoiatuse märke olemasolu kontrollimist saab pidada sellises olukorras igapäevases käibes võlausaldajalt tavapäraselt oodatavaks hoolsuseks. TsMS § 172 lõike 7 teisest lausest tuleneb, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Nimetatud lause aga praeguses olukorras ei kohaldu – kuigi käesoleva asja võib algatada üksnes avalduse alusel, siis praegusel juhul tuleneb seadusest, s.o TsMS § 172 lõikest 6, teistsugune menetluskulude jaotus.

10.Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lõike 1 alusel kaebuse esitanud puudutatud isiku kanda.
11.Järgnevalt määrab kolleegium TsMS § 174 lõikest 3 lähtudes vastavalt jaotusele kindlaks määruskaebuse menetluses vastustaja kantud ja talle kaebaja poolt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude põhjendatud ja vajaliku suuruse. 22.02.2019 esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on avaldaja menetluskuluks õigusabikulu 336 eurot 2h õigusabi eest (s.o maakohtu määrusega tutvumine, esindatavaga arutelu ning kaebusega tutvumine ja vastuse koostamine). Esindaja tunnitasuks on 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Puudutatud isik ei ole kuludele vastuväidet esitanud.
12.Kolleegium, tutvunud avaldaja lepingulise esindaja teostatud toimingute nimekirjaga ja toimikuga, leiab, et, avaldaja esindaja teostatud õigusabitoimingutele kulunud aeg on osaliselt põhjendatud ja vajalik. Arvestades nii kaevatava määruse, määruskaebuse kui vastuse sisu ja mahtu (mh asjaolu, et määruskaebemenetluses vaieldi üksnes menetluskulude jaotuse üle), on ajakulu kokku mõistlik ja põhjendatud 1h ulatuses. Esindaja tunnitasu oli ka maakohtus 140 eurot (+ käibemaks), mida pidas maakohus

põhjendatuks ning mille suurust vastaspool vaidlustanud ei ole. Kolleegium nõustub, et tegemist on mõistlikus määras ja kohtupraktikaga kooskõlas oleva tunnitasuga. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus kindlaks avaldaja menetluskulude rahalise suuruse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja õigusabikulud 1 töötunni eest tunnitasuga 140 eurot (+ käibemaks), s.o kokku 168 eurot.

13.Kooskõlas TsMS § 177 lõikega 4 tuleb rahuldada avaldaja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/

Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 06.08.20262-26-8778/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 05.08.20262-25-14764/28Riigikohtu tsiviilkolleegium